põhikool Depech Mode Referaat Koostaja: Kuupäev: 24. oktoober Pärnu 2009 Sissejuhatus Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund, milles enamasti meloodilist vokaali saadab kitarr, trummid ja tihti ka basskitarr. Instrumendid on erinevates rock-muusika zanrites tihtipeale erinevad. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdases kasutuses. Eesti keeles võib rock-muusikale kirjapildis viidata mitmel erineval moel. Kuigi enamasti tarvitatakse inglise keelest pärit lühendatud versiooni "rock", on korrektne kasutada kirjutamisel ka selliseid võimalusi nagu rokk, rokkmuusika ja rock-muusika. Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly's ja rhythm and blues's. 1960. aastatel tekkisid sulamzanrid folgi ja dzässiga. 1970. aastatel järgnes veel suurem rock'i piiride avardamine, mille tagajärjel tekkis juurde mitmeid rock'i alazanreid nagu soft...
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste...
Toorproteiinisisaldus I niites oli usutavas seoses lutserni protsendiga segukülvis (r = 0,73, P < 0,05). Tabel 2. Lutserni-kõrreliste I niite KA proteiinisisaldus g kg-1 Table 2. Protein content of lucerne-grass mixtures in the first cut (g kg-1 DM) Taimik/Sward Medicago sativa (FSG 408DP) Medicago varia (`Karlu`) TP / CP MP / MP VPB / PBV TP / CP MP / MP VPB / PBV Lutsern (L) / Lucerne (L) 210 87 59 193 83 49 L+Lolium hybridum 168 83 26 140 79 5 L+Festuca arundinacea 175 84 30 168 82 27 L+Festuca pratensis 181 84 36 143 80 6 L+Phalaris arundinacea 194 86 46 190 84 43 L+Bromus inermis 154 81 15 126 77 -5 TP toorproteiin / CP crude protein
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
4. Ukraina 576 5. Ukraina 1 190 5. Valgevene 247 6. Hiina 748 6. Türgi 188 7. Kanada 367 7. Tsehhi 161 8. Türgi 260 8. Rootsi 103 9. Tsehhi 193 9. Austria 96 10. USA 191 10. Taani 91 11. Austria 164 11. Soome 82 ... ... mais
Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (−173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Päikese ja planeetide paiste Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. Magnetväli Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m)
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid? Minu uurimistöö teemaks oleks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Kõigepealt lähen DSpace’I aadressil www.dspace.ut.ee. Seejärel panen otsingusse “värbamine AND maine” saan palju töid vasteks, kuid mainest pole nagu juttugi. Seejärel lisan filtri, panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimis...
188 3: (I___) ( 0 0) V = 78 "inst_42>from3" VAR# 117: (________) "inst_43>o" GRP# 76: BEG = 189, LEN = 4 ----- 189 0: (I___) ( 2 1) V = 81 "inst_43>from0" 190 1: (____) ( 2 0) V = 80 "inst_43>from1" 191 2: (____) ( 0 3) V = 81 "inst_43>from2" 192 3: (I___) ( 0 0) V = 80 "inst_43>from3" VAR# 118: (________) "inst_44>o" GRP# 77: BEG = 193, LEN = 4 ----- 193 0: (I___) ( 2 1) V = 83 "inst_44>from0" 194 1: (____) ( 2 0) V = 82 "inst_44>from1" 195 2: (____) ( 0 3) V = 83 "inst_44>from2" 196 3: (I___) ( 0 0) V = 82 "inst_44>from3" VAR# 119: (________) "inst_45>o" GRP# 78: BEG = 197, LEN = 4 ----- 197 0: (I___) ( 2 1) V = 85 "inst_45>from0" 198 1: (____) ( 2 0) V = 84 "inst_45>from1"
märtsist ... 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1.sept.-31.okt. 137 - 137 3+25 100 1.nov.-31.dets. 147 - 147 3+25 100 1.jaan.-29.veebr. 159 - 159 3+25 100 1.märtsist ... 172 - 172 3+25 100 Praetud kangideks, viiludeks, kuubikuteks: 1.sept.-31.okt. 193 25 145 31 100 1.nov.-31.dets. 207 30 145 31 100 1.jaan.-29.veebr. 223 35 145 31 100 1.märtsist ... 242 40 145 31 100 Praetud viiludeks(eelnevalt keedetud koorega) : 1.sept.-31.okt. 165 3+25 120 17 100 1.nov.-31.dets. 177 3+30 120 17 100
· Toetavad, head suhted endise NSV Liiduga · Eestist väed välja 1994 Majandus · Erastamine riigi ettevõtted müüakse eraettevõteteks (oligarhid eriti, nafta ja gaasi valdkonnas) · Rahareformid endises NSV Liidus Nõukogude rubla asemel Vene rubla · Kihistumine väga rikkad vs kerjused Putin (sündinud 1952) · Valitseb(s) 2000-2008 ning 2012-... · Sündis Leningradis · Õigeusklik Haridustee · Leningradi 193. 8-klassilises koolis Gribojedovi kanali ääres · Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetskis · 1970-1975 Leningradi Ülikooli õigusteaduskond · 1984-1985 Välisluureakadeemia Sisepoliitika · Oligarhide tasalülitamine mitmeid endisi liitlasi mõistis süüdi ning pani vangi või läksid eksiili. Et endale kasu saada leidis uusi liitlasi. · Ühtne Venemaa = ainupartei · Kubernerid =presidendi käepikendused (Nt Medvedev)
Samuti kannatavad paljud piirkonnad selle tulemusel üleujutuste all. Kõrbestumine kerkis rahvusvahelise tähelepanu alla esmakordselt 1968. aastal, kui kuueaastase põuaperioodi ajal suri Aafrikas veerand miljonit inimest ja miljoneid koduloomi. 1996. Aastal võeti vastu ÜRO poolt rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon (The United Nations Convention to Combat Desertification). Tänapäeval on sellega liitunud 193 riiki ning on tekkinud juurde veel mitmeid teisi sellega tegelevaid organisatsioone. (Homutov 2011) Veereziimide muutused ning kõrbestumine on tihti seotud inimtegevuse ning üksteisega. Veereziimide üks drastilisemaid tagajärgi on kõrbestumine ning samal ajal soodustab kõrbestumine veereziimide muutusi. Keskkonna jätkusuutmatu kasutamine inimeste poolt tekitab ahelreaktsioonina üha rohkem probleeme kuni seda pole võimalik enam kasutada,
Kuum vesi muudetakse energiaks. Lisaks on veel jahutussüsteemid, juhitakse juurde külm vesi, et ülekuumenemist ei toimuks. Harjutamiseks. 1) Kirjuta välja kogu info (laenguarv Z, massiarv A, neutronite arv N, prootonite arv ja elektronide arv tuuma ümber) järgnevate aatomituumade kohta kasutades selleks keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi tabelit. 23 Z Na , 227 28 14 193 Z Ra , Z Al , Z N, Z Os . 2) Järgmised radioaktiivsed isotoobid on α-radioaktiivsed. Kirjuta vastavad reaktsioonivõrrandid. 238 146 210 92 U , 62 Sm , 84 Po . 3) Järgmised radioaktiivsed isotoobid on β-radioaktiivsed. Kirjuta vastavad reaktsioonivõrrandid. 14 45 15 6 C , 20 Ca , 8 O . 4) Tuum massiarvuga A ja laenguarvuga Z teeb läbi 2 α-, 3 β- ja 6 γ-lagunemist. Missugused on uue tuuma laenguarv ja massiarv? 232
Putin Kertu Kaasik 12B Vladimir Vladimirovits Putin Sündis 7. oktoober 1952 Leningradis Perekonnas kolmas laps Isapoolne vanaisa Spiridon oli kokk Isapoolse vanaema nimi oli Olga Isa nimi oli Vladimir Spiridonovits Putin, oli veendunud kommunist. Suri vähki Ema nimi oli Marija Ivanovna Selomova, oli õigeusuline. Suri vähki Isa kasvatus oli range, ema oli leebe Putin õppis 1960-1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis Õpetaja sõnul oli probleemne laps Kolmandas klassis pioneeriks veel ei võetud Käis saksa keele ringis Kümneselt pühendus boksile Seejärel hakkas ta samboga tegelema Sambolt läks üle judole Hakkas hästi õppima (neljade- viitega) Alles kuuendas klassis võeti pioneeriks Pärast kohustusliku kaheksaklassilise kooli saatsid ta vanemad ta Leningradi 281. keskkooli See oli keemiakallakuga kool
0.40 45.80 0.35 52.30 0.35 66.30 0.32 58.90 Ideaalne inimene Isikukood: Pikkus: Mass: Sugu: Vanus: Vanus: Sündis: Ideaalkaal Rasvasus KMI Tihedus Ruumala Pindala 39008076516 193 cm 95 kg Mees 28 aastat 10475 päeva 8/7/1990 84.25 kg 26.32 % 25.50 ülekaal 1898.34 kg/m3 50.04 dm3 2.25 m2 B2: Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus - cm, mass ehk kaal - kg Leida järgmised isiku omadused: sugu - näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev kujul pp.kk.aa - pp, kk, aa eraldada isikukoodist vanus päevades vanus aastates
Selle rakendamiseks on esmalt vaja moodustada rühmitamiseeskiri rühmade ülemiste piiride bloki näol. Näiteks, kui me soovime jagada tunnust 'pikkus' klassidesse: 165 ja alla selle, 166-180, 181-195 ja üle 195 cm, siis peame Excelis sisestama arvudebloki 165, 180, 195: Pikkus 182 164 168 176 186 193 179 193 164 Bin_pikkus 165 180 195 Piisab vaid kolmest klassipiirist, kuna protseduur Histogram genereerib ise alati ühe lisaklassi rühmitamiseeskirjaga mittemääratud väärtuste tarvis (antud juhul siis inimestele pikkusega üle 195 cm). Protseduuri Histogram aknas tuleb täita järgmised väljad:
Turism Nigeeria pole tunud turismimaa. Riigi turismimajandusele on vastu töötanud troopikakuumus, kehv infrastruktuur ja suur kuritegevus (Lagos on üks maailma kuritegelikumaid linnu). Seetõttu on ka turismi arengueeldused väikesed. Kõige rohkem külastatakse laguune, savanne ja neoliitikumist pärit Noki kultuuri jäänuseid. Nigeerias võib käia safaritel, eksootilistel jahtidel või lihtsalt rannas puhata.Aastas külastab Nigeeriat umbes 193 000 turisti, peamised lähtemaad on Benini, Niger, Ghana, Togo ja Mali. Eesti turismifirmad pakuvad vähe Nigeeria reise. Põllumajandus Looduslikuks eeliseks põllumajanduse arendamisel on lähisekvatoriaalne vööde. Nigeerias on aastaringselt soe (keskmiselt 27ºC) ja palju päikest. Niisutatavatel aladel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt ning võib saada kuni kolm saaki. On võimalik kasvatada kakaod, maapähkleid, riisi, maisi, maguskartulit, Alligaatorpirne,
Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Samblaid on leitud 193 liiki. Suur on inimtegevuse suhtes tundlike samblaliikide arv. Seeni on leitud 360 liiki. Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185 , neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele", mida loetakse maailma vanimaks säilinud luuletuseks. Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Perikles(495 eKr 429 eKr) oli Ateena riigimees.Perikles oli mitmete toonaste Vana-Kreeka suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Aristophanes (445 eKr 385 eKr) oli vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal
ühikut. Merkuuri tiirlemisperioodi pikkus on 0,24 Maa aastat. Merkuuri pöörlemisperioodi pikkus on 1407,5 tundi. Merkuur pöörleb päripäeva. VÄRVUS Merkuur on kollast või tumehalli värvi. TEMPERATUUR Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C(see on enne koitu) ja maksimaalne 427 °C. Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 Kelvinit, öösel 193 Kelvinit. TELJE KALLE Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ligikaudu 0 kraadi. MAGNETVÄLI Magnetväli on olemas, see on Maa omast 100 korda nõrgem diporaalne magnetväli. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri,mis ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli.
