Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................4 Areng..........................................................................................................................4 Paaritumine......................................................
ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON ÜRO • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 1945. aastal San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO • Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. • Liikmesriike on 193. • ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. • Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO PEASEKRETÄR ANTÓNIO GUTERRES. EESMÄRK JA SUUNITLUS • ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. • Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta).
Oakland Californiast ja Camden New Jerseyst. Videod http://www.youtube.com/watch?v=FjCObHJlkiU http://www.youtube.com/watch?v=SWEdjiEJg0U&feature=fvwrel Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Detroit http://en.wikipedia.org/wiki/Detroit http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/detroit-on-usa-koige-patim- http://en.wikipedia.org/wiki/General_Motors http://et.wikipedia.org/wiki/General_Motors '' Maailma TOP 10'' 2008 lk 193 http://www.gm.com/ http://www.guardian.co.uk/artanddesign/gallery/2011/jan/02/photography-de http://travel.aol.com/travel-guide/united-states/michigan/detroit-things
Lapse Õiguste Konventsioon & Tansaania Lota Pung 8b 2011 Lapse õiguste konventsioon · Jõustus 1990 · 193 riiki on kinnitanud · Kehtib üle 2 miljardi lapse jaoks · Tagab lapsele 10 õigust · Võideldi 25a selle saavutamiseks · 8.4 miljonit sunnitööl · 1.2 miljonit inimkaubanduses · 21 miljonit põgenikku ilma kindla koduta · Esimene "Lapse õiguste isa"- Janusz Korczakil Janusz Korczakil · Sõnastas I maailmasõja ajal 3 põhiõigust · 1911 vaeslaste varjupaik Lapsed haldasid varjupaika ise · 1919 nõudis ta USA,
Niagara juga Otepää Gümnaasium 11a Helerin Tamm Asukoht Niagara juba asub Põhja-Ameerikas, Niagara jõel Niagara juga Kliimavööde: lähistroopiline Loodusvöönd: peamiselt okasmetsavöönd ,aga ka tundra Juga jaguneb kaheks: Kitsesaar ja Hobuseraua juga Taimed: ligiduses kasvavad seal kuused, tsuugad, seedrid ja männid Loomastik: sellel alal on metsloomi ohtralt(karu,rebane,skunk,ilves urson jne..) Peamiselt imetajad(193 liiki) Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett Voolu kiirus: 2400 m3/s Rahvuskultuuriselts Kirmas Tähtsus turismiobjektina Turistid külastav...
Rahvusvahelise Riikidevaheliseks Majanduslikuks ja koostöö, julgeoleku kollektiivkaitseks, poliitiliseks ja rahu konfliktide koostööks Euroopa tagamiseks, ohjeldamiseks riikide vahel. rahvusvaheliste (loodi külma sõja probleemide ajal) lahendamiseks Kes sinna 193 liikmesriiki 29 liikmesriiki 28 liikmesriiki kuuluvad? Peakorter New York, USA Brüssel, Belgia Brüssel, Belgia Kes ja kuidas seda ÜRO peasekretär Kõrgeim organ on Liidu peamine juhib? on António Põhja-Atlandi otsusetegija on Guterres. Nõukogu, mille Euroopa Liidu Vetoõigus on esimees on NATO Nõukogu, mis
ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO- ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon , mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 8. augusti 2008. aasta seisuga oli FAO-l 193 liiget FAO asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. Aastal 1951 viidi FAO peakontor Washington DC-st Itaaliasse Roomasse. Dr Jacques Diouf peadirektor IBRD- Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. (185 liikmesriiki.) Robert B. Zoellick Maailmapanga 11. tegevjuht - 1. juulist 2007 Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine.
