jätmise osas ning teha uus otsus. · Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. · Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonikaebuse, paludes nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese hagi asjaolud · OÜ K ja aktsiaselts T sõlmisid 14. septembril 2001.a ehituse töövõtulepingu nr 153, mille kohaselt pidi hageja alltöövõtjana tegema kostja kui peatöövõtja tellimusel Tartus Anne 38 asuva postimaja katusetöid. · Lepingu järgi pidi töövõtja lõpetama kõik tööd 10. oktoobriks 2001.a · Katus valmis 6. novembril 2001. a · Kuna tööde tegemise ajal sadas 31 päeval üle 2 tunni vihma, pikenes lepingu tähtaeg lepingu punkti alusel. · Leping ei näinud ette hoone karbile veepidavuse tagamist sademete ajal.
Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Tema küpse perioodi looming läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud
Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100. Barcoli seade on kaasaskantav. Katsetulemused: Kriipe Valitud Materjali (viili) kõvaduse Jälje suurus mm Kõvadusarv Võrdlus- Tugevus iseloomustus katse määramise skaala meetod Turvavöö Õrn jälg HRB - 79,5 HV 153 Messing Tugev HRB - 64,4 HV 115 jälg Al-sulam Tugev HRB - 79 HV 150 (paksem) jälg Õhukesem Al- Tugev HRB - 62.5 HV 110 sulam jälg
AEROFLOT Kristiina Kass RB13 Ajaligu 9. veebruar 1923- Nõukogude venema otsustas organiseerida tsiviillennandust. 17 märts 1923- asutati lunnundus ühing Dobroljot, mille eesmärgiks oli reisijate, posti ja muu kauba vedu sise- ja välisliinidel. 12 veebruar 1932- moodustati "Dobroljoti" põhjal Tsiviillennunduse Peavalitsus ja ühtlasi loodi riigi tsiviillennundusettevõttele ametlik lühinimi "Aeroflot". 1938 sai "Aeroflot" maailma suurimaks lennundusettevõtteks ja selleks jäi ta kuni NSV Liidu lagunemiseni. 1976 sai "Aeroflot" maailma esimeseks lenndusettevõtteks, mis vedas aasta jooksul üle 100 miljoni reisija. Põhiliselt jäid tema lennud NSV Liidu piiresse, aga siiski ulatus tema regulaarliinide võrk viiele kontinendile. 1992 korraldati "Aeroflot" tegevus ümber. Sellest eraldus üle 300 ettevõtte, millest mõned olid nii väikesed, et nende lennuparki kuulus kõigest mõni üksik lennuk. 1994 reor...
mõjutab. Seetõttu järgib läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · · Komeedi pea · Komeedi pea koosneb süsiniku ja tsüaani aurudest. · Komeedi tuuma spekter on Päikese spektri koopia. Jupiteri suurune komeet · Komeedid ei pruugi olla ainsad pikkade ja helendavate sabadega taevakehad. Täht, mis on Maast 153 valgusaasta kaugusel puhub aeglaselt planeet HD 209458 atmosfääri minema. See aga annab Jupiterist veidi väiksemale planeedile samasuguse efekti. · NASA Hubble'i teleskoobi vaatluste kohaselt tiirleb planeet tähele nii lähedal, et päikesetuul kannab aeglaselt planeeti ilmaruumi. Siiski ei kao planeet lähiajal veel kuhugi.Teadlaste hinnangul võtab see aega umbes 100 korda kauem, kui on universumi vanus. · ·
NEPAL Kuusalu Keskkool Annaliisa Ande Adler 11. klass ÜLDANDMED Kontinent: Aasia Ajavöönd: GTM +5,45 Pindala: 147 181km² Rahvaarv: 29,384,297 (juuli 2017) Pealinn: Kathmandu (1,183 mln inimest) Riigikeel: nepali keel Rahaühik: ruupia GEOGRAAFILINE ASEND Lõuna-Aasias Naaberriigid: Hiina ja India Koordinaadid: 28° N, 84° E Puudub merepiir PINNAMOOD Keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Dzomolungma mägi, mille kõige kõrgem punkt on 8848m merepinnast Madalaim punkt merepinnast on 70m. KLIIMA Mussoonkliima Riigi põhjaosas on jahedad suved ja karmid talved Riigi lõunaosas on lähistroopilised suved ja pehmed talved SADEMED Sademete hulk piirkonniti väga erinev. Keskmine sademete hulk üldlõikes 1500-2500mm. LOODUSVARAD Kvarts Vesi Puit Vask Koobalt Rauamaak TAIMED Orhideed Kuldne Michelia Jatamansi Serpentina Himaalaja jugapuu LOOMAD ...