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
Vanuserühmad Kokku 15 763 2 689 7 363 5 709 kokku Alla 20 854 712 142 0 20-24 3 325 903 1 952 469 Statistika kodutöö 25-29 5 193 560 2 212 2 420 30-34 3 850 358 1 718 1 774 35-39 2 100 135 1 100 865 40 ja vanemad 441 21 239 181 Linnalise Vanuserühmad
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
Välja nr Kultuur Ha P P väetise Kg/ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg, viis 1 Ristik 2 Superfosfaa 58 Peale külvi 5,2 10,4 t 2 Suvinisu 2 Superfosfaa 289 Sügiskünni alla 193 26 52 t kg, kevadel 96 kg 3 Oder 2 Superfosfaa 258 Koos külviga 172 kg, 22,75 45,5 t peale külvi 86 kg 4 Ristik 2 Superfosfaa 58 Peale külvi 5,2 10,4
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
esines võidupidustustel. Sappho (ka: Sapfo) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Sünnikohaks arvatakse olevat, kas Eresos või Mytilene Lesbose linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui lüürikuna on säilinud. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele", mida loetakse maailma vanimaks säilinud luuletuseks. Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof. Platoni dialoogid "Charmides""Euthydemos""Euthyphron" teosed Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof.Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust
Decimal Binary Octal Hexadecimal Base-10 Base-2 Base-8 Base-16 0 0 0 0 1 1 1 1 2 10 2 2 3 11 3 3 4 100 4 4 5 101 5 5 6 110 6 6 7 111 7 7 8 1000 10 8 9 1001 11 9 10 1010 12 A 11 1011 13 B 12 1100 14 C 13 1101 15 D 14 1110 16 E 15 1111 17 F 16 10000 20 10 17 10001 21 11 18 10010 22 12 ...
Eesti M 185 100 67 45 2 3 võileib jah Eesti N 176 75 56 41 0 3 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 170 100 56 42 1 4 helbed või müsli nii ja naa Eesti M 179 59 56 44 1 3 võileib nii ja naa Eesti M 193 75 55 44 3 3 võileib jah Eesti N 169 60 56 38 2 4 võileib jah Eesti M 185 80 60 43 3 4 helbed või müsli ei Eesti N 163 64 57 38 4 3 puder nii ja naa Eesti N 181 74 56 41 2 3 puder nii ja naa Eesti M 191 70 59 46 2 3 ei söö tavaliselt
0% 0% 0% 0% #VALUE! 0% 0% 0% 0.00 0.00 0.00 0.00 #VALUE! 0 0 0 61.00 36.00 30.00 35.00 502 588 606 664 67.00 98.00 82.00 73.00 107 130 183 193 4,061.25 3,530.45 2,472.63 2,554.07 53741 76442 110931 128440 0.00 0.00 0.00 0.00 #VALUE! 0 0 0 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 4,061.25 3,530.45 2,472.63 2,554.07 #VALUE! 76442 110931 128440
[7] Ruumi Küttekeh Küttekeh Küttekeha Küttekeh NR Ruumi nimetus soojuskad a pikkus a kõrgus soojusväljastu a tüüp u (w) (mm) (mm) s (w) 1 Saun 165,1 CV 11 500 300 193 2 WC-dusiruum 187,1 CV 11 500 300 193 Majapidamisruu 3 448,1 C 21 600 450 449 m 4 Magamistuba - 1 769,8 CV 22 900 400 772 5 Esik 319,4 CV 21 600 300 324 6 WC 135,7 CV 11 400 300 154
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
silikaattellist ja keraamikat seintes, mittepõlevat klaasvillast ja alumiiniumist ripplage laes ning keraamilisi plaate põrandal. Hoones on autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ja pulberkustutid. Kõik suitsulõõrid ja küttekolded on eraldatud puidust ja muudest põlevmaterjalidest. Korstna ulatus üle katuseharja on 0,8 m 7. TEHNILISED NÄITAJAD Ehitisealune pindala 193 m2 Hoone suletud netopind 141 m2 Hoone avatud brutopind 0 m2 Köetav pind 116 m2 Kõrgus 4,8 m Pikkus 15,2 m Laius 14,2 m Maht 692 m3
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
b) Tegemist on kindlasti suure riigiga. Selles riigis elava rahva arv ületab teist kohta enam-vähem miljoniga. Järgnevad rahvaarvu poolest India, Ameerika Ühendriigid, Indoneesia, Brasiilia ja Pakistan. 2 India 1 205 073 612 July 2012 est. 3 United States 313 847 465 July 2012 est. 4 Indonesia 248 216 193 July 2012 est. 5 Brazil 205 716 890 Andmeid pole saadaval. 6 Pakistan 190 291 129 July 2012 est. c) Rahvaarvu kasvu graafik aastast 1995-2050. Joonis1. Hiina rahvaarvu tabel aastatel 1995-2050. Analüüs 1. Joonisel 1 on näha Hiina riigi rahvakasvu protsent aastatel 1995-2025. Sealt edasi, aastast 2030 hakkab rahvaarv juba langema
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark V102 0,47 4,35 MV102 0,30 4,15 NV02
liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (-173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Magnetväli Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Keemiline koostis Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest.