Mõõdetud erijuhtivus , S/m 461 f(x) = 52.2097902098x - 258.56993 500 422 383 f(x) = - 75.3666666667x + 458.4 344 304 400 268 Erijuhtivus, μS/m 232 193 300 f(x) = 16.7619047619x + 64.6071428571 162 152 151 200 157 163 x = 4,27 ml x = 9,12 ml 171 182 100 191 199 208 0
Sotsiaalne staatus 1. Karim elas peamiselt Isa ja Eva juures, kohati elas ka Elanori korteris. USA-st tagasitulles elas ta Kala korteris. Tema majanduslik seisukorda ei olnud hea. Pidevalt avastas ta end olukorrast, kus tal oli raha otsas ning tuli tööle hakata. Tööd tegi ta, siis kui olid näitlemisega pausid. USA-s olles elas samuti suurema osa ajast Charlie rahadega. 2. Tema suhtlusringkond ajajooksul muutub, algul kipuvad suhtlusringkonnas olema pigem madalama klassi inimesed, näiteks nagu Helen, Jamie, Changez. Mida aeg edasi läheb seda rohkem hakkab tema suhtlusringkond suurenema ning sinna hakkab lisanduma keskklassi inimesi, näiteks: Terry, Elanor. 3. Karim sai peamiselt tunnustust just laval olles ja näideldes. Tihtipeale olid inimesed peale etendusi rõõmsad ning lähedased tundsid uhkust Karimi üle. 4. Karimit tõrjus Elanor, kui Elanor teda Pykega pettis ning käis p...
Soomaal on üleujutused. Üle 80 % Soomaa rahvuspargi pindalast on : rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Metsad Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist 1/3. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on: mänd, kask sanglepp. Mänd ja Sanglepp Taimed Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi : neist38 puu-ja põõsaliike. Samblaid on leitud 193 liiki. Seeni on leitud 360 liiki. võhumõõgad . ööviiulid. niidu-kuremõõgad. Võhumõõk ja ööviiul Linnuliigid Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185. neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas: rüütadele, väikekoovitajatele mudatildritele. Harudased linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis: rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi rohunepp. Must toonekurg ja Rabapüü.
klass RIIK: Itaalia. PEALINN:Rooma. GEOGRAAFILINE ASEND:Euraasia maailmajagu,Euroopa manner, koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma. LOOMULIK IIVE: 0-0,5%. PÕHJA VÕI LÕUNA RIIK: Põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses on saavutanud oma tipu. Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvanud on äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus
Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://efloora.ut.ee/Eesti/species/7427.html PUNANE TOLMPEA Tumedate, sinakas roheliste lehtedega Pisut võnkliku varrega Kasvab kuni 50cm kõrguseks
Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv Loodus Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi ameerika karud baribal ja grisli, ilves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, piisoni Levinuimad loomad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid
Environmental issues in Brazil Madis Pokk Facts about Brazil Capital: Brasilia Largest city: Sao Paulo Official language is Protugese Total area: 8 515 767 km² Population is 193 milion people Deforestation cutting down rainforest The highest rate in world of cutting down rainforest Major problem in Brazil Over 600 000 km² destroyed The problems that comes with deforestation New plants can't grow Global warming Life for animal Greenhouse gases Why they are cutting rainforest? More place for new homes To build new roads Selling the lumber to Japan To generate electricity
lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala,
Mehhiko, Peruu, Uus-Meremaa,Papua, Uus Guinea, Filipiinid, Venemaa, Singapur, Taivan, Tai, Am. Üh, Vietnam) WHO (Maailma Tervise Organisatsioon) Eesmärk: inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. Loodi: 7. aprill 1948 Liikmed: 193 (Eesti liitus 31. märts 1993) G7 (7 maailma rikkamate riikide ühendus) Arutavad majanduspoliitilis küsimusi. Loodi: 1976, mil G6-ga ühines Kanada Liikmed: 7 (Am. Üh, Kanada, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia)
3 79,9 2,37 189 26,6 6,53 81,7 29,7 0,36 4 69,8 3,19 223 35,8 5,71 81,8 45,7 0,56 5 59,9 3,99 239 44,8 4,91 81,9 66,6 0,81 6 50,1 4,79 241 53,8 4,11 82 95,6 1,17 7 40 5,62 225 63,1 3,28 82 140,5 1,71 8 30 6,44 193 72,4 2,46 82 214,7 2,62 9 20 7,25 145 81,5 1,65 82,5 362,5 4,39 10 10 8,08 80,8 90,8 0,82 82 808 9,85 Järeldus. Voolul, vahemikus 50 60 mA, on kasulik võimsus maksimaalne (, kasutegur =50% ning =1,0.
rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada üle 220, samblaid üle 230 ja vetikaid ligi 300 liiki. Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga. Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe alates kõrgete mastimändidega palumännikutest kuni soo, looja saluilmeliste metsadeni. Paljud Viidumäe metsade haruldased taimeliigid eelistavad kuivi valgusküllaseid kasvukohti: metsalagendikke ja häilusid, rohtunud metsateede servi ja metsasihte, astangu nõlvu.
13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979
KATSEANDMETE TABEL Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja Teisendus SI Absoluutne viga ühik mõõtühikule Koormise 5 mass M 193 g 0,193 kg 3,33 x 10-4 kg Kuuli mass m 4,541 g 4,541 x 10-3 kg 2,6 x 10-4 kg Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis. R1 8,5 cm 0,085 m 4,93 x 10-3 m Maksimaalne pöördenurk 0 20o-2o=18o rad 0,0499 rad n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 28,710 s 0,06667 s
6 73,5 346,5 0,002886 404 356 2,55145 7 77,7 350,7 0,002851 309 451 2,654177 8 82 355 0,002817 258 502 2,700704 9 84,8 357,8 0,002795 248 512 2,70927 10 88,5 361,5 0,002766 193 567 2,753583 11 91 364 0,002747 151 609 2,784617 12 94 367 0,002725 98 662 2,820858 Atmosfäärirõhk P, mmHg 760 p aur = f(t) 100 90 Keemistemp. t, oC 80 70
ÜRO Nimetus Eesti keeles- Ühinenud Rahvaste eesti ja Organisatsioon inglise Inglise keeles- United Nations System keeles 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri Praeguseks on 193 riiki ÜROs ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, Ajalugu prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991 rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine riikidevaheliste sõbralike suhete ÜRO arendamine eesmärgi rahvusvahelise koostöö saavutamine d rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-,
M 180 80 56 43 0-1 3 võileib jah jah M 181 88 56 43 0-1 3 võileib nii ja naa ei M 182 74 54 43 >3 3 võileib jah ei M 184 63 57 44 0-1 3 müsli või helbed nii ja naa ei M 192 89 55,5 46 3 puder jah jah M 193 92 52 45 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei M 195 83 56 46 >3 3 võileib jah jah N 153 47 53 37 0-1 4 puder jah ei N 159 57 54 39 0-1 4 muu nii ja naa ei
(R 98kg; T 123kg) III Ain Pent /60kg/ SK Vargamäe 183 kg 270,2 (R 80kg; T 103kg) 4. Igor Ivanov /60kg/ SK Ülo 178 kg 262,7 (R 78kg; T 100kg) 5. Ramin Bagirov /75kg/ SK TUPO 193 kg 245,1 (R 85kg; T 108kg) 6. Andrei Polenov /85kg/ SK TUPO 202 kg 239,5 (R 94kg; T 108kg) 7. Mart Seim /85kg/ SK Atleticus 193 kg 228,9 (R 80kg;T 113kg) 8. Andres Viksi /67kg/ SK Jõud 163 kg 222,3
1. jaan 28-29. veebr 158 35 103 3 100 1. märtsist 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1. sept-31. okt 137 - 137 3+25 100 1. nov- 31. dets 147 - 147 3+25 100 1. jaan- 28-29. veebr 159 - 159 3+25 100 1. märtsist 172 - 172 3+25 100 Praetud kangideks, viiludeks, kuubikuteks: 1. sept- 31. okt 193 25 145 31 100 1. nov 31. dets 207 30 145 31 100 1. jaan 28-29. veebr 223 35 145 31 100 1. märtsist 242 40 145 31 100 Praetud viiludeks, kuubikuteks poolvalmis raguu jaoks: 1. sept- 31. okt 160 25 120 17 100 1. nov- 31.detsember 171 30 120 17 100 Praetud fritüüris kangidena: 1. sept- 31
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kuk...
