Kui ma oleksin vihmauss Kui ma oleksin vihmauss, siis ma muudkui roomaks ja roomaks. Mind hakkaks roomamine juba varsti ära tüütama. Istuksin maha ja püüaksin ajalehti lugeda. Aga kuna ma lugeda siis ei oskaks, ei saaks ma seda teha. Sellepärast tuleks mul edasi roomata. Kui oleks kevad, põõnaksin ma päikese käes, kui talv, siis poeksin mullakoopasse sooja. Kõige rohkem vihkaksin ma kalamehi, sellepärast ei tahaks ma, et mu maja oleks veekogu lähedal. Sellegipoolest -- vihmauss-olemisel oleks ka mõned head asjad. Oleksin sõbralik ja hästi kasvatatud. Kui läheksin uhkemasse seltskonda, ütleksin alati: ,,Tervist, daamid ja härrad, kuidas teil läheb sel ilusal päikesepaistelisel päeval?" Kui aga peaksin ennast tutvustama, siis ütleksin: ,,Mina olen parimates aastates vihmaussinoormees. Kui ma oleksin vihmauss, tahaksin endale kodulooma -- nimelt sitasitikat. Kindlasti võtaksin ühe koju. Ma toidaksin teda ja käiks sitik...
Loodus ei andesta vigu Miljoneid aastaid tagasi algas meie koduplaneedil elu- ainuraksetest organismidest alates läbi keerukate muundumiste ja uuenemiste kõrgemate eluvormideni.Läbi ajalooetappide võib jälgida looduse imepärast võimet saavutada täiuslikkus ning elimineerida kõik, mis takistab selle saavutamist. Loodus on harmooniline tervik, inimene kuulub siia maailma ühe tema osana. Inimese arengulugu on planeedile Maa esitanud mitmeid väljakutseid. Primitiivses ühiskonnas elati kooskõlas loodusseadustega, elulaad oli maalähedane, inimkond ei koormanud loodust veel eriti oma olemasoluga.Seoses tsivilisatsiooni edasiarenguga olukord muutus-praeguseks on inimühiskond tervikuna paljude enese sooritatud vigade pärast mitmete probleemide ees. 19.sajandil algas tööstuse areng ning see on toimunud kasvavas tempos.Juurutati palju uusi tehnoloogiaid, loodusest pumbati välja tohutult ressursse- loodusvarasi...
Hingerahu soojendab südant Hingerahu sisemine harmoonia, kui süda on muredest prii. Usun, et iga inimene vajab rahu hinges ning stabiilsust oma elus. Paraku võib aga teekond selleni olla üsna käänuline ning pinde täis, kuna elame ühiskonnas, kus see pole üks prioriteetidest. Kuidas siis saavutada hingerahu, mis soojendaks südant? Kõik algab iseendast. Ennekõike tuleb õppida ennast armastama ning seejärel saavad seda teha ka teised. Tehes kellelegi midagi head, kiirgab see tagasi, kasvõi naeratuse näol. Elades inimeste rõõmudele kaasa, saame ka ise selle arvelt õnnelikud olla. Raamatus ,,Sinilind" läksid peategelased teekonnale, kus nad õppisid nägema ja hindama ka halle linde enda ümber. Nähes teiste rõõme, soojenes ka nende endi süda. Lapsed tegid palju teiste heaks, aga samas said ka ise väga palju vastu. Lähedased soojendavad südant. Olles armastatud, muutub ka hingeelu stabiilsemaks. Kuulates teise...
Keel-rahvusliku identiteedi alustala Eesti keel on välja kujunenud muinasaja lõpul ja sellest ajast on eestlased rääkinud oma maa keelt. See on ajas palju muutunud , kuid siiani säilitanud oma isikupära ja ilu. Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada? Eestlased on maailma mastaabis väga väike rahvas, haruldane on asjaolu, et meil on oma keel. Võrreldes Eestit kasvõi suurriikide Suurbritannia või Austraaliaga, kellel oma riigikeelt ei ole, on see hiilgav. Väikese Rahva oma keele püsimiseks peab tegema pidevat tööd. Keelekasutus peab ajaga kaasas käima. Keelt peab täiendama, õpetama, kohandama ja võitlema ka teiste võõrkeelte sisse tulemise vastu. Viimane on aktuaalne olnud koguaeg kuid ...
Meeldejäänud suvetuttav Suvel kohtusin paljude sõpradega ja tuttavatega. Mul õnnestus sõlmida ka mõned uued sõprussidemed, üks nendest jääb mulle eluks ajaks meelde. Ta oli kõigest kolme aastane, aga suutis mulle suurt peavalu valmistada. Ma sõitsin isa, ema ja õega mööda käänulisi teid, vaiksed tuuleiilid paitasid teeäärsetel põldudel kasvavaid viljapäid. Ilm oli päikesepaisteline ja soe. Sellest tõotas tulla tore perepuhkus Lõuna- Eesti kuppelmaastikul. Me jõudsime Haavametsa, kuhu oli plaanis minna, alles hilja õhtul, sest selle sihtkoha olime valinud esimest korda. Teekonna võtsime ette selleks, et sugulasi külastada, nimelt olid nad sinna hiljuti suvila ostnud. Kohale jõudes tekkis natuke kõhe tunne, sest talukoht asus metsa sees ja oli päris pime. Majani viis umbes kahesaja meetrine mändide allee. See oli vana talu ja kuna ma ise ka maakohas elan, tekkis seal kodune tunne. Aknad olid väikesed ja uks madal, ...
