Mis valmistab mulle liikluses muret? Kui nüüd mõtlema hakata, siis mis tegelikult valmistab mulle, kui kooliõpilasele liikluses muret ? Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada. Kindlasti valmistab probleeme ka l...
Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama...
Rohkem tegelevaid noorukeid! Oma vaba aja sisustamiseks on mitmeid võimalusi. Lihtsalt mõned noored ei tea kuidas seda kasutada ja seepärast nad ei kujuta ette ka kuidas teistmoodi sisustada enda vaba aega. Niisiis nad võtavadki ette järgmised tegutsemisviisid, et muuta oma vaba aega sisukamaks... Suureks probleemiks alaealiste noorte seas on loomulikult alkoholism. Nende mõtteviis, et ,,oh, megalahe joome end täis siis on hea olla" on kõige selle tunnustajaks et tänapäeva noored ei oska midagi targemat välja mõelda enda vaba aja sisustamiseks. Samuti võib nimetada teisigi noorte leitud vabaaja tegevusi mida nad harrastavad. Selleks osutuvad veel suits, narkootikumid ja vesipiip. Suitsu tõmbamine on laialt levinud. Isegi 11 aastased noored ei leia endile muud tegevust, kui raisata raha ning aega sellise mõttetu tegevuse peale. Ja nagu teadagi siis tekitab suits kortse, kollaseid hambaid ning kiiret vana...
Tahtsin teha jõulujooma , saatsin ema jooke tooma . Sõbrad ka ma kokku ajan nende kingitusi vajan . Kokku tuleb terve klann , soojaks läheb vorstipann . Kurku voolab õllekene põleb ema põllekene . Pidu käib nüüd täies hoos , maja vaevu seisab koos. Otsas on meil pohlamoos naaber ennast üles poos . Järsult käes on aasta uus , viina hais on ikka suus . Auto otsapidi puus , valu tunnen küljeluus. Rahakotis liblikad, jalgadel sinikad. Aga ära muretse sa, sest aasta on 2009!
Ühel põletaval suvehommikul tõttas Mattias Linda kaevust vett tooma. Rõõmsameelne Linda oli meeleldi valmis Mattiasele vett andma, kitsi ta polnud. Mattias ise oli natuke terava keelega ja võis ka kõige lõbusatujulisema inimese tuju ära rikkuda. Ükskõik, kui lämmatav õues oli või kui mahe tuul puhus Mattias ei lahkunud toast ilma oma suursuguste teksadeta, valge maikata ja omapäraste sandaalideta. Linda seevastu oli innukas ja aktiivne, umbes 25 aastat vana piiga. Kõik ümberkaudsed külaelanikud alati imestasid, kust selline särtsakas plikatirts oma energia saab. MATTIAS (veidi nipsakalt):"Too vett!" LINDA (kohkunult):"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema. MATTIAS:"Pulgaga!" Linda loodab, et meesterahvas minema läheks ja ta rahule jätaks, kuid paistab, et Mattias e...
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge....
Koolikiusamine oleneb tutvusringkonnast Kõik ebanormaalsed tegevused- kiusamine, narrimine, nõmetsemine saab ikkagi alguse tutvusringkonnast. See oleneb sellest, et kellega sa suhtled ja kas nad on varem midagi veel korda saatnud. Alatihti on ka loomulikult viga lapse kasvatuses ja vanemates. Miks on vaja kiusata kaasõpilasi? Arvatavasti mitte sellepärast, et neid häirib näiteks see, et kellegil on suured kõrvad vaid see hoopis, et on on vaja olla lahe ja midagi nõmedat korda saata. See aga keda kiusatakse saab kohutaval moel haiget ning sellest võivad jääda eluks ajaks armid. Kiusajate vastu midagi teha ei anna, tuleb olla lihtsalt ise tugev ja vastu hakata. Kui oled ühe korra narritud või kiusatud jäädakse seda ka edaspidi tegema ning kui sa sel korral vastu ei hakka mõeldakse juba järgmisele kiusamiskorrale. Sel juhul võivad asjad kiskuda päris jubedaks kuni peksmiseni välja, kui sa enda eest välja ei astu. Mina arva...
Kevad Talv nüüd jäänud seljataha, kuid Sina nüüd vaata maha. Jalge all rohelust täis niidud, Ning ilmad kevadessegi viidud. On kevad käes, nüüd tunne hea, ei enam külmetama pea. Selge saab panna riided õhemad, sest pole ilmad enam jahedad. Kevad on tärkamise aeg, ning korda teha tuleb aed. Tärkamas lilled on, Ning krooksub tiigiservalgi konn. Ka päikesekiiredki põski paitamas, Ning meid pruuniks saama aitamas. Kevadel alati eriline mõju, luua Sulle hea tuju!