27 182,42 9,121 3,6484 18,242 28 41,61 2,0805 0,8322 4,161 Nr D (cm) 1:2000 1:5000 1:10000 1:25000 1 5,96 119,2 298 596 1490 2 3,22 64,4 161 322 805 3 10,03 200,6 501,5 1003 2507,5 4 9,65 193 482,5 965 2412,5 5 10,23 204,6 511,5 1023 2557,5 6 9,16 183,2 458 916 2290 7 4,07 81,4 203,5 407 1017,5 8 4,12 82,4 206 412 1030 9 2,88 57,6 144 288 720 10 3,42 68,4 171 342 855 11 12,13 242,6 606,5 1213 3032,5
10,või 20/ eurot ühe hääle. 3.2 Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle poole osadega esindatud häältest 3.3 Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest üle poole ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 3.4 Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on vastu võetud siis, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta hääletamisel anti otsuse poolt vähemalt 2/3 häältest 3.5 Osaühingu juhatus valitakse 5 aastaks /või määramata ajaks/ 3
Milles ja kus ma näen Eesti edukust? Maailmas on 193 erinevat omaette riiki. Muidugi see arv muutub aeg-ajalt. Mõned riigid on rohkem edukamad kui teised, aga ka see muutub koguaeg. Eesti pole just suur riik, kuid siiski minu isamaa. See asub Läänemere ääres. Eestist põhjas on Rootsi, lõunas Läti ja idas Venemaa. Eestis elab umbkaudu 1,3 miljonit inimest, mis on väga vähe ning mis veel hullem, see arv aina kahaneb. Kui suurriikidega võrrelda, siis pole Eesti just väga edukas. Oleneb muidugi millest jutt käib
vältel. ÜRO asutajad ÜRO asutamisel (1946) said Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks Teise maailmasõja võitjariigid: Ameerika Ühendriigid, Hiina Vabariik, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia. ÜRO peakorter Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 19481952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le. ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Eesti lipu heiskamine ÜROs Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
ÜRO allorganisatsioonid TRIIN VAINO MY11 Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) WHO asutati 7. aprillil 1948 ja selle peakorter asub Šveitsis Genfis 193 liikmesriiki Eesti esindaja Maailma Terviseorganisatsioonis on Jarno Habicht. Eesmärgiks on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. Koordineerib meetmeid võitlusel nakkushaigustega nagu SARS, malaaria ja AIDS ning on ka projekte tubakatarbimise vähendamiseks. Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. Asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. 191 liikmesriiki Peakorter asub Roomas. Põhiülesanneteks on prognoosida globaalseid toiduvarusid, arendada, parandada ja viljeleda uusi ja efektiivsemaid taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organi...
mees Neitsi 187 85 44 naine Neitsi 166 49 39 mees Jäär 197 75 46 naine Sõnn 166 69 39 mees Lõvi 174 68 42 mees Neitsi 186 78 45 mees Kaljukits 193 103 46 mees Ambur 173 68 43 mees Sõnn 189 105 46 mees Jäär 180 73 43 mees Kaljukits 194 91 45 mees Sõnn 184 86 45 mees Kaalud 191 90 45
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ,,ÜRO" Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja
El - Euroopa Liit European union - - Austria ,Belgia ,Bulgaaria, Küpros ,Tsehhi Vabariik ,Taani , Eesti, Some ,Prantsusmaa ,Saksamaa ,Kreeka ,Ungari ,Iirimaa ,Itaalia ,Läti ,Leedu ,Luksemburg ,Malta,Madalmaad ,Poola ,Portugal ,Rumeenia ,Slovakkia ,Sloveenia ,Hispaania ,Rootsi ,Ühendkuningriik ; tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; El Ülesanne : Ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Asean Kagu Aasia maade assotsiatsioon ; Association of Southeast Asian Nations ; brunei darassalam , cambodia , Indoneesia , laos , Malaysia , Myanmr , Philippines , Singapore , Thailand , Vietnam . Eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse...