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7 186 kuni 195cm 136 54.4 144 60 196cm ja pikema...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra c)Johan Laidoner-Eesti sõjavägede ülemjuhataja.Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kuberman...
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
C., Kump, L. R., Arthur, M. A., Zachos, J. C. & Paytan, A. 2003 Early Cenozoic decoupling of the global carbon and sulfur cycles. Paleoceanography 18, 1090. Nunes, F.; Norris, R.D. (2006). "Abrupt reversal in ocean overturning during the Palaeocene/Eocene warm period". Nature 439 (7072): 603. Shellito, Cindy J.; Sloan, Lisa C.; Huber, Matthew (2003). "Climate model sensitivity to atmospheric CO2 levels in the Early-Middle Paleogene".Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 193 (1): 113123. Sluijs, A., 14 others, & the Expedition 302 Scientists, 2006: Subtropical Arctic Ocean temperatures during the Paleocene/Eocene thermal maximum. Nature, 441, 610-613. 9 Svensen, H., Planke, S., and Corfu, F. (2010) Zircon dating ties North Atlantic gas eruptions to Eocene warming. Journal of the Geological Society 167, 433-436. Thomas, Ellen; Shackleton, Nicholas J. (1996). "The Paleocene-Eocene benthic foraminiferal
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark
Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile. Jürka ei saanud aru, milleks küll Mall peab vastutam...
Hiiumaa Krgessaare 83 15 154 145 344 3222 453 Hiiumaa Putkaste 83 16 205 216 455 3237 1637 Hiiumaa Rahu Eest 83 17 212 190 569 3733 1794 Hiiumaa Sprus 83 19 124 191 746 3053 3462 Hiiumaa Ühendus 83 21 208 221 329 3455 1049 Hiiumaa Emmaste 84 18 226 144 452 3366 1581 Hiiumaa Krgessaare 84 21 193 209 352 3127 445 Hiiumaa Putkaste 84 18 226 144 452 3366 1581 Hiiumaa Rahu Eest 84 18 186 195 568 3707 1490 Hiiumaa Sprus 84 19 207 241 741 3124 2960 Hiiumaa Ühendus 84 22 200 232 308 3219 1186 Hiiumaa Emmaste 85 16 177 201 546 3710 1896 Hiiumaa Krgessaare 85 15 161 233 359 3452 510 Hiiumaa Putkaste 85 13 162 280 451 3420 1517
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund ORGANISATSIOONIKÄITUMISE TEOORIA RAKENDAMISE VÕIMALUSED ERIALASES TÖÖS Juhendaja: 2008 Iga organisatsioon saab alguse teadagi ettevõtlikust inimesest, kelle peas sünnib äriidee või mõnikord lausa mitugi. Paljud ideed kahjuks ei realiseeru ja kõigist inimestest ei saa ettevõtjaid. Seda enam tuleb rõõmustada nende inimeste üle, kes ikka ja jälle uute ideedega välja tulevad ja ettevõtlikkust üles näitavad. Nii mõnigi jumekas idee sureb aga enneaegselt just seetõttu, et organisatsiooni kiire kasvuga kaasnevaid ohte ja probleeme ei osata ära tunda ning nad saavad saatuslikuks. Iga ellujäänud idee nõuab üsna pea ettevõtjalt organisatsiooni loomist ja arendamist. Kõige selle jaoks ongi meil vaja teada, või vähemasti olla tuttav mõningate organisatsioonikäitumise teooriatega. Need aitavad kaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