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
F0=A cmp B (vordlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=xor A, B (inverteerida sona A B-nda biti vaartus) F3=A nand B $ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 L 160 48 128 48 0 0 false 5 0 L 160 72 128 72 0 0 false 5 0 L 160 96 128 96 0 0 false 5 0 L 160 120 128 120 0 0 false 5 0 L 160 168 128 168 0 0 false 5 0 L 160 192 128 192 0 0 false 5 0 L 160 216 128 216 0 0 false 5 0 L 160 240 128 240 0 0 false 5 0 L 1152 712 1152 752 0 1 false 5 0 L 1120 712 1120 752 0 1 false 5 0 I 1096 704 1096 672 0 0.5 I 1176 704 1176 672 0 0.5 150 1072 632 1072 600 1 2 0 150 1112 632 1112 600 1 2 0 150 1152 632 1152 600 1 2 0 150 1192 632 1192 600 1 2 5 w 1096 704 1096 712 0 w 1096 712 1120 712 0 w 1176 704 1176 712 0 w 1176 712 1152 712 0 152 1504 168 1584 168 1 4 0 152 1504 224 1584 224 1 4 0 152 1504 280 1584 280 1 4 0 152 1504 344 1584 344 1 4 0 M 1584 168 1648 168 0 2.5 M 1584 224 1648 224 0 2.5 M 1584 280 1648 280 0 2.5 M 1584 344 1648 344 0 2.5 150 ...
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sa...
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3 Hüpnoosi induktsioon............................................................................................................... 4 Hüpnoosi Uurimine.......................................................................................
SISUKORD 1SISSEJUHATUS................................................................................................................................2 2 AJALUGU.........................................................................................................................................3 3ALPAKAST ÜLDISELT....................................................................................................................5 4ALPAKA LIIGID...............................................................................................................................6 4.1Alpakasid on kolme liiki.............................................................................................................6 5ALPAKAVILL....................................................................................................................................8 5.1Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus.........................................
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. WTO- MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (Inglise k. World Trade Organization) WTO loodi 1995. aastal Üldsise Toll- ja Kaubanduskokkuleppega (inglise k. General Agreement on Tariffsand Trade e. GATT) ühinenud riikide baasil. WTO-l on 153 liikmesriiki ja 30 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. WTO funktsioonid: · Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine · Kaubandusläbirääkimised · Vaidluste lahendamine · Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus · Kaubanduskompetentsi tõstmine · Laiem dialoog Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. IMF- RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND (inglise k. International Monetary Fund)
Norbert Elias Tsiviliseerumisprotsess 1995,Suhrkamp Taschenbuch Verlag, Frankfurt am Main Bodeni järve ratsanik ,,Ma kulgesin läbi oma elu nagu ratsanik üle Bodeni järve, kartmata, et jää minu all järele annab"- Norbert Eliasele meeldis see võrdpilt ratsanikust, kes ületab enese teadmata jäätunud järve ning pääseb ohust, mille suurusest tal aimugi ei ole. Maailmasõjajärgsetel aastatel kuulus ta häbimärgistatud vähemusrühma, hiljem oli ta vastupidi edukas priviligeeritud. Topeltkuuluvuse kogemus ei jäta Eliast kunagi maha. Sotsiaalteooria rajamine ajaloolise ainese analüsile tähendas nii vabanemist ideoloogilistest eelarvamusest kui ajaloolastele sellise lähenemisviisi väljapakkumist, mis suudaks muuta arusaadavas nähtused, mida ta asus kirjeldama. LA: Eliase uurimus tõi absolutismi mäitel esile sidemed, mis ühendasid omavahel üht konkreetset võimuteostamise viisi ja ühele eripärasele ühiskondlikule formatsioonile omaseid käitumisnorme....
Väidan, Eesti metsat on läinud üha paremini. Imavere saeveski - Imavere spetsialiseerub saetud materjalile ning liimpuit komponentidele ning liimpuittaladele. Imavere saeveski alustas tööd 1994a. Imavere saeveski toodab peamiselt saematerjale ning liimpuit komponente nagu talad, sõrmjätkatud materjal jne. Kunda - AS Estonian Cell on Kundas asuv haavapuitmassi tehas, mis alustas tootmist 2006. aasta aprillis. Täiesti uue tehase rajamisinvesteeringu maht oli 153 miljonit eurot, mis oli seeläbi suuruselt teine välisinvesteering Eesti tööstusesse. AS Estonian Cell on: ● Ainus haavapuitmassi tehas Eestis ● Üks suurimaid välisinvesteeringuid Eestisse ● Eesti suurim biogaasitootja ● Kuulub rahvusvahelisse kontserni Heinzel Group Estonian Cell toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi (Aspen BCTMP) 5.Miks on praegu tekkinud palgi põud.
2 44 317 0,00315457 547 222 5,40267738 2,346353 3 54,5 327,5 0,00305344 448 321 5,77144112 2,506505 4 62 335 0,00298507 348 421 6,04263283 2,624282 5 68,5 341,5 0,00292826 249 520 6,25382881 2,716003 6 73,5 346,5 0,002886 153 616 6,42324696 2,789581 7 80 353 0,00283286 0 769 6,64509097 2,885926 Arvutused: 1. Arvutatakse aine aurustumissoojus, arvestades, et sirge tõus B graafikul log (paur) = f (1/T) H aur B=- 2,303R 2. Arvutatakse saadud sirge võrrandist ln p = A + B*1/T aine keemistemperatuur T0 normaalrõhul (p0 = 760 mm Hg) 3. Arvutatakse Troutoni konstant, s.o
läbi aegade kõrgkunsti eeskujuks ja Prantsusmaa kuningad imetlesid itaalia arhitekte, skulptoreid ja maalikunstnikke; küll aga ei saanud Le Nôtre imetleda itaalia maastikuarhitektuuri, sest aiakujunduses olevat itaallased kogenematud.8 Hoolimata sellest omastas arhitekt teiste maade seas ka Itaalia pargikujunduses esinevaid elemente.9 5 Ibid. lk 146 6 Marroni, Ira Diana. 50 klassikut: Aiad ja pargid. Aiakunst antiigist tänapäevani. Tallinn, TEA, 2006 lk 106-207 7 Toman, lk 153. 8 Kluckert, Ehrenfried. Eurepean Garden Design from Classical Antiquity to the Present Day. France, Könemann, 2005, lk 186 5 Tänu André le Nôtre’ile tõusis Prantsuse aiakujundus Euroopas esikohale ning sellest võeti eeskuju. Le Nôtre’i jaoks on maastikudisain kui hiiglaslik, monumentaalne mõningate reljeefidega maal.10 Tema kompositsioon ei seisne üksnes ainult sümmeetrias
Ida-Viru Lüganuse 85 24 199 197 1236 3917 3472 Ida-Viru Mäetaguse 85 18 115 220 1136 3271 3233 Ida-Viru Narva 85 13 121 212 1163 3633 2137 Ida-Viru Tammiku 85 25 171 222 547 4127 3051 Ida-Viru Tudulinna 85 17 185 272 470 3542 829 Ida-Viru Viru Maidla 85 24 184 277 669 4233 2362 Ida-Viru Avinurme 86 19 153 276 864 3497 2668 Ida-Viru Erra 86 19 112 248 1018 4008 1824 Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555 Ida-Viru Juuni Vit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458
Kordamisküsimused: suhkruline pooltoode, kreemid 1. Kuidas valmistatakse immutussiirupit? 1:1 Suhkur ja vesi keema, 100-105°C, 5-10 minutit. Keedetakse kaane all, et vesi ära ei aurustuks. Jahutada 20°Cni. 2. Nimeta järgmiste suhkrusiirupite keemistemperatuur ja milline on suhkrusisalduse tunnus proov. · immutussiirup 101,8 °C, suhkrusisaldus 50% · piimasiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69%, veniv, paksem siirup. · sarlottsiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69% · kondenspiimasiirup võikreemile 107,4°C, 75%, keskmine niit · invertsiirup 105,3°C, 70%, peenike niit · trühvlipuru siirup - 117°C, 86-88%, nõrk kuul · munavalgekreemisiirup 118-120°C, 88-89% · sefiir - 120°C, 88-89% · suflee - 120°C, 88-89% · karamell 153-165°C, 96-98% 3. Kuidas valmistatakse toorpumatit ja mis temperatuurini soojendatakse? Puudersuhkrust ja veest. Segatakse kokku tuhksuhkur ja vesi. Soojendatakse 45-50°C...
