Kose Gümnaasium Referaat MICHAEL PHELPS Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12A Kose 2008 ELU Täisnimega Michael Fred Phelps sündis 30.juunil 1985. aastal Baltimore'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt
32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Merkuur Nele Lange TeP08 Tartu Sisukord: Mõõtmed.................................................................................lk 3 Pöörlemine.............................................................................lk 3-4 Vaadeldavus...........................................................................lk 4-5 Heledus....................................................................................lk 6 Päritolu....................................................................................lk 6 Atmosfäär...............................................................................lk 6-7 Temperatuur..............................................................................lk 7 Magnetväli.......................................
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi- nedes evakueeritutele ja Eesti laskekorpuse sõjameestele. Tema saavutusi on ka ametlikult hinnatud. ...
AJALOOLINE TAUST 1939-1944: Nõukogude okupatsioon. Punaarmee oli üle Eesti laiali valgunud. Inimestes tekkis hirm. Nt: ,,Hans ei julgend enam linna minna ega tahtnud enam õdesidki sinna lasta. Hans läks algul magama köögi taha väikesesse konkusse, siis viibis ta seal ka päevaajal ning lõpuks läks ta metsa ning jäigi sinna. ,,Siis hakkasid inimesed kaduma ja naer muutus kibedaks kui naiste, meeste ja laste tapmine ja küüditamine pihta hakkas, korrati anekdoote tüütuseni nagu palveid." (107) 28.august 1941 vallutasid Sakslased Tallinna. Algas Saksa okupatsioon. ,,Inglil oli õigus, nad pidasid vastu, maa pidas vastu ja tulid vabastajad. Sakslased marssisid sisse, sundisid taevast kaduma põlevate majade suitsu, muutsid selle kirgassiniseks, uld läks mustaks ja pilved valgeks.Hans võis koju tulla, nende luupainajad lõppesid.Rajati Eesti Rahva Ühisabi, toitmaks ja toetamaks neid peresid, kelle toitjad olid mobiliseeritud Punaarmeesse. Kõik ...
13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979
õhumass (veetemperatuur näiteks +5°C, kuid 1,5 km kõrgusel atmosfääris aga -30°C). Orkaan Irene (LISA1) oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 20. augustil 2011. Orkaan pühkis üle Kuuba, Puerto Rico ja Haiti territooriumi, tõi endaga kaasa paduvihmad ja üleujutused, tugeva tuule tõttu murdusid puud ja elektripostid. Pärast kimbutas ta Bahama saari, Californiat, New Yerseyt, Floridat ning New Yorgi piirkondi. Tuule kiirus oli kuni 193 km/h. 26. augusti õhtul jõudis orkaan Põhja-Carolina rannikule. Ohvrite arv USA kuues idaosariigis on tõusnud 14-ni, teatasid päästeametnikud. Kuus surmajuhtumit on registreeritud Põhja-Carolinas, kolm Virginias, kaks New Jerseys ning üks Connecticutis, Floridas ja Marylandis. Irene tekitas esialgsete arvutuste kohaselt $7 miljardi väärtuses majanduslikku kahju. Enamik nõudeid tuleneb New York'i ja New Jersey kinnisvarakahjustustest. Irene oli küll nendesse piirkondadesse
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6 Rahvastiku soolis/vanuseline koosseis lk 7 Linnastumine lk 7 Energiamajandus lk 7 Põllumajandus lk 8 Metsamajndus- ja tööstus lk 8 Tööstuse areng lk 8 Transport lk 9 Turism ...
32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd.......