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsi...
jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia. 7) Käänded Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused: Kääne Küsimus Näide 1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida? Põõsast 4
Eestimaa tänavalapsed Tänavalaste probleemiks on see,et neil pole sõbralikku ühiskonda,kus olla või elada.Tänavalapsed on tavaliselt kodutud.Neid on hüljanud vanemad,kes ei saa laspsega hakkama.Milline on Eesti laste tänavaelu? Kui vanemad on joodikud,siis laps visatakse kodust välja.Tänavalapse elu tänaval on raske.Tal pole kodu, kus elada.Nad otsivad toitu prügikastidest või siis varastavad poest.Tänavalastel on riided katki,mustad ja koledad.Neil pole võimalik kuskil korralikke riideid saada.Tänavalapsed haisevad,sest neil pole ennast kuskil pesta.Suvel käivad kuskil ujumas kui võimalik.Tänavalastel on see probleem,et nad kerjavad.Mõni lahke inimene annab tänavalastele raha,et nad saaks toitu osta.Teised kõnnivad mööda ja ei tee väljagi.Mõnedel juhtudel on nii,et tänavalapsi kasutatakse ära.Lubatakse,et viiakse koju,tegelikult kästakse varastada või muidu lubatakse ära tappa. Põhiliselt satuvad lapse...
KÕRBOJA PEREMEES Villu saabus vanglast. Ta oli sinna sattunud inimese tapmise tõttu, enda sõnul kaitses ta selle teoga Eevit, sest Künka Otto oli tüüdanud teda. Kuid raamatu vältel on villu töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest...
Õnnelik puuraidur Ühes kauges metsas üle kivide ja kändude elas ühes külas üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehike oli päevad läbi metsas, alles hilja õhtul jõudis külla tagasi. Ühel päeval, aga nägi ta metsas suurt valget kuma. Mõtles, et mis see ikka on, kuu sära või midagi. Kuid see kuma oli ka siis kui kuud varjasid suured pilved. Ta läks sellele lähemale. Vaatepilt oli ehmatav. Raidur nägi maas lamavat väikest haldjat. Mees püüdis haldjaga rääkida, aga asjatult. Raidur võtti haldja sülle ja viis koju. Pani ta voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli neiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast. Ta läks tema juurde kohe küsimusi esitama. ,,Tere, mina olen haldjas Maagia." ,,Tere,tere mind kutsutakse siin raiduriks." Haldjas rääkis raidurile kogu loo ära kuidas ta nõia eest põgenes ja viga sai. Mees oli valmis Maagiat aitama. Ta pidi päästma ...
Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud oma vanematega hästi läbi. Tall tekkis selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Vil...
Kas kohustused või vabadus Inimesele on antud valiku võimalus, kuidas oma elu elada. Nii igaüks meist kui ka kogu rahvas seisab iga päev valikute ees, mida teha, kuhu minna. Vabadust võib vaadelda kui olukorda, kus inimesel ei ole kohustusi, kuid iga tehtud valikule võtab inimene kohustuse selle täitma. Rasestunud alaealisel ei ole alati vabadust valida kas teha aborti või jätta laps alles, sest tema otsust võivad mõjutada tema eest kohustusi kandvad lapsevanemad. Samuti kuritegu korda pannes tihti püütakse oma kohustuste eest minema hiilida ning magusamat elu edasi elada, sest vanglas kaoks kogu vabadus sõnaõigusele, kui ka valikule ise oma elu juhtida, kuna pead alluma kohtu otsusele ja kuuletuma vanglas olevale korrale. Tänapäeval on reasestunud alaealise nooruki nägemine tänavatel muutnud normaalseks nähtuseks, kuid seadusi muuta on väga keeruline. Kui alaealine on jäänud rasedaks, peavad arstid sellest t...
Klassikirjand Plaanid ja tegelikkus Plaanid ja tegelikkus, mida me selle all mõtleme? Kas, et plaanis milla ülikooli või tegelt kui aeg ülikooli minna, lähed hoopis kooli laisklema minna. Tihti ütleme, et lubame üht ja teist, kuigi ei täida seda lubadust. Alati tuleb midagi tähtsat või vähem tähtsamat ette Näiteid võib tuua palju, aga ma toon välja ühe, mis minu arvates on tähtis. Ülikoolis, mõtled, et lõpetad kooli ruttu ära ja lähed tööle ja ongi asi nii lihtne. Tegelikult, ei käi asi nii. Sa võid ju mõelda, et homme lähen teen lõpueksami ära ja kool lõpetatud. Ärkad hommikul üles, vaatad ringi, magad edasi. Hiljem, aga küsid endalt, miks, miks ma ei läinud. Ja siis vaatad vanematele otsa ja küsid raha. Vastad kõik korras jne. Kuigi endal eksamid tegematta. Veel on teema mis juhtus mu sõbraga. Läks Tallinna elama, kuna sai nn...
Konguta Kool Märt Mäemees LÕBUSAD SÕDURILOOD 5.klass Eesti Keel Margit Ott 2010 Sisukord Autorist.........................................................................................................lk 3 Raamatust.......................................................................................................lk 4 Kasutatud kirjandus.........................................................................................
Berti Vägiteod 1. Miks jäi Berti käsi postkasti kinni? 2. Kes olid Berti sünnipäevapeol? 3. Miks Väike-Erik lihavõtete ajal väljas ei käi? 4. Kes lõi kooli jalgpallimeeskonnas võidumängus kolm väravat? 5. Mis ülesanne oli ema-patrullil emadepäeval? 6. Miks pani Bert töövestlusele minnes fraki selga? 7. Kuidas õnnestus Åkel ja Bertil mopeedi putitamine? 8. Kus käis Bert tööpraktikal? 9. Kus võtsid Bert ja poisid vastu uut aastat? 10. Mis sulle meeldis selles raamatus? Miks? Mis ei meeldinud?
Kõne. Tere kallid kuulajad! Täna ma kõneleks koertest. Kas teate, et tänaseks on teada üle 400 koeratõu? Kusjuures koera kõige sarnasem sugulane on hunt, sest nad mõlemad on röövloomad, kes on eluspüsimiseks sunnitud jahtima teisi loomi. Ka on nad mõlemad karjaloomad ning iseloomult seltskondlikud olevused. Neil on vaja kindlasti juhti, kes neid talitaks. Koerad ja hundid on väga tundlikud loomad, sest eriti koerad võivad tunda teiste suhtes armukadedust. Üks elus näide oleks minu kodus olev kutsikas Muff, kes on nii armukade, et kui meil on külalised, siis poeb ta alati minu kaissu ja ei taha sealt liikuda. Koerad on väga võimelised kohanema muutuvate oludega. Kõige populaarsemateks koduloomadeks on saanud just koerad sellepärast, et neil on väga erinev iseloom ja välimus, mis aitab neil ellu jääda. Kui hakata kutsikat valima, siis tuleks silmas pidada järgmisi asju: 1)Kui va...
Miks on nukuteater eriline? Nukuteatril ei ole rahvust ega keelt. Eestis on nukuteater eelkõige lasteteater ja vähem noortele ja täiskasvanutele suunatud teatrivorm. Samas, nagu tõestab ka "Tallinn Teater Treff", ei ole see mujal maailmas sugugi nii. Nukkudega mängimine seostub eelkõige lastega. Teatrinukud ja mängunukud on aga äärmiselt erinevad tähtis on nukujuht. Nukunäitleja võib ka kõige tavalisema eseme elama panna. Tänastele lastele suunatud nukuteater peab võistlema arvutimängude ja tehnoloogiaimedega. Kuidas püsida laste silmis konkurentsis? Üks peamisi eesmärke, millest Eesti Riiklik Nukuteater juhindub, on vältida n-ö paberist ja papist nukuteatrit. Püüame tõestada, et see, mis paelub tänapäeva lapsi arvutimaailmas, on olemas ka nukuteatris. Ja rohkemgi veel. Püüdleme nii tehniliselt kui kunstiliselt täiusliku nukuteatri poole. Me alles otsime, katsetame ja avastame nukuteatriimesid siin Eestis. Te...
KÕNE Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Mina tahaksin arutleda teemal, kumb on tähtsam, kas inimese sisemine või välimine ilu. Kujutage ette, et te kohtute inimesega, kes on maitsetult riides, kummalise soenguga või muidu imelik. Kas teil tekib soov sellise inimesega koos olla? Ma arvan, et enamik eelistab meeldiva välimuse ja stiilse riietusega inimest. Samas võib olla välimus petlik ja kauni väljanägemise taga võib peituda ülbe ja ennastimetlev olevus. Kumb on siis tähtsam, kas sisemine või välimine ilu? Selleks tuleks mõelda, mida me üldse ilusaks peame. Kindlasti on väga erinevad noorte ja vanemate maitsed. Noortel on palju erinevaid stiile. Osadele meeldivad lohakalt hoidvad lohvakad särgid ja kotakad püksid, teisele jällegi kitsad teksad ja T-särk. Noorte arust peab väljanägemine olema moodne, vaheldusrikas ja sikk. Vanemad aga hindavad just nimelt rohkem loomulikku ilu. Nad on rohkem k...
See on üks toredamaid raamatuid üldse, mida ma olen lugenud. Ning see oli selle pärast ka hea, et lugu oli samas raamatus mis "Kummitarzan ja teised". Selle raamatu algus rääkis Nurgamaja elanikest ja teistest tegelastest.Ning seda maja kutsuti sellepärast nii, et see asus nurga peal. Raamatu tegelased olid Härra Torm, Irene TV ja preili Ronk, Frode, tema ema Carla, isa Henry ja Simme kes elas nurgamaja hoovis. Härra Torm keda Frode kutsus "Tormiuputuseks" talle ei meeldinud miski ega keegi. Aga tema üleval elavad Irene TV ja preili Ronk kes hoolitsevad ja räägivad temaga kogu aeg mis talle ei meeldi. Ning kui Simme ja Frode olid juba sõbrad, siis Simme õpetas Frodele palju krutskeid.Ükspäev teagid nad sellist vigurit, hakkasid keset tänavat sõrmega taevasse vahtima ja siis need inimesed kes sealt möödusid hakkasid taevasse vahtima.Ning kui oli hulk rahvast koos, siis hiilisid poised minema ja üks paks mees hakkas käratsema, ...
Maailma loomine. Maakera tehti seitsme tööpäevaga valmis. Esimesel päeval seati professor ABC juhatusel taeva tähestik korda ja määriti maakera teljed veega sisse.Siis hakati telgedele meridiaanide niitisid kerima ja maakera kuduma.Teisel päeval hakati inimest tegema.Algul tehti üks ja see oli mees aga tal oli siin palja maa peal väga igav.Siis hakati mehele seltsiks naist tegema.Kuna aga mehe peale kulutati kogu materjal ära,pidi naise tegemine sootuks ära jääma,kui poleks olnud üht tarka meest,kes tegi mehe väheke väiksemaks.Nimelt tegi ta naise mehe külje luust.Kolmandal päeval kasvatati mets ja saadeti sinna ilma kindla elukutseta inimesed puid raiuma. Neljandal päeval ehitati koorelahutamismasin.Siis lahu- tati kitikud riigist,riigiviin samagonnist ja Ants oma naisest. Viiendal päeval tehti kalifeepüksid,hoburaudtee,nahksillad, punnivinnad,riigi-ja linnavolinikud ja igasugused une-näod. Kuuendal päeval tehti...
Talverõõmud Talverõõme mul ei ole. Sellepärast, et mulle ei meeldi enam ammu talv. Need külmad ilmad, lumi ja jää on minuarust lihtsalt vastikud.Talverõõmud on minu arust eelkõige väikestel lastel. Nad ootavad talve pikkisilmi, et saaks kelgutada, hangedes mürada, suusatada ja uisutada.Talverõõmud esinevad veel neil, kellele meeldib lumelauaga sõita või mäesuuskadega või mis iganes.Eks mul oli ka kunagi väiksemana suur lume armastus. Oli ju nii tore tüdrukutele lumesõda teha ja siis rooliga kelkudega mägedest alla lasta ja suuri kindluseid ehitada. Kuid ma olen sellest nüüdseks välja kasvand.Minu arust ei saa ju rõõmuks nimetada seda, et riided saavad pidevalt märjaks, mingit möksi sajab taevast alla ja teed on paksu lund täis. Välja minnes pead panema paksult riidesse, et natukenegi soe oleks ja pead ettevaatlik olema isegi kõndides, sest kunagi ei tea millal sa pikali võid kukkuda jää tõttu või siis väikesed poisid teevad omavahel lum...
Kas vajame filmi/seriaali muistsest vabadusvõitlusest? Läbi ajaloo on Eesti pidanud sõdima oma vabaduse eest, kaotades palju elusid, kannatades palju, kuid samas tõstnud rahvustunnet ja kindlustanud meie riiki. Suuremad sõjad vabaduse eest on pandud ühise nime alla: muistne vabadusvõitlus. Kuid kas inimesed teavad sellest piisavalt, või oleks vaja luua film muistsest vabadusvõitlusest? Termin eestlaste muistne vabadusvõitlus võeti kasutusele 1920. aastate Eestis ja see sidus kahte suuremat võitlust vabaduse eest. Juba 13. sajandil oli Muinas-Eesti peaaegu ühtne riik, mille rahvas tegutses koos. Baltisakslased, pidades Eestit niiöelda metsikuks maaks, tõid siia ristiusu ja üritasid seda eestlastele peale suruda, kuid see vaid tugevdas rahvustunnet ning sundis eestlasi enda huvide ja uskumuste eest seisma. Kuigi ristisõda kaotati, jäi rahvustunne püsima, innustades eestlasi enda vabaduse eest ed...
