Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis...
POPLOOR Mauris laane MEEMID Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. PAAR PILTI: ANEKDOOT: Blond jääb linnas autoga lumetormi kätte. Paanikasse ta siiski ei satu, sest talle meenub isa õpetus: "Kui jääd lumetormis hätta, oota sahka ja sõida siis selle sabas!" Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma. Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab. Blond rääkis tall...
SUHTLEMISTASANDID Age Taal Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem ehk VANEM Täiskasvanu Laps Inimene on iga päev mõnda aega igal neist tasanditest ja kõik need 3 tasandit mõjutavad tema käitumist. Mina- tasand on psühholoogiline reaalsus: tunnete süsteem, millega käib kaasas teatud käitumismustrite kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja piirangud piirangud Käsud Käsud Keelud Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine Hinnangute ...
MUUSIKAAJALUGU 1. Millised sündmused ja nähtused tähistasid rahvusromantilise perioodi lõppu Eesti muusikas? Pärast Stalini surma hakkasid Eestisse levima ka mõned läänemaailmas levinumad uuemad muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused. 2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja? Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löö...
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, ...
Tule taevas appi! Sandra Kask Türi Ühisgümnaasium 10 R Lugupeetud õpetajad ning klassikaaslased! Tule taevas appi, millest ma teile rääkima peaks? Tule taevas appi, mis hääletooni ma kasutama peaksin, tule taevas appi, mida ma siin ees üldse teen? Pidevalt ma kuulen vingumist, kritiseerimist ning enda alahindamist teiste poolt, et kui raske on elu, mida küll järgmisena ette võtta ning milleks senine elu üldse välja kujuneb. Mina isiklikult arvan, et ei ole see asi nii hull midagi. Elu tuleb elada üks päev korraga, siis ei saa ka midagi valesti minna ning on võimalus ennast alati parandada. Kuid nii paratamatu, kui see ka poleks, inimesed ei muutu väga ning ikka ...
Arutlus Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? Eesti taasiseseisvumise tähtpäev on 20. augustil, sest just sellel kuupäeval 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eestist saab iseseisev vabariik, mis ei kuulu enam Nõukogude liitu. Taasiseseisvumisele aitas kõvasti kaasa suur töö, mille tegid ära Eesti poliitikud. Kindlasti aitas väga palju Eesti taasiseseisvumisele kaasa ka rahvas, kes oma kultuuri kaitstes üheskoos Nõukogude võimule vastu astusid. Minu arvates on Eesti taasiseseisvumine suure tööga välja teenitud, kui sellele aitasid kindlasti kaasa ka muud sündmused maailmas. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov. Kuna olukord liidus oli päris halb, alustas Gorbatsov kiiresti liidus perestroika - ehk ümberkorraldamisega. Samal ajal hakati asju avalikustama, sündmustest ja kuritegevusest hakati ro...
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL Markus Toomsalu ESTONIAN AIR Uurimustöö 7. klass Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema kuna seda on viimasel ajal palju meedias kajastatud ja mind huvitavad lennukid. See töö räägib Estonian airi ajaloost, tegevusest ja annab muud informatsiooni selle firma kohta. ESTONIAN AIR Aktsiaselts Estonian Air on Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Lennart Meri Tallinna Lennujaam.Estonian Air pakub hetkel otselende 13 sihtkohta Euroopas, Skandinaavias ja SRÜ riikides. ESTONIAN AIRI AJALUGU Estonian Air asutati 1. detsembril 1991. Aeroflotilt s...
Kõne Eesti Vabariigi 93 aastapäevaks. Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval. Meist, õpilastest, enamikud on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. Eesti Vabariigi sünnist möödub homme 93 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Eesti. 93 aastat tagasi astus Eesti maailma noore ja nõrgana. Uue riigi esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestati oma elujõudu. 1921. aastal saavutas Eesti eesmärgi, mille poole püüdles temast sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Eestil ohverdada oma vabadus enamaks kui ...
