Sport-kultuuri osa. Mõelgem, mis juhtuks, kui võtta inglastel ära kriket, leedulastel korvpall, uusmeremaalastel ragbi, hispaanlastel jalgpall või norralastel suusatamine? Kas pole nii, et sel juhul kaotaksid nad olulise osa rahvuslikust kultuuriidentiteedist? Ning igaüks võib ise lisada, millest ei loobuks mingi hinna eest eestlane. Me räägime tippspordist, tervisespordist, lastespordist. Tippsport pakub tunnet, tervisesport pakub tervist, lastesport pakub lootust. Või siis teisest küljest vaadatuna -- riikliku tähendusega spordist, kommertsspordist ning igamehespordist. Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport kaunistab kellegi rahakotti, igamehesport kaunistab tegijat ennast. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Selles tähenduses ollakse mängij...
Koolirõõm ja koolimure Enamus maailma inimestest on koolis käinud, käivad siiani, kuid on ka väikseid lapsi, kes veel pole kooli jõudnud, kuid küll tuleb ka nende aeg. Igal inimesel on olnud või on praegugi koolis oma rõõmud ja mured. Koolis saad endale uusi sõpru ja näed neid peaaegu iga päev, kuid on ka selliseid õpilasi, kes teistega ei suhtle ja on kõrvale jäetud. Koolis on väga mitmeid rõõme, saad endale palju uusi sõpru ja tuttavaid. Väiksemad saavad omavahel mängida, suuremad niisama jutte rääkida. Kui minna esimesse klassi on kõik õpilased väga rõõmsad, sest nad on juba nii suured, et saavad kooli minna. Nad on rõõmsad, et nad saavad õppida ning siis saavad targaks. Tänu koolile saavad nad unistada igasugustest huvitavatest ametitest kelleks saada soovivad. Kuid koolis pole kõik nii lilleline ka, mida vanemaks õpilane saab, seda raskemaks tal läheb. Päevad muutuvad pikemaks, aineid...
Kui ma oleksin puu Kui ma oleksin puu, tahaksin ma kasvada mõnes pargis mis oleks linnast väljas, nö äärelinnas, et olla kesklinna mürast eemal. Ma seisaksin just äärelinnas, sest seal on värskem õhk ja palju põnevam, kui kuskil Kesklinna pargis mööduvaid autosid lugedes. Ühel ilusal suvepäeval mõnes äärelinna pargis seistes oleksid sealsel mänguväljakul palju lapsi mängimas. Ma vaataksin neid ja seda kuidas nad kulli mängivad ja liiva loobivad ning mõtleksin, et kui ma ka inimene oleks siis ma teeksin seda sama. Aga ma ei saa, sest ma ju olen puu. Niisiis, lapsed mängiksid ja loobiksid liiva. Kindlasti tahaksid lapsed ronida puu otsa ja mina tunduksin just see kõige õigem puu, sest ma ei oleks mõni pika tüvega mänd, sest just selliseid mände on Nõmmel väga palju. Ma oleksin mõnda muud liiki puu, mis seisaks vapralt Nõmme karmis kuivas ning liivases pinnases. Lapsed jookseksid minu juurde ja ...
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist. On erinevid töötubasid, kus arendadada ja täiendada oma teadmisi ning oskusi koos teiste sellest valdkonnast huvitatutega. Ülikoolides on erinevaid täiendõppe kursused, kus saab osaleda loengutel. Töökoha kaudu on võimalik käia oma eriala koolitustel. Täiesti omaette maailm on internetipõhine mõte. Interaktiivse maailma avarustest on võimalik leida vastuseid miljonitele küsimustele, saada infot pea kõige kohta ning lugeda, vaadata ...
Summer holidays are too long Summer holidays are important. Children need enough time to rest from school hard work. They have to have time to do all the things they like. Children aren't the only ones who need all this, teachers need it too. Children need long holidays. In summer they can go on vacation with their families and visit all the interesting places. Some kids like water parks and amusement parks, some are interested in museums. They can also visit relatives. Every child wants to play and spend time with friends outside of school, also develop their hobbies. If summer holidays were shorter, they wouldn't have time to do all this. School is hard work. Learning new things all day, and after school there is homework to do. There is quite little time left for children to keen on their hobbies. Men do all the same things all day and some women stay home and drink coffee, while their kids are in school. Children,...
On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad Juba ammustest aegadest on kõneainet pakkunud inimeste jõukus. Koostatakse ju USA-s igal aastal ajakirja Forbes poolt edetabel kõige rikkamatest. Seda rikkust mõõdetakse rahas. Kuid kas alati määrab raha, mida me omame, meie rikkuse või on hoopis midagi muud meie väärtuslikem vara ? Raha ei pruugi ju elu teha täisväärtuslikuks. Mis teeb inimese rikkaks? Erinevad inimesed tunnevad rõõmu erinevatest asjadest. Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on inimeste suureks eesmärgiks raha ning seega rabatakse tööd teha hommikust õhtuni. Inimestel jääb järjest vähem aega, et külastada oma vanemaid. Peredega tullakse kokku heal juhul mõne sünnipäeva ning jõulude puhul. Hollywood on täis majanduslikult väga heal järjel olevaid inimesi, kuid ma usun, et paljud neist ei ole selle tõttu õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hin...
