Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või neeru...
Tallinna Ühisgümnaasium Merkuur Referaat Koostaja: Sandra Baranin 9.A klass Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sisukord 1.Merkuur.............................................................................................................................2 2.Nimi.................................................................................................................................. 3 3.Mõõtmed...........................................................................................................................3 4.Pöörlemine........................................................................................................................3 5.Vaadeldavus.....................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Geograafia osakond JÕKSI JÄRV Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Kadri Saia Rakendushüdrobioloogia II Kursus EMÜ Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. ALGANDMED.........................................................................................................4 2. TULEMUSED..........................................................................................................5 3. ANALÜÜS...............................................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11 KASUTATUD KIRJANDUS..............
novembril Kaubandusorganisatsioon WTO 1995 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 1999. Maailma Maailma Terviseorganisatsioonil on 193 liikmesriiki, neist 191 ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärgiks Terviseorganisatsioon WHO 1948 ÜRO liikmesmaad, lisaks Cooki saared ja Niue on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu Majandus- ja rahaliit EMU 1990
Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla05 213 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla02 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla03 200 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla12 193 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla51 187 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla19 173 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla07 160 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla43 153 Al25 200
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal o...
00 | | 1945 | 625 | 111.00 | | 1948 | 253 | 72.00 | | 1950 | 175 | 43.00 | | 1951 | 176 | 23.00 | | 1955 | 183 | 821.00 | | 1956 | 682 | 62.00 | | 1963 | 645 | 143.00 | | 1964 | 312 | 83.00 | | 1966 | 67 | 75.00 | | 1968 | 189 | 29.00 | | 1971 | 56 | 45.00 | | 1973 | 885 | 53.00 | | 1975 | 198 | 55.00 | | 1976 | 193 | 35.00 | | 1977 | 385 | 87.00 | | 1978 | 265 | 61.00 | | 1980 | 150 | 45.00 | | 1982 | 199 | 26.00 | | 1985 | 187 | 876.00 | | 1986 | 324 | 140.00 | | 1988 | 315 | 117.00 | | 1989 | 919 | 294.00 | | 1992 | 287 | 1.00 | | 1996 | 2 | 450.00 | | 1997 | 195 | 488.00 | | 1998 | 4 | 77.00 | | 2015 | 528 | 19.99 |
Eesti M 181 81 55 43 2 3 Eesti M 177 75 54 42 1 3 Eesti N 175 60 53 39 1 4 Eesti M 185 100 67 45 2 3 Eesti N 176 75 56 41 0 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti M 193 75 55 44 3 3 Eesti N 169 60 56 38 2 4 Eesti M 185 80 60 43 3 4 Eesti N 163 64 57 38 4 3 Eesti N 181 74 56 41 2 3 Eesti M 191 70 59 46 2 3 Eesti M 160 65 56 42 1 5
4 164 2009 70 1 MA 174 14.6 12.1 164 2009 73 1 MA 178 12 16.2 164 2009 72 1 MA 179.5 13 18.1 164 2009 76 1 MA 182 8.9 10.3 164 2009 81 1 MA 184 7.8 10.3 164 2009 83 1 MA 187 6.3 9.9 164 2009 78 1 MA 190 14.5 18.9 164 2009 82 1 MA 191 7.1 11.1 164 2009 101 1 MA 191 2.4 13.8 164 2009 84 1 MA 192.5 5.7 21.1 164 2009 79 1 MA 193 10.7 18.5 164 2009 86 1 MA 208 11.1 19.7 164 2009 85 1 MA 210 9.9 15.7 164 2009 87 1 MA 215 11.1 11.3 164 2009 91 1 MA 216.5 14.8 16.4 164 2009 88 1 MA 217 10.1 10 164 2009 90 1 MA 220 14.3 14.1 164 2009 89 1 MA 222 12.1 18.7 164 2009 100 1 MA 222.5 4.5 20.2 164 2009 92 1 MA 224.5 14.1 18 164 2009 98 1 MA 228 6.6 15.1
........6-9 ÜRO...............................................................................................10 NATO.......................................................................................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi õldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest.
Alfred Neuland 192 Antwerpeni tõstmine(kergekaa) 0 s Eduard Pütsep 192 Pariisis kreeka-rooma 4 maadlus(kärbeskal) Voldemar Väli 192 Amsterdami kreeka-rooma 8 s maadlus (sulgkaal) Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2
Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis o...
Seaduste kooskõla põhiseadusega Maakond Tasakaalustaja · Kohalik tasand: Valitsemissüsteemi toetamine ja Linn stabiliseerimine Vald Eesti kohtusüsteem Eesti haldusjaotus · 3-astmeline: · 15 maakonda. I maa- ja halduskohtud · 33 linna ja 193 valda. · Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjad · Suuremad linnad: · Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohus Tallinn 406 000 elanikku · Tallinna ja Tartu halduskohus Tartu 98 000 elanikku II ringkonnakohtud Narva 66 000 elanikku · Apellatsioonikohtud · Suuremad vallad: · Tallinna ja Tartu ringkonnakohus Viimsi vald 16 000 elanikku
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
kui nad on üle kahe meetri pikad ja kaaluvad üle saja kilogrammi. Mina platseerusin siis tabeli kõige viimaseks. Robinson, N. Wall, J. Griffin, B. Parahovski, A. Larionov, J. MEESKOND Oklahoma Wizards La Clippers Riia VEF KK Pärnu POSITSIOON taga taga äär kesk taga PIKKUS 175 cm 193 cm 208 cm 211 cm 178 cm KAAL 81,6 kg 88,5 kg 113,9 kg 117 kg 71,5 kg TULEMUS 2,96 sek 3,14 sek 3,28 sek 3,33 sek 3,37 sek Kui vaadata meie treeningplaani nii ettevalmistaval kui võistlusperioodil, siis ega see tulemus väga ei üllata ka. Liiga vähe anaeroobseid harjutusi, mida võiks ühes korvpalluri treeningus tihedamini teha
Saksa 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Inglise ja USA XS S M M' L XL XXL XXL XXX Euro 44 46 48 50 52 54 56 58 60 Mõõdud: Pikkus 171 174 177 180 183 186 189 193 20 Rinnaümbermõõt 7886 8690 9094 94102 102106 106112 112116 116120 1201 Vööümbermõõt 6280 6785 7290 7798 82105 87121 90126 92131 961 Sammupikkus 79 81 83 84 85 87 89 90 94 Rinnahoidjate ja korsettide suurustähisrus.
Iseseisev töö Kuusisto, S. ( 2000) Pimedate planeet. Tallinn: Tänapäev 1. Raamat räägib meessoost isikust, nimega Stephen, kellel on nägemispuue. 2. Seda raamatut lugedes, saab teada, miks võib tekkida nägemispuue ( nagu antud tegelasel) ning miks oli viiekümnendatel ja kuuekümnendatel palju lapsi sündinud nägemispuudega. Raamat räägib nägemispuudega inimesest, kes nägi ja orienteerus põhiliselt varjude, valguse abil. Samuti ka tema elust- lapsepõlvest, kooliajast, probleemidest, esimesest armastusest, konfliktidest ,seiklustest ja suhtlemisest teistega. Ta on väga avatud suhtleja, tema suhtlusringkonnas on nii tavainimesi kui ka tähtsaid inimesi ja teadlasi. Vaatamata sellele, et tal on nägemispuue, lõpetab ta edukalt Ülikooli. Tal oli häbi tunnistada ühiskonnale, et ta on puudega, näiteks ei kasutanud ta pikemat aega pi...
49 198 198,6 7 Liimpuit 99,2 99,4 199,8 197,6 20 20,6 169 404,6 417,7 4 99,7 199 20,8 99,2 194,1 20,9 212,8 264,7 14 8 Tuuletõkkeplaat 214,7 213,5 264,1 264,3 13,4 13,8 193 778,7 247,8 213,1 264,1 14,1 100 55 100 9 Ehitusklaas 105 101,7 55 55 100 100 147,2 559,4 263,1 100 55 100 10 51 10 Teras 10 R=10 50 l=50,3 0 112,8 15,8 7139,2 10 50
juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1 Intress jaguneb kaheks, maksukohuslase poolt makstavaks intressiks ja maksukohuslasele makstav intress. 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva.
