Kas ja kuidas mõjutab universum inimeste elu Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Iseenesest peaks see mõjutama inimest küll , kuid arvatavasti mõjutab ta meid teistmoodi ,kui seda püütakse horoskoobi näol meile maha müüa. Horoskoobi paikapidevust ei tõesta ükski teaduslik uurimistöö ,kuid siiski usuvad sajad miljonid inimesed horoskoobi õigsusse. Ühe pädeva horoskoobi uskuja päev näeb arvatavasti selline välja ta ärkab ja võtab kõige" usaldusväärsema horoskoobi allika" ,otsib enda tähtkuju üles , loeb selle läbi ning valmistub eelseisvaks päevaks , et need lubadused täituksid. Inimene hakkab igas situatsioonis otsima seoseid , mis kinnitaksid hommikul loetud horoskoobi paikapidevust. Horoskoobid on väga kavalalt üles ehitatud , seda iseloomustaks sõna hämamine. Ennustused o...
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on...
Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse Noored peavad seksuaalsust oluliseks osaks oma heaolust ja isiklikust sõltumatusest. Tänapäeva noorte jaoks ei ole seksuaalsus enam tabuteema. Seksuaalsusest julgetakse rääkida omavahe, oma sõprade ja teiste noortega. Siiski ei räägita seksuaalsusest oma vanematega. Uuringutest on selgunud, et paljud lapsevanemad ei ole rääkinud lapsele õigel ajal seksist ja kõigest sellega seonduvast. Eestis lausa kaks kolmandikku 15-16-aastasi noori väidavad, et nad ei ole vanematega antud teemat arutanud ja teadmised on tulnud kusagilt mujalt. Põhjuseks on vanemate häbelikkus. Samas lapsed just ootavad oma vanematelt asjakohast infot seksi, selle olemuse ja kaasnevate ohtude kohta. Eesti noorte seksuaalsuse mõjutajateks on paljud erinevad tegurid. Üheks informatsiooni- allikaks on kindlasti kool. Paljud lapsed kuulevad seksiteemadest alles koolis, vastavas tunnis. Tähtis on see, millin...
Tänapäeva maailma hirmud Igapäev me puutume kokku erinevate situatsioonidega, me ei tea kunagi mis võib juhtuda, täna homme, ülehomme, paari aasta pärast või millal iganes. Äkki homme saame me miljonääriks, ülehomme röövitakse ja aastapärast äkki polegi meid enam. Tänapäeval on palju hirme, igal inimesel erinev. Maailma hirm on tegelikult see, et keegi kunagi ei tea mis võib saada majanduslangusest, kas see jääb veel kauaks püsima või läheb see mööda. Keegi ei tea, millal võidakse teha pommi ähvardust eestile, kas eesti saab sellega hakkama või ei. Pragu on liikvel täiesti erinevad haigused, kunagi oli selleks katk, pragu on see teise nimega HIV, Me ei tea kunagi millal me võime saada endla selle haiguse, jalutame paljajalu rannas, mingi narkomani süstal on kuskil liiva sees, me ei näegi seda, vaid astume sellele peale, me tunneme, et midagi torkas kuid ei pööra sellele erilist tähelepanu. Paari kuu pärast lähed andma vereproovi, et va...
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited. Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis pikka aega ning nõudis kannatust, kuid see näitabki meie, eesti rahva, tugevust. Meil on küik demokraatiale iseloomulikud tunnused: rahva võim, inim-ja kodanikuõigused, sõna- ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitu...
Eesti tulevik on ka minu tulevik Eesti on armas ja väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Kuid on palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus- mida saame meie oma ilusa maa heaks teha? Palju on räägitud sellest, et meie haritud noored inimesed lähevad välismaale tööd otsima, sest välismaal on paremad võimalused töötamiseks ning seal kaugel pakutakse ka paremat palka. Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi ni...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Eesti taasiseseisvus 1991.aastal. Me oleme läbielanud küüditamisi, osalenud maailmasõdades ning olnud erinevate võõrvõimude all aastaid. Olenemata oma väiksusest, suutsime me saavutada suveräänsuse ning oleme säilitanud selle siiani. 24. Veebruaril tähistasime oma riigi 92. Sünnipäeva ning loodetavasti saavad meie järeltulevad põlved 100 aasta pärast tähistada 192. Vabariigi aastapäeva. Eesti riiki on hoidnud iseseisvana ning kindlasti hoiab ka edasi meie tugevus." Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe."(Lennart Meri) Iga riigi aluseks on tavakodanike ning poliitikute terve mõistus. Kas riigid oleksid saavutanud üldse iseseisvust, kui poleks olnud inimesi, kes mõtlevad selgelt ning arukalt? 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus olime me majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid erinevad poliitilised jõud Eestis leidsid üksmeele ning osati ära kasutada välisriikide abivalmidust n...
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda. Tavaliselt tunnetab ja oskab hinnata aga inimene oma õnne alles siis, kui on kogenud õnnetust. Inimene saab ise väga paljut oma el...
Õnn kui ihalduse objekt Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Õnn, mis on ilmselgelt üks väga lihtne nähtus või olek, muutub väga keeruliseks kohe, kui seda teaduslikult uurima hakata. Inimesed on aastatuhandeid püüdnud õnnele definitsiooni leida. Kõige lihtsam on seda defineerida, kui inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisundit. Miks on õnn nii aktuaalne teema? Miks igaüks meist seda nii väga ihaldab? Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on ainult selles, mida teha, et õnnelik olla. Inimesed otsivad rahuldust ja õnne eri paigust. Mõningate inimeste jaoks peitub õnn väikestes, kuid õnnelikeks tegevateks pisiasjades. Teiste jaoks...
Mina ja muusika Ma arvan, et inimene ei saa üldse ilma muusikata elada, seetõttu, et kui me olime väiksed, laulsid emad meile hällilaulu. Ma mäletan oma ema lauldud unelaulu, see oli vana vene laul, tema kõla oli väga ilus ja siiras. Pärast seda ma läksin lasteaeda ja seal ma laulsin paljusid muid laule, aga nad ei olnud nii tähtsad. Ma ei osanud veel hästi laulda, ema rääkis, et karu on minu kõrva peale astunud. Kui ma olin seitse aastat vana, läksin muusikaklassi klaverit õppima, võib olla ühendasin sellest ajast teadlikult oma elu muusikaga. Minu elus mängib muusika väga suurt rolli, ma ei saa ilma muusikata pikemat aega elada: tõusen üles kuulan raadiot, sõidan bussis kooli kuulan mp3 pleierit, koolis kuulan ka mõnikord pleierit ja nii edasi. Vist see ei ole hästi, et ilma muusikata ei saa mitte midagi teha. Muidugi ma ei kuula kõike valikuta, siin aitab mind isa. Ta on tõeline muusikagurmaan, ta soo...
Unustatud väärtused Eri aegadel on inimestel erinevad väärtushinnangud. Näiteks vanasti peeti väärtuslikuks suuri hiiepuid, kuid tänapäeval ei huvita need puud enam kedagi. Heal juhul on sinna puu kõrvale pandud kiri ,,hiiepuu" ja parimal juhul hoiab mõni ajaloohuviline seda paikka ka puhtana. Seoses uute väärtuste tekkimisega, kiputakse vanu unustama. Oma kirjandiga juhin tähelepanu mõnele tänaseks suhteliselt unustusse vajunud väärtusele. Vanasti olid ühised söömaajad väga suure tähtsusega, kui mõni pereliige ei olnud veel mingil põhjusel laua äärde jõudnud, siis sööma ei hakatud. Enne toidu kallale asumist, loeti söögipalvet, millega tänati jumalat toidu eest. Söömise ajal ei räägitud, kuna see oli pühalik sündmus. Aja möödudes kujunes söögilauast koht, kus pere tuli kokku ja suhtles omavahel, seal arutleti erinevate asjade ja murede üle. Tänapäeval kui öelda mõnele sõbrale, ...
Kas kusagil mujal on ka elu? Teadlased on jõudnud järeldusele, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline elu võib asuda Kuul, Marsil või Veenusel. Ka erinevad usundid räägivad maavälisest e...
Sport tähendab võitude hinda ja kaotuste kibedust Spordis on nii kurbi hetki,kui ka õnnelikke.See ei tohi mõjutada sportlase eesmärke ega enesekindlust.Sport on nii äri ,kui ka töö ja aint pühendunud sportlane saavutab enda eesmärke. Kaotus on sportlasele isegi vajalik.Pole ühtegi sportlast,kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust.Nagu judokas Aleksi Budõlin on öelnud ,,kaotusest õpib sportlane rohkem kui võidust".Täpselt nii see ongi kuna,kui sportlane kaotab ta hakkab mõtlema,mis ta valesti tegi?,mis ta peaks tegema,et neid vigu vältida?Olen ise kogenud seda kibedat tunnet,kui kaotus on väga valus.Peale seda ma panin ennast mõtlema ,et edasipidi neid vigu vältida ja võidu himu kasvas peale kaotust,tahtsin tõestada ,et ma suudan võita.Peale kaotust,võistlustel olid mul järgmised võistlused Eesti Meistrivõistlused,kus ma vältisin varem tehtud vigu ja võitsin. Võitude hind on väga kallis ja tuleb igat võitu hinnata väga kõ...
Hea raamat on parim kaaslane Pole paremat ajaviidet, kui hea raamatu lugemine. Sellise, milles oleks mõte ja moraal ning mida ei oleks igav lugeda. Ma arvan, et raamat peab inspireerima inimest muutuma, andma eesmärgi saada paremaks inimeseks. Ta peab andma mõtteainet veel kauaks ajaks, olenemata sellest, millest raamat räägib. Raamatut lugedes peab lugeja tundma, et tema aeg ei ole maha visatud, vaid ta oleks nõus seda lugema veel tundide viisi, kui ainult võimalik oleks ja raamat otsa ei saaks. Raamatuga veedetud õhtu on reeglina alati sisustatud õhtu. Pole võimalik igavust tunda, kui seigelda aarete saarel või vee all allveelaevas, kui tekib tunne, et sa oledki päriselt seal. Raamat on ja peabki olema elamus. Lisaks elamustele annab raamat uusi teadmisi, uut sõnavara ning väljendusoskust. Palju lugev inimene on haritud inimene. Suur lugemus toob alati kasu, mitte kunagi kahju. Suur lugemus aitab elus edasi. Selle järgi, mida i...
Richard Riispere 12B Jõudmaks selgusele võimalikus, peab taotlema võimatut Salingeri jutustuses ,,Kuristik rukkis" on peategelane Caulfield omamoodi tegelane, sest ta kritiseerib täiskasvanuid, kes on üles kasvades kaotanud oma lapsepõlve omapära ja sulandunud massiühiskonda, mis on tegelikult võlts ja paheline. Holden otsustab, et tema ülesandeks on püüda lapsi kuristikuga rukkipõllul, et nad ei langeks täiskasvanute masendavasse maailma. Kuigi peategelane on nagu must lammas kõigi seas ja tundub, et keegi tema mõttekäiku ei jaga, on ta siiski sihikindel oma missioonis. Tema ajaloo õpetaja Pencey koolis, kust ta välja visati, õpetab teda: ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Igal pool surutakse reegleid ja norme peale. Kui koolis üks poiss kõnekunsti tunnis üritas rääki...
Inimesed, keda on raske mõista Kõik persoonid on erinevad, meid kõigis leidub midagi huvitavat ja erilist, mida teisel ei ole. Me erineme üksteisest nii välimuselt, kui ka iseloomult ja käitumisviisilt. Kõik need kolm tegurit võivad saada saatuslikuks teise isiku mõistmisel. Kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Maailmas leidub väga palju atraktiivseid, huvitavaid inimesi, aga me ei pruugi neid kõiki mõista. See on suhteline, sest ma võin meeldida oma olemusega paljudele, aga see ei tähenda seda, et mul pole neid, kes mind ei mõista. Kui on mure, siis on kõige parem jagada seda oma lähedastega, et jõuda koos probleemi lahenduseni. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast te...
Enne targaks siis rikkaks Huvitav on tõdeda, et tarkus ja rikkus käivad käsikäes. Kuid kahjuks on pahatihti nii, et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija. Nii imelik kui see ka ei ole, ongi see pahatihti nii. Rikkurid lähevad liiga võimukaks ning kaotavad enda raha igaveseks. Iga aasta kajastub meedias edetabel, mis sisaldab rikkurite nimesid.Tabel koostatakse nii eri riikides kui ka kogu maailmas. Sageli peale selle ilmumist hakkavad levima ju...
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Öeldakse, et igal inimesel on oma soovid ja sihid, kuhu jõuda, oma silmapiir, mida vallutada. Nagu on öelnud Arnold Bennet: ,,Üks inimene ei saa ju teisele öelda, kuhu teine tahab minna." Ometi, miks peetakse vaidlusi, streike ja isegi sõdu, et allutada kedagi oma tahtmisele? Kuidas on nii, et vanem generatsioon ei mõista noremaid ja vastupidi? Kuidas suhtuda õigesti, kui midagi on vastumeelt ja erinev enda silmapiirist? Terve ajaloo vältel on teada suuri vaidlusi, arupidamisi, isegi sõdu. Kunagi ei ole maailm suutnud rahus ja üksmeelselt olla. Alati on olnud teatud hulk inimesi, kes ei saa olla ilma enda tahtmisteta ning isegi teiste inimeste surm ei ole piisav, et lõpetada. On sõlmitud rahulepinguid ja siis neid rikutud, uuesti sõlmitud ja nii läbi aegade. Osa inimesi püüdleb vaid oma un...
Elu ilusaimad hetked Tairi Kalberg Elu on pikk ja mitmekülgne ajajärk. Peale surma pannakse meie hauaplatsile kivi. Kivi, millel on kujutatud kaks aastaarvu, mida ühendab üks pisike kriipsuke. Need kaks numbrit, mis tähistavad inimese sünni- ja surmaaastat ei olegi tähtsad. Tähtis on hoopis see imetilluke kriipsuke nende vahel, mis tähistab elu. Kriipsu sisse on mässitud terve meie elu. Kurbus. Rõõm. Viha. Armastus. Pisarad.. Selles kriipsus on ka kõige pisem detail meie elust. Seal on ilusaimad & samas ka kõige kurvemad hetked alustades sünnist, lõpetades surmaga. Arvatakse, et elu ilusaimad hetked mööduvad koos pere, sõprade, lähedaste ja kallite inimestega. Arvatakse, et neid hetki täidavad meeldejäävad sündmustest nagu kooli lõpetamine, pulmad, lapse sünd.. Loomulikult on elus nii kurbi, kui ka rõõmsaid hetki, kuid kõige ilusamat või kurvemat hetke pole võimalik leida. Nad kõik on omavahel seotud. Seda igas mõt...
Tõde absoluutne või suhteline? Läbi aegade on inimkond arutlenud probleemi üle tõe olemusest. On tõde absoluutne või suhteline? Vaevalt sellele ühtset tõest vastust kunagi leitaksegi. Tõde on iga inimese jaoks erinev ja kõigil on tõest oma arusaam. Jääb üle vaid nendel erinevatel arusaamadel arutleda. Mis ta siiski on? Uskumus? Teadus? Või mõlemat? Tõenäolisem näib uskumus, sest ei saa midagi sellist rääkida ja tõeks pidada, mida ise ei usu. See oleks tõe väänamine ehk valetamine. Arvan, et tõde õde ongi just sellepärast subjektiivne, et kõik mõistavad seda oma moodi. Mis ühele võib olla tõene, võib teisele näida täiesti vale. Et veenduda tõe absoluutsuses, tuleks kontrollida üle faktid, mis seda tõde tõestaksid ja neid esitada. Mõned vajavadki tõe täielikuks uskumiseks tõendeid. Sellepärast ei saagi tõde lõplikult sõnades väljendada. Kuidas tõde üldse mõjutab inimest? Enamasti see oleneb täiesti tõest en...