Kas Tiina oli libahunt ? August Kitzbergi draamas ,,Libahunt" räägitakse tumedat verd tüdrukust nimega Tiina.Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi ...
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärt...
Enesetapp- ainuõige otsus? Petra Nook Depressioon on kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Sellise kirjelduse leiame sõnaraamatust. Viimastel aegadel võib tihti uudistest kuulda, kuidas keegi noor iseendale käed külge pani ning endalt elu võttis. Tagantjärele kuuleme, kuidas nad kannatasid tugeva depressiooni all. Mis aga viib inimese nii suurde masendusse ning kas tõesti ei saa seda kuidagi ära hoida? Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ on välja toodud, et ehk polegi depressioon nii suur, vaid pigem see mõte, et inimene saab põgeneda kõigest ja olla vaba, tundub liiga ahvatlev. Tihtipeale mõeldakse, miks pidi selline asi just minuga juhuma ning vaikselt meelt kõditav mõte, kui lõpetaks kõik, tungib esile. Inimese loomuses on midagi, mis käsib ennast kaitsta ja hoida, seega on väga keeruline sellele vastu astuda. ,,Stepihundist’’ võib lugeda...
Eesti Vabariik Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Käesoleval aastal tähistasime juba 95. oma riigi sünnipäeva. Eesti riigi sünd langes segasele ja raskele sõja ajale – praktiliselt terve Euroopa oli sõjas, endisel tsaari Venemaal oli toimunud riigipööre ja seal kestis kodusõda. Võimalik, et ilma sellise segaduse ja kaoseta poleks meie rahvusriigi tekkimine üldse võimalikuks saanudki. Aga see ei olnud kindlasti peamine põhjus. Palju olulisem oli, et inimesed unistasid oma riigist, paljud olid valmis selle nimel tegutsema ja tegutsesidki. Minu meelest ongi kõige olulisem see, et oma riiki soovisid nii tavalised tööinimesed kui ka haritlased ja ärimehedki. Loomulikult leidus ka skeptikuid, kes küll Eesti iseseisvuse ideed toetasid, kuid ei uskunud selle saavutamise võimalikkusesse läbi sõjalise võitluse Venemaa vastu. Õnneks oli optimiste piisavalt ning ka osavaid organisaatoreid, kes tolleaegseid olusid kõige paremin...
Kuritöö ja karistus Kuritegu on lai mõiste, mille alla kuuluvad nii väiksemad vargused, materiaalse kahju tekitamised kui ka näiteks kellegi tapmine. Iga päev sooritatakse lugematul arvul kuritöid, ainuüksi Eestis keskmiselt üle saja päevas. Maailmas ei leidu kohta, kus keegi oleks täielikult kaitstud kellegi poolt talle kahju tekitamisest. Inimesed on ettearvamatud kunagi ei tea, mis toimub vastutuleva inimese mõtetes. Kui kuritöö sooritaja on teada, võib järgneda talle karistus. Eesti ühiskond on juba pikemat aega arutlenud liiga leebete karistuste üle. Kas sellel on alust? Võttes luubi alla rasked kuriteod ja nende toimepanemise arvu mitte vähenemist, siis tundub antud arutelul isegi mingisugune tõepõhi all olevat. Tänapäevases ühiskonnas on juhtumeid, kus näiteks inimene, kes kasvatab enda tarbeks kanepit, mõistetakse 15 aastaks vangi, kuid 61-aastane mees, kes vägistas kolmel korral 2-aastast ...
Robert Rivik ENSV põllumajandus 19.02.11 20. sajandil kehtis Eesti põllumajanduses Nõukogude reziim. See tähendas, et kõik toimus sovhooside ehk riigiomandis töötamise all. Talunikele anti kuni 1 hetker põllumaad, millest enamus oli kivine ja üsnagi kasutu maa. Talunikud tohtisid põllumajandusega tegeleda ainult enda tarbeks ja lisaks ei tohtinud see olla nende põhitöö, vaid sellega tohtis tegeleda ainult natukene, sest võimud ei tahtnud, et keegi suurema põllumajandiga rikkaks saaks. Talunikel tohtis olla kindel arv loomi, näiteks 3 siga, 2 hobust ja 10 kana. Nende loomade arvu käidi igal aastal umbes 2-3 korda kontrollimas ja kui loomade arv ületas normi siis osad neist konfiskeeriti. Enamus talunikel oli muidugi rohkem loomi, kui lubatud ja kui neid loendama ...
Robert Rivik Muistne vabadusvõitlus 08.11.09 Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Saksa kaupmehed tulid Eestimaale, sest Eesti oli soodne koht kaubavahetuseks Vene vürstiriikidega. Koos kaupmeestega tuli ristiusku levitav munk Meinhard, kes pidi Baltimaad ristiusustama. Kõik eestlased ei võtnud ristiusku vastu, seepeale peeti neid paganateks ja peagi tekkisid tülid sakslastega. Saksa kaupmehed läksid abipalvega Rooma paavsti juurde, et saada toetust Eestlaste vastu sõdides. Paavstil olid ühised huvid kaupmeestega ja seepeale kuulutas ta Liivimaa paganatele ristisõja. Muistne vabadusvõitlus kestis 19 aastat ja tulemuseks oli eestlaste allajäämine. Tähtsamad sündmused olid Ümera- ja Muhu lahing. Ümera lahing võideti tänu kavalale sõjataktikale. Muhu lahing toimus aastal 1227, kus eestlased said lüüa. Muhu l...
Robert Rivik Uimastid 24.01.10 Uimastid on ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi. Need muudavad uimastite tarvitaja käitumist, meeleolu ja tekitavad sõltuvust. Uimastite tarbimisest on väga raske loobuda ja nende tarbimine lõppeb tihti surmaga. Narkootikume vahendavad narkodiilerid, kes teevad seda rahateenimise eesmärgil ebaseaduslikult. Narkootikumide tarbimise põhjuseks on nende ,,proovimine" uudishimu või sõprade soovitamise pärast. Enamustel kordadel viib uimastite proovimine nende regulaarse tarbimiseni. Kõige levinumad uimastid on LSD, amfetamiin ja hasis. Uimasteid tarvitades tekib joobe seisund. Joobe aste sõltub uimasti kangusest, kogusest ja inimesest endast. Uimasti toime hetkel muutub inimene lõbusaks, kaob söögiisu ja tekib aktiivsus. Toime kadumisel tekib väsimus, s...
Tänapäeva Eesti Eesti riik on 94 aastat vana. See ei ole pikk aeg, eriti kui arvestada ka seda, et üle poole sellest ajast on möödunud okupatsioonireziimi all. See ei ole pikk aeg ka üksikisiku vaatevinklist minu vanaema on Eesti Vabariigist vaid mõned aastad noorem. Ometi on sellest lühikesest ajast ka vaid umbes neljandiku jooksul räägin taasiseseisvumisest tänapäevani toimunud tohutuid muutusi. Kuhu me siis jõudnud oleme ja milline on tänapäeva Eesti? Hiljuti algatas meie president kampaania, mille käigus said inimesed võimaluse öelda, miks on Eestis hea elada. Vastuseid kogunes palju, osa neist pandi plakateil linnadesse üleski. Mida siis kiideti? Meie väiksust, mille tõttu igaüks loeb; meie vähest bürokraatiat ja kiiret asjaajamist; e-riiki jm it-lahendusi; kaunist loodust ja nelja aastaaega. Ma nõustun nendega, kes peavad Eestis heaks elupaigaks ja kodumaaks. Nende poolt nimetatud ja...
Armastuse võlu ja valu Inimene vajab armastust sünnist saati, sest selle juurde kuulub tunnetega seotu, vaimne ja kehaline lähedus, abivalmidus, hoolitsus ja pühendumus. Vanemate armastus on lapse jaoks endastmõistetav, tingimusteta armastus. Lapsena tuntakse armastust vanemate, õdede- vendade, vanaemade-vanaisade vastu. Armastust kogetakse ka suhtes lemmikloomaga, sest see pakub lähedust ja turvatunnet, õpetab kellegi eest hoolitsemist. Ka sõprus-suhetes on armastusele iseloomulikke jooni näiteks kui sõpra saab usaldada ja ta suhtub austusega meie sügavamatesse tunnetesse või kui sõber hoolib kaaslasest just sellisena, nagu too on. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Igaüks tunneb armastust omamoodi. Juba enne esimese armastuse leidmist kujutatakse endale ette, kuidas see ükskord toimuda võiks. Meie ettekujutust armastusest mõjutavad ka meedia ...
Rahvus-see oleme meie Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame? Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides....
Kirjaoskamatus on ka tänapäeva maailmas suur probleem. 774 miljonit kirjaoskamatut maailmas. See on tohutu arv, arvestades, et näiteks USA´s elab umber 315 miljonit inimest. Aga kust saab see probleem alguse maades, kus peaks tegelikult kirjaoskamatus olema väga väike probleem? Võtame ette näiteks Eesti. Kui ma olin lasteaialaps, ei pidanud ma midagi lugema. Lasteaias oli lugemisnurk, kus need, kes tahtsid, lugesid. Kuid ühtegi kohustuslikku raamatut ei olnud. Umbes aasta aega enne kooli hakati lastele õpetama tähti ja numbreid. Terviklikke raamatuid ei pidanud ikka lugema. Esimeses klassis tulid esimesed kohustuslikud raamatud. Need olid lihtsalt ja üheselt mõistetavad. ,,Jussikese seitse sõpra", ,,Kolm põrsakest" ja nii edasi. Kõik oli suhteliselt lihtne ja kuna raamatud olid õhukesed, loeti need ilusti läbi. Isegi õpilased, kellel lugemine läks raskemalt, said raamatu läbi loetud. Ma laenutasin juba sellel aja...
Elu on antud heategudeks Elu rikastavad kogemused, läbielamised ja suhted. Suhteid inimeste vahel on erinevaid ja üksteist peaks aitama kasu saamata, olgu siis tegemist perekonnaliikme, sõbranna või võõraga, kes abi vajab. Kuivõrd tähtsad on heateod meie elus? Elud on täis kõrghetki, tõuse ja langusi, ja üldiselt meeldib inimestele neid kellegi teisega jagada. Öeldakse, et jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm on kahekordne rõõm. Näiteks kui sõber kaotab omakorda kalli sõbra, on tähtis olla talle toeks tihti on kõige tähtsamad tegevused pealtnäha tühised, ent omandavad väärtuse, kui neid oskuslikult rakendada. Inimesed, kes aitavad teisi hädas ja mures, saavad ise ka tihti aidatud. Tähtis pole kasu, tähtis on üksteise toetamine. Sõbra või tuttava toetamise kõrval pööravad inimesed maailmas tähelepanu ka kriisides vaevlevatele inimestele. Maailmas on palju tähelepanu pälvinud näiteks näitlejanna Angelina Jolie, kes on heategevu...
Olla eestlane Referaat Eestlane olla on absurdne – inimesed tõlgendavad seda lauset erinevalt. On inimesi, kes mõistavad absurdse all mingisugust negatiivset või tobedat nähtust. Tegelikult pole sel vahet, kuidas absurdsust mõistetakse, sest mõttelõnga edasi arendades jõuame selleni, et absurdsus võib endast kujutada hoopis midagi uhket või heroilist. Kõige märkimisväärsemad teod sünnivad alati absurdiga kõrvuti olles. Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva suurus läheneb sellisele kriitilisele piirile, millest alla poole laskudes pole meil enam võimalik eksisteerida täismõõdulise rahvusena. Tegelikult olem...
Tänapäeva Eestit iseloomustavad mitmed positiivsed tegurid 21. sajandil on hakanud arenema Eesti ühiskond, majandus kui ka kultuur. Kuigi me ei saa öelda, et meie riik oleks sama arenenud nagu USA, Suurbritannia või Rootsi, võime väita, et Eesti liigub jõudsalt parema heaoluühiskonna poole. Tekib küsimus, millised positiivsed aspektid iseloomustavad tänapäeva Eesti elu? Tänapäeva Eesti on muutunud avatumaks, võimaluste rohkemaks. Meie riigi kodanike võimalused erinevates olukordades on paranenud. Arstiabi meie riigis on muutunud kättesaadavamaks, sest on avatud mitmeid tehnoloogiliselt uuenenud raviasutusi üle kogu Eesti. Meie noortel on nüüd soovi korral võimalus välismaale õppima või töötama asuda, sest riigilt võimalus saada selleks toetust. Samuti on hakanud arenema välisturism, sest juba 30 riiki Euroopas kuuluvad Schengeni viisaruumi, mis võimaldab reisida viisavabalt, ainult ID-kaardiga. 21. sajandi Eesti...
Kodukirjand Vigadest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud kuidas inimesed üksteisele ütlevad :"Ära korda oma viga, õpi teiste vigadest, siis on su elu palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta suudaks õppida teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Vastus sellele küsimusele on, et ei ole. Iga inimene peab kordki elus sama käigu läbi tegema, eksima ja siis proovima uuesti ja paremini, siis kui ta sellest juba õppind on. Mitte ükski inimene ei ole perfektne, kõik teevad vahel vigu. Eksimine on täielikult inimlik, selle järgi ei saa inimesi sildistada. Mitte kunagi ei tohi alla anda, tuleb järele mõelda, mida tegid valesti, õppida sellest ning teha seda sama asja uuesti, kuid seekord targemalt. Eksides saadaksegi kõige paremad kogemused. Eelmisel nädalal tegin igapäev kodutöö ära, k...
Aina kasvav trend kaasaja inimeste seas on blogi pidamine. Seda kas siis meelelahutuslikul või harival eesmärgil. Kui muidu kirjutati oma mõtted päevikusse, siis nüüd võib neid vaid ühe kliki abil terve maailmaga jagada. Lihtne, kuid kas ja kuidas on see meie elu muutnud? Ühele noorele, kes tõesti oskab ja armastab kirjutada, võib blogi pidamine vaid kasuks tulla. Toome näiteks noored moehuvilised ja disainerid- jagades oma ideid, kogemusi ja pilte kollektisoonidest blogi kaudu teistega, teevad nad ennast nähtavaks kogu maailmale. Blogimine võib avada nende jaoks mitmed uksed ja tuua endaga kaasa palju uusi tuttavaid ja mõttekaaslaseid. Nii mõnigi noor moedisainer on tuule tiibadesse saanud just blogimise kaudu ja teenib sellega ka raha. Teise positiivse küljena võib välja tuua selle, et blogimine tõstab inimese eneseväljendus oskust. Blogimine sobib näiteks inimesele kellel tõesti on palju mõtteid, kuid ei julge neid teistega jagada....
Ökoloogilised globaalprobleemid Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks võib lugeda inimkonna kiire juurdekasvu. Suuremaks probleemiks loetakse toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik nendes piirkondades, kus puudub taimestik või kasvatatakse monokultuure. Samuti toimub see ka lagedal maa alal. Eestis on looduslik erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada. Näiteks mull...
Kui ma oleksin teadlane Iga sajandiga on inimeste teadmiste pagas aina suurenenud ja suurenenud. Mõeldes käesoleva sajandi saavutustele, tundub kõik hädavajalik juba avastatud olevat. Juba me uurime kosmose saladusi, mõtleme välja tehismaterjale ja ehitame ülikiireid autosid. Kahjuks on aga avastamata ravimid, mis aitaksid päästa tuhandeid inimesi. Kui mina oleksin üks tähtis teadlane, ei lubaks ma raisata raha igasuguste teisejärguliste asjade peale, vaid paneks kõik tarkpead välja töötama ravimit, mis tapaks kõik halvaloomulised kasvajad ehk vähihaigused. See võiks olla ravim, mida hakkaksid tarvitama inimesed juba lapsest saati, et vähirakud ei saakski arenema hakata. Valus teema ei puuduta meid niikaua , kuni keegi meie lähedastest selle salaliku piinava haiguse küüsi langeb... Ma ei olnud varem kunagi kuulnud sellest, et inimesele võib manustada raviks keemilist ainet, mis mõne nädalaga tema im...
Mind mõjutanud tekstid. Maailmas leidub lugematul hulgal tekste, mis on mõeldud informatsiooni edastamiseks või mõjutamiseks inimesi. Tekste saab lugeda, näha, kuulda ja sellepärast ongi need tänapäeval ühed oluliseimad infoallikad. Kuigi tekstid on olulised ei keerle maailm nende ümber.Esimene asi, mis meelde tuleb seoses sõnaga tekst, on raamatud, kuid on ka filmid reklaamid ja paljud teised sildid. Tekstidega on saadetud korda palju head, kuid ka halba. Nendega ei saa ainult inimesi mõjutada, vaid ka petta ja mõnitada. Kõige kavalamad ning kallimad tekstid on minu arvates tänapäeval reklaamid. Need energilised ning värvilised vahepalad on mõjutanud mind ning ka paljusid teisi inimesi, kuigi alati ei ole see olnud positiivne. Topshop on kõige petlikum reklaam, mida ma olen näinud. Seal tutvustatakse tooteid, nagu need päästaksid inimeste kõik vaevad.See reklaam mind ei mõjuta, kuna olen tuttav...
Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel Eestlane on üks veider elukas. Pole oluline, milline on sajandinumber või riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu,...
Eesti riigi püsivus Keel on iga kultuuri ja rahva aluseks. Keel on see, mis ühendab ühte rahvast või siis seletab kultuuri. Samuti eristab keel inimesed loomadest, sest kui inimene ei sattuks peale sündi inimkeelt kõnelevasse keskkonda, siis oleks ta Tarzani kombel ahvide kasvandik. Keele ja kultuuri koosmõjul säilib ka riik, kus elavad inimesed, kes kõnelevad enamasti oma emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja. Tema oli esimene, kes rääkis nina püsti...
Jumalik maailm on tahe Euroopa rahvaste draamakirjanduse alusepanijateks ja tragöödiate kujundajateks on enne meie ajaarvamist elanud vanakreeka autorid Aischylos, Euripides ja Sophokles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid inimesed mõistma jumalate reegleid ja kuidas käituda, et jumalad ei vihastaks ning ei saadaks hukatust inimesele endale või isegi tervele riigile. Jumal tähendas kõrgemate ja üleloomulikemate jõududega olendit, keda austatakse ja teenitakse ning teda sümboliseerisid sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus". Tihti mõtiskleti, et kas tõesti ei saa jumalate poolt määratud saatusest mööda hiilida? Kas me kõik elame jumalate pilli järgi ja kas ainult jumalate tahe on tähtis? Siinkohal toongi võrdlusi Sophoklese teosega "Kuningas Oidipus". Inimesed on tihti püüdnud jumalatelt tulevikku teada saada ja on jälginud kõikvõ...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Virtuaalmaailma vahendusel suhtlevad igapäevaselt miljonid inimesed. Internet võimaldab teha kiirelt tehinguid, lugeda raamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muid asju. Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu ette ilma internetita. Kas virtuaalmaailm on meie elus muutunud liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed? Nii põhikooli kui ka keskkooli õpilane ei kujuta oma elu enam ette ilma internetita. Igpäev kasutavad õpilased kui ka õpetajad e-kooli. Tänu selle vahenudsel näevad õpilased oma kodu arvutites hindeid mänrkuseid ja koduseid töid. Kasutatakse ka paljusid muid lehekülgi õppetööks vajaliku info hankimiseks. Tänu virtuaalmaailmale on õpilasele kõik vajalikud asjad sekunditega kättesaadavad. Kiire vajaliku info kätte saamine on väga hea. Paljud inimsed on interneti anonüümsusest valel arvamusel, tehakse palju...
Olla või mitte olla- kas meil ongi valikut? ,,Olla või mitte olla- see on küsimus." Selle küsimuse küsis William Shakespeare raamatus Hamlet. Elus on palju kannatusi, aga ka palju ilusaid hetki, mis panevad inimesi just nende sõnade peale mõtlema. Kas olla või mitte olla? Kas ma suudan veel kannatada? Kas ma olen selle ära teeninud? Need on küsimused, mis käivad vähemalt korra enamuse peast läbi. Kuid kas meil on üldse valikut ning mida peaksime tegema, et oma elu täisväärtuslikult elada? Inimene on sündinud siia maailma põhjusega. Olgu see siis kas lihtsam või sügavam põhjus. Kas lihtsalt vanemad on soovinud endale rõõmu ning seltsi lapse näol või on juba saatusega ette määratud vastsündinule raskem tee. Kõik inimesed ei olegi määratud tegema suuri tegusid, aga igal inimesel on oma eesmärk ning põhjus, miks edasi elada. Eesmärgid võivad olla erinevad ning me ei tea kunagi täpselt, milline see kellelgi on. O...