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
Hävituspataljonide loomine ja terror Sõja puhkedes hoogustus terror. Vanglad, ligi 3000 inimest. Vangide evakueerimine Venemaale. Sõjaseisukord ja kohtupidamine sõjatribunalide kätte. Otsuse langetamine 24 tunni jooksul, tunnistajateta ja kaitsjateta. Kohapeal mahalskmine ja karistada ka perekondi. Õudne terror ja jõhkrus. Talude põletamine ja inimeste sadistlik tapmine. Eriti vahetult enne Eestist lahkumist. Vangide (4000) evakueerimine. Lasti maha Tartu vanglas ööl vastu 9. juulit 193 inimest, keda ei jõutud evakueerida. Vanglates surmaotsused konveiermeetodil ja kohe täide. 1941 aasta juulis saartelt veel üks küüditamine. Hävituspataljonide loomine, kurikuulsaks metsavendade tapmisega, haarangutega, pered pantvangi, põletasid talusid, hävitasid vara. Jätkuv punane terror (mõne kuuga kaotas elu ca 2000 inimest) Hävituspataljonide loomine seadlus 24. juunist 1941. Algul võitluseks langevarjurite ja diversantide vastu. Juhtimine ja väljaõpetamine NKVD
180.Dormant seisev 181.Drain kuivenduskraav 182.Drainage drenaaz 183.Dramatic piece of sculpture- skulptuuri dramaatiline osa 184.Drought-resistant- põua kindel 185.Durable- vastupidav 186.Dwelling- elamu E 187.Eccentric- iseäralik, veider, boheemne, eksentriline 188.Echo- järelkaja 189.ecology- ökoloogia 190.Efforts underway vaeva nägemine 191.Elaborate viimistletud, keerukas 192.Elevation- külgvaade 193.Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195.Enclosure piiratud ala, aed, tarastus 196.Endangering seada ohtu 197.Enhance- paremaks muutma 198.Ensure tagama 199.Environmental constraints keskkonnaalased piirangud 200.Establishment - rajamine, paigaldus 201.Evaporated back tagasi aurustunud 202.Evaporating- aurustamine 203.Evaporation- aurustumine 204.Evergreen- igihaljas puu 205.Evoke tekitama 206.Evolve- arendama
Laenukohustused 15867 11412 4455 39% Netovara Aruandja omanikule kuuluv netovara 13437 19454 -6017 -30,9% Reservid 19 19 Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) 19489 23746 -4257 -17,9% Aruandeperioodi tulem -6071 -4311 1760 40,8% 4.3 Tulemiaruande horisontaalanalüüs Tuhandetes eurodes Tegevustulud 34 324 31 672 2652 8,40% Maksud 16 948 15 193 1755 11,60% Tulumaks 16 771 15 050 1721 11,40% Omandim 165 132 33 25% aksud Maksud kaupadelt ja 12 11 1 9,10% teenustelt Kaupade ja teenuste 3 150 2 842 308 10,85% müük Riigilõivud 25 24 1 4,20% Tulud 3 125 2 818 307 10,90% majandustegevusest Saadud toetused
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
25 53 57 63 70 73 78 83 90 97 101 108 121 35 86 60 96 103 112 120 126 135 150 Jö 104 110 117 125 135 148 154 164 184 70 133 140 150 160 174 187 193 211 237 95 181 170 183 195 211 227 241 257 289 26 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 120 185 197 212 226 245 263 200 300 337
3 700 360 6 860 158 132 10 106 1,47 4 622 7 987 108 102 0 110 142 4 920 198 314 458 2,86 6 963 0 2 900 2 200 7 900 157 173 10 045 1,27 2 931 6 589 48 621 0 50 821 1 297 354 82 916 1,63 0 18 349 64 431 7 349 73 980 2 937 051 187 712 2,54 0 31 854 3 800 560 6 960 116 474 7 444 1,07 4 091 10 041 4 900 0 7 700 193 462 12 364 1,61 5 814 6 141 112 200 0 114 400 5 370 062 343 210 3,00 10 980 1 630 4 400 0 6 800 166 308 10 629 1,56 5 566 9 433 55 000 0 57 200 1 103 870 70 550 1,23 0 25 981 92 320 0 94 127 3 067 704 196 062 2,08 6 583 41 109 5 900 0 8 100 223 210 14 266 1,76 3 892 5 536 6 600 0 9 000 244 136 15 603 1,73 10 580 17 660
Prügikonteiner 1,10m3 222 1 222 222 Lehtkäteräti hoidik 27 4 108 108 Suitsuandur Kidde Lifesaver 8 30 240 240 Pulberkustuti 6 kg 31 4 124 124 Tulekustutusvaip 120x180 15 1 15 15 Kokku X X 20 563 3 193 17 370 Kasutatud allikamaterjalid http://www.on24.ee/laps/lastemoobel_sisustus/voodid_pehmemoobel/6897 http://www.on24.ee/sisustus/voodid_madratsid/voodid/1356 http://www.on24.ee/kodu/varia_k/matkale_reisile/2731 http://www.on24.ee/laps/lastemoobel_sisustus/laste_kapid_kummutid_riiulid/10677 http://www.on24.ee/kodu/varia_k/ei_lahe_kataloogi_kodu/12505 http://www.on24.ee/sisustus/pehme_m%C3%B6%C3%B6bel/tugitoolid/36617 http://www.on24
Aine Rakendusstatistika MHT0031 Arvestusharjutus AGT-2 Nimi xxx Kood Rühm Imiteerimisvalemi kood TRAP S0 0,25 A 7 T0 4 B 6 LS 0,25 D 2 LT 1 n1 n2 n3 n4 n5 n6 1 0 3 6 3 0 A 7 B 6 D 2 T0 4 S0 0,25 U1 0,82262 U2 0,684927 D=2 1. T0=4 S0=0,25 Y=g(X)=sign(X)D1-T|X|T x y Teisendusfunktsiooni y=sign(x)D1-T|x|T graafik baasväärtuste -10 0,00 -9 0,00 0 -8 0,00 -7 0,00 0 -6 0,00 -5 0,00 ...
Vanus Mehed Naised Kokku 0-4 148 927 142 701 291 628 5-9 146 463 139 786 286 249 10-14 161 289 155 424 316 713 15-19 169 455 162 465 331 920 20-24 167 344 159 922 327 266 25-29 171 554 163 128 334 682 30-34 166 303 157 648 323 951 35-39 165 325 158 757 324 082 40-44 189 649 183 950 373 599 45-49 188 798 185 566 374 364 50-54 193 476 193 691 387 167 55-59 201 192 202 570 403 762 60-64 171 507 178 363 349 870 65-69 119 141 134 084 253 225 70-74 93 470 115 945 209 415 75-79 73 962 109 629 183 591 80-84 44 462 86 246 130 708 85-89 18 232 49 776 68 008 90- 6 238 24 046 30 284 (6) Tööelu
Lisa 6 Materiaalne põhivara (eurodes) Kokku Masinad ja Muu seadmed materiaalne põhivara 31.12.2009 Soetusmaksumus 881 551 39 238 920 789 Akumuleeritud kulum -495 193 -32 808 -528 001 Jääkmaksumus 386 358 6 430 392 788 Ostud ja parendused 125 365 25 224 150 589 Amortisatsioonikulu -137 797 -5 741 -143 538 31.12.2010 Soetusmaksumus 972 083 63 018 1 035 101
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...
3 34 185 382 290 92 13 1 , ( ). . ( ) , , . , 151 157 163 169 175 181 187 193 . 3 34 185 382 290 92 13 1 xB , s2 s : 1 m xB = x i ni , n i =1 1 8 s2 = n - 1 i =1 ( xi - xB ) 2 ni , s = s2 , xi i- ; m = 8. , : 1 m 1 170530 xB = n i =1 xi ni = 1000
4500.03 Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 1 800 391 797 533 907 219 0 1 266 484 578 0 0 1 800 391 797 Sihtasutus Eesti Teadusfond 160 193 000 157 971 000 0 2 222 000 0 0 160 193 000 Sihtasutus Archimedes 1 425 053 475 307 145 573 0 1 117 907 902 0 0 1 425 053 475 sealhulgas teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime 1 103 679 579 221 679 579 0 882 000 000 0 0 1 103 679 579
32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
1 ha põllumaa kasutamine toidutootmiseks Tootmine Ühe inimese toitumispäevade arv Sojakasvatus 5 560 Nisukasvatus 2 218 Riisi või maisi tootmine 1 833 Piimatootmine 590 Linnuliha tootmine 463 Sealiha tootmine 323 Veiseliha tootmine 193 Liha eestlaste toidus. Ühe maa toidud on piirkonniti tihti väga erinevad. Saartel on olnud näiteks ülekaalus kalaroad. Mulgimaal on aukohal mulgikapsad ja kama. Lõuna-Eestis on söödud väga palju põldoa-, herne-, läätse-, ja kaalikatoite. 1) Liha ja rasv. Pühade aegsed suured söömatuurid on meie rahvuslik traditsioon. Näiteks aastavahetusel pidi laud alati uhkelt kaetud olema, sest siis polnud kartust, et ka uuel aastal toit otsa lõppeks.
32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood
register, mis sai alguse 1992. aastal käivitatud maailma mälu programmist. Programmi eesmärk on säilitada maailma ajaloos olulist dokumentaalset pärandit, teha see igaühele kättesaadavaks ning teadvustada ajaloolise mälu tähtsust. Register loodi aastal 1995 ja esimesed sissekanded tehti 1997. aastal. Registrisse kandmise otsustab rahvusvaheline komisjon, mis kohtub iga kahe aasta tagant. Augustis 2009 oli registris 193 kannet. Nende hulgas on nii arhiive, raamatukogusid kui ka üksikdokumente. Aastal 2009 kanti maailma mälu registrisse ka Balti ketti puudutavad dokumendid. (4) 5 3. Eesti ja UNESCO Moodustati UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu Tallinna linnavalitsuse poolt kokku kutsutud nõukogu moodustamise ajendiks olid 2010. a
1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud? V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid ük...
Kuna konkurents on pangandusturul tugev, pole välismaised pangad üldjuhul edu saavutanud. 4.4.6 Ehitus Ehitussektor moodustab 12,3% SKP-st ja on üks dünaamilisemalt arenevaid valdkondi (2006.aasta kasv 5,3%). Ehkki ehitussektori kasv on aeglustumas seoses kinnisvarabuumi lõppemisega, kasvasid investeeringud sektorisse veel siiski 2006.aastal. Eriti kiire oli 2006. aastal kasv avalikus sektori projektide osas (20%). Ehitusettevõtteid on üle 193 000, millest enamus on väike- ja kesksuurusega ettevõtted. Hispaania ehitusturust 31% moodustab elamuehitus, 18% mitteeluruumide ehitus, 26% teede ja muude infrastruktuuride rajamine ning 25% renoveerimine. Euroopa kümnest suurimast ehitusettevõttest on 5 Hispaaniast. 4.5 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2006. aastal moodustas tööstus 17,6% SKP-
EMBOSS_001 101 gaattcccattgatcacttgaactctaaagattttattgggggcaatctc 150 || .|||||.|.|||||||||||||||||||||.|..||.||| EMBOSS_001 1 at----gttgatgatttgaactctaaagattttattcgtagcgatc-- 42 EMBOSS_001 151 caagaattatggaaag--------agttgttaggtaaaaatagggatgat 192 .||..||..| |||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 43 ------gtagcgatcgatcgcgccagttgttaggtaaaaatagggatgat 86 EMBOSS_001 193 gctatcgttaaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaagcgca 242 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 87 gctatcgttaaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaagcgca 136 EMBOSS_001 243 taagcctccttatcaaaaactgttgattacagaagtgaactcttgtcttg 292 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 137 taagcctccttatcaaaaactgttgattacagaagtgaactcttgtcttg 186
Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. · Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (-173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. · Merkuuril ei ole kaaslasi. 2. Veenus · Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km) · Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase.
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema o...
sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine majanduskriisi situatsioonis kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Suuremad muutused toimusid viimati tööturul 1992/93 a. esimeste majandusreformide käigus. Siis vähenes hõive vastavalt 5,2 ja 7,5%. Kokkuvõttes tähendas see ligi 100 000 inimese lahkumist tööjõust. Kogu vaadeldaval perioodil (1989-1997) vähenes hõive 23.1% ehk 193 000 inimese võrra. Samuti oli sel perioodil märgatavalt kasvanud töötus ja mitteaktiivsus. Tänases Eestis, mis on mõjutatud ülemaailmsest majanduskriisist peame taas rääkima suurest tööpuudusest ja madalast tööhõivest. See seab meie ette valikud töökohtade olemasolu ja hariduse temaatika valdkonnas. Keda oodatakse tööturul, millised on pakutavad töökohad ja millised on töökuulutused ning millistes piirkondades on enam võimalusi tööd leida.
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
KOKKU rühm 13. 97 998 kr 410 268 kr 15. Maksuvõlad 0 kr 91 401 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 57 224 kr 47 400 kr 16.3. Intressivõlad 155 kr 13 510 kr 16.4. Muud viitvõlad 136 004 kr 40 124 kr KOKKU rühm 16. 193 383 kr 101 034 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 24 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 14 482 kr KOKKU rühm 26
aastat. Tabel 3. Kasumiaruande protsentuaalne muutus 2013-2015 (autorite koostatud) 2015 MUUTUS 2014 MUUTU 2013 MUUTU S S Müügitulu 2 231 291 -66,00% 2 152 053 -67,21% 4 004 001 -38,99% Müüdud toodangu kulu -1 829 193 -2 051 476 -4 570 614 Brutokasum 402 098 -277,18% 100 577 -144,32% -566 613 149,67% (-kahjum) Üldhalduskulud -155 353 -163 449 -166 463 Muud äritulud 50 635 22 069 229 188 Muud ärikulud -7 961 -7 475 -2 286 100
KOKKU rühm 13. 97 998 kr 410 268 kr 15. Maksuvõlad 0 kr 91 401 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 57 224 kr 47 400 kr 16.3. Intressivõlad 155 kr 13 510 kr 16.4. Muud viitvõlad 136 004 kr 40 124 kr KOKKU rühm 16. 193 383 kr 101 034 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 24 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 14 482 kr KOKKU rühm 26
32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood
ammusest ajast India väljaveokaup. Kiiresti kasvavat rahvastikku aga oma põllumajandus täielikult toita ei suuda, mistõttu näiteks nisu imporditakse teistest riikidest sisse . Peamiselt kuulub ekspordi alla riis, tee, kohv, suhkur ja puuvillast toodetud riie. Pigem on riik spetsialiseerunud taimekasvatusele kui loomakasvatusele. India on üks suurimad piima, maapähkli, tee, gingeri ja musta pipra tootjaid. Samas omab ka kõige rohkem veisi maailmas 193 miljonit veist! Kusjuures on India maailma suurim banaani kasvataja(10% maailma kogu kasvatatavatest banaanidest). R tähistab riisikasvatusi. W tähistab nisu. J tähistab ,,Jowar". B bajra ?? Rohelised alad on samuti ka metsa alad, lillakad-hallid alad tähistavad segakasvatusi näiteks tee, kohv, tubakas jne. Metsamajandus ja metsatööstus Indias on 17% maast kaetud metsadega, millest 20% on Madhya Pradesh'is. Seda on normaalselt arvestades riigi kliimavöödet
32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood
32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood
b) subkortikaalkulglad automaatsed, hästi omandatud motoorsed liikumised. Kulgevad eesvalgeaines. Automaatne tasand, nt see, et klaveripala on käe sees, et ei pea selle üle enam mõtlema. Selle tõttu on oluline, et õpetus(nt pilliõpetus) oleks algusest peale õige, olgu siis lihtne, aga õige, muidu salvestuvad valed liigutused, vale tehnika subkortikulaakulglatena. Aga kuhu alla läheb see, et kõrvetades võtad ruttu jala ära ? subkortikaalne. 63. Nimeta peaaju osad. Joonis 19. Lk 193 Kaks poolkera on omavahel ühendatud valgeainega. Sild on valgeainest moodustunud ja ühendab kahte poolkera. Ajutüvega on seotud väikeaju(väikeaju poolkerad), hüpofüüs. Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest. Peaajul eristatkse viis osa: * piklikaju, * tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust, * keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus, * vaheaju, mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk........
32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
