Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Villu ja Anna lahkuviivad tegurid (0)

1 Hindamata
Punktid
,,Kõrboja peremees ``
A.H. Tammsaare
Willut ja Annat ühendavad ja lahku viivad tegurid.
Kokku viivaid tegureid ei olnud siin raamatus kuigi palju ,kuid lahku viivaid tegureid oli tõesti palju.Kuna Villu oli vangis istunud oli teada , et ta satub alati pahandustesse mõtlemata tagajärgedele.Villu oli salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattus.Samuti külarahvas polnud temast just kõige paremal arvamusel.
Põhiline kokkuviiv asi mis Villu ja Anna vahel võis olla oli see,et nad olid lapse põlve sõbrad.Neil oli palju mälestus koos.Hirmsaim mälestus võis olla see,et kui nad koos jooksid kuskil metsas jäi Villu oma ühest silmast ilma.Mis on väga halb nii varajas eluajas.Kohe noorest peale kaob ruumitunnetus ära.Sa oled muidugi võimeline kõike tegema kuid, teist moodi.Kui panna üks silm kinni siis näed nagu poole vähem ja nagu väga täpselt ei saa aru kui kaugelt tuleb mingi asi sinu poole.
Teine kokkuviiv tegur võis olla see et,kui Anna saabus Kõrbojale perenaiseks,oli tal peremeest vaja.Tema arust sobis Villu väga hästi sellelel kohale,kuna ta oli väga töökas ja tahtis Kõrbojal elu paremaks muuta.Kui ma oleks Anna asemel siis,ma küll ei tahaks omale poolpimedat meest. Tahad talle silma vaadata kas valetab,tead et on ainult yks silm ja üldse asi muutub väga keeruliseks.No kui sisemiselt oli tore ,siis välimus ei tohiks segada.
Kui lahku viivatest teguritest rääkida siis esimese asjana tuleb kohe see meelde,et villu oli puskari ajaja ja mõtlematu purjutaja.Kes ikka tahaks sellise inimesega koos elada.Kui mingi suurem sündmus tuleb joob alati ennast täiesti kinni ja ei seisa püsti kes teab millega selline inimene hakkama võib saada.Poolpime oli ka veel.Vaatab,et asi on poole kaugemal kuigi tegelikult on lähedal ja koperdab selle otsa ja ajab kõik ümber.
Neid tegureid on veelgi näiteks see , tal juba laps olemas oli. Villul oli vaba abielu Kuusiku Eeviga.Ma arvan vähemalt, et naine muutub armukadedaks kui ta koguaeg käiks tema juures teades ,et neil ühine laps ka on veel.See tekitaks nende ellu koguaeg kahtlusi ja usaldus poleks just kõige suurem.
Kõige imelikum tegur on minu arust see,et Villu ei mõelnud mida ta tegi.No kesse l2heb purjus peaga mingeid kive lõhkuma Kivimäele.Sellest saan aru ,et ta tegi seda Anna sünnipäeva auks.Ma oleks talle mingi tantu pigem teinud.Mind küll ei vaimustaks selline asi pigem üks ilus tants oleks poole parem.Pealegi pärast seda kivide lõhkumist sai veel ta terve silm ja parem käsi vigastada.No ,mille jaoks ma tegin seda, küsiksin ma endalt, vaadates ennast peeglist.
Samuti Anna isale Reinule ei meeldinud Villu kuna oli joodik ja veel vaenulikust peres. Rein ei tahtnud ,et ta elaks tema talus .Kui inimesed sobivad kokku ja neil on hea koos olla,siis ma ei laseks endal häirida mida teised inimesed sellest arvavad .Näiteks ,et üks on poole pikem kui teine või siis üks on sant ja teine normaalne.
Neid lahkuviivaid ja kokkuviivaid tegureid oli kindlasti veel.Kahju ,et kõik meelde ei tule.Ma olen elus kaks raamatut algusest lõpuni läbi lugenud ja see raamat oli üks neist.Seda raamatut lugesin heameelega.Koguaeg tundus huvitav.Teiste raamatutega oli niiet loed ja loed nind kohe vajub silm kinni.Väga hea raamat.Väärtteos.Loodetavasti jääb programmi see ,siis mu väike vend peab ka seda lugema.
Villu ja Anna lahkuviivad tegurid #1 Villu ja Anna lahkuviivad tegurid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ilja Velikihh Õppematerjali autor
kirjand

Sarnased õppematerjalid

11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

5 päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. Libahunt Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik

Kirjandus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et isekeskis seadusi tegid ning mitu korda maad Liivi ordu valitsuse alla pakkusid. Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid villu kasvatas ta ainult võõrastele. Sest ajast ütleb üks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: «Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu.» II Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli metsa sees, ja imelikul viisil oli ta ühe sündinud maamehe Tambeti päralt.

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat ­ enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor-Eestiga Aira Kaal ­ põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist, kes tegutses peale II maailmasõda. Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu ,,Ma ei anna relva käest". Proosa ,,Kodunurga laastatud". Aadu Hint ­ 30-ndal aastal kirjutas ,,Pidalitõbi", ,,Vatkutõbilas", kuna kartis, et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan ,,Tuuline rand", mis sai ka 1965. aastal ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Alguses mõtles teha 5 osalist, aga tal tekkis juba 1 osaga sensuuris probleeme ning ta ei näinud sellel enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist. Tema looming

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Eedi. Tema silma hakkas see kohe kinni. «Küll on hull, kui iga õhtu nõnda peab,» ütles perenaine, kui ka mehed koju jõudsid. «Või siis nüüd just iga õhtu, aga eks ta kevadel mõnikord ikka juhtu ka,» arvas sauna-Madis. «Sügise on seda nalja vähem, vahel harva... See lehm on liiga raske, ei kõlba Vargamäe karjasmaale, põle õige meie loom, välimailt pärit. Siin olgu lehmad kui kitsed.» «Need ei, anna ju piima ega võid,» arvas perenaine. «Eks aga pea siis vähemaga läbi ajama,» ütles sauna-Madis. «Küll teeme silla suurest mudast läbi,» lohutas peremees, «tagapool on kõvem.» «Va Mardil, sel, kes teie eest siit ära läks, seisid pikad saelauad lepiku all, sealt oli hea ligi võtta, kui tarvis tuli. Ei tema silda teind ega sellega vaeva näind,» seletas sauna-Madis. «Muidugi, tagapool on kõvem; Jõessaare mail päris kõva,» lisas ta

Kategoriseerimata
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

“ ruum (arvestades sellele esitatavaid nõudmisi), tihti ebasobiv mööbel ja liikumisruum, 50- mi- Corey loivab klassi tahaotsa kaaslase juurde. nutiline (või lühem) ajapiirang, et täita õppekavas kehtestatud eesmärke, ning 25-30 erinevat, unikaalset isiksust, kellest mõned isegi ei pruugi tahta seal viibida. Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit).

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun