Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

" bakterid" - 2543 õppematerjali

bakterid on ainsad organsimid, mis suudvad lämmastkallikana kasutada õhulämmastiku 15. Kuidas mõjutavad patogeensed bakterid organismi? Enamik patogeenseid baktereid moodustub mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. 16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkoloos.Levib õhupiisknakkusena.
14
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum...........................................................6 2.Hallitused.................................................................................... 6...

Bioloogia - Kutsekool
10 allalaadimist
3
odt

Taimed, seened, bakterid

pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf ­ seeneniit Mütseel ­ seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid ­ sümbioosis puudega ­ kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid ­ elavad teiste organismide kulul teda kahjustades ­ vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened...

Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist
24
docx

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine

Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, ilma, et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks.  Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. 6. Bakteri ehitus 1.Bakteritel on rakumembraan. 2 Bakteritel on tsütoplasma 3.Bakteritel on tuumapiirkond, kuna tuum bakteritel puudub. 4.Mõnedel bakteritel on ka viburid. Tavaliselt on vibureid kas üks või kaks. 7. Bakterite paljunemine. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid. Mõnel liigil on täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist, kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil. Mõnel bakterirühmal (nt Hyphomicrobium) esineb pungumine. 8. Bakterite tähtsus looduses. Enamik baktereid on taimedele kasulikud. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi – lämmastikuga. Bakterid aitavad suurendada mullaviljakust, muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 9. Seente kasulikkus (4-5 näidet).  Lagundajad - tagavad aineringe maal.  Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismid...

Bioloogia - Kutsekool
11 allalaadimist
10
docx

Bakterid ja rakud

Millisel joonisel on kujutatud seent ja millisel bakterit? Seenerakk on joonisel A ja bakterirakk on joonisel D Missugune ühine tähtsus on seentel ja bakteritel looduses? Mõlemad seened ja bakterid on looduses lagundajad.Lagundatakse ka jääke, mida loomad ei suuda lagundada. 2.Joonise üks pool kujutab looma-,teine taimerakku.Kumb neist on tähistatud A- ga,kumb B-ga? A-ga on tähistatud taimerakk ja B-ga loomarakk Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure.Tabelis on esitatud nende rakustruktuuride põhiülesanded.Märkige iga ülesande juurde õige number. Ülesanne Number joonisel Varustab rakku energiaga 4 Juhib rakus toimuvaid protsesse 1 Sisaldab varu-ja jääkaineid 3 Transpordib aineid rakus ja osaleb 2 ainevahetuses. Nimeta kaks taimeraku struktuuri,mis puuduvad loomarakus. 1.kloroplast 2.rakukest 3.Joonisel on kujutatud kahte erinevat etappi bakterie lust: Pooldumist ja spoori moodustumist. Spoori moodustumist kujutab joonis B Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? Pooldumisel t...

Bioloogia - Keskkool
92 allalaadimist
4
docx

Algloomad, bakterid ja viirused

Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste põhjustajad koduloomadel j...

Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist
86
pdf

Bakterid

G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsedfakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasun...

Bioloogia - Keskkool
55 allalaadimist
4
docx

Viirused ja bakterid

Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNAgenoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest kehavedelikega HIV ja AIDS-nakatumine toimub verega ja seksuaalse kontakti kaudu 5. Bakterhaigused: Tihti puututakse kokku õhu teel levivate bakterhaigustega, nt- kopsupõletik, tuberkuloos Bakteriaalse haiguse võib saada ka ebakvaliteetsest toidust, nt- nakatunud on toiduks tarbitav loom, toit on on seismise hakanud roiskuma, taimed on kotaktis olnud loomade väljaheidetega Saastunud vesi, peamine koolera allikas Võivad levida ka...

Bioloogia - Keskkool
29 allalaadimist
1
docx

Seened ja bakterid

Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest ­ bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse...

Bioloogia - Põhikool
1 allalaadimist
4
docx

Bakterid ja nende kasutamine

Biotehnoloogia - Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2. Bakterite biotehnoloogiline kasutamine A) Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. B) Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas. C) Bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. D) Kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. E) alkoholitööstuses tärklise lagundamiseks vajaliku ensüümi tootmine bakterite abil 3. Bakterite kasutamine ravimi-,tekstiili-ja keemiatööstuses A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide tootmine biolisanditega pesu...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
8
doc

Bakterid ja viirused

Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemiseDNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja...

