docstxt/13159528639179.txt
docstxt/13159529679179.txt
1. Absoluutväärtus reaalarvuga x määratud mittenegatiivne reaalarv 2. Abstsisstelg x telg 3. Aksioom lause, mida loetakse õigeks ilma põhjenduseta. Aksioomid võetakse aluseks teiste väidete põhjendamisel. 4. Algarv Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga. 5. Algebraline murd murd, mille lugejaks ja / või nimetajaks on muutujaid sisaldav avaldis. 6. Algebraline ruutjuur arv, mille ruut on antud arv a. 7. Algkoordinaat antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2. korrapärase püramiidi tipust külgtahule tõmmatud kõrgus. 13. Aritmeetiline keskmine suuruste summa jagatis nende suuruste arvuga. 14. A...
• (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse KarS § 118 koosseisu tunnused • Objektiivne koosseis koosneb teost, tagajärjest ning põhjuslikust seosest • Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Raske tervisekahjustus ja tuvastamine • Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra määruse alusel, on tervisekahjustus §1 punkt 2 kohaselt organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha veeimavus massi järg, kasutades valemit 2. Veeimavus määratakse ka mahu järgi, milleks kasutatakse valemit 3. Tulemused on toodud punktis 4.1 Valem 2: wk = (m1 m) / m * 100
Suppose we consider three objectives, not just two: the total 22 Actual exposures Required exposures advertising cost, the total number of excess exposures to men and 23 Men 18-35 118,000 >= 60 24 Men 36-55 102,000 >= 60 the total number of excess exposures to women. Put a lower limit on
5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht 3 Mass [g] Tihedus [kg/m3] Prk nr. mõõtme [cm ] d [mm] a b h Üksik Keskmine 248 119,5 87,5 1878 1 248,5 118,5 87,5 2580 4809,8 1864 248 118,5 87,5 250,5 119 88 2 251 118,5 87 2598 4879,6 1878 250,5 118,5 87 248 118 87 3 249 119 88 2585 4801,4 1857 248,5 119 88 250 118 86
5. Katsetulemused 5.1 Tiheduse määramine Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 251,5 119,5 88 1 252 119 88 2644 5024 1900 251,5 119 88,5 245 118 88 2 246 118 87 2542 4872 1917 247 119 87 251 119 87 3 251 119 87 2601 4876 1875 251 118 88 1897 248 119 88 4 248 118 89 2599 4942 1902 247 118 88 247 119 88
5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 248 119,5 87,5 1878 1 248,5 118,5 87,5 2580 4809,8 1864 248 118,5 87,5 250,5 119 88 2 251 118,5 87 2598 4879,6 1878 250,5 118,5 87 248 118 87 3 249 119 88 2585 4801,4 1857 248,5 119 88
2x = 3(70 x). 2x = 210 3x; 2x + 3x = 210; 5x = 210; x = 42. Kontroll: Kui üks arv on 42 ja kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 42 = 28. Ühe arvu kahekordne st 2 * 42 = 84 peab võrduma teise arvu kolmekordsega ehk teise arvu kolmekordne on 3 * 28 = 84. Vastab ülesande tingimustele. Vastus: Arvud on 42 ja 28. 4. Viisnurgal on kahesuguse pikkusega külgi, mis erinevad 4 cm võrra. Viisnurga ümbermõõt on 118 cm2. Leia viisnurga külgede pikkused, kui lühemaid külgi on 3. Lahendus: Olgu viisnurga lühema külje pikkus x cm ja pikema külje pikkus x + 4 cm. Viisnurga ümbermõõt on 118 cm2, kusjuures lühemaid külgi on 3. Saame võrrandi: 3x + 2(x + 4) = 118. 3x + 2x + 8 = 118; 5x = 110; x = 22. Kontroll: Viisnurga lühema külje pikkus on 22 cm ja pikema külje pikkus 22 + 4 = 26 cm.
siis kooritud KÖÖGIVILJAD Külm- Kuum- Valmis- Toiduaine Neto Bruto töötle- töötle- toote nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Artisokk keedetud 236 50 118 15 100 Keedetud peedilehed 224 20 179 44 100 Basiilik värske 119 16 100 - 100 Baklazaan värske toored, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100
350 46,5 IV 9 13,5 90,42 89,25 -14,49 -0,01 89,24 -0,04 -14,53 3 258 41,5 259 0,1 258 41,6 36,98 -387,06 3 69 28,1 I 69 28,1 127,04 44,56 118,97 -0,02 44,54 -0,05 118,92 4 36 25,6 36,43 0,1 36 25,7 81,51 -268,14 4 285 53,8 IV 74 6,2 295,04 80,81 ### -0,05 80,77 -0,12 ### 36 343 0,2 343 0,1 343 0,3 162,28 -552,01 36
[mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V 248 119 87,5 1 248 119 87,5 248 119 87,5 4916 2582,3 1904 249 119 87,5 2 249 119 87,5 249 118,5 87,5 4918 2589,08125 1900 248 119 88 3 249 119 88 248 119 88 4888 2600,546667 1880 248 119,1 88 4 248,7 118,5 88,1 248,1 118,3 88,2 4996 2594,783066 1925 248 120 89 5 248 119 88
immuunsüsteem tõrjuda suudaks. Näiteks on tavaline gripp aidsihaigele eluohtlik. Mõned narkosõltlased kasutavad süstimiseks steriliseerimata süstlaid ja see on põhjustanud viiruse laialdast levimist. Ehkki viimastel aastatel on viiruse levimise pidurdamiseks ja sümptomite leevendamiseks palju ära tehtud, on AIDS endiselt tappev haigus. AIDS-i on praeguseks nakatunud üle 16 miljoni inimese üle maailma Eestis on 2013. aastal registreeritud kokku hetkelise seisuga 118 HIV-positiivset. Kuude jaotuses: · Jaanuar - 23 · Veebruar - 32 · Märts - 29 · Aprill - 34 · Kokku - 118
0,75 3380 Karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu (RTL, Võrtsjärv 207 2,8 6 18.10.2002, 118, 1714) Narva 0,36 55 700 veehoidla 191/40 (Eestis) 1,9 15 teadmata teadmata Karpkalalaste elupaigana kaitstav Mullutu- veekogu (RTL,
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527 10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7 11 Klaas 151 151 4 91,2 214,7 2354,2 12 Vahtplast XPS 119 109 49 635,6 26,1 41,06 13 Asfaltbetoon 5 51 100 240,3 2403 14 Õõmes savitellis 250 118 87 2566,5 3865 1506 15 Silikaat tellis 250 118 64 1888 3870 2049,8 16 Savitellis (täistellis) 246 85 66 1380 2910 2108,7 17 Öönes silikaattellis 248 119 90 2656,08 3725 1402,44 18 Kipsplaat 190 195 12 444,6 318 715,25
Kartulikrõpsud: 1. sept- 31. okt 392 25 294 66 100 1. nov- 31. dets 420 30 294 66 100 1. jaan- 28-29. veebr 452 35 294 66 100 1. märtsist 490 40 294 66 100 Koorega küpsetatud 125 0 125 20 100 kartul Koorega küpsetatud ja 167 0 167 40 100 siis kooritud 1 2 3 4 5 6 KÖÖGIVILJAD Artisokk keedetud 236 50 118 15 100 Keedetud peedilehed 224 20 179 44 100 Basiilik värske 119 16 100 - 100 Baklazaan värske toored, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas:
Omakapitali tase % = 100 x omakapital / kogukapital (passiva) Omakapitali tase 2008 % = 100 x ( 4 607 936 / 11 655 118) = 39,5 % Omakapitali tase 2009 % = 100 x (3 458 247 / 6 666 290) = 51,8 % Omakapitali tase on 2008 aastal veidi rohkem kui kolmandik kogukapitalist ja 2009 aastaks on omakapitali tase veidi rohkem kui pool kogukapitalist. Omakapitali tase on aastaga suurenenud 12,3%. Võlgnevuse aste (Debt Ratio) = kohustused / varad Võlgnevuse aste 2008 = 7 047 182 / 11 655 118 = 0,60 (60%) Võlgnevuse aste 2009 = 3 208 043 / 6 666 290 = 0,48 (48%) Arvutuste tulemuste järgi saab öelda, et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga aktsionärid, mis on ettevõttele üheks suureks miinuseks. Debt to Equity Ratio = kohustused / omakapital Debt to Equity Ratio = 7 047 182 / 4 607 936 = 1,5 Debt to Equity Ratio = 3 208 043 / 3 458 247 = 0,9 Väidetakse, et ettevõttesse on liiga palju kaasatud võõrkapitali, kui ülaltoodud suhtarv on
jõudnud Antsu. Kivist pähe tabatud Ants kukub pikali, saab koljuluu vigastuse ja ajuveravalumi ning kaotab teadvuse; Berni põgeneb. Mõni minut hiljem möödub sealt jalutaja, kes helistab kiirabisse. Haiglas tehatud operatsioonga päästetakse Antsu elu. Hiljem selgub, et Ants oli tõepoolest varitsenud Berni, kui too parki suundus, kuid kavatses talle teha ettepaneku vaen lõpetada ja teineteist rahule jätta. I. Raske tervisekahjustuse tekitamine § 118 objektiivne koosseis: eluohtliku olukorra, koljuluu vigastuse ja ajuverevalumi tekitamine Berni poolt visatud kiviga Antsu suunas, mis tabas tema pead ja mille tõttu ta kukkus ja sai eeltoodud vigastused. kuna kukkumine ja eluohtlike vigastuste saamine oli otseselt seotud Berni tegevusega, siis tema tegevus on põhjuslikult tagajärjega seotud. tagajärjeks on eluohtlik koljuluu vigastus ja verevalum, mis vajab meditsiinilist sekkumist. seega kohaldatakse § 118 punkt 1.
segu (puit, paber, teras), segusid saab valmistada erinevate ainete kokkusegamisel, segu koostis ei ole kindel segusse võib lisada rohkem ühte kui teist liiki ainet, pole kindlaid omadusi. N: huulevärv, piim. Aine agregaatolek: Tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku määramine andmete järgi: N: etaanhape (äädikhape) sulamistemperatuur 17°c, keemistemperatuur 118°c. Seega, alla 17 kraadi on aine tahkes olekus, üle 17 kraadi aga vedelas olekus. Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo) Tiheduse põhiühik: kg / m3 Näidisülesanne tiheduse arvutamiseks: Kuulikese ruumala on 2,4 cm3 ja mass 3,6 g. Millise tihedusega materjalist on see kuulike valmistatud?
Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vähemalt viie erineva juhtvoolu IG korral ning mõõdame jääkpinged Ut. Katsetulemused kanname tabelisse 1. Tabel 1. Trinistori katsetulemused IG Parame eter 13,7 15 16 16,5 18,5 19 U(BO) 220 200 182 162 118 16 IA 0,34 0,33 0,31 0,31 0,25 0,12 UG 0,66 0,73 0,77 0,79 0,85 0,86 UT 0,83 0,81 0,81 0,81 0,80 0,76 Joonestame saadud tulemuste põhjal sõltuvuste IA = f (UA) ja U(B0) = f (IG) graafikud. 0.4 0.35 0.3 0.25 0.2
Kreeka Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia ja Egeuse mere ääres. Pindala 131 940 km2 Rahvaarv 11 305 118 Naabriteks Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Pealinn Ateena. Probleemid Kreeka suur majanduskriis. Eelarve defitsiit oli aastal 2009 juba 12,7%. Suured võlad ohustavad Kreeka, Euroopa Liidust välja kukkumist. Tänu võlgadele on rahva usaldus riigi vastu väga madal. Majandus Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22
- 45,56 + 1088,85 + 1056,63 1 0,024 -0,033 + 22,61 + 1164,59 + 1079,24 2 0,022 -0,030 - 71,66 + 1159,44 + 1007,57 3 0,038 -0,052 - 70,87 + 1057,68 + 936,70 4 0,008 -0,012 + 3,19 1030,26 939,90 117 0,11 -0,15 - 12,41 1005,80 927,49 118 readme Kõik mis on punasega tuleb ise k ja ärge ometi neid vigade lahtreid formeerige (data type peab jääm veel..arvestage märke (märkide j sisestatavatel andmetel eraldi koht..vigadele tuleb samasse kas kirjutada), kui te neid vigu sinna p kirjutate - edu..miskit jääb selgus [email protected] Lehekülg 1 readme uleb ise kirjutada, e lahtreid eab jääma text) Ja märkide jaoks on eraldi asse kasti u sinna peale
0 50 249.0 119. 87.90 0 40 250.0 119. 88.00 0 00 251.0 120. 4 87.50 5010.0 2627 1910 0 00 251.0 119. 88.00 0 00 249.0 118. 88.50 0 00 249.0 119. 5 88.60 4966.1 2615 1900 0 00 249.0 119. 88.40 0 00 6 247.0 119. 4950.3 2606 1900 88.60 0 00 248.0 119. 89.00
Sündmuse nr Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv 0 0 166-166=0 0 1 52 166-114=52 0 2 78 166-88=78 0 3 104 166-62=104 0 4 118 166-48=118 0 5 120 166-46=120 0 6 120 166-46=120 0 7 124 166-42=124 0 8 124 166-42=124 0
45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 - 34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595 Risttabel_1 Kogus ja maksumus müüjate lõikes Sum of maksumus Column Labels Row Labels 1 2 3 Ilves Annika Jänes Ahto Kaasik Reijo 118 Karu Karl Kukk Krista Meigas Reijo 222 Mikson Aarne Miller Kersti Muld Reijo 87 Mäesalu Valve Naaber Paul 105 Parts Eevald Põder Mirja 354 Põld Airi Põldmaa Malle Raid Hilja 194 Rebane Helen Salu Argo Salu Karl Salu Kustav Vesi Kaspar Väljas Arvi
6 42 115,4 5968,3 0,0031731 8,69422 7 44 116 5710,4 0,0031531 8,65004 8 46 117,3 5243,7 0,0031333 8,56478 9 48 117,7 5157,8 0,0031138 8,54827 10 50 118,6 4764,8 0,0030945 8,46901 11 52 119,3 4543,7 0,0030755 8,42150 12 54 120,3 4298,1 0,0030567 8,36593 13 56 120,3 4150,8 0,0030381 8,33106 14 58 121,2 4040,2 0,0030198 8,30405
Kui mina veel noor olin.. ma mäletan! Luulekava Kuressaare 2009 Nüüd olen elatand, ring on täis (2:53) ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja kaugele noorusera'ale veel tagasi mõtleb mu meel (4:102). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev, 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114), näe naermas vikerkaar ja vari (2:118). Ma kuulen imelikku viit, mis pole pärit maa päält siit (1:13). Mu süda nagu lendu tungiks ning laiu kaari löövad käed (3:136). Maa lainetab kord nagu laava siin pulbitsend ja üles keend (3:147). Mis on lahti minuga, ei tea (4:123). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Salapärane surin (2:53). Rind rõõmus, elujulge (1:31), rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud nagu raske loor on igatsus min...
Minu tasuvus 6% 7% 3% -1% -6% -11% Minu turuosa 40% 44% 44% 44% 45% 45% Konkurendi hind 1 080 1 080 1 035 990 945 900 Konkurendi müügikogus 1 200 000 1 121 739 1 118 182 1 114 286 1 110 000 1 105 263 Konkurendi kasum 316 000 000 262 782 661 210 045 382 157 428 740 104 950 000 52 631 500 Konkurendi tulu 1 296 000 000 1 211 478 261 1 157 318 182 1 103 143 140 1 048 950 000 994 736 700 Konkurendi püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000
BRUTO - NETO t- Nimetus toote g lemiskao g lemiskao kaal g % % Artisokk keedetud: 236 50 118 15 100 Peedilehed keedetud: 224 20 179 44 100 Basiilik värske: 119 16 100 - 100 Baklazaan värske(obergiin): toores, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, naturaalsed 142 5 135 26 100
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? Tootmisressursid on l...
130 113 140 121 167 128 171 168 131 122 122 137 118 110 300 200 100 0 100 200 300 Lihula rahvastikupüramiid 2013 9 32 8 42 26 50 33 45
HI muutus aastatel 2015-2016 107 ui palju läksid hinnad kallimaks? (lõpptulemus/algtulemus) 015-2016 1.07 015-2017 1.18 016-2017 1.10 nflatsioon aastatel 2015-2016, ostukorvi muutus % 7.3% stukorvi maksumus 2015 66.9 stukorvi maksumus 2016 71.8 nflatsioon aastatel 2015-2017, ostukorvi muutus % 18.0% 100 118 nflatsioon aastatel 2016-2017, ostukorvi muutus % 10.0% 107 118 oktoober 2017 kokku kaubaartikkel kogus tk/kg/l 3.20 muna 4.00 5.00 piim 10.00 3.40 leib 4
G 74. R 75. A 76. S 77. B 78. O 79. N 80. A 81. P 82. P 83. E 84. T 85. I 86. T 87. S 88. A 89. S 90. L 91. Õ 92. K 93. K 94. A 95. N 96. G 97. E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26kj(S) - 1 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKOR NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM...............................................................................2 Sa töötad iseseisva õenduse osakonnas. M.Z. tütar toob oma ema hooldusele/ravile 14 päevaks, kui ta ise on reisil. M.Z. on 89-aastane lesk, kes on neli aastat kannatanud düsuuria, suprapubikaalse valu, inkontinentsi ning aegajalt esinevate mentaalse segasuse perioodide all. Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C................................................................................................................2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse l...