Ainult üksinda olles ollakse vabad Inimesed elavad enamasti perekondades. See näitab, et ta on karjaloom. Nii ümbritsevad meid iga päev paljud ligimesed. Nüüd tekib küsimus, kuna ollakse omaette, omade mõtetega, et saaks mõelda elu üle ja lihtsalt unistada? Kõikidel on perioode, millal nad tunnevad vajadust ennast ühiskonnast ära isoleerida ja lihtsalt olla. Inimloomad on juba kord sellised, kes vajavad küll teist enda kõrvale aga tahavad samas ka üksi olla. Ja see on arusaadav, sest kõikidel peab ka olema oma hingamisruum. Sinna sisenedes aga tungitakse teise privaattsooni, mis ei ole meeldiv. See tekitab trotsi ja tahet veel rohkem eemale minna oma mõtetega. Kõigil on vaja üksi olla. Kuid üksi olekul ja üksindusel on vahe. Üksindus on pigem negatiivne, see ehitab üksnes müüre inimeste vahele. Inimesed kibestuvad ja ei oska enam armastada ega teise inimesega arvestada. Pikaaegne üksindus ei mõju ühelegi meist häs...
Mis oli alguses? Kes meist ei tahaks teada, miks eksisteerib see universum, milles me elame, ning miks me siin elame? Selle leidmiseks tuleks alustada algusest. Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots. Alguseid on igasuguseid: sõja, rahu, võistluse, elu, kooli, töö, peo, pulma, matuse algus jne. Kuna pealkiri ei täpsustanud millise algusega on tegemist, defineerin ma seda usulise ja teadusliku teooria abil, alustades eelolevast. Usulisi teooriaid algusest on tohutu hulk, kuid Aadama ja Eeva lugu piiblist on vast kõige levinum. Selle loo alusel lõi jumal kõige esimesena põrmust Aadama ning seejärel ta küljeluust naise nimega Eeva. Nad elasid Eedeni aias, kus oli tohutu hulk viljapuid ning kõige keskel hea ja kurja puu, mille vilju Jumal keelas söömast. Kõikidest loomadest kavalaim madu ütles Eevale, et kui hea ja kurja puu vilju süüa saate te ju...
DOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMATU Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika. See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut. Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid või kui ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid .Iga sportlane kan...
Armastus ja andestamine. Armastus - mis see on? Seda võib tõlgendada vägagi erinevalt. Kõik oleneb, mida mõeldakse selle sõna all. Enamasti arvatakse, et see sõna on kokku üks väga suur hoolivus ning kiindumus. Armastust võib olla mitut erinevat liiki. Neid on vägagi palju ja erinevaid. Näiteks on olemas mehe ja naise-, vanemate ja lapse-, sõprade- ning loomade vaheline armastus. Seda saab tõlgendada väga erinevalt. Kõige enam levinum on vanemate ja lapse armastus. Seda leidub kõikjal maailmas. Kõige rohkem tajuvad seda muidugi omad ehk isiksused ise. See on tunne, mida ei saa keegi varastada või tunda seda kellegi teise eest. See on täiesti isiklik ja seda pole võimalik muuta. Kindlasti ei tohi välja jätta mehe ja naise vahelist armastust. Muidugi võib olla ka erand juhuseid. Näiteks mees ja mees või naine ja naine paaris. Kuid enamasti on ikka mehe ja naise armast...
Vabadus. Vastutus. Vabadusvastutus. Peaaegu kõik noored ootavad igatsevalt aega, mil saabub nende suur päev, kaheksateistkümnes sünnipäev koos täisealiseks saamisega. See on nende jaoks üleminek iseseisvasse ellu, mis annab neile vabaduse teha, mida nad soovivad, kuid kas me üldse oleme valmis vastutuseks, mis vabadus endaga kaasa toob ning kas siis enne täiskasvanuiga meil vabadust ei olegi? Täiskasvanuks saades saame õiguse käia valimas, kuid palju on neid noori, kes seda ootavad? Kindlasti on ka neid, kes ootavad, et nad saaksid parandada Eesti käekäiku ja võtta osa poliitikast. Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad, et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse. See vanus annab õiguse käia baarides, klubides, osta alkoholi, suitsetada ja olla terve öö läbi väljas. Alaealisena oleks politsei neid koju toonud ja vanematele ...
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on suur ja lai, täis erinevaid maid ja inimesi. Igal riigil on omad tõekspidamised ja kombed, oma unistused ja sihid. Eesti riik on väike, kuid väga ühtehoidev, see ilmselt teebki meid erilisteks ja silmapaistvaks kogu maailmas. Oleme hingelt ühtehoidvad ja tasakaalukad, meid ühendab kultuur, mis on väga oluline meie rahvuse säilimiseks. Üheks peamiseks ja tätsamaks inimesi ühendavaks ürituseks on laulupidu, millest võtab osa tuhandeid noori ja vanu, kes laulukaareall lauldes, kes pealtvaatjatena. Selle ürituse tarbeks on loodud mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt. See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja se...
Hommikul ärgates, nagu iga hommik istusin ma köögi laua taha ja jõin kohvi. Äkkitselt mu telefon helises, see oli Karla kes kutsus mind oma kena sõbra sünnipäevale, siis ma nõustusin.Panin telefoni käest ja jõin oma kohvi ära ja läksin pesema. Jõudsin ennast korda seada,kui Karla helistas mulle,et ma bussijaama tuleks. Me pidime bussiga minema,sest tema auto oli remondis ja ta ei viitsinud autot ka rentida.Mul läks aega natukene nägin tee peal bussijaama Martinit,kellega me tahest tahtmatta juttu jäime rääkima. Jõudsin viimasel minutil bussijaama kui karla juba helistas, et kus ma olen.Jõudsime ilusti bussi peale.Istusime ja Karla hakkas rääkima eilsest peost.Kuulsin veel mis peale minu lahkumist juhtus.Jõudsime bussi pealt maha tulla kui Karla nägi tuttavat halli opelit.Karla läks tüdruku poole kes auto juures seisis ja teistega rääkis.Ka mina jalutasin nende juurde ja Karla tutvustas mulle neid.See kelle poole Karla jooksis nimeta...
Miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal? Jonathan Swift on kirjutanud raamatu ,,Gulliveri reisid". Selle raamatu esimene osa jutustab Gulliveri seiklustest Liliputtide maal. Miks mina ei tahaks elada Liliputtide maal? Põhjuseid, miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal, on mitmeid. Lugedes raamatut, mõistsin, et liliputlaste haridussüsteem ei ole just kiita. Lapsed lähevad kasvatusmajadesse juba 20 kuu vanuselt. Kuna Liliputtide maal vanemaid ei usaldata, siis lapsi saavad nad külastada kõigest kaks korda aastas. Sellel maal oleneb haritustase enese seisusest, mida vaesem, seda halvem haridus (st, et koolis ollakse lühemat aega). Eraldi kasvatusmajad on meessoole ja naissoole. Õpilased ei või suhelda teenritega, vaid peavad oma lõbustusi harrastama ikka suuremates või väiksemates gruppides mõne kasvataja juuresolekul. Tüdrukutele õpetavate teadmiste hulk on väiksem, kui poistele antav. Liliputtide maal talupoega...
Lugemine-kas ka tulevikus? Mida mõelda lugemise all kas seda kui sa loed raamatuid või seda mida loed sõpradega internetis suhtlemisel.Minu arust on tähtis arendada raamatute lugemist ning seda on võimalik teha kahte moodi-ainult sõnu lugeda ehk loed aga ei saa aru sellest mida kirjutatakse või siis teksti.Kuid tänapäeva noored eelistavad ainult sõnu lugeda ja seega ei saa nad tihiti raamatust aru ja seetõttu ei oska nad raamatuid ka jutustada.Samuti puudub noortel viitsimist ja tahtmist lugeda kohustusliku kirjandust. Peamiseks põhjusest sellele on internet.Kuna kohustusliku raamatu sisukokkuvõtet on võimalik netis endale alla laadia ja loota sellepeale et hinne oleks vähemalt ,,3" . Samuti kasutades inetrneti jääb neile külge interneti keel ehk släng.Seda kasutatakse tavaliselt msn- is rääkides ning see võib tulla esile ka koolis kirjutades.Samuti tekkivad noortele lugemis harjumused kodust.Kui kodus...
Meie heaolu hind Maakera on olnud meie tähesüsteemis juba 4,5 miljardit aastat ning selle tekkeajast kuni praeguseni on inimesed elanud siin väga väikse osa. Inimene on hoolimata väiksest ajajärgust siiski kõige oskuslikum ning targem eluliik, mis siiani olnud. Me oleme ehitanud hooneid, linnu ning isegi saatnud inimesi teistele taevakehadele. Keegi ei oska pakkuda ega arvata, kuhu jõuab inimkond 100 aasta pärast. Nüüd tekib küsimus, et kas me ikka näeme seda aega, sest ega Maa ei ole lõpmatute ressursidega planeet. Teadlased arvavad, et meil on jäänud 10 aastat enda tarbimist muuta, enne kui hakkab Maa katastroofiline edasiareng. Liigid surevad, maavarad saavad otsa, see on ainult väike osa sellest, mis hakkab juhtuma. Maa ei suuda enam meiega sammu pidada. Hetkel kasutab 20% maa populatsioonist pea 4/5 mineraalveest ning aastaks 2025 mõjutab veepuudus umbes 2 miljardit inimest. Iga päev sureb puhta joog...
"Su sees on võimalused. Need on määratud" Juhan Viiding "Sa pole asjata see, kes sa oled, selle taga on keerukas plaan. Sa oled kallis ja täiuslik taies. Sind voolinud on meistri sau, sa oled ta südamel armas, sest su peal on Jumala au". Need read pärinevad Russell Kelferi luulest. Sama mõtet kannab edasi piibelgi, raamat, kus on kirjas elutõed. Kristlased, kaasa arvatud ka mina, usuvad, et meid on loodud just selliseks nagu me oleme Jumala eesmärgi jaoks. Tema on see, kes paneb paika meie rahvuse, väliumse, perekonna. Tema annab meile eluks vaja minevad võimalused ja oskused. Jumala soovib meilt vastu kõigest oma elu eesmärgi ära tundmist ja selle täitmist. Ta on andnud meile kõik vajalikud vahendid ju selleks. Kui meie sees on võimalused siis, kas me haarame neist ikka alati kinni? Mis takistab meid neid kasutamast? Kui need on määratud, siis kelle poolt? Me kõik ...
Aukartus elu ees Inimese elu on juba vanast ajast olnud üheks kuumemaks arutelu teemaks filosoofide seas. Platon on inimelu suureks mõtteks arvanud, mille seletamine kõigile üle jõu käivat. Räägiti elu eesmärgist ja mõtest, elujõust ning selle teekonnast. Arutati kõige üle, mis puutus kokku eluga ja selle elamisega. Kuid miks nad seda teemat just arutasid? Kas selle põhjuseks võis olla aukartus elu ees või hoopiski surma ees? Mida üldse tähendab aukartus elu ees? Iga päevaselt näeme, kuidas meie ümber rikutakse elu- tarvitatakse alkoholi, tubakat ja narkootikume. Tekib küsimus, et kuhu on kadunud inimeste seas austus elu vastu? Näiteks hipid, oli ju nende lipukirjaks "live fast, die young" (tõlge: ela kiiresti, sure noorelt). Pidevalt ringi rändavad, kanepit suitsetavad noored ei tundnud elu ees aukartust. Nende jaoks põhjendamatud reeglid olid ülearused, hipid tüdinesid eelkäijate alandlikkusest....
Koolikõrvalt töötavad lapsed 2010 ilmus ajakirjas Eesti Naine Ruth Semeriku artikkel kahest 12. klassi tüdrukust, kelle vanemad on jäänud tööta ning tüdrukud peavad käima tööl, et maksta pere toidu- ja muud kulud. Meie riigis on väga palju majanduslikult raskes olukorras olevaid peresid, kes tegelikult elavad alla igasugust "arvestust". Kuidagi saadakse söönud ja midagi otsitakse selga ka, aga elamiseks sellest ainult ei piisa. Kõige rohkem kannatab muidugi töötamise kõrval kool. "Aega pole eriti ja puhata tahaks ka vahel,"tunnistab üks tüdrukutest. Tööl käimine peale kooli on väga kurnav, enda jaoks ei jää üldse aega, eriti veel, kui on tulemas eksamid. Kindlasti on tegemist väga tublide ja tragide tütarlastega, sest mitte just iga 12. klassi tütarlaps ei suudaks ülal pidada 2000- kroonise palga juures oma peret, ning maksta sellest veel makse, samas käia veel koolis. Selline olukord p...
Minu head ja vead . Minul nagu ka teistel inimestel on häid külgi ja ka halbu külgi. Mul on mitmeid häid külgi. Ma olen väga abivamis ja sõbralik aga vahest ma lähen liiga närvi. Tavaliselt ma aitan vanavanematel igasuguseid töid ära teha sest nad on vanad ja ei jõua teha palju tööd teha. Vahel käin nende eest poes ja lõhun puid. Kodus ma olen emale alati suureks abiks kui on vaja midagi suurt ja rasket asja toas liigutada. Õde aitan ma mõndade koolitükkidega, kui ta ise hakkama ei saa. Olen ema aidanud ka tõlkimisega, näiteks ku tal tulevad norrast,rootsist külalised siis ma alati tõlgin kui välismaalased ei oska inglise keelt.Sõprade ja pere suhtes olen ma väga aus. Ma ei valeta enda perelikmetele kunagi. Aga sõpradele luiskan vahel natukene. Aga mul on ka palju halbu külgi. Tihti ma segan koolis tunde. Õpetajad peavad mind peaaegu igas tunnis keelama. Ainult matemaatika tunnis olen ma vait. Sest seal pole kellega...
Kui ma oleksin ema Emaksolemine on kindlasti üks raskemaid ameteid elus. Seda ei saa õppida koolis ega selgeks saada raamatutest. Kõik oskused ja teadmised tulevad tasapisi, elu jooksul. Noored, kes saavad varakult emadeks, ei tea õigupoolest sugugi, mis neid ees ootab. Mina olen omale kindlaks eesmärgiks võtnud lõpetada kool, saada haridus ning alles siis rajada oma elu. Tahan oma lastele head elu, et nad ei peaks millestki puudust tundma. Olen pannud kindlad pioriteedid oma elus paika. Kindlasti peab lapsel olema kaks vanemat. Ta peab tundma nii ema kui isa armastust. Mina ei ela enam oma isaga koos. Just sellepärast tean, millest laps isata kasvades ilma jääb. Tahan oma lastega palju aega koos veeta. Et neile jääksid parimad mälestused oma lapsepõlvest. Kindlasti ei kavatse ma oma lapsi ära hellitada. Loodan, et meie peres saavad kõik kõigiga vabalt rääkida ning üksteist usaldada...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Meie kodumaa Maa, planeet, kus me elame reostub iga päevaga üha rohkem. Et kaitsta ja päästa ümbritsevat keskkonda on mitmeid võimalusi. Me peame kaitsma ja hoidma loodust. Ema ütles; kui Eesti oli veel Nõukogude Liidus, siis oli lööklauseks ,,Me ei vaja looduselt armuande, looduselt tuleb võtta, mis võtta annab". Minu jaoks on see kummaliselt vale arusaam. Mida me selle heaks teha saame? Kõik inimesed saavad oma säästlikku ja kokkuhoidliku eluviisiga loodust aidata. Viimased kaks aastat on korraldatud ühist koristus kampaaniat ,,Teeme Ära". Kus ka meie pere edukalt osales. Meile oli määratud koristada Pärnu maantee trass, kus me leidsime autokumme, imikute mähkmeid, auto klaas, pudeleid, riide esemeid, raamatuid, elektrijuhtmeid, ehitusmaterjale, väikseid kappe, madratseid, kommipabereid, kilet jne. Meie päev algas sellega, et mina ja minu noorem õde jooksime koolid m...
Mihkel Täär XI B Eestluse elujõu allikad Jakob Hurt on öelnud, et eestlased pole kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja veel kauaks kestma jääb. Ja tal on tuline õigus. Euroopa üks põliseim rahva sugu niisama lihtsalt ei kao. Mis on aga eestluse katkematu elujõu ja püsimajäämise ürgne allikas? On see oskus vasak näopool ette keerata, kui paremale ollakse juba kõrvakiil saanud ,või julgus vastu lüüa? Mitmed aastatuhanded tagasi jõudsid läänerannikule meie esivanemad. See hingematvalt kauni loodusega maa, oma kiviste mererandade, peegelsiledate järvede, imeliselt lõhnavate kadakaste karjamaade ja uhkete männimetsadega, lummab meid tänapäeval ja ilmselt pani endasse armuma ka meie esivanemad, sest miks nad muidu siia jäid. Lihtne siin ei ...