Estonian presidents Estonia has only had 4 presidents, since it's been a republic for little time. Konstantin Päts (1874-1956) was the first president of Estonia. His reign as a president started in 1938 and ended in 1940. Päts' political career started early. He served as a municipal advisor in 1904 and had many political positions after that. With his speech during the War of Independence he put a basis to Estonian economy. Päts' position as a president ended when Soviet Union occupied Estonia in 1940. Päts was forced to leave his office and was deported to Leningrad with his family. In 1941, he was arrested. In time he ended up in psychiatric hospital, where he died in 1956. Konstantin Päts giving a speech in 1919. Lennart Meri (1929-2006). His reign as the second president of Estonia started in 1992 and ended in 2001. He started out as a writer and filmmaker. Through his political activeness he got the position of Foreign mi...
Eesti Vabariigi riigipead Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem 9.b Presidendi valimis kord Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Valitakse salajasel hääletusel ning igal Riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Kui keegi ei saa nõutvat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vä...
AJALOO KT KORDAMINE EESTI TAASISESEISVUMINE Muutused NSVL's Mihhail Gorbatsovi valitsusajal 1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatsov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatsov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb. Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toim...
26.-27. ENSV kui näidisliidu vabariik I Eesti NSV poliitilised olud 1) J. Stalini surm 1953. aastal ning selle mõju a. järgnes nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberiseerumise 2) Ungari ülestõusu mahasurumise mõju a. otsese relvavõitluse hääbumine b. kolhoosikorra algav toibumine c. inimeste materiaalne olukord paranes 3) Eesti NSV muutus “näidisliiduvabariigiks” II J. Käbin ja tema meeskond 1)Johannes Käbini elu a. oli sündinud 1905.aastal Virumaal Kalvi vallas b. 1910.aastal lahkus pere eestist Peterburi ja seejärel Sussanino asulasse c. 1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis e. 1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati 2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat ...
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
Hariduse ja teaduse kohta mõtteteri, vanasõnu 1. Haridus suurendab inimese sünnipärast väärtust. ( Horatius ) 2. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. (Napoleon) 3. Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6. Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõ...
Väikerahvas tuleviku Euroopas Euroopa rahvaste seas on palju väikerahvaid , sealhulgas ka Eesti rahvas .Me oleme uhked , et saame oma riigile kindlad olla . Me seisame kindlalt oma sõprade kõrval ja liigume julgelt edasi tuleviku poole . Eestlased , keda hästi ei tunta ning sageli arvatakse, et kõik , mis eestist pärit on ebakvaliteetne .Elame küll väikse maa peal , kuid rahvas on visa, kes on kolme saja aasta pärast jõudsasti endasi arenenud . Väike rahvas hoiab alati kokku , nii ka eestlased . Meie tahame , et meie kultuur , keel ja kombed säiliksid ning oleksime meeles ka tuhandete aastapärast ja meist räägitakse kui väikerahvas tuleviku Euroopas. Sageli arvatakse , et Eesti on osa Venemaast ,mille võimu all olime me väga pikka aega , kuid enam see pole nii. Meie eestlased oleme nüüd suveräännsed ja osa tuleviku Euroopast. Saame ise teha sammud ja olla enda maal ise peremeheks . Oleme sed...
Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hi...
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
Miks kujunes 19.sajand Eestlaste jaoks murranguks? 19. sajandit võib pidada murranguks Eesti ajaloos väga mitmetel põhjustel. Selle saja aastaga sai orjastatud ning mahasurutud Eesti talurahvast täieõiguslik, arenenud keele ning kultuuriga väikerahvas, kes oli lõpuks suuteline seisma oma poliitika, rahvuse ja õiguste püsimajäämise eest. Usun, et kõige suuremaks mõjutajaks oli hariduse areng, sest just see aitas tõestada nii rahvale kui ka arenenud Lääne-Euroopale, et eesti keel jääb püsima kui kõrgelt arenenud kirjakeel. Üheks märgiks võib lugeda 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli, mille juurde kuuluvas Professorite Instituudis õpetati välja õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Hakati looma ning levitama eesitkeelset ilmalikku kirjandust nagu juba 1806. aastal ilmuma hakanud Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Tänu sellele paranes kirja- ja lugemisoskus ka talupoegade hulgas. Ühtse kirj...
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel. Ka ,,Lumekuningannas" korraldab saatan oma ime...
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...
Raske aga erakordselt ilus keel. Eesti keel on ilus keel. Seda ei ole öelnud mitte meie- eestlased, vaid ka välismaalased, kes siin reisimas on käinud ning samuti ka need, kellele lihtsalt meedib teisi maailmakeeli uurida. Selline lause, nagu ,, üle oja mäele, läbi oru jõele", kas pole mitte ilus lause? Selliste kaunite lausetega peaksime meie oma keelt igapäevaselt rikastama ning väga hoidma, mitte tegema vastupidist. Eelkõige koolilaste seas on levinud slängisõnad. Need on väga suureks ohuks eesti keelele. Igapäevaselt kasutatakse sõnu, mis pole eestikeelsed ega eestimeelsed. Me ei pane enam seda isegi tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad emad, isad,ehitajad, insenerid ning isegi õpetajad, kuigi eeldades, et nemad ju võiksid olla lastele eeskujuks-näidata meile...
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
Austatud hr president Toomas Hendrik Ilves. Ma tean, et Sul on muudki teha, kui lugeda läbi kõik saabuvad kirjad, eriti tänases keerulises sise- ja välispoliitilises kontekstis. Siiski palun selleks võimalusel aega leida. Palun Sul süveneda ka märksa pikemasse dokumenti ja selleks on Anatoli Nikolajevi armupalve, mida soovitan rahuldada. Selgitan, miks ma sellise ettepanekuga välja tulen. Koos psühholoog Keili Kollamaaga, kes on minu lähedane kaastöötaja vabaühenduses Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut, alustasin regulaarseid kohtumisi eluaegset vanglakaristust kandvate meestega Ämari vanglas 2007 aastal. Mõningatega neist olin kohtunud ka varem Patarei vangla surmamõistetute osakonnas, mida ma vanglavaimulikuna külastasin juba taasiseseisvumise perioodil. Kohtumistel saadud kogemus viis mind ettevalmistama ja esitama Kristliku Ühenduse ja Eesti Kristliku Liidu koostöös surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu oli väg...
Inimesel on suured unistused, ometi lendab ta nii madalalt. Mari-Liis Leinus, 11.c Igal inimesel peaks olema eesmärke, mille poole püüelda, ning et neid saavutada peaks inimene unistama. Unistama kõigest sellest, mida soovib saavutada. Unistamine on inimestel veres. Sellega kaasneb lootus paremale elule ja on see elu edasi viiv eesmärk, mille poole püüelda. Ent vahest on olulisim see, et paljudel unistustel on kombeks täituda ja sellepärast need nii tähtsad ja edasiviivad ongi. Juba väiksest peale lasevad lapsed oma fantaasial lennata ja unistavad saada kas printsesseiks või kosmonaudiks või veel kellekski kolmandaks. Alles lapsekingades olles ei mõistagi me tihtipeale, et nende unistuste täitumine on üsnagi võimatu. Sirgudes täiskasvanuks julgeme unistada üha vähem, sest saab selgeks, et paljud soovid ei täitugi kunagi ja targem on unistamisele m...
Elu Eestis – kas jääda või lahkuda? Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks. Madalad palgad ning kõrged hinnad sunnivad paljusid eestlasi lahkuma. Inimesed ei tule enam toime oma eluga. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus lubas, et euro tulekuga hinnad ei tõuse ning meie elu läheb kergemaks, kuid praegune olukord on kõige sellega täielikult vastuolus.Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud riigieelarvest Kreeka toetuseks 357,24 miljonit eu...
1973 Melliste kauplushoone rekonstrueerimine 1999 Melliste II külapäev, Melliste külavanemaks Minu kodukant Melliste 1973 valmivad 6 ühepereelamut väikesele valitakse Aivar Matt Faktid: Lingutusmäele 19751989 Oraviku elamurajooni valmimine (9 elamut) 2002 esimene vanatehnika laadapäev "Sullemulle" 2003 valmib Melliste küla arengukava VIX saj. asula / linnus Melliste Lingutusmäel 1976 paisjärv rajami...