Inimeste arvamus üksteistest Inimesed on alati jaotanud ennast eri gruppidesse: poliitikud ja teadlased, nohikud ja suitsetajad jne. See pole halb asi, et ühiskond end teadlikult jaotab mitmeks osaks, sest siis on kõigil mingi koht olemas; koht ühiskonnas. Kuid ühiskonna jaotamine võib ka tuua erimeelsusi. Näiteks kristlaste ning moslemite vahel on koguaeg mingisugune vaenulikus, alati on mingi moslem, kes paneb Piibli põlema, et õrritada `'vastaspoolt'' ning vastuoksa. Need erimeelsused on allikad paljudele probleemidele tänapäeval. Sest, kui mõelda näiteks, mis algatas sõda USA ning Iraagi vahel, siis võib öelda, et põhjused on poliitilised, geograafilised jne. Kuid on ju selge, mõlemad riigid on erineval mandril ning erineva usuga, ning see erinevus on minu arvates algallikas sellele sõjale. Mida arvavad ameeriklased eurooplastest kõikide filmide järgi? Et Euroopa on väga väike(`'La Manche is as long as my swimmi...
Die Jahreszeiten Estland ein gutes Land zum Leben. Er hat ein verschiedenes Klima und alle vier Jahreszeiten. Wie sind die Jahrezeiten in Estland? Jeder Winter ist unterschiedlich. Manchmal haben wir viel Schnee, manchmal fast überhaupt nicht. Aber es schneit immer. Die Temperatur ist auch verschieden. Manchmal ist es über null, aber es kann zwanzig Grad oder sogar mehr unterhalb null sein. Im Winter haben wir lange Nächte und es kann glatt sein. Der Frühling ist die schönste Jahreszeit. Im Frühling steigt die Temperatur und der Schnee beginnt zu schmelzen. Es kann wenig regnen, aber der Himmel ist meistens blau. Die Sonne scheint mehr und die Blumen beginnen zu sprießen. Dunkle Wintertage werden vergessen. Der Sommer ist heiß und hell. Die Tage sind lang. Das Wetter ist meistens trocken, es kann sogar die lange Trockenheit geben. Im Sommer können wir das Gewitter seh...
Tänapäeva tuhkatriinu. Elas kord üks vaene tüdruk Inglismaal. Ta ema ja isa olid surnud ning ta elas ühes kasuperes Tal oli ka kaks kasuõde ja kasuema ning nad kõik olid väga õelad ta vastu. Teda kutsuti tuhkatriinuks, kuna ta pidi magama ahju ees, sest teda voodisse ei lubatud ja ta oli alati siis väga tahmane kui ta seal magas. Kord saabus Inglismaal kätte suurhetk, nimelt printsil hakkas sünnipäev kätte saabuma ning kogu Londoni ilusamad ja rikkamad olid sinna kohale kutsutud kaasaarvatud ka tuhkatriinu kasupere. Siis hakkaski tuhkatriinu kasupere peole minema, kuid tuhkatriinu ise ei saanud minna, sest tal polnud mingeid riideid millega sinna minna. Kui tuhkatriinu kasupere oli juba uksepeal, siis nad hüüdsid veel mõnitavaid lauseid tuhkatriinule. Tuhkatriinu heitis ahju ette pikali ja puhkes nutma. Kuid siis tulid ahju alt välja ahjualused ja ütlesid et ära nuta, me aitam...
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis n...
Ükskõik milline raiskamine võib meile elus mingil hetkel kätte maksta. Mõtlematu ja edaspidisega mitte arvestades tegutsemine võib kaasa tuua selle, et kahetseme seda ise või on keegi teine selle peale pahane. Olgu siis tegemist ande, aja või loodusvarade raiskamisega. Mida lähemale kevad ja kooli lõpetamine jõuab, seda rohkem näen oma klassikaaslaste seas seda, kuidas toimub ande raiskamine. Pärast põhikooli lõppu tegid inimesed valiku ja tulid gümnaasiumisse. Keegi ei sundinud neid sellist valikut tegema. Selle asemel, et õppida, tegeletakse terve kooliaasta lustimisega. Tulles gümnaasiumisse, peaks oma annet siiski kasutama. Praeguses eas peaks juba selge olema, et õppimine toimub enda, mitte õpetaja või lapsevanema jaoks. Teada- tuntud tõde on, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi. Väga kurb on, et kõik inimesed ei kasuta võimeid ära ja raiskavad neid. Kooli tulek on m...
Raha jõud ja jõuetus Raha. Eks me kõik oleme mingi hetkel soovinud, et meil oleks suurem palk, rohkem vaba raha ja poes võimalus asja hinda vaatamata see endale osta. Kahjuks raha ei kasva puu otsas ja seda on sul täpselt nii palju nagu sa oled endale teeninud või võitnud. Oh kui mul oleks ,,pappi" ma ostaks endale uued riided ja mp3 mängija. Ma oleksin õnnelik, päeva paar, aga ma usun, et tüdineksin mp3-est ja tahaks juba midagi muud. See on raha jõud, täita meie soovid ja teha meid kasvõi korraks õnnelikuks. Milles peitub õnn? Eks ikka suhetes ja väga heades sõprades. Seda sa ei saa raha eest osta, siinkohal raha on jõetu. Mõnesmõttes saad sõbrad endale oma ilusate riiete ja kallite asjadega ligi meelitada, aga kui sul raha enam pole kaovad nemadki. Sama on armastusega, tehes oma kallimale välja luksusliku reisi armub ta sinusse, tekelikult armus ta sellesse kohta, kus te käisite ja hiljem avastades, et s...