Bioloogia - Põhikool
41 allalaadimist
10
docx

Viirused, bakterid ja GMO

Antibiootikumide kõrval toimed: bakterite resistentsus, hävitavad kasulike batereid, seedehäired. Kopsupõletik Salmonelloos Süüfilis Tuberkuloos Koolera gonorröa Õhu kaudu Toidu kaudu Suguline Õhu kaudu Saastunud suguline vesi Alexander Fleming avastas antibiootikumi. MRSA – haiglabakter, bakterid , mis on vastupanuvõimelised mitme antibiootikumi suhtes Bakterid paljunevad mittesugulise pooldumise teel. (kromosoomide kahekordistumine, raku kesta kasv) Bakterid vahetavad oma geneetilist infot:  Keskkonnast DNAd omastades  Bakteriofaagide transport  Kahe raku vahelise kontakti ajal Prokarüootid – eeltuumsed Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Nanotehnoloogia – rakendusteadus, nanomeetrites mõõdetavate seadmete ja materjaliosakeste loomise ja neile kasutuse leidmisega Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot Biotehnoloogia – rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses Bioreaktor – seade, kus keemilisi protsesse korraldavad elusorgnismid või elusorganismidelt eraldatud biokeemiliselt aktiivsed ained Ve...

Mikrobioloogia - Põhikool
10 allalaadimist
6
docx

Viirused ja bakterid - küsimused

Kes on viirused, põhjenda. 2. Kirjelda viiruste ehitust. 3. Kirjelda viiruste võimalikke elutsükleid. 4. Kus leidub baktereid, kirjelda nende kuju, suurust, värvust, liikumist. 5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita...

Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist
4
doc

BIOLOOGIA: rakud ja bakterid

Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb tuum...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
21
docx

Patogeensed bakterid

k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA ­ FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA ­ GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ­ ORDO; KLASS ­ CLASSIS; HÕIMKOND ­ PHYLUM; RIIK ­ REGNUM; Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algl...

Bioloogia - Keskkool
18 allalaadimist
3
odt

BAKTERID JA VIIRUSED

Millistes osadest viirus koosneb? -nukleiinhappest(genoom) -valkudest Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? -struktuurgeenid -geenid, mille pealt sünteesivad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljundamise -regulaatorgeen (mõjutavad peremeesraku ainevahetust, suunates raku uusi viirusosakesi tootma) Viiruse ümbris- kaitseb viirust ja aitab sellel peremeesrakku pääseda. 2. Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega. - ei ole ainevahetus - ei ole rakuslist ehitust - ei paljune iseseisvalt - ei kasva ega arene 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline tsükkel - kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruste genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega(on mitteaktiivne) (lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks) transtuktsioon- geneetilise onfo kandumine ühelt bakterirakult teisele. 4. Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel?...

Bioloogia - Keskkool
24 allalaadimist
4
pdf

Viirused ja bakterid

lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiirenakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56) - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on: - Sobiv temperatuur - Niiskus - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks) - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut) - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O​2​) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed - Võivad tekitada ​spoore ​(bakterirakust eraldub enamus vett, ümber tekib tugev kiht), mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi ni...

Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist
4
pdf

Viirused ja bakterid

lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiirenakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56) - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on: - Sobiv temperatuur - Niiskus - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks) - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut) - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O​2​) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed - Võivad tekitada ​spoore ​(bakterirakust eraldub enamus vett, ümber tekib tugev kiht), mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi ni...

Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist
3
doc

Raku ehitus ja talitlus

1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi üht...

Bioloogia - Keskkool
211 allalaadimist
5
doc

Seened

Millised seened ei kuulu taimeriiki? Seente mitmekesisus. 2. Hulkrakse seene ehitus. 3. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine. 4. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. 5. Bakterite ehituslikud iseärasused. Rõngaskromosoom. 6. Bakterite ainevahetus ja paljunemine. 7. Bakterid ja seened biotehnoloogias. 1. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma ­ja taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teist...

Bioloogia - Keskkool
260 allalaadimist
19
docx

Eksami teemad

teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid , algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased...

Bioloogia - Põhikool
219 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun