Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
Tunnikontroll • 1. Keda peetakse Rooma linna rajajaks? (1p) • 2. Mis aastal Rooma linn rajati? (1p) • 3. Mis on Ostia? (1p) • 4. Kes on Titus Livius? Miks ta tähtis on? (2p) • 5. Turuplats ehk ...... (1p) • 6. Sellele künkale ehitati tugev kindlus? (1p) • 1. Romulus • 2. 753 eKr • 3. Linn Tiberi jõe suudmes, millest sai Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid ...
Rooma kultuur Kreeklaste eeskuju • Roomlastest teadusmehi vähe • Tunti Kreeka teadusi ja selgitati ladina keeles • Kunstis võeti palju üle kreeklastelt • Tehti koopiaid • Milline oli erinevus Kreeka ja Rooma kujude vahel? Cicero • Kes oli Cicero? • Miks hukati? • Kirjelda teda kui kirjameest Kirjanduse õitseaeg • Kirjandust toetas ____________, sest tal oli suur varandus. Tema nimest tuleb mõiste _________, mis tähendab _____________. • Kuulsaim Rooma poeet on __________. Tema teos „____________“ jutustab ____________ sõja kangelasest. Tema teosest sai Rooma ____________________.
Rooma linn Antoniuse tempel Foorum Keisripalee Circus Maximus Termid Rikka roomlase maja Panteon ehk kõigi jumalate tempel Trevi purskkaev • https://www.youtube.com/watch?v=q Tj8UlZSsCQ • https://www.youtube.com/watch?v= -sRPSB6o0AQ • https://www.youtube.com/watch?v=l TmlYKiLBHI
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Rooma võttis oma kultuuris eeskuju? Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa...
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai patrioonilt kasutamiseks...
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
Iganädalane ajaleht 06.10 450 eKr 2 DENAARI KEISRIRIIGI RAHVALOENDUS Meie riigi esimese seisu, siis on rahvaloenduse ratsanikud tulemused on lihtrahvast pika selgunud. puuga ees. Kõige suurem osa Senaatorid, meie rahvastikust on riigi ülikud on orjad (50%) ehk kõige väiksem isandate kõnelevad grupp ühis- tööriistad. Neile konnast (2%), järgnevad suure nende hulgast vahega vabaks- määratakse lastud (24%). tähtsamad riigi- Lihtrahva (14%) ja ametnikud, väe- ratsanike (10%) pealikud ja pro- osakaalu vahe on vintside ase- kõigest 4%, kuid valitsejad. võrreldes rahalist TURUJUTUD 1. naine: “Rooma 1. naine: “Jah, ma perekond on ikka olen kuulnud, et neil täiesti patriarhaalne, seal Roomas saab võim on ainu...
VANA-ROOMA Cassius Dio (u. 155-235). Herodianus (u. 170-240) käsitleb aastaid 180-238. ,,Historia Augusta" käsitleb aastaid 117-284, kuus autorit, palju väärinfot. 193-211 Septimius Severus 211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu. Severus sai aastal 169, kui epideemia oli tublisti senaatoreid tapnud, quaestor'i ameti ja tõusis sellega seoses Senati liikmeks. Tegi seejärel erinevatel poliitilistel ametikohtadel karjääri. Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Dom...
Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Kuplid/kaared - Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud...
Rooma ajalugu 8 saj. e.Kr tekkis Rooma linnriik 6 saj ekr kehtestati Roomas vabariik 46-44 ekKR julius Caesari diktatuur 79 p kr vesuuvi purse 115 p- kr rooma riigi suurim ulatus keiser Trajanuse ajal (lõuna- ja lääne euroopa , põhja aafrika l2his ida 476 p kr rooma riigi lõpp Rooma kultuur roomalased jäljendadasid oma eluviisis kreeklasi peale vana-kreeka alistamist tegelesid roomas kuntsiga üksnes kreelased kreekast toodi skulptuure, hakati tegema koopiad olulised olid ka kreeka jumalad, kellele roomlased andsid küll oa nimed zeus- jupiter aphrodite - venus Rooma arhitektuur ekruskide vahendusel omandati kivist kaarte, võvide ja kulpite ladumise oskus tähtsaimad ehitusmaterjalid ...
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
Ehitusmälestised Roomas Ken Pähn Kärdla ÜG 10.klass Arhitektuur Eeskujuks etruskide ehitised Hoone asetses kürgel Hoone ees oli lahtine koda Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit Trajanuse Foorum Sissepääs ühest suurest väravast Väljakut ümbritsesid hooned Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument Tagaküljel asus Basilica Ulpia Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel Kõikidele jumalatele pühendatud Ümar siseruum Läbimõõt siseruumil 43,5m Templit kattis hiigelsuur...
Vana-Rooma 1. Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe - Uhendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. 2. Nimtage kaks Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud. 2) Igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu...
ROOMA KIRJANDUS Romulus ja rooma linn 753 eKr IIIsaj keskpaik Ladina keel Helleniseerumine e kreekastumine Kreeka kirjandusest roomlaste algupärane kirjandus Kirjanduse ajajärgud: Kirjanduseelne Rahvaluule põhizanrid, pidustused, rituaalid draamamängud, Atellaan-põhiline draamazanr sisult komöödia Arhailine (3-2saj eKr) samastumine kreeka jumaltega (jupiter,mars, venus..) rooma õigus: 12 tahvlit(1 rooma sedusekogu, sellel põhineb rooma õigus), kaptoolium(küngas rooma linnas),foorum(koosoleku ja turuplats), senat(valitsev riigi nõukogu), senaator(eluaekseks valiti, juhtisid kogu riiki), klient(vanene kodanik), tsensor(valvas kodanike elukommete järgi, kodanikeloendus), annaal(aastaraamat). Vanad zanrid(eepos, komöödia, dragöödia- rooma kirjanduse alguseks), Livius Andronicus-rooma kirjanduse rajaja; tõlkis ka ,,Odüsseia" Kuldne 1saj eKr, proosa. Varase...
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
Rooma panteon Kristin Metsmaa 10.b Juhendaja Heli Malve Ehitisest · ladina keeles pantheon - kõikide jumalate tempel · ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis · ehitatud Hadrianuse valitsusajal 115-125 pKr · "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT" - Marcus Agrippa, Lucii filius, consul tertium fecit" tõlkes "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle" Ehitisest · antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri...
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned: term Avalikke terme polnud varastes linnades eriti palju (kuni 1. sajandini eKr), kuid hiljem oli enamasti igas linnas oma avalikud termid. Neli...
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii üht...
Rooma termid Referaat SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii: "Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii...
Rooma jumalad: Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad. Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark...
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
1. Kes on etruskid? Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. Saj. E.Kr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajaks olnud vanarooma ja kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjanduse, nt. Vergeliuse ekloogidele. 2. Millised olid etruskide hauakambrid? Kunstiteose peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad, meisterlik oli pronksivalu, milleks heaks näiteks on Kapitoolumi emahunt, mis on nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis. 3. Millised olid etruskide skulptuurid? Etruskide figuurid ja portreed on is...
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere ...
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teos...
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- A...
Rooma kirjanduse sünd Rooma kirjanduse sünniaastaks peetakse 240 eKr, kui pärast võitu I Puunia sõjas esitati Rooma mängudel (Ludi Romani) esimest korda näitemäng, ilmselt tragöödia, mille autoriks oli Livius Andronicus. Livius Andronicus (u 290 – pärast 207 eKr) oli just üks neist Lõuna-Itaalia kreeka päritolu tulnukaist Roomas. Tema kirjandusliku karjääri täpsem kronoloogia pärast 240. a etendunud näitemängu pole teada, kuid igal juhul rikastas ta ladinakeelset kirjandust aastate jooksul nii kreeka tragöödiate ja komöödiate arvukate muganduste kui ka Homerose Odüsseia tõlkega. Gnaeus Naevius (280/260-204/ 1 eKr) oli rooma algaaegade teine suurkuju. Temagi purines lõuna poolt, kultuuride ristteelt Kampaaniast. Millal pöördusid Livius Andronicus ja Naevius eepika poole, pole teada. Traditsioon kõneleb vaid seda, et Livius Andronicuse Odüsseia tõlge kreeka keelest (ld Odusia) oli esimene katsetus ses vallas. ...
ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse Akvedukte -Rooma riigi kõigi alade maastikke ilmestavaid tsiviilrajatisi, ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Seejärel samuti akvedukte kavandanud insenerid, kes kuulusid peaaegu eranditult sõjaväe koosseisu Vanima veejuhtme ehitas tsensor Appius Claudius, mistõttu sai see nime Aqua Appia. See kulges enam kui 25 kilomeetri pikkusena Anienest lõuna pool olevatest allikatest kagupoolsete linnaosadeni. Teised suured akveduktid, millest igaühel
Rooma 1. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe ehk vaese ja rikka Rooma kodaniku suhe. Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Cea...
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimus...
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esim...
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2. Kartaago püüdis oma positsioone taastada, Hannibal tungis oma väega läbi Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, ...
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maat...
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse ...
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine · Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris · Nad on ehitanu...
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda: Esimene Puunia sõda (264- 241 eKr)- Võitlus käis...
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
*Rooma Colosseum Rooma amfiteater Rooma linn tänapäeval. Arhitektuur on määratletud kui "kunsti ja teaduse projekteerimine ning hoonete paigaldamine''. VanaRoomlased olid arhitektuuri meistrid. Roomlased ehitasid erinevat liiki ja stiili hooneid sealhulgas linnused, villad, templid, linnad, vannid, suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste ka...
MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid ...
Vana - Rooma skulptuurid ja maalikunst. Rooma ajalugu: · I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. · Rooma hiilgeaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. · Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Sellepärast ongi Rooma ning Kreeka kunst väga sarnane. Ning roomlaste ühekss teeneks ajaloos peetakse Kreeka kunstipärandi säilitamist. Portreeskulptuurid. Skulptuure toodi tihti Kreekast ning ka kopeeriti neid. Skulptuurid olid realistlikud ning tõetruud. Ei üritatud kehade ebatäiuslikkust varjata. Enamasti kujutati iseend või valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomust...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Gerda Fatal CALIGULA Referaat Juhendaja dots Aleksei Kelli Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Gaius Caesar, hüüdnimega Caligula oli Rooma imperaator aastatel 37-41. Ta oli Tiberiuse troonipärija, keda tunti kui väga jõhkrat valitsejat ning Gaiuse surma järgselt päris trooni ta onu Claudius. Caligulat on peetud väga julmaks valitsejaks. Siin referaadis käsitletakse Caligula lapsepõlve, valitsemisaega ning ka erinevaid vandenõusid, mis olid tema vastu suunatud, et teada saada, kas ta oli julm valitseja. Caligula lapsepõlv Gaius Caesar Germanicus sündis 31. augustil aastal 12.1 Gaius Ceasari hüüdnimi ,,Caligula" on tulnud ühest naljast sõdurite seas, sest ta veetis lapsepõlves palju aega nende seas riietatuna sõduri riietesse. Suetonius kirjutas, et ta oli sõdurite seas niivõrd armastatud, et kui nad ähvardasid ületõusu korrald...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid ...
1. Etruskid. 2. Rooma linna tekkimine. 3. Vabariiklik kord. 4. Rooma varane ühiskond. 5. Muutused ühiskonnas vabariigi ajal. 6. Rooma võim vallutatud maades. 7. Kodusõjad ja vabariigi lõpp. 8. Rooma sõjavägi. 9. Varane keisririik, riigikorraldus. 10. Rooma õigus. 11. Rooma seisused. 12. Orjad ja vabakslastud. 13. Perekond ja kasvatus. 14. Kristlus ja riik. 15. Rõivastus ja toit. 16. Rooma religioon. 1. Etruskide, kelle asustus paiknes Apenniini poolsaare loodeosas - Etruurias, päritolu on tundmatu, kuigi pärimuse järgi peetakse neid Väike-Aasiast tulnuteks. Nad olid head ehitusmeistrid, kaupmehed, meresõitjad, neil kujunes 12 suuremat linnriiki ning nad uskusid palju jumalaid, häid ja kurje vaime ning väga oluline koht oli ennustuskunstil. Nad olid Itaalias äärmiselt mõjuvõimsad. Nende kultuur ja ajalugu on aga teada üksnes arheoloogiliste mälestiste ning rooma ja kreeka kirjanike teoste poolt. 2. Rooma linn tekkis...
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursuguste...
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
Iseloomusta Itaalia geograafiat ja selle seost majandusega. Rahvad, kes Itaalias elasid. Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad v...
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