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne ...
Tahan liigelda ohutult Kõik inimesed tahavad ohutult liigelda, selles ma ei kahtlegi. Mitte keegi meist ei tahaks sattuda liiklusõnnetusse, sealhulgas ka mina. Ometigi juhtub nii palju liiklusõnnetusi. Aga miks siis ikkagi õnnetused juhtuvad ja mida teen mina, et ohutum liigelda oleks? Ohutu liiklemise vastu pole kellelgi midagi. Kahjuks ei järgi mõned inimesed reegleid ning ikka ja jälle võime uudistest lugeda, et toimus järjekordne liiklusõnnetus. Mina omalt poolt üritan täita kõiki reegleid, mis muudavad liiklemise minu ja ka teiste jaoks ohutumaks. Pimedatel õhtutel kannan helkurit, autoga sõites kinnitan turvavöö, teed ületan selleks ettenähtud kohtades ja nii edasi. Ühest küljest on mu oma elu mulle kallis, teisalt ei taha ma panna ohtu kellegi teise elu. Sellepärast üritan olla võimalikult hoolikas, kuna tean, et õnnetuse võib põhjustada kas või väike eksimus. Kui me tahame ohu...
Armastuses jõud on suurem kui kurjuse jõud Kõige tähtsam elus on armastus. Ilma selleta ei suudaks ega saakski keegi elada. See ilus tunne valitseb nii perekonnas, sõpruses kui ka suhetes. Armastus kuulub elu juurde. Inimene võib tunda nii lähedust, soojust, hellust ja headust kui ka viha, kurbust ja valu. Armastusse ja imedesse peaksid uskuma kõik inimesed. Armastust ei saa valida, see lihtsalt tekib. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled minu jaoks praegu kõige tähtsam. Ja mitte ainult praegu, igavesti! '' Armastada tuleb koos vigadega. Mu sõbranna sai e...
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus Järjest rohkem võime näha, kuidas ostetakse kokku mõttetut pahna, sealjuures mõtlemata, kas seda ka tegelikult vaja on. Reklaami on meie elus järjest rohkem ning üha enam inimesi langeb ka selle ohvriks. Nüüdisaja tarbimisühiskonna mõttemaailmas ei tundu leiduvat kohta mõõdukusele, kokkuhoiule ja üldisele heaolule. Väärtused, raha ja kasum käivad käsikäes ning kuidagi on hakatud kõike hinnalist peetama ka väärtuslikuks. Peaaegu kõik on ostetav ja müüdav, tõeliseid väärtuseid mäletavad ja tähtsustavad vähesed. Kaasaegne ühiskond on jõudnud lausa nii kaugele, et räägitakse tarbimissõltuvusest. Hullumeelne mittevajaliku pahna ostmine on mõjunud ka meie planeedile. Keegi ei mõtle raha kulutades sellele, mis otseselt teda ennast ei puuduta, sest inimest saadab iha isikliku kasu järele. 18. sajandi ühe juhtivama majandusteadlase Adam Smithi sõnul tahavad kapitalistliku...
Üksindusega harjud lõpuks ära, kuid leppida sellega on raske Kirjandust lugedes ja filme vaadates tekib tihti tunne, et peres elavad ja palju sõpru omavad inimesed on õnnelikumad, kui üksikud. Ühiskonnas tundub olevat normiks, et elatakse koos. Siiski on piisavalt neid, kes ei ole sellest ,,reeglist" kinni pidanud. Miks on paljud inimesed üksi? Teisteta elavate inimeste puhul arvatakse tihti, et nad on ka üksildased ja see ei ole neile kerge. Miks on raske olla üksi? Vahel kujutatakse üksikuid inimesi ka rahulolematutena ja õnnetutena ning üksinduse tunne võib süveneda kuna ühiskonna survel jääb mulje, et nii ei ole õige. Kuidas üksindusega harjuda? Põhjuseid, miks inimesed on üksi, leiab palju. Arvan, et pea kõikide nende argumentide puhul mängib rolli inimese vaba tahe. Mõned on pettunud oma lähedastes ja ei julge enam suhteid luua, kuna kardavad haiget saada. Osad on juba loomu poolest rohkem omaette ho...
Kodukirjand Uus sajand, vanad probleemid Läbi maailma ajaloo on ühiskonda vaevanud mitmed probleemid. Mõned neist on tänaseks lahenenud, kuid teised mitte. Millised probleemid on olnud aktuaalsed läbi sajandite? Need, mis endiselt alles, ootavad lõppu. Kas ja kuidas on võimalik neid lahendada? Probleemide lahendamise eest aga ei vastuta ainult kindel grupp inimesi valitsuses. Mida saab selleks tavakodanik teha? Läbi sadade aastate on kõneainet pakkunud mitmed probleemid. Esimesed, mis mõttesse tulevad, on riikidevahelised konfliktid, mis tihti viivad sõjaliste kokkupõrgeteni ning minevikus on endaga kaasa toonud mitmeid sõdu. Samuti pean tähtsaks ka rassismi, nälja ja kultuuritaustade erinevuse teemasid. USA-s sai hiljuti presidendiks mulatt Barack Obama. Võiks arvata, et nüüd kaob riigis ka rassism, kuid nii see ei ole. Ka kultuuritaustade erinevus tekitab ühisko...
Üksikisik ja ühiskond Ühe aasta tähenduse saame teada, kui küsime seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta oma kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb, kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond. Ajaga koos on muutunud ühiskonna mudel. Samuti on ajaga muutunud inimeste õigused ja rollid. Vanasti olid naised selleks, et hoida kodu korras, aidata oma meest ja kasvatada lapsi. Mehed olid oma maja peremehed, keda kõik kuulasid ja austasid. Näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" oli peategelase...
Kui kunsti ei oleks, siis ... Kunst on saanud alguse juba mitmeid sajandeid tagasi. Igal ajal leidus palju neid inimesi, kes panid kunsti väärtuse esikohale. Kunst on väga lai mõiste ning igaüks defineerib selle enda jaoks erinevalt. Kunste on nii palju erinevaid, et iga inimese jaoks on olemas viise, kuidas ennast välja elada. Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mis selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kujutagem aga ette, et ühel päeval ärgates, saame me aru, et sellist asja nagu kunst enam ei eksisteeri. Mida nüüd peale hakata? Mille poole pöörduda oma arusaamatuses? Kuidas edasi elada? Ise olen ma inimene, kes juba lapsest saati a...
Mis on elus tähtis ? Iga inimese elus on midagi olulist. Nad tõstavad seda esile ja pööravad sellele rohkem tähelepanu, kui millegile muule. Inimesed peavad oluliseks erinevaid asju tervist, raha, tundeid, haridust või mistahes eluvaldkonda. Inimese väärtushinnang ud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetes t väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma kü...
,,Hädaline- saatuse mäng" Pikkade ja võimsate taevasse sirguvate kuuskede vahel, mis moodustasid rägastiku, kõnnib üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades na...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille ...
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese ...
Minu unistuste Alatskivi Keskkool Ma olen oma unistuste koolis juba päris mitmeid kordi käinud, kahjuks aga olen iga viimane kui kord dokumendid koju unustanud ja seetõttu polegi ma veel klassi nimekirjas. Esimene kord, kui ma seal käisin, oli südasuvi. Esmalt tundus mulle väga veider, et õpilased peavad käima suvel koolis, kuid päeva peale mõistsin, et see on pigem privileeg. Nimelt on neil selline huvitav süsteem, et nad peavad aasta jooksul käima koolis ei rohkem ega vähem kui 250 päeva. Igaüks valib vastavalt oma eelistustele ja huvidele, mis aastaaegadel ta koolis käia soovib. Enamus õpilasi oligi valinud suve, sest seal on siis meeltult vahvad vahetunnid, rääkimata põnevatest õppeainetest. Tol korral olid lahtiste uste päevad ja mina veetsin terve aja koos 10.klassiga Nende esimene tund oli kehaline kasvatus. See toimus minu suureks üllatuseks hiigelsuure koolimaja katusel, kuhu oli rajatud staadion, väike pa...
Mõrv õilsa eesmärgi nimel on põhjendatud Inimesi uskuda on väga ohtlik. Mõrv on oma olemuselt üsna amatöörlik kuritegu, mida tehes ei saa seda enam tagasi võtta. Elus kohtame mõrvasid igapäevaselt, kuid kas õilsa eesmärgi nimel on mõrv ka õigustatud? Öeldakse, et õnn ja tühi kõht käivad harva käsikäes. Üheks meie suurimaks probleemiks üle maailma ongi just nälg, tänu millele ei saa paljud inimesed tunda rõõmu neist ümbritsevast. Juba sajandeid tagasi oli peamiseks toiduallikaks küttimine, mida tehes sai kõhu täis ja tuju rõõmsaks. Sellepärast on see ka tänapäeval vägagi tegus ala, kuid sellega kaasneb elusolendi mõrvamine. Ka poelettidele jõuab liha ju ometi looma tapmise läbi. Seega mõrv nälja kaotamiseks on kindlasti õilsal eesmärgil ning põhjendatud ja samas ka esivanematelt päritud tegevuse jätkamine. Eelnevalt rääkisime just looma tapmisest toidu saamiseks, kuid ometi on olemas ka inimesi, kes tapavad loomi ilu päras...
Mida tähendab sõnavabadus? Eesti on olnud iseseisev demokraatlik riik, kus hinnatakse sõnavabadust, juba mitmeid aastaid. Vaatamata sellele mäletavad vanemad eestlased hästi aega, kus valimata sõnastus võis esile kutsuda vaikse üksinduse mõne Pagari tänava maja keldris. Tänapäeval võib öelda, mis pähe tuleb, ja mida mahlakam sõnastus, seda suurem on lootus pääseda oma mõttelennuga ka mõne ajakirja esikaanele. Praegusel ajal on enda mõtete väljendamise teinud lihtsamaks ka arenev infoühiskond koos interneti ja globaalse meediaga, mis omakorda soodustab sõnavabaduse levikut ning tekitab ka paramatult vajadust selle mõistlikuks piiramiseks. Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks. Sõnavabadus, see on õigus eneseväljendusele ja avaliku informatsiooni saamisele. Eesti riigis on need võimalused tänapäeval tagatud kõigile elanikele võrdselt, mis omakorda loo...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Paljud tänapäeva noored, kaasa arvatud mina, ei tea mida elus teha. On erinevaid viise kuidas elu elada, valikuid on palju aga otsustada ei suuda. Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen se...
Õpilase sõnavabadus Seaduste järgi on sõnavabadus inimese üks põhivabadustest. See tähendab, et õpilastel on sama suur õigus väljendada oma arvamust, kui mõnel juhtival ametnikul, vanuselist piirangut selles ei tohiks eristada. Õpilaste arvamuse kuulamiseks korraldatakse kooli erinevaid küsitlusi ja koosviibimisi. Õpilaste arvamusavaldusteks on loodud ka erinevaid organisatsioone nagu näiteks koolide õpilasomavalitsused ja Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL). Viimase ülesandeks on esindada Eesti õpilaste ja õpilasesinduste huve ja arvamusi avalikkuse ees ja kaitsta nende õigusi. Õpilased on oma mõtete väljendamise seaduslikult vabad, nagu teisedki inimesed, kuid neid piiravad teatud eetika ja kommete reeglid. Lisaks tuleb ennast tagasi hoida koolide hierarhilise ehituse ja enesekaitse nimel. Eneseväljendus ei saa olla keelatud, küll aga liigne julgus võib ikkagi halvasti mõ...
UNISTUSED JA TEGELIKKUS Kõik inimesed unistavad erinevalt, ühed neist suurejooneliselt ja võimsalt, teised aga tagasihoidlikult ja malbelt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on inimeste hinge peegliks, nad näitavad, kes isiksus tegelikult on. Iga inimese hinges on peidus salajased unistused. Unistused on väga erilised, kuna nendesse võib eksida ja tagasiteed enam mitte leida. Kuid kui palju suudavad inimesed oma unistused täide viia ? Üks tark mees nimega Louv on öelnud järgmist: " Sõprus põhineb kehakeemial ja usaldusel. Miks ta kasvab või kahaneb, on saladus, nagu kaunis muusikapala. Selle muusika pala kadumine mõtetest, tähendab justkui sõpruse ja unistuste kadumist. " Inimestele kujuneb juba lapsepõlves välja parim sõber/sõbranna, kellega kakeldakse, mängitakse liivakastis, luuakse suured unistused tulevikule ja veedetakse koos kõige ilusamad hetked. Kuid suur tõenäosus on sellel, et peale kooli lõpeta...
Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 7 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest mitmete tegurite poolest ja üheks neist on andekus. Andekus on "gift", ehk kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on andekad erinevates asjades. Alar Tamming on ärimees, investor, NSV Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb andekus ja misläbi on see mõõdetav? Eelmise sajandi kahekümnendatest sai alguse inimese andekuse võrdsustamine kõrge IQ- näitajaga. IQ näol on meil tegemist üldise vaimse võimekusega, mis, nagu hästi teada, jaotub normaaljaotuse järgi. Sellest kriteeri...
Mina ja Kurjus oleme vaenlased Jana Marustsak 8c Kurjust kohtame me igapäevaelus. See on osa igapäevaelust, seda kohtab nii tänavatel, koolis kui ka ostukeskustes ja paljudes teistes asutustes. Ise proovin kurjust vältida nii palju kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu. Nagu näiteks raamtaus ,,Kärbeste jumal", poissi nimega Põssa sõimati paksuks. Tema ei näidanud välja seda kui halvasti ta ennast sellepärast tunneb ning kui valus on tal seda kuulda. Inimesed peaksid...
Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe. Eestlaseid on kiusatud taga sajandeid, nad on osalenud ülivõimastes maailmasõdades, olnud erinevate võõrvõimude all mitmeid aastaid, läbi elanud küüditamisi. Sellest hoolimata oleme säilitanud oma vabaduse, mis veelgi tähtsam, oma rahvuse. Me oleme üks vähestest väike rahvastest, kes on suutnud end säilitada. Eesti riik on olnud senini iseseisev ja jääb ka tulevikus tänu meie tugevusele. Kuid kuidas oleme me suutnud nii tugevad püsida? Mis on need meie põhitunnused, mis muudavad meie rahvuse, meie riigi nii tugevaks? Kust võtavad eestlased jõu edasi pürgida? Eestimaa rahvas on üks väga õpihimuline rahvas. Sellele väitele saame tõestus sellest, et meie esivanemad lõid koole. Ehtsaks näiteks võib tuua C.Kelchi, kes on mitmete talurahvakoolide rajaja Eestis. Ta teadis, et ainus, mis elus edasi viib, on õppimine, ja tahtis selle kättesaadavaks teha ka maarahvala, se...
Ameti valin kogu eluks Maailmas on olemas tuhendeid ja tuhandeid ameteid. Et kuhugi jõuda, peab alati alustama algusest. Iga töökoht nõuab kohustusi. Igaühel on oma soovid ja vajadused ning ettekujutus õnnelikust elust. Tõenäoliselt nende põhjal otsuseid tehaksegi. Siiski jääb see otsustamise raamistik puudulikuks, sest ei arvestata teisi olulisi asjaolusid ja vajadusi, mida ehk veel enesele teadvustatud pole, nagu tööga rahulolu või töö ja pere vahekord. Seetõttu võivad valikud osutuda edukaks, kuid ei tee õnnelikuks. Nagu öeldud, on karjääri valik keeruline. Loomulikult võib mõni inimene juba lapsepõlves teada, kelleks ta saada tahab, ning see annab talle võimaluse loodetu nimel töötada. Tänapäeval on aga ameteid rohkesti ning õige leidmine on seetõttu üpriski raske. Kuid kas amet valitakse ikka kogu eluks? Tänapäeval ei saa kuhugi tööle, kui sul pole vastavaid pabe...
Yolo Ma panin pealkirjaks kõigile tuntud sõna "yolo", mis on siis lühend inglise keelsest lausest You only live once. Ma valisin selle tsitaadi sellepärast, et me saaksime aru, et elu tuleb elada täiel rinnal, kuna meil kõigil on vaid üks elu. Minu tutvusringkonnas on palju selliseid eakaid inimesi, kes järgivad seda põhimõtet ka soliidses eas. Tean üht Härrat, kes on juba 72 aastane, aga alles paar aastat tagasi tegi ta lõpparve päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees. Peale tööl käimise on tal palju hobisid, näiteks talviti käib ta jääaugus suplemas, suveti peab vahti rannas rannavalvurina. Kõige muu kõrv...
Rikas või vaene Maa ? Pidevalt räägitakse rikastest ja vaestest inimestest, kellel kui palju raha on ning kui uhkes majas keegi elab. Võrreldakse ka riike, selle põhjal, kus on rohkem väärtuslikke maavarasid ning kus neid on vähem, kus on parem elada ja kus mitte. Kuid millega võrrelda Maad ning kuidas aru saada kas Maa on rikas või vaene? Maa on kindlasti rikas inimeste arvu poolest, meid on ju peaaegu 7 miljardit. Kuid inimene ongi põhiline tegur, mis kujundab Maad ümber ning määrab selle, kui vaene või rikas see on. Inimesed on põhimõtteliselt jagunenud erinevatesse kultuuridesse ja neil on erinevad tarbimisharjumused, kuid me kõik sõltume ühtedest ja samadest varudest ning peaks suutma neid võrdselt jagada. Seni pole minu arust probleemi olnud, kuid kui inimeste arv suureneb sellise kiirusega, nagu see seda praegu teeb, siis võib toidu- ja muu vajaliku puudus olla suureks probleemiks. Samas on pr...
On inimesi, kes ütlevad, et ei suudaks ilmaski elada mujal, kui Eestis. Korraks ära võib ju käia, ütlevad nad, aga kodu on siin ja sellest pikalt eemal või äralõigatuna ei suuda nad olla. Kas Eestis on hea elada? Mis on positiivne ja mis on negatiivne ? Või on kuskil mujal parem? Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Samuti on siin ilus loodus ning vahelduvad aastaajad, mis paljude teiste riikidega erineb. Imetlusväärseks on meie must leib ja kohukesed ning sini-must-valge, mida lipupäevadel uhkusega lehvima panna. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju...
Seksuaalsus Seksualsuus on viis mille kaudu me väljendame ja tajume ise ennast ja partnerit.Seksuaalsus on rohkem kui vahekord kaheinimese vahel see on nii füüsiliste kui ka emotsioonalsete tunnete mäng. Seskusaalsus läbib kõiki inimesi sünnist surmani.Seksuaalsus on suur osa meie elust ja olust. Seksuaalsus vanasti oli väga palju piiratud kirikupoolt. Tänapäeva seksuaalsust on mõjutanud väga palju meedia ja eriti televisioon nagu õeldakse ,et seks müüb on ka tänapäeva seks mood muutunud kui võrrelda vanaaja unistuste naist ja võrrelda tänapäeva mõnda modelli on ikka erinevus katastroofiline kui võtame aluseks sellise väikse kuju nagu Venus ja näiteks Carmen Kassi. Seksuaalsus ei ole mitte oma arvamus vaid on ideoloogia mida näidatakse telekast ja mis on muutunud aegadega kas tõesti on seksuaalsus kõigest üks ürg tung või kas seda muudavad meedia ja tänapäevased arusaamad? Kas tõesti vanasti a...
Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta. See on mitmeti mõistetav teema, kuid olen selle väitega nõus. Üks hea näide selle kohta, et kõik mis on meie ümber, on piirideta ja suhteline on Suure Paugu teooria. Selle kohaselt sai maailm alguse ca. 15 miljardit aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Ein...
Sõna kriis on mitu tähendust .kuid rohkem on põhjusied ja tagajärgi ,mis sellega kaasnevad. Osale inimestest tuletab selle sõna nägemine ,kuulmine halbu ja kurbi mälestusi.Kriis meie elus toob peamiselt kaasa stressi ja pisaraid. See, milline on kriis, oleneb tema põhjustajast.Majanduskriis toob endaga kaasa mitmeid ohte ja need omakorda teisi tagajärgi. Eestis on hetkel majandussurutis,mis on meid kõiki teatud määral mõjutanud, keda rohkem, keda vähem. Kõige rohkem teeb inimestele muret tööpuudus, mis on majanduslanguse üheks peamiseks ohuks. Kuna on tööpuudus siis paljud inimesed on lihtsalt kodus, mõned proovivad leida tööd samuti, on ka inimesi, kes on loobunud töö otsimisest ning on õnnelikud tööturaha saamisel. Kuid inimestel ei jätku tööturahast, et elada elamisväärset elu. See, et inimestel ei jätku oma rahast vajalikke ravimite ostmiseks on väga halb.See rahapuudus toob omakorda kaasa uue ohu ,mille tagajärjel suureneb haigete ...