TALLINNA ÜLIKOOL Küüsikloomade roll lülijalgsete evolutsiooni mõistmises Referaat Tallinn 2012 Sisukord Tallinn 2012............................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Küüsikloomad........................................................................................................................4 Lülijalgsete pea probleem......................................................................................................6 Aju............................................................................................
süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale. Veel ehitati Tallinna 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn Kloostrimetsas, Tallinna Peapostkontor,
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 173 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22 127 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 153 Al31 233
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
Männik Elvi 11 105 180 18900 Männik Erki 6 60 170 10200 Müürsepp Raili 13 143 178 25454 Norak Arnold 13 143 179 25597 Nõmmik Ando 12 117 182 21411 Paju Ants 3 41 186 7749 Parre Selma 2 32 193 6384 Petrov Meelis 9 90 183 16605 Piirsalu Irma 13 143 122 17446 Pulk Aadu 7 68 178 12104 Randla Aasa 11 105 167 17535 Roos Margus 8 78 180 14040 Salumets Erno 11 105 184 19530 Sirel Kristel 7 68 156 10608
vesinikku. Arvutada lahusesse jäänud kaaliumkloriidi protsendiline sisaldus. moolide arv. 156. Rauddetail, mille esialgne mass oli 22,00 grammi, kaalus peale kuumtöötlemist 23,30 192. Arvutada hapnikuaatomite moolide arv 100 grammis 10%-lises naatriumhüdroksiidi grammi. Mitu protsenti rauast oli oksüdeerunud, kui ainukeseks oksüdeerumissaaduseks oli vesilahuses. triraudtetraoksiid? 193. Mitu grammi ammoniaaki on võimalik saada 90 grammist tehnilisest 157. 5 kuupdetsimeetrit vesinikku ja 5 kuupdetsimeetrit kloori reageerisid omavahel. ammooniumkloriidist, milles on 40% lisandeid? Ammoniaagi kadu on 30%. Reaktsioonisaadus lahustati 5 kuup detsimeetris vees. Mitmeprotsendiline soolhappe lahus 194. Soola koostises on 18,6% naatriumi, 25,8% väävlit, 19,4% hapnikku ja 36,2% vett. saadi
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * ...
,,Hapnik" Referaat keemiast 2008/2009 õppeaasta Sisukord Sisukord...................................................................lk. 2 Hapniku üldtutvustus.....................................................lk. 3 Hapniku avastamine.....................................................lk. 3 Õhk ja selle koostisosad................................................lk. 4 Osoonikiht................................................................lk. 5 Fotosüntees...............................................................lk. 6 Kõdunemine..............................................................lk. 6 Mädanemine...............................................................lk. 7 Roiskumine.................................................................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 ...
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Ideaalne inimene Isikukood 49207294616 Pikkus l 173 mass m 64 vanus t 24 Sugu naine
BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 173 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22 127 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 153 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 187 Al63 293
EL SISETURUÕIGUS 31. jaanuar 2012 1. Vabakaubandusala. NAFTA 2. TOLLILIIT liikmisriikide vahel on kaotatud tollimaksud ja muus tõkked. Ühtsed reeglid, st tollide mõttes on Euroopa Liit on just kui üks liit. 3. ÜHISTURG (common market) 4. RAHALIIT 5. MAJANDUSÜHENDUS st lisaks ühisele rahale koordineeritakse väga tugevalt majanduspoliitikat. 6. POLIITILINE LIIT st seda liitu iseloomustab ka koostöö muudest valdkondadega, nt valis ja julgeoleku poliitika, immigratsiooni küsimused, olemas parlament ehk demokraatlikud institutsioonid 7. TÄIELIK ÜHENDUS Ei ole enam veht tegemist on ühe riigiga kus on ühised reeglid lisaks sellele et on ühine raha vaid on olemas ka ühendatud majandused sealhulgas sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetus ja kõik muud. 7.veebruar 2012 KAUPADE VABA LIIKUMINE Rahalised piirangud (ART 28) - kuulub importi ja ekspor...
Lääne- ja Ida-Virumaa koos. - Eestis moodustati külanõukogud valdade kosseisus 1945. aastal. - 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a - Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a - 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas al 1995.a tasapisi vähenema - 2013: 193 valda, 33 linna - 2014: veelgi vähem Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“. Plussid: suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida; piirkond muutub loogiliseks tervikuks; haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjad, sellega muutub juhtimine efektiivsemaks, volikogude professionaalsus tõuseb, asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks;
VANA-ROOMA Cassius Dio (u. 155-235). Herodianus (u. 170-240) käsitleb aastaid 180-238. ,,Historia Augusta" käsitleb aastaid 117-284, kuus autorit, palju väärinfot. 193-211 Septimius Severus 211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu. Severus sai aastal 169, kui epideemia oli tublisti senaatoreid tapnud, quaestor'i ameti ja tõusis sellega seoses Senati liikmeks. Tegi seejärel erinevatel poliitilistel ametikohtadel karjääri. Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Dom...