Eestimaa mured ja rõõmud Mul tuleb pidevalt tunne, et tahaks kritiseerida kõike, mis seostub Eestiga. Raske on leida midagi positiivset seal, kus ma seda ei näe, samas tuleb tunda rõõmu sellest, mis mul juba olemas on, mitte otsida seda sealt, kus seda pole. Millised on siis minu mured ja rõõmud tänapäeva eestis? Sellel teemal saakski jääda lõputult arutlema, sest igal asjal on omad head ja halvad küljed. Palju pakub rõõmu see, et Eestis on olemas head võimalused korraliku hariduse saamiseks. Praeguseks ajaks on igal lõpetajal võimalus valida mitmesuguste erinevate koolide vahel, kus oma edasist haridusteed jätkata. Pideva konkurentsi tingimustes erinevate kõrg- ja kutsekoolide vahel on saavutatud see, et pakutav haridus on konkurentsivõimeline ka mujal maailmas, mitte anult Eestis. Samas on nendesse koolidesse sisse saamine omamoodi konkureerimine paremate võimaluste ja laiemate val...
Mugav,sõbralik ja modernne-selliste omadustega saaks kirjeldada minu unistuste kooli. Selles koolis oleks haridus prioriteediks, kuid tähtis osa õppeprotsessist oleks ka suhtlemisel ja sportimisel. Minu unistuste koolis oleksid kõik ebamugavad toolid ja pingid vahetatud uute ja mugavate toolide ja laudadega. Sööklas oleks toidulett paljude toitudega, kust sa ise valid mis toitu sa eelistad. Selles koolis oleks tunnid lühendatud ning sa saad ise endale meelepärase tunniplaani valida. Õpetajad võiksid olla leebemad ning jätta vähem kodutööd. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja korvpallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Palju rohkem võiks olla kehalise kasvatuse tunde. Sellel koolil oleks oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me saaksime seal sportida aasta läbi. Sügisel ja kevadel, kui ilma...
Päkapikud Elasid kord kaks päkapikku, Päka ja Pika. Nad olid väga head sõbrad ja lastele nad väga meeldisid. Päka oli tumedate juustega, roheliste silmadega, punase mütsiga väga ilus päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid e...
Külm sõda 1960- ja 1970. aastatel- sarnasused ja erinevused Külm sõda , oli kahe üliriigi vaheline võimuvõitlus, kuhu olid kaasatud ka paljud teised riigid. Ühed riigid olid sellised, mida iseloomustas tugev majandus ja inimeste elu pidev paranemine näiteks : USA , Lääne Euroopa riigid ,Jaapan. NSV Liit ning Ida-ja Kesk Euroopa liitlased olid , aga hoopis halvemas olukorras. Inimeste elatustase nendes maades oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Tugev konkrents oli USA ja NSV Liidu vahel pidev . See oli aeg mil , uuendati oma tuumarelvade täpsust ja asusid esimesed raketid kosmossesse. 1960-nenda ja 1970 nda aastate üheks sarnasuseks saab pidada lepingute sõlmimisi. Kuuba kriis teravdas kahe riigi suhteid, kuid tuumasõjaoht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti leping, millega NSVLiit ,USA ja Suurbritannia kohustusid tuumapomme mitt...
Piirist piirini Piirid kes või mis need on? Teame, et need omapärased nähtused ümbritsevad meid iga päev kõikjal, isegi maailma kõige eraldatumates kohtades. Esmapilgul võib küll tunduda, et see nii ei ole, kuid meile kõigile armsal koduplaneedil pole võimalik piiride eest põgeneda. Neid on küll võimalik ületada, kuid ühele piirile järgneb alati teine. Mis juhtuks siis, kui piire enam ühel päeval ei eksisteeriks? Tõenäoliselt valitseks esimestel päevadel Maal tohutu kaos, kuid seda pigem tsiviliseeritumates kohtades. Peamiseks põhjuseks on minu arvates siinkohal see, et oleme ise oma elukeskkonna selliselt kujundanud. Esmapilgul võib tunduda piiratud elu meile lihtsam, kuna on vaja vähem langetada olulisi otsuseid ning valede otsuste korral on peaaegu alati võimalik valitsust või kedagi teist enda kannatustes süüdistada. Tegelikult aga on seadused vormistatud nii, et meil oleks mingi maan...
Mark Kaabel Ev213 Miks noored lahkuvad kodumaalt. Miks noored lahkuvad siis kodumaalt ? Eks põhjuseid ole palju selleks, et nad lahkuvad. Üheks põhjuseks miks nad lahkuvad on see, et nad lähevad suurema palga pärast ära kodumaalt. Eesti palgad on tõesti väikesed ja inimesed ei ela ära sellega, ja noortel on see häda, et nad tahavad kõike saad kohe ja rutta ja lahkuvadki kodumaalt. Inimesed kes lahkuvad selle pärast, et nad lähevad kooli välismaale, üheks suureks plussiks oleks neile see, et seal on suuremad toetused, et on võimalik tulla välja endaga. Eestis saavad inimesed jube vähe toetust kui nad taotlevad seda võimalust, aga välismaal on suuremad. Järgmiseks asjaks miks inimesed lahkuvad on see, et Eestis ei pruugi olla õppeimis-või töövõimalusi neile kes seda soovivad. Asi selles, et eestis on jube palju inimesi...
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada. Kui keegi on harjunud sünnist saati headusega, elab ilma teise pooleta, siis ei oska ta seda hinnata ning peab seda loomulikuks, ehk justkui polekski see headus. Nii headus kui kurjus on elus olulisel kohal ning aitab meil elu hinnata. Edu teekonda võiks võrrelda noole laskmisega. Levib ütlus, et rasked ajad vinnastavad noole, mis elu oma kiirusega kaasa tõmmates edasi ...
Ohvrid edasiviiv jõud Maailm meid iga päev ümbritsev keskkond, mis on meile sama tähtis nagu lootele lootevesi. Loodet ümbritsevat keskkonda on võimalik muuta nii, et esimesel oleksid ideaalsed tingimused eluks. Selleks keskkonnaks on ema, keda omakorda ümbritseb maailm, mida pole võimalik vaid ühe inimese mõttemaailma muutes ümber teha. Miks me ei võiks leida keskset teed, arvestades meie inimeste üldiste vajadustega? Ometi soovime pakkuda oma tulevastele põlvedele helget elukeskkonda ning töötame aastas tuhandeid tunde selle nimel umbsetes klaasmajades asuvates kontorites. Kõikide inimeste vajadustega arvestades oleks võimalik elada, kuid alati on keegi, kes soovib midagi enamat ning sellel on ka oma põhjus. Kui kõik persoonid oleksid omavahel võrdsed, töötades ükskõik mis töökohal teenides täpselt sama palju raha ning elades täpselt samasugustes elamutes, oleks meie maailm tohutult igav ning ...
·Noor mees autoroolis Kirjand Ei möödu nädalatki, mil meedias ei ilmu uut artiklit mõne raske liiklusõnnetuse kohta, kus sai üks osapooltest surma või raskelt vigastada. Üldjuhul on olnud õnnetuse põhjustajaks nooruk vanuses 18 kuni 25 eluaastat. Mis võib olla selle põhjuseks? Usun, et saame vastuse esitatud küsimusele, kui alustame algusest ehk hetkest, mil nooruk otustab autokooli õppima minna. Olen enam kui veendunud, et iga B- või ükskõik millise muu kategooria lube taotlev nooruk või siis juba eakam kodanik üllatub, kui ta näeb hinda, mis tuleb soovitud kategooria juhtimisõiguse omamise eest väja käia. Arvestada tuleks 400 kuni 700 euroga. Hind on sedavõrd kopsakas, kuna see sisaldab juba Auto registrikeskusega seotud kulusid. Hinnad varieeruvad nii drastiliselt, kuna need sõltuvad linnast ning ka autokoolist, kuhu minnakse tarkust taga nõudma. Üldj...
Minu Eesti Eesti on minu armas väike kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. Olen põline eestlane ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega. Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, t...
Raha jõud ja jõuetus Enamus inimeste elus on raha tähtsal kohal. Neile, kellel seda liiga vähe on, tekitab see igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid rõivaid ja kallist tehnikat, käiakse reisimas ning kulutatakse meelelahutusele. Tihtipeale valitakse endale töökohtki palga järgi, jättes kõrvale asjaolu, kas töö üldse meeldibki. Nii ongi paljud inimesed rikkaks saamise endale eesmärgiks seadnud. Et see aga õnnestuks tuleb...
Ei ole midagi huvitavamat kui inimene Inimene on täiesti harukordne isend. Vaatamata oma mõõtmetele ja omadustele, suudab ta ehitada endast sadu kordi kõrgemaid hooneid, mõne tunniga ümber maakera lennata, kloonida lammast, kuule minna, südant siirdada ja teha palju muid esialgu võimatuna tunduvaid asju. Samuti on tal võime analüüsida minevikku ja prognoosida tulevikku, kuid mis kõige tähtsam olla oma aja peremees. Ega ilmaasjata öelda, et meie tänased teod kajastuvad tulevikus. Kahtlemata, kui tulevikus on kedagi, kes võiks meie tegusid mäletada. Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi hulk atmosfääris, mida mõõdetakse stabiilselt juba 20. sajandi keskpaigast, tõuseb pidevalt ja on kõrgemal kui kunagi varem. Endine ameerika asepresident Al Gore tegi 2006. aastal filmi ,,Ebamugav tõde", mis räägib CO2-st tingitud globaalsest soojenemisest ja sellega seonduvatest ohtudest. Vaatasin hiljuti seda filmi...
Inimene on see, kelleks ta end ise teeb Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane - või vastupidi. Juhused ja välismõjud suunavad meie olemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalr teisele. Kuid kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviitidele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, siis teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kui...
Ma usun et vahel on valus Aja pikkudes me kõik taipame, et elu on ilus vaid siis, kui selle enda jaoks ilusaks teed.Kas on see raske või kerge, sõltub kõik meist enesest!Ma usun, et vahel on valus ja vahel võib tohutu viha võitu saada. Ükskord tahaksime tõusta üles ja lihtsalt olla. Olla see kes me olime enne.Mõelda mitte millegi ega kellegi peale, olla piiratud halva eest , kaitstud väikse mulli sees.Suunata kõik enesest eemale ja mõelda kui hea on olla see kes olen. Koguaeg aga nii ei saa, sest tahest tahtmata on hinges ärevustunne , just nagu ootaks midagi.Kõik on korraga segi, keegi ei taipa mis toimub meie sees.Räägitakse , et nad saavad Sinust aru aga kas ikka saavad ? Ei saa, nad mõistavad Sind, mõistavad, et oled inimene nagu kõik teised .Andestavad, et oled just selline nagu selmomendil oled.Keegi ei tahaks oma muredega kedagi piinata, sest see on koormaks ka teistele. Kui olla teki all, iseenda ja oma mõtetega, on hetkeks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