Kas Eesti ärimaailmas on positiivseid eeskujusid? Positiivne eeskuju on erinevate inimeste jaoks mitmetähenduslik mõiste. Tihti räägitakse ärimeestest kui petturitest või varastest, kuid mida teeks lihtinimene, kui ei oleks ettevõtjaid? Eesti töötuse protsent oleks ~11% asemel vähemalt 50%, sest lihtsalt puuduksid töökohad. Mõne jaoks on positiivne eeskuju Urmas Sõõrumaa, kes omab osalust üle 60 ettevõttes mitmel pool Euroopas, kuigi ajakirjandus on tema mainet ja usaldust kõvasti hapendanud. Teine peab aga enda eeskujuks hoopis Armin Karu, kelle kasiinoäri teenused on sõltuvust tekitavad, kuigi äri on uskumatult edukas. Mina pean positiivseks eeskujuks ka enda isa, kelle kahemehefirma suutis hoolimata rasketele aegadele majanduses oma käivet kasvatada. Kas Eesti ärimaailmas on ka selliseid positiivseid eeskujusid, keda rahva seas veel respekteeritakse ja kes on suutelised looma Eesti Nokia? Väga edukat noore inimese ...
,, Kas elu on ilus? ,, Kindlasti arutlevad paljud inimesed teemal, et kas elu on ilus?Ja tavaliselt on nii, et niipalju kui on erinevaid inimesi on erinevaid arvamusi, sama ka selle teema juures. Küsi mis inimese käest tahes, nad kõik oskavad natukenegi erinevalt vastata. Niisiis kui küsida inimese käest kas elu on ilus, siis vastatakse tavaliselt oma tujude põhjal. Kui inimesel on hea tuju siis ta vastab arvatavasti, et elul pole väga vigagi. Ent kui inimesel on tuju kehv või tema meelt masendavad paljud probleemid, siis ta kipub ikka vastuseks esitama küsimuse, et mis see elu üldse väärt on kui me koguaeg kannatama peame. Inimesed kipuvad ,,elu" küsimuses tavaliselt ikka pessimistlikud olema. Peaaegu alati on nii, et kui inimestel juhtub midagi head ja midagi pakub neile rõõmu, siis tundub see nii väike ,selle tegelikult vähese halva kõrval, mis juhtub. Ma olen aru saanud , et enamus inimesi ongi p...
``Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.`` Iga inimene kujundab oma elu tehtud valikute järgi. Maailm on suur ja lai oma liigirikaste merede, ookeanide ja maismaaga. Tihtipeale kipume unustama oma kiire eluviisi kõrval meie kõige suurema rikkuse, milleks on loodus Maakera kopsud ehk vihmametsad toodavad päevast päeva suurtes kogustes hapniku. Kurb tõsiasi on see, et igapäev tapetakse seda suurt ``kopsu``, raidudes maha ohtralt puid, mida kasutatakse nii mööbli valmistamisel, elumajade ja hoonete kütmisel kui ka meile väga vajaliku paberi tootmisel. Salaraided ja tootmisjääkide taaskasutamisele mitte võtmine risustab ning hävitab loodust meie ümber. Tänapäeva urbaniseerunud maailmas tahavad kõik kiiresti rikastuda ja saada heale elujärjele, mis pole paha, aga selleks kasutada alatuid ja loodust laastavaid võtteid näib minu jaoks ebainimlikuna. Loodusest saab kõik eluks vajaliku, aga seda tuleb ka...
Millise ellusuhtumise ja väärtushinnanguid võtan kaasa oma kodust. Kuna ma enam oma vanematega ei ela arvan, et olen saanud juba enamuse väärtusihinnanguid nendelt kätte. Nemad ei ole minu ellusuhtumist eriliselt mõjutanud. Vanemad on alati lasknud minul valida ja teha omi otsuseid. Nad on lasknud mul eksida ja sellest õppida. Mu ema on alati mulle rääkinud, et ei tohi valetada, sest see tuleb alati välja. Seda olen ma ka praktikas tunda saanud. Näiteks kui ma ükskord lõhkusin emale sünnipäevaks kingitud kandiku ära ja selle kappi peitsin. Lõpuks leidis ema ikka selle üles ja jama oli suurem. Tänu oma vanematele hindan ma ka oma tervist. Eriti seda suitsetamise koha pealt. Ma olen kindel, et üks põhjustest, miks ma ei suitseta ongi see, et mu mõlemad vanemad suitsetavad. Minu üks tähtsaimaid väärtushinnanguid on ka veel minu halb suhtumine alkoholi. Minu ema on sellepärast palju kannatanud. Minu vanaema on jood...
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Me kõik teame, et paljudes kohtades maailmas on võimul ja ka oli võimul palju erinevaid valitsejaid ning me teame ka paljudest valitsejatest millised nad valitsejana olid, aga veel rohkem on olnud maailmas selliseid valitsejaid kellest me pole isegi kuulnud, ega kelle valitsemise ajast pole teada midagi. Kuigi neist pole midagi teada ollakse kindlad, et nendel aegadel on keegi valitsenud. Aga Shakespeari raamatu ,,Hamlet" peategelane prints Hamleti kohta on paljud inimesed küsinud endalt sellise küsimuse, et Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja oma kodumaal? Paljude inimest arust oleks ideaalne valitseja selline kes oskaks pühenduda mingile kindlale asjale rahva heaks. Selline hea omadus oleks olnud ka prints Hamletil kui ta seda ainult ise oleks soovinud. Sellest saab aru selles raamatus selle järgi, et kui prints Hamlet kohtub kaks kuud peale oma i...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? 21. sajand märgib tulevikus küllap tehnika, infotehnoloogia hoogsa arengu ning majanduse, poliitika ja kultuuri üleilmastumise aega. Võrreldes meie kallite esivanematega on tänapäeva noorte huvid ja harrastused muutunud rohkem seotuks tehnikaga ja selle arenguga. Inimesed on muutunud mugavamaks ja sellega kaasnevad ka nende eelistuste muutused. Kuid kas nad püüdlevad siiski õigete väärtuste poole? Tänapäeva noored on väga avastamishimulised ja neil on soov enda silmaringi laiendada. Vanematel aegadel polnud võrreldes tänapäevaga nii palju võimalusi anda arendamiseks. Tihtipeale jäi asi kas raha või mõne muu olulise asja taha ja noored polnud nii avatud meeltega. Tänapäeval on võimaluste arv suurenenud ja noored kasutavad seda rohkem ära. Nad on huvitatud väljasõitudest osavõtmisest ja ka väljamaa reisidest ning kodumaa erinevate muuseumide külastamine. Kõik see annab noorele...
Kuulsuse mõrud viljad Kes meist ei tahaks olla kuulus, see on arvatavasti iga inimese soov. Kuid kas see ikka on nii hea, kui tihti välja paistab. Tihti on juba väikestel lastel unistus saada kuulsaks ja tuntuks üle maailma. Vanemaks saades hakatakse ka juba mõtlema, et kui kuulsaks saada , siis proovida kuidagi maailma muuta. Kuulsana on seda ju väga lihtne teha. Alles vanemas eas hakatakse mõtlema , kas see on ikka hea olla kuulus. Sellel on nii häid kui ka halbu külgi. Hea on see, et oled tihti peale rikas, kui oled kuulus. Kõige sellega kaasnevad erinevad tiitlid ja kõik muu hea. Kõigile meeldib, et neid kiidetakse. Raha omades saab ka kõike endale lubada. Ostad mida tahad ja teed mida tahad. Tööl pole vaja ka väga käia, muidugi oleneb , mis on see asi mis teeb kuulsaks. Tihti ollakse kuulus, oma annete poolest või lihtsalt kõrgemasse klassi kuuluvuse pärast. Tava inimese mõt...
Traditsioonide ja uute tavade suhe tänapäeva muutlikus ühiskonnas Aastasadu tagasi, kui vaba ja suveräänne Eesti Vabariik oli meie eelkäijatele vaid helesinine unistus, elasid me vanavanemad, nende lapsed ja mitu põlvkonda lapselapsigi kindlate tavade ja normide järgi. Iga pere järgis kindlalt juba ammu paika loksunud ja end õigustanud plaane pea kõikjal: põllumajanduses, karjakasvatuses, religioonis, pühade tähistamisel, rituaalide läbiviimisel kui ka igapäevases pereelus. Suure mõra, mis tänaseni aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju. Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või näär...
Maailma parim asi Maailm on tohutult mitmekesine ning me kõik oleme leidnud enda ümbert erinevaid lemmikasju, -objekte ja -esemeid.Paljud objektid on kujunenud inimeste elu lahutamatuks osaks. Nendeks võivad olla toiduained, riideesemed, kaisuloomad, tunne või mingi tegevus.Mis need kõige paremad asjad siis täpsemalt on? Väikestele lastele on kõige meeldivamad esemed tavaliselt mõni mänguasi, mäng või maiustus, aga täiskasvanutel armastus, õnn, raha, töö, maja ja nii edasi. Mulle meeldivad väga erinevad asjad. Üks kindel favoriit nende seas on kindlasti reisimine. Õnneks on mul vedanud ning ma olen saanud päris palju maailmas reisida.Seda kõike tänu oma perele ja samuti seoses võistlustel käimisega. Reisil on huvitav näha erinevate riikide arhitektuuri, kultuuri, kuulata võõrast keelt, praktiseerida oma keeleoskusi,leida uusi maitseelamusi võõrast toidukunstist ja loomulikult ka puhata. Perega on palju...
Eudaimonia - nn Olen aru saanud, et sna 'nn' thendab midagi suuremat ja olulisemat, kui lihtsalt see ksik silp. Et olla nnelik, ei pea tingimatult olema rmsas tujus ega ka rmustama, vaid tundma vabadust, mida mitte miski muu inimesele pakkuda ei saa. Mis teeb meid tavaliselt nnelikuks? Kust tmmata piir nnelikkuse ja vhima vahel? Arvan, et see on meie, iga inimese, endi teadmine ja valik, mida oma nnelikkusega peale hakata ja ka muu heaga. eldakse, et tkoht tagab meile kindlustunde ja rahulolu ning julgen elda, et ka kool teeb seda meiega. Kus me oleksime, kus me istuks, kus me armastaks ja kas me ldse teeks seda, kui poleks ei kooli ega ka td. Mitte, et ma kikides lastevanemates kahtleksin aga ei usu, et nemad oleks suutnud ja viitsinud meid les kasvatada ja petada, kuniks tiskasvanuiks saame. Selle eest peaksin riigile tnulik olema, et me pole seal, kus me olla ei tahaks, niteks Aafrika krbe piirkonnas. Sealsed lapsed annaksid p...