abieludes, mis on kestnud alla 1 aasta. Vähem sünnib lapsi abieludes, mis on kestnud 10 ja rohkem aastat, nii 2007 ja 2011 aastal ainult üks laps. Vähenenud on ka laste sünd abieludes, mis on kestnud alla 1 aasta, ilmselt on see sellest, et aastal 2007 abiellusid inimesed rohkem kui aastal 2011. Abiellumiste vähenemine on tingitud kehvemast majanduslikust seisust, mis kaasnes majanduskriisiga. Lääne-Virumaal sündis aastal 2007 abielust 230 last ja 2011 aastal 193 last. Sündimuse arv abielust on alates aastast 2010 vähenenud . Võrreldes aastaga 2007 sündis 37 last vähem, mis on väikse maakonna suhtes üsna kõrge arv. See võib tingitud olla sellest, et üleüldiselt on sündimuste arv vähenenud kui ka abielude sõlmimise arv on kahanenud. 4.ABIELUD, LAHUTUSED Lääne-Virumaal sõlmiti 2007 aastal 260 abielu, kõige rohkem abielluti juuli ja augusti kuus, kokku 91 abielu ja kõige vähem veebruaris 9 abielu
Hiiumaa Emmaste 83 26 57 219 552 3434 1515 Hiiumaa Kōrgessaare 83 15 154 145 344 3222 453 Hiiumaa Putkaste 83 16 205 216 455 3237 1637 Hiiumaa Rahu Eest 83 17 212 190 569 3733 1794 Hiiumaa Sōprus 83 19 124 191 746 3053 3462 Hiiumaa Ühendus 83 21 208 221 329 3455 1049 Hiiumaa Emmaste 84 18 226 144 452 3366 1581 Hiiumaa Kōrgessaare 84 21 193 209 352 3127 445 Hiiumaa Putkaste 84 18 226 144 452 3366 1581 Hiiumaa Rahu Eest 84 18 186 195 568 3707 1490 Hiiumaa Sōprus 84 19 207 241 741 3124 2960 Hiiumaa Ühendus 84 22 200 232 308 3219 1186 Hiiumaa Emmaste 85 16 177 201 546 3710 1896 Hiiumaa Kōrgessaare 85 15 161 233 359 3452 510 Hiiumaa Putkaste 85 13 162 280 451 3420 1517
179 0,848134 179 0,848134 180 -0,490717 180 0,490717 181 -1,579328 181 1,579328 182 -0,019367 182 0,019367 183 0,286703 183 0,286703 184 -1,014496 184 1,014496 185 -0,310166 185 0,310166 186 0,325124 186 0,325124 187 -1,076402 187 1,076402 188 0,109237 188 0,109237 189 -0,750227 189 0,750227 190 1,002939 190 1,002939 191 -0,170861 191 0,170861 192 -1,312264 192 1,312264 193 -0,268589 193 0,268589 194 1,327035 194 1,327035 195 0,23797 195 0,23797 196 -0,08869 196 0,08869 197 1,783779 197 1,783779 198 -0,205863 198 0,205863 199 0,269737 199 0,269737 200 -0,027766 200 0,027766 8 9 10 11 12 13 14 15 16 -0,4774475098 -0,67749 1,804932 1,342926 0,80011 0,890411 0,03717 0,732544 1,397003
saabunud ENSVsse appi rahvamajandust taastama. Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal Rahvaloenduse andmed Majandusalad Kokku Arv % Põllumajandus 662 561 58,8 Tööstus 195 949 17,4 Kaubandus 55 569 4,9 Transport ja side 38 193 3,4 Ühiskondlik tegevus 73 642 6,5 Maja- ja isikuteenimine 18 946 1,7 Väljaspool eeltoodud tööharusid 55 626 5 Tööharu teadmata 25 927 2,3 Kokku 1 126 413 100 Sündimus ja vanuseline koosseis 1960. aastate lõpul tõusis põlisrahvastiku sündimus enam kui 17% võrra kolme-nelja aasta vältel
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 175 87 54 45 3 3 Eesti M 181 81 55 43 2 3 Eesti M 177 75 54 42 1 3 Eesti N 175 60 53 39 1 4 Eesti M 185 100 67 45 2 3 Eesti N 176 75 56 41 0 3 Eesti M 193 75 55 44 3 3 Eesti N 169 60 56 38 2 4 Eesti M 185 80 60 43 3 4 Eesti N 163 64 57 38 4 3 Eesti N 181 74 56 41 2 3 Eesti M 191 70 59 46 2 3 Eesti M 160 65 56 42 1 5
Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Lood...
BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 173 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22 127 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 153 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 187 Al63 293
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis John Biggs, Catherine Tang (Tartu Ülikooli Kirjastus 2008) Plahvatuslik huvi tõus konstruktiivse siduvuse vastu käib käsikäes huviga väljundipõhise õppe vastu üldse. (Kolmanda trüki eessõna) Riikliku ja erasektori rahastamise kooslusel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii üliõpilastele kui ka õppimisele ülikoolis. (lk 1) Nüüd kui üliõpilased peavad maksma suuremat õppemaksu, nõuavad nad tõenäolisemalt ka kõrgetasemelisi õppekavasid, mis avaradavad maailma ja mida õpetatakse hästi ja annavad tööle saamisel võimalusi. Teised lähtuvad loogikast, et haridus on tarbe ühik ja selle eest saab maksta on neil õigus saada kraad. (lk 2) Uus ülesanne on nüüd koolidel müüa oma haridust. See teeb ülikoolidest turustava ettevõtte, mis sarnaneb teiste ettevõtmistega, kellel on juhtkond ja müügi meeskond. Sellel kõigel on tohutu mõju haridusele ja teadustööle ja õpetamisele. Meie koondame viimasele tähelepanu....
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – ...
töötava aine (gaas, vedelik, pooljuht ja dielektriklasereid) resonaatori ehituse tööreziimi järgi (pidevreziimis töötavat ja impulsslaserid) Jaotus otstarbe järgi Kirurgiline (lõikamine, koorimine) Teraapia ja diagnostika (kiiritamine nähtava valgusega). Fototeraapia, silmakirurgia Laserid. Tüübid (II) Silmakirurgias kasutatakse eksimeer laserid: Eksimer laserid: Argon fluoride (ArF, 193 nm), Krypton clouride (KrCl, 222 nm), Krypton fluoride (KrF, 248 nm). Lainepikkus ulatuses 190350 nm, mis vastab UV spektrile. Võimsus <120 watts. Eksimeer molekul, mis eksisteerib vaid ergastatud seisundis ja võib tekkida mitme aatomi kombinatsioonina. Gaas vananeb 3 nädalaga, vajab regulaarset vahetust. Väga levinud kasutus on silmaoperatsioonidel läätse, sarvkesta korrigeerimisel. Laserid. Mõju kudedele (bioloogilised efektid)
Tartu Forseliuse Gümnaasium Hispaania jalgpall Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Helina Haljaste TARTU 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Jalgpalli ajalugu.................................................................................................................4 3. Tuntumad jalgpalliklubid..................................................................................................5 4. Jalgpallistaadionid.............................................................................................................7 5. Tuntumad jalgpallurid.......................................................................................................9 6. Kokkuvõte...................................
1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127 1 340 194 1 339 662 4 111 672 4 208 156 4 312 526 4 401 335 4 450 030 4 467 854 4 570 727 4 582 769 11 082 751 11 125 179 11 171 740 11 213 785 11 260 402 11 305 118 11 309 885 11 290 067 43 038 035 43 758 250 44 474 631 45 283 259 45 828 172 45 989 016 46 152 926 46 196 276 62 772 870 63 229 635 63 645 065 64 007 193 64 350 226 64 658 856 64 994 907 65 327 724 4 443 901 4 442 884 4 441 238 4 436 401 4 435 056 4 425 747 4 412 137 4 398 150 58 462 375 58 751 711 59 131 287 59 619 290 60 045 068 60 340 328 60 626 442 60 820 696 749 175 766 414 778 684 789 269 796 875 819 140 839 751 862 011 2 306 434 2 294 590 2 281 305 2 270 894 2 261 294 2 248 374 2 074 605 2 041 763
PCA RG RKK 6 ROK UNCTAD ( United Nationas Conference on Trade and Development) Ühendatud Rahvaste Üldise Assamblee peamine organ, mis kaubitseb kaubaga, investeerib ja töötab välja küsimusi UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization ) edutab rahvusvahelist koostööd koos oma 193 liikmesriigiga ja kuue partnermaaga haridusepõllul, teadusepõllul, kultuuripõllul ja suhtluspõllul. UNHCR ( UN Refugee Agency) pagulaste ühenduse agentuur UNIDO ( The United Nations Industrial Development Organization) aitab arenenud riike ja säästab üleminekut nende võitlusest marginalisatsiooni vastu. UNITAR ( United Nations Institute for Training and Research) teeb konkreetselt korjandusi kümnetele ja tuhandetele arenenud võimekatele maadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