9513 bit / 300 bit/s = 31.7s 4. Kodune individuaalülesanne Lahenduskäik: N=27*163887 = 4 424 949 bit V= 600bit/s andmebitte: 8 paarsuskontroll:paaris stopp bitte:2 http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 4/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Bitte kokku =start+andmed+paarsus+stopp = 1 + 8 + 1 +2 =12bit 64 424 949/8 = 553 118 andmepaketti 553 118 * 12 = 6 637 416 bit (kogu hulk) Edastamise aeg: 6 637 416bit /600bit/s = 11062s Kokkuvõte ja järeldused Mul oli võimalus kasutada ostsillograafi, millega mõõtsime sümbolite väärtusi, kasutades erinevaid seadeid. Selleks ühendasime RS-232C liidese arvutiga ja vaatasime vastuseid programmis Tera Term. Saime teada, mis on startbitt, andmebitid, paarsusbitt ja stoppbitid. Vajalike mõõtmistulemuste põhjal arvutasin erinevate
LOS ANGELES Asukoht Asub Põhja-Ameerikas, USA-s Lääne USA-s Temast vasakule jääb Põhja Vaikne ookean California osariigis LA Pindala: 1290,6 km2 Elanikke: 3 831 868 (2009) Koordinaadid: 34° 3′ N, 118° 15′ W Los Angelese majandus Tahvusvaheline kaubandus Meelelahutus Lennundus Tehnoloogia Nafta Mood Rõivad Turism 2008. aastal oli Los Angelese SKP 792 miljardit dollarit, millega oli linn maailmas kolmandal ja USA-s teisel kohal. KORVPALL LA Clippers LA Lakers Tänan kuulamas !
Cité: , ,-- , , . -- . , , , , , . , , . -- . , , . , , , , . . Antique Roma , , 75 80 . , . Antique Roma , , 113., , . Antique Roma , , 118 128 ., , . Antique Roma , , 3 . .., , . Roman art . , , . , . . Roman art , , 10 11 ., . Roman art , , 10 11 ., . Roman art
Projekt Seleen Jõns Jakob Berzelius 1817.a Nr 34, VI A, )2)8)18)6 Seleeni leidub looduses taimedes ja mullas, mullas võib leiduda seleniide (Se2-), seleeni (Se0), seleniite (Se4+), selenaate (Se6+). Pooljuhtiv tahke aine, tihedus 4,8g/cm3, Vees ei lahustu, keemistemperatuur 685, sulamistemperatuur 170-217 SeO2 - Seleendioksiid (=3,95g/cm3, suplimeerumine 315, sulamistemperatuur 340, keemistemperatuur350) SeO3- seleentrioksid(=3,44g/cm3, lahustub vees hästi, sulamistemperatuur 118) H2SeO3 -seleenhappe(=3,0g/cm3, sulamistemperatuur 70). Seleenil puudub bioloogiline mõju, ta on toitaine, seda leidub pähklites. Seda kasutatakse ravimitööstuses, sellest tehakse värvilist klaasi ja sampooni, seda leidub ka valgusmõõdikutes.
ά – ladustmistegur 1. Fiideriga liigub aasta jooksul 356 250 TEU. Merelt – maale liigub 25% ja maalt – merele 75% kaubavoost, arvutame et: Fiiderlaev toob maalt – merele 356 250 × 0,75 = 267 187 TEU Fiiderlaev toob merelt – maale 356 250 × 0,25 = 89 063 TEU 5 2. Raudteega liigub 118 750 TEU. Raudtee samuti teenindab kaupa mõlemas suunas. Raudtee – Ladu (maalt – merele) 118 750 × 0,75 = 89 063 TEU Ladu- Raudtee (merelt-maale)118 750 × 0,25 = 29 687 TEU QLv −Ld Laev-Ladu e = 118 750 × 0,9 = 106 875 TEU-op Ld− Lv Ladu -Laev Qe = 356 250 × 0,9 = 320 625 TEU-op QLd− Fi Ladu-Fiider e = 267 187 × 0,9 = 240 468 TEU-op
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatoori...
elanikkonnast. Loomulik iive on 0,0051 ehk 5,14‰. Hiina rahvaarv kasvab, sest iive on positiivne. Suuremad riigid, kuhu toimub Hiinas väljaränne: 1. Hong Kong- 2 193 425 inimest 2. USA- 1 007 331 inimest Kristen Kotkas 11.RE 3. Kanada- 346 119 inimest 4. Malisia- 269 069 inimest Suuremad riigid, kust toimud sisseränne Hiinasse: 1. Lõuna-Korea- 96 753 inimest 2. Filipiinid- 52 846 inimest 3. Brasiilia- 49 320 inimest 4. Tai- 45 118 inimest Aastal 1990 oli rohkem lapsi, nüüdseks on need lapsed suureks saanud ja hetkel on seega kõige rohkem keskealisi inimesi. Kuna keskmine eluiga on suhteliselt väike, siis on ka vanemate inimeste osakaal suhteliselt väike, kui seda oli aastal 1990. Käesoleva aasta rahvastiku jaotis: 0-14 aastased- 232 059 775 15-64 aastased- 991 175 096 65+ aastased- 126 350 967 Kristen Kotkas 11.RE
«»: « », « » ( )[7]. . . , , « »[8]. ( ) « », XIX -- -- « ». 19 , , . , « » . « -», . 18-19 «», (). «» - , , , (- ). (), , , , , , , , , , (), , , , (), , , , , , , , , , , (). - , , . 60 % ( ) . - , -- - . : -, . · · · · - 24 , 2 ( ) -- . 490 , 118 , 29906 (458 , 884 28564 ), 10281 ( 1 2006 ). · , 1 2006 , 458 , 884 28564 . · -- . · : , , , , , , , , , , . · , . · 16 17 . (37 % ). 1 2008 [9] 46 314 736 , 31 643 316 -- 14 671 420 -- . (2001 ): · (77,8 %), · (17,3 %), · (0,6 %), · (0,5 %), · (0,5 %), · (0,4 %), · (0,3 %), · (0,3 %), · (0,3 %), · (0,2 %), · (0,2 %), · (0,2 %),
Arbuus jõudis Ameerikasse siis, kui Aafrika orjad viisid seda üle Atlandi ookeani. Enne seda aastal 1600, arbuus on levinud läbi Hispaania, Suurbritannia, Hiina, ja sealt algas ta olla populaarne ka teistes riikides. Arbuusi viljaliha kasutatakse erilist mee nardeki valmistamiseks. Kuid peaaegu terve arbuus koosneb veeat, see on rohkem kui 90%. Paljud usuvad, et arbuus on puu või puuili, aga tegelikult see on mari. Tema ametlik nimetus on Citrullus Lanatus. Suurim arbuus, mis kaalus 118 kilogrammi sai raamatusse nimetusega Guinnessi rekordid. Minu arvamus : artikkel avaldati 5 septembril 2012 aastal allikas: http://www.mirfactov.ru/fakty-ob-arbuze/
ln p = A + B/T B=- H_aur=-BR , kuna oli kasutatud ln 2,3 R A= 17,2026 B= -3737,3572 Haur= 31072,4 J/mol = 31,1 kJ/mol Tn.r.= 353,6 K S= 87,8730 JK-1mol-1 TUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL h, mm Hg Paur =P-h ln paur 645 118 4,77 545 218 5,38 445 318 5,76 345 418 6,04 245 518 6,25 145 618 6,43 0 763 6,64 0,0032 0,0033 0,0034 R , kuna oli kasutatud ln H aur
Hookeri teleskoop · Sai nime John D. Hooker järgi. · Asub Mount Wilsoni observatooriumis. · Pikkuskraad 118° 03' W, laiuskraad 34° 13' N · Kõrgus üle merepinna 1742 m · Hookeri teleskoop on reflektor teleskoop mille nõgusa peegli läbimõõt on 100 tolli (umbes 2.5m). Oli maailma kõige suurim reflektor teleskoop aastatel 1917 kuni 1948. · Teleskoop kaalus üle 100 tonni. · Teleskoobil on sfääriline kuppel ja kinnitub kahvel tüüpi pöörlevale alusele. · 5 aastat läks aega, et klaasi tükist saaks peegel. Peegli valmistajaks oli G.W. Ritchey Saint-Gobainist (Pariis) · Peegel on kaetud hõbedaga. · Esmane peegel oli paraboolne ning teine peegel oli hüperboloidne. · Teleskoobi liigutamine käis elektriliselt tänu 30 mootorile. · Esimest optilist interferoonmeetrit kasutati just Hookeri teleskoobil, et mõõta tähe diameetrit. · Teleskoobil oli 3 erinevat optilist seadistust, et oleks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