Fifth level korraga ära mahutada. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi Neist 38 puu-ja põõsaliike. Siberi võhumõõk Click to edit Master text styles Samblaid on leitud 193 liiki. Second level Third level Seeni on leitud 360 liiki. Fourth level Fifth level Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185 Neist 1150 on seal pesitsenud Haruldastest lindudest ja
Eesti asend Pane kirja kõige tähtsamad arvandmed Eesti kohta. Mõtle ise, millised need võiks olla (abi saad https://www.eesti.ee/est/riik) v Rahvaarv: 1 318 005 (01.01.2012) v Pindala: 45 227 km² v Rahvastiku tihedus: 28,6 km² kohta v Maakondade arv: 15 v Valdade arv: 193 v Linnade arv: 33 v Telefonikood: 32 Kirjelda oma sõnadega võimalikult põhjalikult Eesti geograafilist asendit. Kasuta võimalikult palju geograafilisi väljendeid. Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel
sest vihma hakkas jälle sadama. Lõpuks nad läksid kohvikusse kus nad jõid ja hiljem läksid hotelli ja scott vaidles, et tema on suremas. Lk 157. Lõpuks sai hemingway kraadiklaasi ja kui kraadis scotti ja ennast- oli tulemus sama. Järgmisel päeval nad sõitsid juba pariisi ja sel päeval oli ka ilm ilus. Lk 179. Lõpuks nad pidid pariisist lahkuma, sest neil sündis laps. Lk 180. Nad läksid austriasse elama Lk 193. Kuna hemingway läks pariisi perega, et seal kirjastust vahetada, jäid nad lõpuks ikka sinna tagasi.
looklev Lääne-Saaremaa kõrgustik ehk nn. Saaremaa selgroog. See on saare kõrgem ja vanem osa, mis hakkas tekkima ligi 10 000 aastat tagasi. Nimetatud rannaastang on tänaseni püsinud kuni 18 m kõrgusena. Just siin paikneb Viidumäe Looduskaitseala. Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu- ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse 4
Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab "hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile. India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91 Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya
Summa 290 290 330 331 355 302 318 317 Puistuelementide mahud hektari kohta II rindes (tm) Ku II 56 84 46 65 93 84 56 69 Lv II 61 0 44 61 0 26 52 35 Summa 117 84 90 126 93 110 108 104 I ja II rinde mahtude summa hektari kohta (tm) I+II rinne 173 167 137 191 186 193 164 Koosseisukordajate arvutamine (eraldi arvutatakse I ja II rinde kohta) Puuliik Maht Kooseisukordajad (% mahust) ja rinne (tm) Arvut. Ümard. Korrig. Koosseisuvalem Maht kogu eraldise kohta Ks I 84 26,5 27 ### ### Hb I rinne 1615 tm Hb I 119 37,6 38 ### ### Ku II rinne 530 tm Mä I 29 9,1 9 ### ### Ks Summa 2145 tm Ku I 85 26,9 27 ### ### Mä
Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800
ning Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 ..Kehra linn* 43 43 8 . . . . . ..Keila linn 183 206 223 239 274 281 323 347 ..Loksa linn 33 33 40 40 36 37 41 36 ..Maardu linn 341 363 386 417 439 479 569 600 ..Paldiski linn 30 34 40 47 57 54 65 74 ..Saue linn 165 193 215 236 262 281 305 335 Märkus: * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. R. Pääsuke [email protected] Leidke informatsiooni rahvusvaheliste organisatsioonide andmebaasidest http://www.stat.ee/rahvusvaheliste-organisatsioonide-statistilised-andmebaasid 1. Kui palju filme on loonud (või olnud kaasautoriks) Moldova 2005 ja 2006 aastal? Kuidas otsingu läbi viite?
pinnaga tekitavad auru. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti , sest hõre atmosfäär ei talleta soojust. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) . Minimaalne pinnatemperatuur on 90 K (-173 °C) Maksimaalne pinnatemperatuur on 700 K (427 °C) , sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada. Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Merkuurist Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne magnetväli, mis avastas Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Merkuuri keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest Maa järel teisel kohal. Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Huvitavad faktid merkuurist
Associations between abortion, mental disorders, and suicidal behaviour in a nationally representative sample. Canadian Journal of Psychiatry 55 (4) 239-47. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20416147 (11.11.2015) 3. Dingle, K., Alati, R., Clavarino, A., Najman, J. M., Williams, G. M. 2008. Pregnancy loss and psychiatric disorders in young women: an Australian birth cohort study. The British Journal of Psychiatry, 193 (6) 455-460. http://bjp.rcpsych.org/content/193/6/455 (11.11.2015) 4. Eesti Seksuaaltervise Liit. Mis on abort ehk raseduse katkestamine? http://www.amor.ee/Enne_raseduse_katkestamist#Mis%20on%20abort%20ehk %20raseduse%20katkestamine (11.11.2015) 5. Fergusson, D. M., Horwood, L. J., Boden, J. M. 2008. Abortion and mental health disorders: evidence from a 30-year longitudinal study. The British Journal of Psychiatry, 193 (6) 444-451
Lähen TTÜ koduleheküljele. Sisestan sellel leheküljel olevasse otsingumootorisse sõna ainekaart. õppeaine kood WAV4070 õppeaine nimetus Operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude haldamine 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressiga ut.ee sarnaseid lehti. Umbes 193 tulemust. nt: http://www.artun.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Et teada saada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koduleht, sisestan selle esmalt google.ee tavaotsingusse. Saan www.emhi.ee. Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressile www.emhi.ee viitavaid lehti. Sain umbes 281 tulemust.
Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine 6. klass Enne erinimeliste murdude liitmist ja lahutamist peaksid meenutama varem õpitut: ·Kuidas Kuidas teisendati murde teisendati murde ühenimelisteks ühenimeliseks ·Kuidas Kuidas toimus toimus ühenimeliste ühenimeliste murdude murdude liitmine liitmine ja lahutamine ja lahutamine Kuidas teisendati murde ühenimelisteks? Olgu antud 2 murdu 1 Ja 2 6:2 2 3 6:3 Tahane Väikseim Järelikult Teist Esimestmurduneid arv, murdu viia onlaiendanühisele ühiseks mis jagub nimetajale nimetajaks laiendan nii 2ga, 3ga,2 kui...
Ühiskonnaõpetuse loeng. Tänapäeva maailma ühised arengutrendid Rahvusvaheliselt tunnustatud riike on praegu 193. Riike võib mitmeti grupeerida, nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms. Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi? Nendeks peetakse I Globaliseerumine e. üleilmastumine II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid
Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine 6. klass Enne erinimeliste murdude liitmist ja lahutamist peaksid meenutama varem õpitut: •Kuidas Kuidas teisendati murde teisendati murde ühenimelisteks ühenimeliseks •Kuidas Kuidas toimus toimus ühenimeliste ühenimeliste murdude murdude liitmine liitmine ja lahutamine ja lahutamine Kuidas teisendati murde ühenimelisteks? Olgu antud 2 murdu 1 Ja 2 6:2 2 3 6:3 Tahane Väikseim Järelikult Teist Esimestmurduneid arv, murdu viia ühisele onlaiendan ühiseks mis jagub nimetajale nimetajaks laiendan nii 2ga, 3ga,2 kuisobiv ...
Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907 põllumajandusmaa Põllumaa 519 348 591 821 559 105 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100 Viljapuu- ja marjaaiad 14 830 11 096 8 923 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266 Looduslik 236 277 230 974 193 620 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605 (püsi)rohumaa Põllumajandusmaa kasutust mõjutanud tegurid 90ndate alguses mõjutas maakasutust maareform ning sellega kaasnev maade eraomandisse andmine. Suuri maatükke jaotati erinevate omanike vahel, mis omakorda killustas põllumaad. Selle tagajärjel tekkis palju väikeseid maalappe, osad neist kasvasid võssa ja tänu sellel oli neid kulukas taastada ja teine osa olid pindalalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