Ka kriisiolukorras võib jääda edukaks Hetkel valitseb terves maailmas majanduslikult raske olukord, mis on enamus edukatele inimestele on mõjunud rängalt. Kui mõned aastad tagasi avanes paljudel võimalus luua enda ettevõte või teenida lihtsat raha, siis nüüdseks on neid tabanud ahastus- mis saab edasi? Raskes olukorras pole kunagi mõtekas käega lüüa vaid tuleb mõelda sellele, kuidas saaks seda leevendada. Kriisiolukorras jäävad ellu vaid need, kes suudavad mõelda välja midagi sellist, mida tarbija pole veel kogenud või kui kaupa suudetakse hästi müüa ning reklaamida. Praegusel tarbijal on oluline, et talle pakutav kaup oleks võimalikult madala hinnaga, mis tähendab seda, et tootja peab oma kulusid võimalikult hästi kontrollima või võtma kasutusele uue tootmis meetodi. Näiteks, kui talunik kasvatab mõnda kultuuri, millele tavaliselt kulub palju ressursse, siis üldiselt hakatakse aretama uut sorti, mille kasvatam...
ALKOHOL- INIMESE HÄVITAJA. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad joomahulluse kirjeldused. Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6-7 korda. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste joomasööstudeni. Kui min...
Naise rolli muutumine Dr John Gray bestseller ,,Mehed on Marsilt ja naised Veenuselt" süübib tõdemusse, et õrnem sugu erineb kardinaalselt meestest. Teos räägib sellest kuidas naiste mõttemaailm ja käitumisviisid vastassugupoolte omadest juba sünnipäraselt erinevad. Tal on õigus, kuid ma leian, et väga palju inimese omadustest sõltub teda ümbritsevast keskkonnast ja kasvatusest. Läbi aegade erinevad eluolud ja tingimused muudavad väärtushinnanguid ja seisukohti ning seeläbi kasvatatakse ka väikseid tüdrukuid erinevalt. Mida aega tagasi, seda rohkem oldi kinni kindlates mõtteviisides ja kardeti midagi teisiti teha. Ühes 19. sajandi perekonnaõpetuse õpikus seisavad selged juhtnöörid kuidas üks endast lugu pidav naine peaks mehe koju tulles käituma - ära võta teda vastu virinaga, söök olgu valmis, tee veel kiire tiir ümber kodu korjates üles laste mänguasjad ning õpikud. Veel soovitati pereem...
Valikud ja võimalused Kellele meist ei meeldiks mugavus, võimaldab ju näiteks auto hõlpsasti soojalt ühest kohast teise pääseda ning ka kilekott on üheks parimaks abimeheks soetatud kaupade pakendamisel. Igapäevane tarbimisest saadav nauding varjutab aga probleemid pikamaajalise keskkonna muutusega seoses. Pideval tavainimese heaolu parandamise teel, on risk, et praegu veel olemasolevate valikute ja võimaluste asemele võib varsti jääda vaid paratamatus ja leppimine. Millega on siis õigupoolest tegu? Moodne inimene on harjunud palju tarbima. Veel paarkümend aastat tagasi valitses poelettidel tühjus ja kaupa võidi saada vaid tutvuste kaudu. Nüüd aga üha enam globaliseeruvas maailmas on elatustase paranenud ja kaubavahetus paremini arenenud. Poeletid on kaupa täis ning inimesed ei kõhkle seda ostmast. See kõik tingib massilise tarbimise, millest omakorda tuleneb hulgaline tootmine. V...
,,Elus peab oskama nii võita, kui ka kaotada." Tihti leian ennast unistamas, et tahaksin olla jälle väike laps. Nende elu on nagu lill. See on muretu ja neil pole veel aimugi, mida toob tulevik või mida tähendab murekoorem. Nad ei pea igapäev langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. On iseenesest mõistetav, et meil kõigil on unistused ja eesmärgid, mille poole igapäev püüdle- me. Unistused peavad olema midagi niisugust, mis iialgi ei täitu, sest mille nimel me muidu edasi elaksime? Meil on ideaalid, millele püüame sarnaneda. Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. On teada tuntud tõde: ,,Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist." Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedan...
Loodus kaitse või majanduse areng? Nii looduskaitse kui ka majanduse areng on ühele riigile väga olulised. Looduskaitse all mõistetakse maavarade plaanipärast kasutamist ja hooldust, nii et oleks välistatud ülekasutamine, saastumine, hävimine või hülgamine ning tagatud ka maavara kasutamine tulevikus. Majanduse alla mõistame kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Kuid kas on võimalik, et need mõlemad toimiksid koos? Eesti tähtsamad maavarad on põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas jt. Need kõik on taastumatud maavarad, mis tähendab, et neid ei teki juurde. Eestimaal on enim kasutatavaks maavaraks põlevkivi, mida kasutatakse elektritoomisel ja ka Eesti teeb põlevkivist kütust. Looduskaitse piirab majanduse arengut. Kuna maavarad on taastumatud siis paneb looduskaitse piirid, kui palju neid kaevandada võib, nii et maavarad mingil hetkel otsa ei saaks. Veel kahjustab ka...
