Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5 Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8 1 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis ...
Kile m2 43 0,00 Klaasvill 100mm m2 43 0,00 OSB 2x10mm m2 43 0,00 Parketi aluskate m2 43 0,00 Parkett m2 43 0,00 Seinad 0,00 Kübarprofiil s=600mm jm 153 0,00 Kipsplaat 12,5mm m2 90 0,00 Pahteltamine m2 90 0,00 Krundvärv m2 90 0,00 Seinavärv m2 90 0,00 Lagi 0,00 Kübarprofiil s=600mm m2 73 0,00 Klaasvill 50mm m2 43 0,00
Erfolgwerte von mehr als 30.000 Punkten, 10.000 Rebounds, 3.000 Assists, 1.000 Blocks, 1.000 Steals und 1.500 erfolgreichen Drei-Punkte-Würfen, die seine Vielfältigkeit belegt, besitzt er sogar die herausragende Alleinstellung (Stand: März 2017). Dirk Nowitzki ist zudem der beste Scorer der NBA-Geschichte, der nicht in den USA geboren wurde. 2011 wurde Nowitzki als erster Mannschaftssportler in Deutschland zum Sportler des Jahres gewählt. Er ist zudem mit 3.045 Punkten in 153 Spielen Topscorer der deutschen Basketball-Nationalmannschaft (Stand: 10. September 2015). Mit der deutschen Basketball-Nationalmannschaft erreichte Nowitzki als überragender Spieler des Teams die Bronzemedaille der Basketball-Weltmeisterschaft 2002 sowie die Silbermedaille bei der Basketball-Europameisterschaft 2005. Nowitzki ist verheiratet mit der Schwedin Jessica Olsson. Zusammen haben sie drei Kinder, eine Tochter und zwei Söhne .
on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini. Kasutatud kirjandus: http://www
1 174,1 172,8 173,45 0,190686 0,855884 0,665198 0,777206 2 173 171,4 172,2 0,189312 0,850976 0,661664 0,777535 3 171,17 169,3 170,235 0,187152 0,842521 0,655369 0,777867 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 0,830102 0,645952 0,778159 5 164,9 163,4 164,15 0,180462 0,813126 0,632664 0,778064 6 160,5 158,9 159,7 0,17557 0,790835 0,615265 0,777994 7 154,7 153 153,85 0,169138 0,762355 0,593216 0,778137 8 147,4 145,6 146,5 0,161058 0,726809 0,565751 0,778404 9 138,8 136,6 137,7 0,151384 0,683543 0,532159 0,778531 10 128,5 126 127,25 0,139895 0,632456 0,49256 0,778806 11 116,45 113,7 115,075 0,12651 0,574388 0,447877 0,779748 12 103,7 100,9 102,3 0,112466 0,511359 0,398894 0,780065 13 90,6 87,1 88,85 0,097679 0,446423 0,348744 0,781196
Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ja Kirjastus nr 4-5, lk 238, 2, 153 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri ajalehe või ajakirija pealkiri ning vastav number, leheküljenumbrid Artiklite kogumikele viitamine (üks konkreetne artikkel paljudest): Kask, Arnold. 1956. Eesti murrete kujunemisest ja rühmitamisest. Raamat: Eesti rahva etnilisest ajaloost: artiklite kogumik. Toimetanud Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 29-31 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi
0,35 3,65 0,33 4,81 0,27 4,40 0,30 2,93 0,35 4,33 0,30 3,05 0,45 5,08 0,29 4,55 0,40 3,05 0,35 3,49 0,35 4,42 0,32 3,93 0,32 3,47 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19
690332 Materjal ja värv kokku 61343 Maksumus kokku 92015 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku numb 165240 Varian 40 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300
Tegevusvaldkonna alusel. KOOSTÖÖVORMID: Vabakaubanduslik piirkond (nafta) Tolliliit Ühisturg Majandusliit ÜRO Loodi 1945a (Eesti liitus 1991) Liikmeid 192 Eesmärgiks rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. WTO-maailma kaubandusorganisatsioon Loodi 1994a. GATT-s t ( tolli-ja kaubandusettevõttest, eesti liitus 1999a.) Liikmeid 153 Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. NATO -Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Loodi 1949a ( Eesti liitus 2004 ) Liikmeid 26 Sõjalis ja poliitiline organisatsioon NAFTA Loodi 1994 Liikmeid 3 (USA , Kanada , Mehhiko) Eesmärk kaotada ajajooksul kõik kaubandus barjäärid ASEAN- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon Loodi 1967a Liikmed- Bruneid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar,
147 × 82 100 roheline barokk ja rokokoo kuni mm XVIII raud- ja 153 × 82 XIX 200 kollakaspruun klaasarhitektuuri mm kuni XX ajastu 160 × 82 20. sajandi moodne XX kuni 500 punakaslilla
Talle anti armu. Ümbrus Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Võistluskohtade ümbruses olid saunad, müügiplats, kõrtsid, nn. "söökla". Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele ja needki olid ehitatud hiljem. Ka joogivett oli vähe. Joodi seisnud vett või ei joodud üldse. Veejuhe rajati alles 153 pKr. Lõpp Kui Kreeka oli osa Roomast, muutusid olümpiamängud ülikute meelisobjektiks: olümpiamängude külastamine ja osalemine muutus auasjaks. Olümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu levimine Roomas. See tõi kaasa nn. paganlike pidustuste (ka olümpiamängude) keelustamise 394 pKr.
2000 17 15 32 2002 35 56 91 2003 72 28 100 2008 29 53 82 Üldkokkuvõte 153 152 305 9 4) Järgmiseks uurime, kas 2003 ja 2008 aasta keskmised matemaatika eksami tulemused on võrdsed. Kõigepealt kontrollime F-TEST-i kasutades, kas dispersioonid on võrdsed. Edasi püstitame hüpoteesid, kus H0 on, et 2003. aasta matemaatika riigieksami keskmised tulemused on võrdsed 2008. aasta riigieksami keskmiste tulemustega ning H 1 on, et need ei ole võrdsed. Kasutades T-testi (vt
957 88 2 45-54 8189.979 462.347 2322.699 7176.859 92 2 45-54 12823.93 11974.15 0 9915.389 106 2 45-54 7414.769 646.8166 0 6266.34 107 2 45-54 24619.25 2276.556 809.0897 2028.655 130 2 45-54 15525.1 5858.162 7127.2 3622.239 151 2 45-54 8027.295 0 0 2038.26 153 2 45-54 13666.39 0 0 20243.08 161 2 45-54 4929.023 2647.636 0 2161.421 180 2 45-54 16504.68 1379.496 261.4655 3961.16 198 2 45-54 12556.2 4424.493 0 8816.792 199 2 45-54 14054.21 1375.44 0 12138.18 201 2 45-54 10920.73 0 3423.42 6516.496
üksnes kohtuotsusega.Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet? § 149Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? § 153. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul.Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 18. Millised ülesanded on Riigikontrollil, millised õiguskantsleril?§ 133. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
WTO (Maailma Kaubanduse Organisatsioon) Eesmärk: elavdada rahvusvahelist kaubandust, püüab vähendada kaubanduse barjääre. Loodi: 1995 Liikmeid: 2008 seisuga 153 (Eesti 1999) ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Eesmärk: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise IMF (Rahvusvaheline Valuuta Fond) ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste
Troopilised tsüklonid ja nende põhjustatud loodusõnnetused Enel Tubin Troopiline tsüklon • Tekkekkoht: palavvööde • Keskmes madalam rõhk kui tsüklonil • Tugevad tuuled (kuni 100m/s) • Tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temperatuur on kõrge (üle +26ºC) • Mandrite kohal hääbuvad kiirelt • „Heal“ lapsel mitu nime: taifuun, willy-willy, tsüklon, hurricane/orkaan, cordonasos Orkaan Irene (2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan Cordonasos Hurricane Taifuun Tsüklon Willy-willy Troopiliste tsüklonite esinemise piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014) Orkaanide ülesehitus Orkaani tugevuse skaala Kategoo Purustused ...
STRESS Loe läbi õpikust leheküljed 153 – 155 ja 163. Iseseisva töö tegemiseks otsi lisamaterjali ka Internetist. Ülesanne 1 Too ära 10 lahendust, mis sobivad sulle, et end stressist säästa (kirjuta ka põhjendus, et miks antud lähenemine aitab stressist jagu saada): 1. Positiivne mõtlemine – kui ma olen negatiivne, siis ma üldiselt olen ka kohe stressis, aga positiivne mõtlemine annab mulle hea mõtlemise ning ei mõtle halbadele asjadele ning annab ka hea enesetunde 2
- 8. Sealiha omahind Söödakulu on 56 095 593 krooni. Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70%. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid aastas 41 541 lihaks. Sugunoorsigu 910 , millest 607 läheb praagitud emiste asemele . 2023-nest emisest praagin 30 % ,see teeb 607. Nuumikutest 41541 x 104= 4 320 264 kg Aastas praagin 607 emist 607 x 180 =43740 kg Rümba väljatulek 73% 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kr Söödakulu on 56 095 593 Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70 %. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid 41 541 lihaks aastas. Nuumikuid: 41 541 x 104 = 4 320 264 kg Rümba väljatulek 73 % : 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kg Nuumikuliha omahind 80 136 561/3 153 793= 25,4 kr Sugunoorsigu 910, millest 273 läheb praagitud emiste asemele. 910- nest emisest praagin 30 %, see on 273 emist.
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 150 744 536 800 536 1 2 0.0 150 744 568 800 568 1 2 0.0 150 744 600 800 600 1 2 0.0 150 744 504 800 504 1 2 5.0 I 608 528 672 528 0 0.5 I 608 584 672 584 0 0.5 L 608 504 560 504 0 0 false 5.0 0.0 L 608 560 568 560 0 0 false 5.0 0.0 w 608 528 608 504 0 w 608 584 608 560 0 w 672 528 672 496 0 w 672 496 744 496 0 w 672 528 744 528 0 w 672 584 680 584 0 w 680 584 680 512 0 w 680 512 744 512 0 w 608 504 728 504 0 w 728 504 728 560 0 w 728 560 744 560 0 w 728 560 728 592 0 w 728 592 744 592 0 w 608 560 704 560 0 w 704 560 704 544 0 w 704 544 744 544 0 w 704 560 704 608 0 w 704 608 744 608 0 w 680 584 712 584 0 w 712 584 712 576 0 w 712 576 744 576 0 150 1040 16 1112 16 1 2 0.0 150 1040 48 1112 48 1 2 0.0 150 1040 80 1112 80 1 2 0.0 150 1040 112 1112 112 1 2 0.0 150 1040 152 1112 152 1 2 0.0 150 1040 184 1112 184 1 2 0.0 150 1040 216 1112 216 1 2 0.0 150 1040 248 1112 248 1 2 0.0 150 1040 296 1112 296 1 ...
...........................................................................................................................50 10. VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................51 4. SISSEJUHATUS Antud projekti eesmärgiks on anda tellijale ettekujutus projekti maksumusest ja seda võimalikult täpselt. Detaileelarve koostamisel on kasutatud EKE NORA andmebaase. Projekteeritav hoone asubTallinnas Pärnu mnt 153. Krundil on asfalteeritud parkla ja ülejäänud osa on haljasala. Kinnistu pind on 1661 m2. Hoone on 3 korruseline. Tegemis on bürohoonega kus esimesel korrusel asub kaubanduspind ning ülejäänud korrustel büroopinnad. Katuse lamekatus, kalle min 1:40. Katuse katmiseks kasutatase tuulutust mittevajavad kattematerjale. 14 5. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE Tabel 1: Detaileelarve [2]
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söö...
· avalikeks üritusteks 2,5 miljonit krooni · postikuludeks 2,5 miljonit krooni Kandidaadid kulutasid lisaks ligi kaks miljonit krooni. Erakonna liikmemaksudest, annetustest ja riigieelarve eraldistest laekus erakonnale 2007. aasta esimeses kvartalis 29,9 miljonit krooni. Suurimad annetajad olid Urmas Sõõrumaa (2 miljonit krooni) ja Arti Arakas (1,6 miljonit krooni). Erakond jäi võlgu 2,5 miljonit krooni. Valimistulemused Reformierakond sai 153 044 häält ning 31 kohta Riigikogus. See oli erakonna ajaloo parim valimistulemus. Andrus Ansip sai võimaluse moodustada uue valitsuse.
Mehhiko laht Silver Kolde Kevin Liimask 11a Varud, toodang, tootjad Nafta varud 1970 miljonit m3 Nafta tootmises kuues koht maailmas (600 000 m3 päevas) Piirkonnas tegutsevad naftafirmad: PEMEX, Standard Oil Nafta tootmine aastate lõikes Sihtgrupp 41% USA kasutatavast naftast ja 30% maagaasist saadakse Mehhiko lahest, seega läheb enamus USA turgudele Tootmistingimused Naftat puuritakse veepeal olevate puurtornide abil,mida on lahes 3701. Nafta ise asub merepõhja all, selles tulenevalt on nafta tootmine raskendatud, kuna kohati on mere sügavus väga suur ning samuti on oht merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused tühimikud (täidetakse mereveega) Kui tarbimine ...
Hawaii Hawaii on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus. Saar kuulub Ameerika Ühendriikidele. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saare enda pikkus põhjast lõunasse on peaaegu 153 km ning laius läänest itta 128 km. Hawaii rannajoon on 428 kilomeetrit pikk. Saare idapoolseim punkt on Kumukahi neem. Saare lõunapoolseim punkt Ka Lae on ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea,
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metsl...
Sclerosis Multiplex Sclerosis Multiplex ● kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus, mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht. ● http://www.lovcisarlatanov.sk/tag/sclerosis-multiplex/ (31.01.15) Haiguse olemus ● -noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. ● Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu, mis kahjustabki närvisüsteemi. ● Tavalisem haigestunute vanus jääb 20.-40. eluaasta vahele. ● Naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed ● Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. Haiguse kulg ● Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega või siis kulgeb krooniliselt ja progresseeruvalt. ● -progresseerub ebaühtlaselt, sellepärast...
Keskkonna Keemia Rahvaarv Lähematel aastakümnetel kasvab regioonidest kaugelt kõige jõudsalt Aafrika rahvaarv (115%) Järgneb Okeaania Maailm keskmiselt 33% Euroopa rahvaarv ainsana väheneb (-4%) 10-st suuremast riigist Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Nigeeria, Bangladesh, Venemaa ja Jaapan Väheneb rahvaarv ainult Venemaal (-0,26%) Eestis praegu 1.283 miljonit inimesmt (riikidest 153. kohal), vähenemine – 0,27% aastas. Reegline on iiive madal kõrgema elatustasemega riikides (Euroopas nt Saksamaal, Rootsis ja Śveitsis.) Rahvastiku keskmine tihedus on suurim Aasias ja Euroopas (üle 100 in/km²) Aafrikas vaid 19, Okeaanias 3 in/km² Maailma üldkeskmine rahvastiku tihedus = 40 in/km² Rahvaarv kasvab eksponentsiaalselt Suur osa inimkonnast elab näljas, antisanitaarsetes tingimustes, ülimas vaesuses Heaolu/vaesuse polarisatsioon ajas üldiselt kasvab
on otsesed tööjõukulud. Maikuus olid tellimuse "K" tegelikud otsesed tööjõukulud 7 000.- Leida: 1. eelarvestatud üldkulu määr aastaks 2019.a. 180 000 / 90 000 = 2 EUR/ ühe tööjõu EUR kohta 2. tellimuse "K" üldkulud maikuus. 7 000 * 2 = 14 000 EUR Ülesanne 8 Tegelike üldkulude kohandamine eelarvestatud üldkuludega Aktsiaseltsi eelarvestatud üldkulud aastaks 2019 olid 306 000.- ja otsesed tööjõukulud olid 153 000.- Tegelikud üldkulud olid 2019. aastal 308 000.- ja otsesed tööjõukulud olid 150 000.-. Kasutatakse normkulude arvestust ja kulukäituriks on otsesed tööjõukulud. Müüdud toodangu kulu enne kohandamist oli 700 000.- Leida: 3. eelarvestatud üldkulu määr aastaks 2019 306 000 / 153 000 = 2 EUR/ ühe tööjõu EUR kohta 1. 2. tellimuse üldkulu 150 000 * 2 = 300 000 EUR 3. ala- või ülejaotatud üldkulude summa 153 000 / 2 = 76 500 EUR
Mäeküla 38 37 36 34 32 31 31 31 28 26 Oti 66 62 59 59 57 53 51 51 48 45 Polli 307 296 281 267 272 263 264 261 250 252 Pärsi 88 88 88 88 83 81 80 75 67 71 Pöögle 81 83 80 82 83 83 78 73 68 71 Sudiste 160 158 154 148 148 152 145 143 144 143 Suuga 18 17 15 15 14 14 14 14 14 14 Tuhalaane 160 153 150 144 146 153 151 144 139 124 Univere 58 59 61 59 58 58 55 48 48 47 Äriküla 171 181 180 172 156 152 149 149 144 136 Küla määramata 8 9 9 10 10 Vallas kokku 4761 4747 4627 4548 4453 4381 4298 4254 4141 4048 6 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=74 6 KARKSI VALLA LIPP
mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda. Pinnavormidest on veel valgalad, mis on tekkinud tänu jõgede üleujutustele ja sood kalda äärsetel aladel. 5 4.Kasutatud kirjandus: 1.Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, ``Atlas``,``Ottava``, 1995, lk 75, lk 77-78. 2.Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, ``Modern physical geography`` 1992, lk 48, lk 153 lk, lk 157, lk 172. 3.Eva Jeleisky, ``Loodusvööndid ja kliimavöötmed``, Tallinna Botaanikaaia looduskool 2008, lk 2. 4. Eesti Entsüklopeediakirjastus, ``Maailmaatlas``, 2000 lk 72. 5. Doring Kindersley, ``Maailma teatmeatlas``, 1998, lk 420-421. 6.Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Sepik_River 6.Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Fly_River 6
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus...........................................................................................................................................4 Homoseksuaalsus.................................................................................................................................5 K...
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus...........................................................................................................................................4 Homoseksuaalsus.................................................................................................................................5 K...
kahendsüsteemi tehted on lihtsad ja neid on mugav teostada elektronlülitustes. Vaja on ainult kahte numbrit 0 ja 1. Liitmine: Korrutamine: Arvuta kahendsüsteemis ja kontrolli vastuseid viies arvud kümnend- süsteemi: Arvutused kahendsüsteemis Kontroll kümnendsüsteemis 1011001 + 110011101 = 111110110 89 + 413 = 502 1001111001 + 101111 = 1010101000 633 + 47 = 680 10011111111001 + 10011001 10233 + 153 = 10386 =10100010010010 1001111001 - 1101011 = 1000001110 633 - 107 = 526 110011101 - 1011001 =101000100 413 89 = 324 10011111111001 - 10011001 10233 153 = 10080 6 =10011101100000 11011 x 100111 = 10000011101 27 x 39 = 1053 11100011 x 110001 =10101101110011 227 x 49 = 11123 1101101 x 11100110110 = 109 x 1846 = 201214 110001000111111110 11100110110 : 1101101 = 10000 1846 : 109 = 16
72 48 110 01001000 88 58 130 01011000 104 68 150 01101000 120 78 170 01111000 73 49 111 01001001 89 59 131 01011001 105 69 151 01101001 121 79 171 01111001 74 4A 112 01001010 90 5A 132 01011010 106 6A 152 01101010 122 7A 172 01111010 75 4B 113 01001011 91 5B 133 01011011 107 6B 153 01101011 123 7B 173 01111011 76 4C 114 01001100 92 5C 134 01011100 108 6C 154 01101100 124 7C 174 01111100 77 4D 115 01001101 93 5D 135 01011101 109 6D 155 01101101 125 7D 175 01111101 78 4E 116 01001110 94 5E 136 01011110 110 6E 156 01101110 126 7E 176 01111110 79 4F 117 01001111 95 5F 137 01011111 111 6F 157 01101111 127 7F 177 01111111
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Punased kääbused võivad olla nii noored kui ka vanad, kuid nad on Päikese massist väiksemad ning jahedad. Punasest tähest väiksema massiga tähtedes ei toimu tuumareaktsiooni ning seega nad ei kiirga valgust, kuid soojust küll. Sellisteks tähtedeks on pruunid kääbused. Orioni udukogu Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles tekib uusi tähti ning neid on võimalik hästi vaadelda. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Need kujutavad endast tihedaid tolmukettaid, millistest osade tsentrites on juba märgata seal tekkiva tähe punakat hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks. Muutlikud tähed
Regionaalne integratsioon. Eksport import. Vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusühendus jne. Neiu Kristina Seletame asjad lahti, mis on ... · Regionaalne integratsioon piirkondlik integreerumine ehk igasugune riikide vaheline kaubavahetus · Eksport kaupade väljavedu riigist · Import kaupade sissevedu riiki Seletame asjad lahti, mis on ... · Vabakaubanduspiirkond koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel · Tolliliit koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest importivate kaupade osas EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel + ühine väliskaubanduspoliitika Seletame asjad lahti, mis on ... · Ühisturg - kaupada ja teenuste vaba liikumine liikmesrii...
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9 Rood Retsensioon Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis seljakotiga mäge vallutama, kus üleval seisid vanemad olijad, kes neid siis alla jälle tõukasid ja nad said kogeda ka palju vägivalda. Mäe vallutust harjutasid nad seni kuni suutsid mäe vallutada. Nõrgemad üritasid ka raskustest eemale hoida, täites seljakoti kivide asemel riidega, millega vahele jäädes...
• Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste;
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...
4 168,21 166,8 167,505 0,18415 2 2 59 0,18046 0,81312 0,63266 0,7780 5 164,9 163,4 164,15 2 6 4 64 0,79083 0,61526 0,7779 6 160,5 158,9 159,7 0,17557 5 5 94 0,16913 0,76235 0,59321 0,7781 7 154,7 153 153,85 8 5 6 37 0,16105 0,72680 0,56575 0,7784 8 147,4 145,6 146,5 8 9 1 04 0,15138 0,68354 0,53215 0,7785 9 138,8 136,6 137,7 4 3 9 31 0,13989 0,63245 0,7788 10 128,5 126 127,25 5 6 0,49256 06
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
Liikemeid üle 180 Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) - 1948 sõlmiti Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesandeks oli alandada riikidevahelisi kaubanduspiiranguid. Hakati korraldama läbirääkimisi ja välja töötama ühiseid reegleid kaubavahetuseks.1994 reorganiseeriti, alates 1995-st WTO. Seisab hea selle eest, et kõikidel riikidel oleks ühesugused võimalused kaubavahetuseks ja püüab vältida kaubandusbarjääre. 2008 aasta juuli seisuga 153 liiget. Eesti liige aastast 1999. Kõigi kolme maailma majandust juhtiva organisatsiooni ühine ülesanne on aidata kaasa kõikide maailma riikide arengutaseme parandamisele. Euroopa Liit Kõige tuntum ja edukam majandusliit. Eesmärk on riikide konvergents.Hetkel 27 liiget. Rahaliidus 14 liiget. EL juhtinstitutsioonid: Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) alustas tööd 1945. Ülesanne on aidata vältida
kahte täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani. 2 Kasv. Inimesed erinevad üksteisest kasvu (kehapikkuse) poolest võrdlemisi palju, seda nii individuaalselt, sooliselt kui ka populatsiooniti. Meeste keskmine kasv kogu inimkonna ulatuses on ligikaudu 165 cm, naiste oma ümmarguselt 153 cm. On teada, et eurooplased, eriti PõhjaEuroopas, on keskmiselt märksa pikemad kui Ida ja KaguAasia rahvad. Suurimad erinevused populatsioonide keskmises kasvus on teada Aafrikast. Näiteks 20 aastaste eesti meeste kasv on praegu keskmiselt 180 cm, kuid nende hulgas võib leida indiviide kasvuga vahemikus 150...210 cm. Kasvuregulatsiooni harvade kõrvalekallete tõttu võib esineda veelgi erandlikuma kasvuga inimesi. Suurtes piirides võib varieeruda ka inimeste kehakaal (mass)
MAAILMA AASTATUHANDE VAHETUSEL HIINA LK 151-152 1. Millised muutused toimusid Hiinas XX saj viimastel kümnenditel? Alustati radikaalset majandusreformi (kommunstliku majandusmudeli lammutamine), meeleavaldused demokraatia toeks (ei saavutatud), Taevase Rahu väljakul toimusid streigid, suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu...
EESTI MEREAKADEEMIA ******** KF-31 K A L A D E VA K T S I N E E R I M I N E Referaat Juhendaja: Priit Päkk Tallinn 2012 Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimi...
Remarque ,,Triumfikaar" · ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." - Ravic (lk 19) · Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat. Ka selles polnud midagi erilist. Aga sellele ühele, kes suri, oli see kõik ja tähtsam kui kogu maailm, mis edasi elas. (lk 25) · ,,Tahtsin teid ainult topaa. See õnnestub kõige paremini täiesti mõttetu küsimusega. ..." - Ravic (31) · ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." - Ravic (38) · ,,Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud." - Ravic (47) · ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees. Alati tuleb kõik ise kaasa tuua." - Ravic (72) · Üksindus elu igavene refrään. (74) · Inimene on alati ja mitte iial üksi. (74) · ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Mid...
9 397 9,5 428 10 455 Tabel Nõrga ja tugeva happe segu tiitrimine tugeva alusega Lisatud Mõõdetud mõõtelahuse elektrijuhtivus ml , S/m 0 434 0,5 414 1 397 1,5 376 2 330 2,5 286 3 248 3,5 206 4 174 4,5 152 5 148 5,5 153 6 161 6,5 171 7 180 7,5 190 8 201 8,5 211 9 222 9,5 226 10 229 10,5 241 11 259 11,5 285 12 316 12,5 336 13 366 13,5 398 14 421 14,5 451 15 474 Ekivalentne NaOH kogus oli 4,1 ml
Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