2 377 2 248 2,5 333 2,5 209 3 290 3 179 3,5 254 3,5 155 4 213 4 136 4,5 167 4,5 133 5 153 5 137 5,5 178 5,5 143 6 205 6 152 6,7 232 6,5 160 7 261 7 169 7,5 294 7,5 177 8 324 8 185
10 39 42 46 50 54 60 63 70 75 30 36 18 52 56 61 63 73 80 85 94 100 107 115 25 68 73 80 89 95 101 1 10 119 127 135 149 161 35 110 117 126 137 147 153 169 135 200 50 134 141 153 167 179 192 107 '225 242 70 171 179 106 213 229 246 268 289 310 95 207 218 238 258 278 298 328 352 377 120 239 249 276 299 322 346 382 410 437
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 704 1424 608 0 w 1408 704 1424 704 0 w 1408 592 1424 592 0 w 1408 624 1408 592 0 w 1408 560 1424 560 0 w 1408 544 1408 560 0 w 1392 544 1408 544 0 w 1424 528 1424 544 0 w 1408 528 1424 528 0 w 1408 464 1408 528 0 152 1424 576 1520 576 0 4 0 5 150 1296 704 1408 704 0 2 0 5 150 1296 624 1408 624 0 2 0 5 150 1296 464 1408 464 0 2 0 5 150 1312 544 1392 544 0 2 0 5 x 1715 -60 1744 -57 4 24 Y2 w 1424 384 1424 288 0 w 1408 384 1424 384 0 w 1408 272 1424 272 0 w 1408 304 1408 272 0 w 1408 240 1424 240 0 w 1408 224 1408 240 0 w 1392 224 1408 224 0 w 1424 208 1424 224 0 w 1408 208 1424 208 0 w 1408 144 1408 208 0 w 1520 224 1536 224 0 w 1520 256 1520 224 0 152 1424 256 1520 256 0 4 0 5 150 1296 384 1408 384 0 2 0 5 150 1296 304 1408 304 0 2 0 5 150 1296 144 1408 144 0 2 0 5 150 1312 224 1392 224 0 2 0 5 x 1823 -65 1852 -62 4 24 Y1 w 1424 1008 1424 912 0 w 1408 1008 1424 1008 0 w 1408 896 1424 896 0 w ...
Nõuded referaatide vormistamisele Referaat on kindla teema tõsimeelne kokkuvõtlik ülevaade. Referaadi koostamisel lähtutakse eelkõige kirjandusallikatest. Referaadis esitatakse teemaga seotud olulised asjaolud, nende põhjendused ning võrdlus. Referaadis esitab autor ka omapoolse arvamuse ja järeldused. Töös peavad selgelt eristuma töö autori poolt esitatud ja kirjanduse allikatest pärinevad tõed. Töö tuleb vormistada piisava liigendusega nii, et teema alapunktid oleksid selgesti arusaadavad ja loogilises järjekorras. Reeglina liigendatakse töö peatükkidena järgnevalt: · Sisukord · Sissejuhatus · Peatükid · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vajadusel) Sissejuhatuses peaks kajastuma: · Teema aktuaalsus ja vajalikkus · Töö eesmärk · Töö eesmärgi saavutamiseks kasutatava lahenduse põhimõte Töö sisulise osa erinevates peatükkides arutleb referaadi aut...
222-1 + 20ºC 772 30,9 3 3,5 ~95% RH 1028 41,1 4 222-2 + 20ºC 785 31,4 3,1 3,2 ~95% RH 850 34,0 3,3 222-3 + 50ºC 2345 146,6 14,4 14,7 2448 153 15 223-1 + 50ºC 2346 146,6 14,4 13,8 2142 133,9 13,1 223-2 + 20ºC 1023 40,9 4 4 30-40% RH 1022 40,9 4 223-3 + 20ºC 1234 49,4 4,8 9,2 30-40% RH
Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Praegu koosseisus (Kreeka,Türgi,Saksamaa, Hispaania,Poola,Tsehhi, Ungari,Eesti ,Bulgaaria, Leedu,Läti,Rumeenia,Sloveenia, Slovakkia,Albaania, Horvaatia) Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil, 153 liikmesriiki ja 30 vaatlejaliiget, peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. Organisatsiooni peakorter asub Sveitsis Genfis. Eesti liitus13. Novembril 1999. IMF-rahvusvaheline valuutafon- eesmärk on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, loodi 1944 kuni 1970 aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine, praegu on valuutafondi prioriteediks jätkusuuteline majanduskasv, finantskiriiside ära
w 656 512 656 560 0 w 704 144 784 144 0 w 784 224 784 144 0 w 864 224 864 208 0 w 864 208 848 208 0 w 848 208 848 448 0 w 848 448 1120 448 0 L 1120 448 1184 448 0 0 false 5.0 0.0 w 640 112 880 112 0 w 880 224 880 112 0 w 784 144 896 144 0 w 896 144 944 144 0 w 720 64 960 64 0 w 960 224 960 64 0 w 976 224 976 208 0 w 976 208 1104 208 0 w 1104 208 1104 464 0 w 1104 464 896 560 0 w 944 144 1024 144 0 w 1024 224 1024 144 0 x 59 73 96 79 0 24 L/R x 40 153 110 159 0 24 SH/LD w 416 224 416 192 0 w 336 192 416 192 0 w 416 192 464 192 0 w 464 224 464 192 0 w 464 192 656 192 0 w 656 224 656 192 0 w 656 192 704 192 0 w 704 224 704 192 0 w 704 192 896 192 0 w 896 224 896 192 0 w 944 224 944 192 0 w 896 192 944 192 0
1975: 3,7 miljonit 2000: 6,5 miljonit 2005: 7,4 miljonit 2007: 8 390 505 (1.6.2007; arvestuslik rahvaarv mehi 49,6%, naisi 50,4%) Aasta Elanike arv Tõusu % 1960 2 786 740 N/A % 1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 %
UNESCO UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteets...
𝐹𝑚𝑎𝑥 8,5 [𝐹]𝑝𝑜𝑙𝑡 = 1,2 ∗ = 1,2 ∗ = 68,1 𝑘𝑁 𝑓 0,15 Ühe poldi arvutuslik sisejõud 𝑁𝐴 = 1,3 ∗ [𝐹]𝑝𝑜𝑙𝑡 = 1,3 ∗ 68,1 = 88,57 ≈ 88,6 𝑘𝑁 Ühe poldi tugevustingimus Tabel 2 𝑁𝐴 88,6 ∗ 103 𝐴𝐴 ≥ ∗ [𝑆] = 6 ∗ 1,5 = 152,7 ∗ 10−6 𝑚 = 153 𝑚𝑚2 𝜎𝑃𝑓 580 ∗ 10 𝐴𝐴 = 153𝑚𝑚2 ≥ 116 𝑚𝑚2 ≫ 𝜎𝑃𝑓 = 600 𝑀𝑃𝑎 Hindamistabel Lahendi Sisu Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud)
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Kehaline kasvatus ja sport LIHASHOOLDUS Referaat Game Ready süsteem Tartu 2015 Game Ready Esimene taastusravi vahend, mis ühendab endas tugeva kompressiooni (surve) ja külmateraapia üheaegselt. GameReady külmakompressiooni süsteem võimaldab kiirendada ja parendada keha loomulikku tervenemise võimet. GameReady võimaldab oma innovaatlise ACCEL™ tehnoloogiaga samaaegselt jäise vee ja suruõhu järk-järgulist kompressiooni ning tsirkulatsiooni seadmes. Reguleeritav surve ja ühtlane jahutamine soodustab hapniku transporti vigastatud kohas ja suurendab lümfisüsteemi funktsiooni. Seeläbi väheneb valu ja alaneb paistetus, mis omakorda viib kiirema paranemiseni ilma ravimiteta. Külmaravi on abiks nii sportlastele kui tavainimestele kiireks paranemiseks vigastusteks kui ka taastumis...