Mulle meeldib suvi Suvi on soe aastaaeg, päistab päike ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada ja ei pea nii soojalt riides käima. Kõige suurimaks teguriks, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käija nappides riides, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel on rannas hea ujuda ja päevitada, viimase kohta mulle meeldib eriti kuidas nahk muutub mõnusalt pruuniks. Kui olid talvel valge kui lubi, siis suvel pruun nagu sokolaad. Päike kõrvetamas, kerge jahe tuuleiil puhkumas ja jäätis näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud. Minu arvates maitseb jäätis suvel kõige paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida. Suve õhtul on hea lõkke ääres istuda ja saslõkki süüa. Suvel maitsevad ...
Heategu läbi minu silmade Olen unustanud, kui tähtis on elu väljaspool minu maailma. Kui tähtsad on inimesed siin maakeral minu ümber. Selle kiirelt areneva tehnoloogia, globaalse soojenemise ja igapäevase õppimise või töötamise kõrvalt tuleb endale tihtipeale meelde tuletada, et just rahvas on see, kes mind toetab ning aitab toime tulla asjadega, millega ma üksi olles hakkama ei saaks. Me oleme harjunud, et meil on iga päev kõik olemas ning ei mõtle, mis homne päev toob, sest midagi hullu see tuua ju ei saa. Sööme, joome, magame, ühesõnaga elame. Ja mitte ükski tegur ei viita halvale elule ega probleemidele. Kui siis ainult need, mis me ise endale välja mõtleme või pisiasjad, millest laseme end lihtsal moel häirida. Kui aga panna kõrvale meie igapäeva probleemid ning need, mis toimuvad väljaspool meie suurt "egomulli", tuleb meelde, kui südametud me oleme olnud, kui enesekesksed ning egotsentrilised. Me mõtleme end ...
Juhendaja: Urmas Lehtsalu Koostaja: Tjorn Treu Klass: KP-21 Samasooliste kooselu, kas lubada või ei? Inimesi on nii palju erinevaid ning neil kõigil on omad eelistused mingite asjade suhtes. Ka maitsed on igal inimesel erinevad. Ning ka seksuaalne orientatsioon on paraku erinev. Kuigi võib tõdeda, et kuigi suurem osa inimesi siiski huvitub vastasoost olevatest isikutest, siis on ka neid, kes eelistavad samasoolisi partnereid. Kindlasti peaks olema lubatud samasooliste kooselud ning ka abielud. Nagu eelnevalt juba mainitud, siis on igal inimesel erinevad soovid ja vajadused, olgu ta siis bi, homo või hetero, vahet pole. Nad on ju samuti inimesed, kes kuuluvad samasse ühiskonda kuhu...
Karistamine Selles kirjandis räägime nii mõnegi jaoks üpris valusast teemast karistamisest.Et kas karistamine on vajalik ja mis koguses.Olemas on ka ju viise karistamiseks erinevaid vaevalt lapsi isiksusele ja enehinnangule kasulik kui iga eksimuse eest kohe rihma või vitsa saab. Enne tuleks proovida ikka heaga. Piibeliki on öeltud " Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge" kuid praeguseks on aru saatud et vaevalt see paarituhande aasta vanune tarkus kõige vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada.Vaid rääkida ja selgitada alles siis kui laps sihilikult mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta. On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hilje...
Mina ise Tihti on raske end kirjeldada. On kulunud 15 aastat , et saada selliseks nagu ma olen praegu. Nende aastate jooksul on mul olnud vabadus täita enda uudishimu, olen saanud avastada kõike mis tundub kummaline. Mulle meeldib elada sellist elu, mille ise kujundan. Mulle ei meeldi eksisteerida ühiskonna poolt ettekirjutatud reeglite järgi, sest olen ise oma elu kujundaja. Mulle meeldivad inimesed, kes jäävad alati iseendaks, kellel on asjade kohta oma arvamus ja muidugi hea huumorisoon on väga tähtis. Selliste iseloomuomadustega kirjeldan oma lähedasi sõpru. Ma arvan, et olen praegu elustaadiumis, kus läbi igapäevaste raskuste ja erinevate situatsioonide avastan enda kohta uusi külgi ja just see voolib minust lõpliku isiksuse. Milline on mu iseloom? Tihtipeale olen ma närviline, kuid see on tingitud kiirest elutegevusest, sest kardan, et kõike ei jõua korraga teha. Olen ala...
Igaühe õnn on kordumatu Õnn on miski, mille poole pürgime me kõik. See on kui valguskiir, mis annab põhjuse aina edasi minna ning mitte seisma jääda. See on kui kokaiin ja suits- sõltuvust tekitav. Paraku ühe õnn võib olla teise õnnetus. Sündmus, mis ühel hetkel tõi rõõmu, võib järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