Kontrollt Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Lisa teemadele sobivad selgitused ja daatumid. 1. MRP- AEG *1987.aasta augustis loodud eesti esimene poliitiline hendus,eesmrgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu teline sisu ja selle tagajrjed Baltimaadele.Selle eesmrgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 20.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus,kus osales le 2000 inimese. 2. Muinsuskaitseseltsi loomine, eesmrk *1987.aasta lpul loodi muinsuskaitseklubisid hendav Eesti muinsuskaitse selts(EMS)-esimene demokraatlikele phimtetele tulginev le-eestiline massiorganisatsioon.(Samal ajal tusis pevakorrale Vabadussja mlestusmrkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude teprane ksitlemine). 3. Loominguliste liitude hispleenum (aeg, millest rgiti?) *1988 aasta aprillis kujunes Eesti hiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude hispleenum,millega loovintelligents ll...
Kolm põhjust, miks jääda Eesti on väike ja külm, siinsed inimesed on kalgid ja otsekohesed, palgad madalad, väärtushinnangud paigast ära, ilmad kehvad ja hoolivust on häbematult vähe. Ka kadunud president Lennart Meri on öelnud: "Olukord on halb, kuid see on väetis meie tulevikule." Vaatamata eelnevalt mainitutele ebameeldivatele teguritele, leiab ka palju neid, kes on Eestis nii kinni, et paljas jutt ärakolimisest ajab hinge täis. Mis on need põhjused, mis Eesti niivõrd armastusväärseks ja südamelähedaseks teevad? Esiteks, on kindlasti tähtsaks põhjuseks see, et siin paiknevad juured. Siin on kodu ja perekond, sugulased, sõbrad ja tuttavad. Ilmselt ei leidu inimest, kes saaks öelda, et võõraste seas on parem ja mugavam olla, kui omade ja koduste seltsis. Jäädes Eestisse, väldiks sukeldumist võõrasse vette, mis võib kaasa tuua palju probleem...
Kultuuripärandi tähtsusest Kultuuripärand , see on kõik meid ümbritsev, mis loodud enne meid või koos meiega. Selleks võib lugeda eelmisel päeval istutatud õunapuud tagaaias, mitmesaja aasta tagust kaluriretke Riia alla või vanaisa kätega ehitatud mehaanilist höövelpinki. Koos mälestustega loovad sellised pisidetailid meie ajajoonel üsna võimsa terviku. Kandes põlvest põlve pidevalt neid mälestusi ning teadmisi edasi, saamegi rääkida kultuuri, kui sellise, pärandamisest. Kultuuripärandi tunnetamine ja mõistmine on oluline nii noortele kui ka vanadele. Selle tundmine annab meile mõista, kuidas meie rahvas tekkis ja arenes, kuidas me jõudsime siiani välja. Oleme läbinud muude rahvastega sarnaseid ajaetappe, põdenud samasuguseid haiguseid ja kannatanud ühtsete türannide all, kuid siiski - oleme erinevad. Meie pinnal on, ajaloolist tausta uurides, juhtunud erakordseid sündmuseid mida mäletatakse üle t...
Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole. Aga sinna ei saa jällegi midagi parata kuna maakohtades pole võimalusi huvidega tegelemiseks ja siis noored hakkavadki halbu asju tegema. Ja sinna ei saa midagi teha ka sest maakohad hakkavad välja surema...
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov...
Kaks Eestit kas tõesti reaalsus? Kodumaa see on midagi, mis võiks tänapäeva Eestimaal elavale noorele korda minna, millest tuleks rääkida kui pühamaast. Noorele inimesele eelkõige seepärast, et ta on osa järelkasvust, mis kujundab mõnede aastate pärast jällegi omanäolisema ühiskonna ja kultuuri. Vanematele inimestele peab kodumaa nii või teisiti korda minema, kuna see maa ei ole pelgalt maalapike, kus saab elada. See on higi ja pisaratega välja teenitud iseseisev Eestimaa! Kuid mis toimub tegelikult meie riigis täna? Kuidas oleme kujunenud alates ajast, kui Lennart Meri presidendiks tõustes lausus: ,,Ma saan lubada ainult higi, verd ja pisaraid." ? Selle lause peale inimesed lausa naersid teravmeelselt. Keegi ei uskunud, et nõnda raske võib olla tõesti otsast peale alustada. Kõigile oli tähtis meie vaba kodumaa ja meie rahvus, mida nimetame eestlaseks. Igas riigis on erisugused traditsioonid, sotsiaalne kihistatus ja klassid. Nii o...
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
Tallinn, general overview Prepared: Hanna Bergmann 16.04.2011 Tallinn's Old Town is in the list of UNESCO World Heritage Sites. Tallinn is ranked as a global city and has been listed among the top 10 digital cities in the world. Tallinn is a European Capital of Culture for 2011, along with Turku, Finland. Location Tallinn is situated on the northern coast of the country, on the banks of the Gulf of Finland, 80 km south of Helsinki, east of Stockholm and west of Saint Petersburg. Tallinn is situated on the southern coast of the Gulf of Finland, in north-western Estonia. Tallinn Population The registered population of Tallinn is 412,341 (as of 1 Dec 2010). According to Eurostat, in 2004 Tallinn had the largest number of non-EU nationals of all EU member states' capital cities.As of 2009 around 22% of its population are not EU citizens. In addit...
Minu Eesti Ma elan Eestis, ma räägin siinses keeles ja minu passis on kirjas ,,eestlane". Kõigest selle nimel sai kunagi alguse emakeelne kirjandus. Selle nimel astusid Paju lahingusse poisikesed koolipingist. Nüüd on see hetk käes, kui ma saan öelda ,,minu Eesti".Keel, mida räägime,vabadus, mille võitsime ja lipp, mille heiskame kõike seda me peame hoidma. Minu arvates on eesti rahvuse säilimisel tähtsal kohal traditsioonid. Enim rahvustunnet tekitav on ilmselt 1864 aastal Tartus alguse saanud ja nüüd pealinna kolinud üritus Eesti Laulupidu. Uhke on mõelda, et meie oma riigi rahvas näeb nii palju vaeva ainult selle nimel, et kõik koos seda täies hiilguses ette kanda. Paljuski on laulupidu oma ülesehituselt muutunud, kuid üllas mõte end eestlasena uhkelt tunda on siiski säilinud. Kui 19. sajandil suudeti algatada laulude laulmise traditsioon siis 21. sajandi eestlased pole...
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...
Hea Eesti Vabariik, Palju õnne sünnipäevaks! Sinu sünnist möödub homme 94 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Sina. 94 aastat tagasi astusid maailma noore ja nõrgana. Sinu esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestasid oma elujõudu. 1921. aastal saavutasid Sa eesmärgi, mille poole püüdlesid Sinust sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Sul ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus Sind raskelt. Ometi ei lasknud Sa murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor j...
Ajalugu Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. Augustil 1991 suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Rahvale teatati, et ta on haige. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsin astusid aga riigipöördekatse augustiputsi vastu välja. Riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ja...
Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vana...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON Keila 2009 Ajalugu Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide patalj...
Milline on Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele? Tänapäevases pidevalt muutuvas maailmas on Euroopa silmitsi uute muutustega: üldise maailmapildi ja rahva areng, kliimamuutused ning kuritegevus. Need on uued muutused Euroopas 21. sajandil. Milline on aga Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele? Viimaste aastatega on Euroopa ja ka ülejäänud maailm palju muutunud. Eestlased on väike rahvus ja seepärast kardetakse kõike, mida võib kaotada, ja vihatakse kõike, mis juba kaotatud on. Põlvkonniti on meieni jõudnud eestlaste sallimatus teiste rahvuste vastu. Eestlane on tavaliselt kriitiline nii enda kui ka teiste vastu. Olla eestlane on tänapäeva noore jaoks igati erinev, sest ka iga inimene on erinev. Mõni tunneb uhkust enda rahvuse, traditsioonide, saavutuste üle. Mõni aga arvab, et eestlane olla on tühine ja soovib olla sündinud mõnda teise, mõjuvõimsamasse ning rohkem arenenud riiki. Mina ...
Britmarii Kroon 11c Riigita ja riigiga rahvas Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust. Ka Eesti on sündinud suurest kodumaa armastusest ja õigusest, sealhulgas eriti rahvusvahelisest õigusest. Ja nagu teada, siis õiguse vastu üksi ei saa. Maailm jälgis suure lugupidamisega, kuidas neli aastat järjest kulgenud rahumeelse vabadusvõitluse pealiiniks Eestis kujunes okupatsioonikorra ja Nõukogude võimu ründamine seaduslikkuse põhjalt. Kõigepealt hakkasime Nõukogude Liidus eiratavaid inimõigusi omapäi ellu viima ja neid täie ette võtma. Siis asusime vähehaaval rakendama oma enesemää...
Kaur Kender „Pangapettus“ Lühikokkuvõte Sellest raamatust on väga raske lühikokkuvõtet teha. Samal ajal toimuvad erinevate inimestega erinevad sündmused. Autor võib kasvõi poole leheküljepealt uude sündmuspaika viia. Põhikohal on teoses raha ja pangad. Kõik tahavad olla rikkad, ametnikud ja ärimehed proovivad riisuda kust veel vähegi võimalik. Kogu ühiskond on raha poolt ära rikutud - ka pangaautomaadid trükivad valeraha. Lõpuks põgeneb Indrek Teine.lv Hatza Pangast. Hatza Panga suvepäevad peeti loomaaias, mis lõppes loomade tapmisega. Loomad lasti puuridest lahti ja aset pidi leidma „tugevam jääb ellu“. Kuna keskklass oli ka üle aia ennast sisse pressinud, siis tahtsid loomad ka neid rünnata. Lennart Meri ja ML koos oma ihukaitsjatega viisid asja kontrolli alla. Raamatu lõppedes sai endisest Hatza Panga juhist narkodiiler. T...
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja K...
Tänapäeva Eesti hea ja halb 1991. aasta augustikuul sai Eestist peale 50.aastat Nõukogude liidu osana olemist vabariik. Paljugi on muutunud, sellest hilissuve päevast. Eesti on kasvanud ja arenenud jõudsalt, kuid siiski on olemas ka mitmeid probleeme, mis rahvale muret teevad. Ühtedeks suurimateks probleemideks on poliitika ja majandus. Nimelt on päevakohaseks teemaks erakondade omavahelised ja sisesed suhted. Kohtu alla on sattunud mitmed poliitikud nii maksupettuste, altkäemaksu ja ka riigi reetmise ehk salastatud info lekitamise pärast. Tuntumaks skandaaliks on osutunud Reformierakonna rahastamisskandaal, kus poliitikud tegid salapäraselt suurte summade kaupa erakonnale annetusi. Eelnevalt nimetatud juhtumi pärast on Eesti rahvas küllaltki umbusklik ning ebakindel oma valikus varsti toimuval kohalikel valimistel. Veel tekitab probleeme ka majanduse aeglane kasv, mis panevad suure löögi inimeste r...
Arvo Pärt Sheryl Tammoja Haridus ja elukäik sündinud 11.septembril 1935 Paides muusikaõpingud - Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklassis 19581967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina 1963 võis pidada teda kogenud ja küpseks heliloojaks 1959-1979 ja taas 2005.a Eesti Heliloojate Liidu liige 1980 asus elama Lääne-Berliini koos perega 2005 naasis kodumaale, Eestisse Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaaz...
kunagi." -Sogyal Rinpoche "Meeleheide on tulemuseks igal tõsiselt mõeldud katsel tulla elus toime vooruse, õigluse ja mõistuse abil ning elu nõudmisi täita" -H.Hesse "Kurjusega võidelda on sama , mis võidelda lutikate vastu ükshaaval: vastik, lihtne ja täiesti tulutu". -s.Vititski "Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski "Kontorilaud ei ole barrikaad sinu murede ja sinu riigi vahel." -Lennart Meri "Surnud sõnade tolm liibub Su külge. Pese oma hinge vaikimisega" -Rabindranath Tagore "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." -Maeterlinck "Ma tean, et nad mind vihkavad, peaasi, et nad mind kardavad."-Rooma keiser Caligula "Kotkad lendavad üksi, lambad käivad karjas."-Soti vanasõna "Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga statistika" -J.V.Stalin "Sõda on kõikide asjade isa."-Herakleitos
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