ehk sirvimise teekonda. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekud ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb riigikogule põhiseaduse §-des 76,85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku riigikogu liikme, vabariigi Presindendi, Vabariigi valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. Nimi: Anneriin Truu Õpperühm: IK 12 Avalehelt valisin menüüst ->teemad->kodanikule->eesti vabariik-> põhiseadus->XII Õiguskantsler Avalehelt võtsin täpsem otsing-> kirjutasin õiguskantsler 5) Millised on eksitavad kauplemisvõtted? Pange kirja 2 võimalikku portaalis
Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Luftwaffe saavutas ülemavõimu õhus. Sks tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud osa jalaväeüksuste hooleks. Paljud Punased andsid vastupanuta end vangi. Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu kui vabastajatena 1941. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning
tapaks. See läbiproovitud skeem ei tööta aga hiina päritolu mandariini ehk Hiina riigiametniku puhul, keda röövlite noahoobid ei vigasta. Hiinlane on sedavõrd oma kire võimuses, et alles pärast rahuldust hakkavad haavad veritsema ja saabub surm. Libreto varjamatu seksuaalsus oli ka põhjuseks, miks Ungari teatrid ei julgenud teost lavale tuua. Klaveritsükkel ,,Mikrokosmos" (1937) Kirjutas seda 11 aastat, kaante vahele sai 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki kompositsioonitehnika õpikuks. Viimane loomeperiood Viimased teosed loomingust filosoofilisemad ning sagedamini esitatavad. ,,Orkestrikontsert" (1943) Viieosaline sümfoonia suurele orkestrile. Partiid olid suhteliselt keerukad ning kuigi maailma tunnustatuimad sümfooniaorkestrid on pidanud auasjaks võtta ,,Orkestrikontsert" oma repertuaari,
9 376 9,5 404 10 433 Tugeva happe ja nõrga happe segu tiitrimine tugeva alusega Kasutatud mõõtelahus NaOH M 0,1035n Lisatud Mõõdetud mõõtelahus erijuhtivus ml , S/m 0 456 0,5 419 1 376 1,5 336 2 296 2,5 254 3 219 3,5 186 4 162 4,5 153 5 155 5,5 161 6 169 6,5 178 7 187 7,5 198 8 207 8,5 216 9 225 9,5 236 10 246 10,5 270 11 297 11,5 323 12 351 12,5 379 13 406 13,5 431 14 458 14,5 482 15 510 Arvutused. Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega:
00), ('Ajaseemned', 'Isaac Asimov', 1978, 'Eesti kirjastus', 258, 'eesti', 38.00),('Frankestein', 'Mary Shelly', 1968, 'Eesti kirjastus',189, 'eesti', 29.00),('Tõde ja õigus', 'A.H.Tammsaare', 1920, 'Tallinn', 459, 'eesti', 235.00),('Kevade', 'Oskar Luts', 1945, 'Tallinn', 268, 'eesti', 46.00),('Daam sinises', 'T.Trubetski', 1986, 'Tallinn', 137, 'eesti', 25.00),('Mina ja George', 'T.Trubetski', 1988, 'Tallinn', 153, 'eesti', 38.00),('Käitumise anatoomia', 'Sigmund Freud', 1997, 'Tallinn', 5, 'eesti', 395.00),('Konstitutsioon', 'J.Stalin', 1944, 'Tallinn', 287, 'eesti', 56.00),('Rahvasõbrad', 'V.I.Lenin', 1951, 'Tallinn', 176, 'eesti', 23.00),('Leninismi alustest', 'J.Stalin', 1945, 'Tallinn', 357, 'eesti', 65.00),('Pimeduse pahem käsi', 'U.K.LeQuine', 1975, 'Tallinn', 198, 'eesti', 55.00),('Mis
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Dendroloogiline inventariseerimine "Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 34): https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=104228 Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine (edaspidi DI) Tallinna linnas sätestab DI teostamise Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. ( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud. Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja kaitsealused taimeliigid. /1:§1(3)/ Inventeerimist võib teostada loodusteadusliku või maastikuarhitektuuri ülikooli - või sellega...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
valmistoidud, marja- ja puuviljakonservid, juustud, salatikastmed. Ei teata. E 142 Roheline S Asovärv. Sünteetiline. Magustoidud, marja- ja puuviljakonservid, joogid, maiustused. E 150a Karamell, karamell I Pruun värvi- ja maitseaine. Poolsünteetiline aine. Tumedad õlled, karastusjoogid, koolajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust. E 153 Taimne süsi Must värvaine. Lagrits. Ei teata. E 162 Betaniin Punane. Peedivärv .Looduses esinev aine. Jäätised, maitsestatud hapupiimatooted, saiakesed, magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 163 Antotsüaanid Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Jäätised, marmelaadid,magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 170 Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator.
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast o...
XPS Vahtplast 6 120 108 46 596,2 7 43,6 EPS 7 Kuuse puu 60 39 39 91,3 42 460 8 Asfalt r =50 r =25 50 98,1 240 2446,5 9 Aeroc 163 41 41 274 136 496,4 10 Klaas 150 153 4 91,8 216 2352,9 KÕV 11 119 78 8 74,3 54 726,8 puitlaast plaat Aeroc 12 290 147 94 4007,2 2448 610,9 (hard) Savitellis 13 88 248 65 1418,6 2920 2058,4
Täielikult naftaleke kõrvaldati alles 4. augustil, tänu puurimisvedelikule ja tsementile 15. juulil 2010 teatas BP, et leke õnnestus peatada. Tegemist polnud siiski lekke lõpliku likvideerimisega. Lõplikult likvideerituks kuulutati leke 19. septembril. T.Millist kahju põhjustas katastroof... a)atmosfaiiirile? Õhku pääses siise suur hulk erinevate ohuklasside aineid. Näiteks, etanool ja metüül b)biosfkirile? Õlireostuse tagajärjel suri vähemalt 6100 lindu, 600 merikilpkonna, 153 delfini, rääkimata kahjust, mis sai põhjustatud Atlandi ookeani tolle piirkonna taimestikule, sest ookeani põhja kattis ühel hetkel 4 cm paksune pruun lima. Lisaks on Ameerika teadlased tänaseks avastanud, et hiigelleke mõjutas väga paljusid kalaembrüosid ja maimusid, põhjustades neile tõsiseid südamekahjustusi Troopilised korallrifd, mis asuvad Mehhiko lahel kannatasid ka tohutut kahju. 8.Mi11ist majanduslikku kahju t6i katastroof ... a)kohalikele inimestele?
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................1 Teeninduskeele tähtsus....................................................................................................1 Hea teeninduskeel............................................................................................................1 Teeninduskeele tüüpilisemad vead.................................................................................2 Minu teeninduskeel oma organisatsioonis.....................................................................3 Ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks............................3 Kokkuvõte........................................................................................................................4 Kasutatud allikad................................................................................................
6 6 12 18 24 30 36 42 48 54 60 66 72 78 84 90 96 102 108 7 7 14 21 28 35 42 49 56 63 70 77 84 91 98 105 112 119 126 8 8 16 24 32 40 48 56 64 72 80 88 96 104 112 120 128 136 144 9 9 18 27 36 45 54 63 72 81 90 99 108 117 126 135 144 153 162 10 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 11 11 22 33 44 55 66 77 88 99 110 121 132 143 154 165 176 187 198 12 12 24 36 48 60 72 84 96 108 120 132 144 156 168 180 192 204 216 13 13 26 39 52 65 78 91 104 117 130 143 156 169 182 195 208 221 234
Ida-Viru Lüganuse 85 24 199 197 1236 3917 3472 Ida-Viru Mäetaguse 85 18 115 220 1136 3271 3233 Ida-Viru Narva 85 13 121 212 1163 3633 2137 Ida-Viru Tammiku 85 25 171 222 547 4127 3051 Ida-Viru Tudulinna 85 17 185 272 470 3542 829 Ida-Viru Viru Maidla 85 24 184 277 669 4233 2362 Ida-Viru Avinurme 86 19 153 276 864 3497 2668 Ida-Viru Erra 86 19 112 248 1018 4008 1824 Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555 Ida-Viru Juuni Vōit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458
nii ja naa ei M 192 89 55,5 46 3 puder jah jah M 193 92 52 45 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei M 195 83 56 46 >3 3 võileib jah jah N 153 47 53 37 0-1 4 puder jah ei N 159 57 54 39 0-1 4 muu nii ja naa ei N 160 52 53,5 38 2-3 3 võileib jah ei N 162 49 55 36 >3 3 puder jah ei N 163 55 55 37 2-3 3 puder jah jah N 165 70 52 39 >3 3 võileib jah jah
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