,,Kõrboja peremees`` A.H. Tammsaare Willut ja Annat ühendavad ja lahku viivad tegurid. Kokku viivaid tegureid ei olnud siin raamatus kuigi palju ,kuid lahku viivaid tegureid oli tõesti palju.Kuna Villu oli vangis istunud oli teada , et ta satub alati pahandustesse mõtlemata tagajärgedele.Villu oli salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattus.Samuti külarahvas polnud temast just kõige paremal arvamusel. Põhiline kokkuviiv asi mis Villu ja Anna vahel võis olla oli see,et nad olid lapse põlve sõbrad.Neil oli palju mälestus koos.Hirmsaim mälestus võis olla see,et kui nad koos jooksid kuskil metsas jäi Villu oma ühest silmast ilma.Mis on väga halb nii varajas eluajas.Kohe noorest peale kaob ruumitunnetus ära.Sa oled muidugi võimeline kõike tegema kuid, teist mo...
Kuritegevuse mõju inimesele ja ühiskonnale. Piiblilugudes on seik, kus Aadama ja Eeva poeg Kain tappab kadedusest oma venna Aabeli.Jahve pagendas Kaini selle teo eest ning lõpuks ta ka sureb läbi õnnetuse.See näitab , et kuritegevus on levinud juba iidamast-aadamast.Kuidas tänapäeval inimesed kuritegusid tõlgendavad ja millised on tagajärjed? Iga inimene on ainulaadne isiksus.Samamoodi on tal ka vajadused, mille rahuldamiseks teeb inimene tööd.Toit, elupaik, riided, raha, haridus-kõigel sellel on oluline roll, et inimene saaks edukalt elatud ja täita oma unistusi.Selle nimel on inimesed võimelised tegema kõike, isegi tapma, varastama, petma ja röövima.Nende ajendiks on tavaliselt soov kiiresti rikastuda ja näha vähem vaeva, et elada mugavamalt või hoopis ühiskonna poolt tekitatud olukord, kus inimestel ei ole tööd ja võimalusi, et ennast ära elatada.Kas on vahe kui abielus ahne naine laseb oma mehe maha, et saada raha, mida ta tegelik...
Kas iga inimelu on väärtuslik? Maailmas elab peaaegu kuus miljardit inimest. Iga üks neist on oma ette indiviid. Kõigil neil on oma isikupära-välimus, kehahoiak, mõtted, teadmised. Mis kasu on inimeste individuaalsusest? Nende omaduste abil tunneme me üksteist ära.Teiste inimeste mõtted ja teadmised aitavad arendada edasi meie isiksusi. Lugedes raamatut, jätame me kirjaniku loomingut meelde ning kasutame seda edasises elus. Kas siis iga inimese mõtted ja isikupära on tähtsad?. Lähtudes inimeste individuaalsest poolest, ei leidu identseid inimesi. Igaüks on erinev. Juba eostudes saame me kaasa vanemate geene. Sündides mõjutab meid ümbritesv keskkond, sealt kujunevad välja emotsioonid ja tunded, mis meid hakkavad hõlmama ka edaspidises elus. Kasvades omandame uusi kogemusi, kohtume ka uute inimestega, kes mõjutavad meie isikupära.Inimene kui mõtlev elusolend, siis on äärmiselt tähtsad meie teadmised ja mõtted.See lubab meil kohaneda ümbr...
Sõna jõud Maailmas on mitmeid erinevaid jõude. Muhamed Ali on kuulutatud kõige tugevamaks inimeseks ja tuumapomm on maailma võimsaim relv. Mõlemad neist on suured jõud kuid, kas neile on maailmas veel konkurentsi? Välja võib pakkuda vene rakette ja tanke, kuid see ei ole vastus. Kõige tugevam mõjuvõim on maailmas sõnal ja sellest moodustunud lausetel. Peace, love - need on ainult üksikud, mille mõju on tunda meis kõigis. Üheks kõige tuntumaks lauseks eestlaste jaoks saab lugeda Heinz Valgu poolt lausutud lause: `'Ükskord me võidame nii kui nii''. See inspireeris sellel ajal paljusid inimesi, mille abil saavutas Eesti jälle oma vabaduse. Millisel moel mõjutab sõna meid veel? Kõige tähtsamaks mõjutamispiirkonnaks sõnal on poliitika. Tänapäeva maailmas on väga tähtsal kohal diplomaatilised suhted teiste riikidega, mis tagavad riigile tema julgeoleku. Ilma nendeta on väga raske ...
Naeratus avab kõik uksed Naeratus avab kõik uksed. Nii on õelnud kunagi keegi väga tark inimene ja tark pidi see inimene kindlasti olema, sest sellel lausel on väga suur tõepõhi all. Uksi, mida naeratuse abil avada on aga väga palju ja erinevaid, kõigist neist hoovab valgust, helgust, ja kõik need on positiivsed ja elus edasi viivad. Nagu õeldakse- naerata ja sulle naeratatakse vastu, ehk siis just selle lause põhjal saaks muuta kogu ümbruskonna paremaks? Naeratus avab ukse inimesehingelisse seisundi Miks üldse inimene naerab ja naeratab? Selle lihtsa kuid informatiivse emotsiooniga väljendatakse rahulolu, õnnetunnet, mis valitseb inimese sees ja võib kindel olla, et kõik teised ümbristsevad inimesed märkavad seda. Piisab vaid tänaval käia, väike muie näos, kui juba inimesed ümberringi hakkavad mõtlema, millest võib see tulenenud olla. Meie, eestlaste, jaoks on see justkui ebaloomulik, et inimesel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