,,Sefiirist Loss" Ketlin Priilinn S IS UKO RD Autori tutvustus Põhisündmused Tegelaste tutvustus Meelejäävaim sündmus Meeldejäävaim lõik Soovitus Autori sõnum Mõtted, tunded AUTOR KETLIN PRIILINN sündinud 31. märtsil 1982 eesti kirjanik, tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde teinud kaastööd ajalehele Äripäev 2004. aastal lõpetas ta Eesti- Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise PÕHIS ÜNDM US ED Inga-Kerstin läheb uude kooli Tutvub uute klassikaaslastega (ja ka J akobiga) J akob ja Inga-Kerstin hakkavad rohkem suhtlema Inga-Kerstin avastab J akobi saladuse Inga-Kerstin ja J akob käivad iga nädalavahetus baaris J akob ja Inga-Kerstin tutvuvad Andreasega ja Darjaga J akobit nähakse baarist välja tulemas Andreas visatakse kodust välja J akob lõpetab Andreasega suhtlemise J akob pekstakse läbi tema saladuse pärast...
Curriculum Vitae 15a mees 5 aastat teeninduskogemust edukas ettevõttes Vanus: 15a Sugu: mees Perekonnaseis: Vallaline Lapsi: pole Kontaktid: e-post: [email protected] Mobiili number: +372 56328182 Kodune telefon: 46 36533 Aadress: Hiiumaa, Käina vald Sõpruse põik1-15 EESMÄRK Usun, et rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi teenindus valdkonnas, suudan luua ettevõttele olulist lisaväärtust. Väärtustan meeskonnatööd ning hindan head ajakasutust. SOOVITUD AMETIKOHT Esmane valik Kategooria: teenindus Ametinimetus: adminsitraator SOOVITUD TÖÖ Töö liik: palgatöötaja Töö aeg: täistööaeg Palgasoov Alates 800 EUR kuus (Neto) alates: Soovitud Tallinn, Hiiumaa asukoht: HARIDUS põhiharidus: alates 2002 Käina Gümnaasium (Eesti) - kallakuga- eriala: matemaatika-lood...
Hotell Sunrise Sõpruse 11 92101 Hiiumaa faks 6 676 211 "administraator" 26. aprill 2011 Kairo Kuuse Sõpruse põik 1-15 92101 Hiiumaa tel +372 56328182 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud Hotell Sunrise administraatori leidmiseks. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. Hotellis Lõoke olen tegitsenud administraatorina mõni aeg. Ülessandeks oli inimeste vastuvõtmine ja teenindamine. Pidin teenindama suuri Eesti kui ka välismaa gruppe. Suutsin tõõga hakkama saada nii hästi, et Hotelli kodulehele laekus palju kiidusõnu personali ja hotelli enda kohta. Olen kindel, et suudan tagada seda ka Teie hotellile. Olen omandanud põhihariduse Käina Gümnaasiumis matemaat...
DORIS KAREVA DORIS KAREVA Ta sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis, Tartu Ülikoolis aga ta pidi minema kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õ...
SÕNASTIKUVORM (ainsuse nimetav) hõlbus- lihtne Erand sõnad on NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI tõrges- vastu ajama need sõnad on samad ainsuse- nimetav- omastav ja osastavas krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?) LÕPUD: t vihikut ...
Kuidas kiiremini ja paremini lugeda Avarda oma pilguvälja! Lugemise ajal liiguvad silmad pause tehes mööda ridu. Tegelikult toimub lugemine siis, kui silm peatub. Hea lugeja ei liiguta silmi kiiremini, vaid teeb vähem pause ja võtab ühe pausi ajal vastu rohkem infot. Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadat...
Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodep...
Janika Kleemann 9c Kui ma oleksin õpetaja ... Õpetaja amet on üsna raske ja vastutusrikas, sest selle tööga kaasnevad tavaliselt unetud ööd, palju mõttetööd ja samuti kontroll õpilaste üle. Õpetajaid on väga erinevaid. On ranged ja leebed õpetajad, mõned annavad palju õppida ning nõuavad tunnis täielikku vaikust, teised on sellised, kelle tunnis on meeldiv olla ja huvitav kuulata. Mina õpetan Tallinna Inglise Kolledzis gümnaasiumi klassidele inglise keelt. Tunnen, et õpilased tulevad minu tundi rõõmsameelselt ja lahkuvad rahulolevana. Õppida ma kodus palju ei anna, enamasti vaid kontrolltöödeks. Tunnis ei nõua ma haudvaikust, väike töösumin on meeldiv. Üldiselt töötavad õpilased minu tunnis kenasti kaasa ja neile meeldib, et minu tunnid pole ühekülgsed, annan palju erinevaid ülesandeid ning vahest korraldan välja...
Kas truudus on juhuse puudus? Truudus.Mis see on ? Öeldakse, et truudus on juhuse puudus.Kas ikka on ? Kustmaalt üldse truudus lõppeb ja algab petmine? Usun, et selline küsimus kimbutap väga paljusid. Truudus ei ole juhuse puudus , vaid pigem südametunnistuse asi. Kas saab üldse kindlalt öelda , et kustmaalt hakkab petmine ehk lõppeb truudus? Tegelt sellist asja ei saa kindlalt öelda , kuna meie kõigi jaoks on piirid väga erinevad. Kuid kui inimene tahab olla oma kallimale truu, siis ta teeb selle nii , et tal ei tekkiks juhust teda petta, kuna kõik juhused on varem ette ära näha. Ning neid annab alati kuidagi ära hoida. Kui mingil mõjuval põhjusel näiteks mehele ei meeldi enam enda naine või armastus on kadunud nende vahel, tuleks kiiremas korras suhe lõpetada. Muidu, kui mees ei ole enam truu, siis saab naine väga palju haiget. Ning kui suhtes puudub truudus, siis laguneb see suhe üpris kiiresti ikka laial...
Meie pere traditsioonidest Traditsioon ehk pärimus on põlvest põlve edasiantu, pärandatud komme, tava, ajaline pidevus. Traditsioone on väga erinevaid ja neil on eri inimeste gruppides erinev roll. Eelmise sajandi alguses olid tavad perekondades, kui kõige levinumas kasvukeskkonnas, väga olulisel kohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus. Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha, jutustas pere vanim naine, kuidas luuakse peret, suheldakse inimeste vahel ning üldse elust-olust. Praegusel ajal on südamlikud perekesksed kõnelused välja tõrjutud. Parimal juhul saab pere kokku teleri ees ühiselt istudes, kuid see ei ole õnneks seaduspärasus. Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest põlve kommete pärandamin...
Klass....... Olen poiss/tüdruk Vanus ....... 1)Kas sa raamatuid loed? a)ei loe b)väga väga harva c)natukene d)loen e)väga tihti 2)Loen raamatuid... a)vabal tahtel b)vastu tahtmist c)kuna peab(kohustuslik kirjandus) 3)Loen tavaliselt.. a)pakse,mahukaid raamatuid b)keskmise paksusega c)õhukesi raamatuid d)ei ole oluline 4)Ma loen rohkem.. a)Eesti kirjanike teoseid b)välismaa kirjanike teoseid c)kirjanike päritolu ei ole oluline 5)Eelistan lugeda.. a)ajalooliseid teoseid b)põnevikke c)ulmekirjandust/fantastikat d)õuduskirjandust e)memuaristikat f)noortekirjandust i)dokumentaalkirjandust j)midagi muud(kirjuta) ................................ 6)Miks loed raamatuid? a)silmaringi laiendamiseks b)meelelahutamiseks c)õigekirja parandamiseks ...
Tom Sawyer 1.peatükk Tom mängib, kakleb ja põgeneb Tom oli sõõnud vanamutikese moosi ja vanamutike tahtis teda karistada selle eest aga pois põgenes ära, vanamutike ja tädi Polli küsisid igasuguseid küsimusi Tomi käest. Vaidles ühe uhke poisiga, ja siis nad kaklesid, kumbki ei saanud kummagist jagu, aga teine poiss sai tappa ja läks nuuksudes minema ja virutas Tomile kiviga. 2.peatükk Kuulus planguvõõpaja Tom värvis planke ja tahtis Jimi asemel vett tuua kaevust. Tomi juurest möödus aurik. Ben tahtis ka aiaplanke värvida aga Tom ei lasknud niilihtsalt tal neid värvida. 3.peatükk Lahingumöll ja armukirg Tom oli aiaplangud niiilusti värvinud. Tom ja teine kutt mängisid sõda, Tom võitis ja nad vahetasid sõjavan...
Raimond Lääts Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvapallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib...
Jaan Oks (1884-1918) Jaan Oks sündis 28 veebruaril 1884. aastal Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas. Ta oli koolmeistri poeg. Jaan Oks oli Eesti kirjanik, kes kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat. Tema põhiline loomeaeg oli aastatel 1906-1910. Ta kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut. 1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpeta...
Kui oleksin õpetaja Õpetaja töö on väga raske ja ei tasu ennast ära. Lapsed on noored, rahutud, ei kuula sõna ning ka palk on väike. Kui aga meeldib noortega tegeleda ja enda teadmisi edasi anda on see amet täiuslik. Mina oleksin koolis füüsika õpetaja, sest see õppeaine huvitab mind ning see ei ole ka väga keeruline. Õpilastele seletan ma teemasid nii hästi kui võimalik ning lasen neil palju katseid teha. Just läbi proovides saabki kõik vajaliku selgeks. Tunnis olen lõbus, teen palju nalja ning olen üldse noortepärane. Tunnikorda poleks vaja hoida, sest kui jõnglastele meeldib õpetaja siis ei tee nad ka suurt lärmi ja kuulavad ilusti. Loodan ka kooli kõrvalt aega jätta mõne uurimustööga tegelemiseks. Kõik juhtumised maailmas on seletatavad füüsikaga ning sellepärast tahaksingi teha suuri avastusi ja olla teadlane. Õpetamise kõrvalt on selline hobi suurepärane. Eratunde annan ma ka. Tahan, et neiud...
SEE JA VEEL TEISED MUINASJUTTUD Adam Poikpea on 12, kes huljati pere poolt ja anti ule Pan Kleksi Akadeemiasse. Akadeemia asub sokolaadi tanava lopus. Kus on ainult a tahega poisid.Seal hoitakse paljusid muinasjutte. Kleksi arust olid tedretahed medalid. MATTEUSE KUMMALINE LUGU Matteus oli kuninga ainuke trooniparija. Ta elas kullatud marmorlossis. Matteuse isa oli kuningas, kes valitses paljusid riike. Tal oli neli tutrekest, koik olid kuningatega abielus. Matteusele meeldis ratsutada ja jahti pidada. Tal oli sada kakskummend hobust. Matteusele tehti tema jargi pussid. Isa keelas tal ratsutamise ara. Matteus laks, aga ikkagi ratsutama ja vottis pussi kaasa. Metsas kohtasid nad hunti ja hobune laks rahutuks. Hunt aga hammustas Matteusele reide. Matteuse isa lubas anda terve varanduse, kui nad verejooksu peatavad. Doktor andis Matteusele vol...
Valgekihv sündis ühel väga külmal talvel, kaugetel põhjaaladel. Ta oli pooleldi hunt ja pooleldi koer. Kuid ta oli teistest hundikutsikatest tugevam ja arukam. Kasvades hakkas ta teiste hundikutsikatega koos maailma avastama. Ühel päeval võeti tema ema Kiche indiaanlaste poolt vangi. Valgekihv armastas oma ema väga ja ei tahtnud tema juurest lahkuda. Nii jõlkuski ta pikka aega indiaanlaste laagri ümber. Kuid Hall Kobras, indiaanlane, kellele kuulus Kiche, pidi võla tasumiseks oma hundi maha müüma. Valgekihv jäi väga nukraks, kuna tema ema viidi minema. Ta läks tagasi metsa ja veetis talve üksinda. Kuid indiaanlane Hall Kobras oli talle armsaks saanud ja ta pöördus tema juurde tagasi. Kuid Hallil Kopral oli üks kurjade kavatsustega tuttav, kes tahtis Valgekihva omakasupüüdlikel eesmärkidel endale. Ta tõi Valgele Koprale nii kaua viina, kuni viimane viimsegi penni hinge tagant ära müüs. Kaasa arvatud Valgekihva. Nüüd läks meie kangelase e...
Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Kallid kuulajad! Täna oleme me siia kogunenud, et rääkida taas oma kallist kodumaast. Eesti Vabariik saab 91. aastaseks. Täna, seda tähtsat päeva tähistades peame me eelkõige mõtlema oma esivanematele ja neid tänama. Tänu neile elame me praegu iseseisvas riigis. Nemad võitlesid Eesti rahva ja riigi vabaduse nimel. Nüüd on kasvamas uus põlvkond, kes peab andma oma panuse Eesti riigi jaoks ning hoidma selle vabadust. Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Enamik arvaksid kindlasti, et tänapäeva noori ei saa usaldada ja nende kätesse tuleks viimse asjana riigi saatus anda. Meist ei ole eriti hea mulje jäänud. Nooruse kohta kuuleme enamasti halvustavaid arvamusi, ikka ja jälle kui hukas see on. Tegelikult on see vaid esmamulje, mida pakuvad inimestele rohkelt massimeediumid. Paraku on just tragöödia see, mis müüb ja inimestele huvi pakub. Tihtipeale ag...
Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarvitada? Iga inimene suhtub alkoholi tarvitamisse erinevalt. Enamik suudavad seda õnneks mõistlikult teha ja pahandustest hoiduda. On riike, kus alkoholi tarvitamine erinevate söökide kõrvale on traditsiooniks. Näiteks Prantsusmaal ja Itaalias on valdav venikultuur. Kuid heale lisandub ka halb ehk on rohkelt inimesi, kes ei oska alkoholiga piiri pidada ning sellega liialdavad. Tagajärgi võib olla mitmeid. Enamasti lõpeb liigne alkoholi tarvitamine enesevalitsuse kaotamisega. Esialgu kerge joobega heas tujus ja tavalisest elavam inimene võib mõnuaine tarvitamise jätkamisel kaotada võime analüüsida oma käitumist ja rääkimist. Joobes inimene võib käituda ja rääkida nii, nagu ta kaines olekus ei teeks. Samuti võivad tekkida viha- ja raevuhood, mille tagajärjena muutub käitumine vägivaldseks. Kordinatsiooni- ja tasakaaluhäirete tekkimisega võib inimene ka ennast vigastada. Näi...
Miks on koolis vaja distsipliini? Distsipliin on kindlaks määratud korrale allumine. Sõjaväes valitseb range distsipliin, sõdurid peavad kõiki nõudeid täpselt täitma ja käsule kuuletuma, miks on seda ka koolis vaja? Kui koolis ei ole mingisugust distsipliini, valitseb seal kaos. Ilma distsipliinita pole koolil erilist mõtet, sest kui keegi õpetajat ei kuula ja ei allu koolis kehtestatud seadustele ega õpetajate käskudele, pole ka võimalik normaalselt õppida ega õpetada. Need, kes ei taha õppida ei õpiks üldse mitte midagi ja need kes sooviksid ennast harida, ei saaks seda teha. Kui koolis on tagatud korralik distsipliin, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Õpilased järgivad kindlaid reegleid ja kuulavad õpetajaid. Seega saavad lapsed õppida, ilma, et keegi, kes seda teha ei soovi, neid segaks. Hea distsipliiniga koolis on õpihimulistel lastel ka paremad tulemused, kui koolis, kus see pole ...
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm ...
Kaassõnad ja määrsõnad on muutumatud sõnad. Kaassõnad käivad koos käändsõnadega (ümber metsatuka), määrsõnad tegusõnadega (läks ümber). Kaassõna, mis asub käändsõna ees nimetatakse eessõnadeks (üle mäe), käändsõna järel aga tagasõnadeks (pingi peal). Mõningad kaas- ja määrsõnad esinevad kolmes kohakäändes, nt sisse-sees-seest; poole-pool-poolt. Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse üldiselt muudest sõnadest lahku (väga tubli, piki teed). Pool, poole, poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (siinpool, eestpoolt, sissepoole) ja käändsõnast lahku (lõpu poole, igal pool) Määr- ja kaassõna kirjutatakse eelneva või järgneva sõnaga kokku, kui need koos moodustavad omaette mõiste (aegamööda, pealekauba) JÄTA MEELDE JÄRGMISTE SÕNADE TÄHENDUS: Kindlalt tugevasti, vankumatult Kindlasti kahtlemata Järel taga, pärast Järele Mind saadeti ajalehtede järele Järgi abil, põhjal, eeskujul Vahel millegi vahel, mõnikord Vahest ehk, võib-olla Vast ...
KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine...
Liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnad Tegusõna liik Näided Lauses kasutamine Lihttegusõnad koosnevad ühest nt elama, õppima, kasvama, kasvatama, Lauses on alati 2 kohas. Nt: (liht- või tuletatud) tüvest koosnema, põgenema, varjama, Poisid elavad Narvas. Pärast (sõnast) . varjuma, logelema tundi läksin koju Liittegusõnad Nt alakoormama, siirdistutama, Liittegusõna osade järjekord ei koosnevad kahest erinevast ristküsitlema, külmsuitsutama. muutu!!! Ta alakoormas, tüvest, mis moodustavad siirdistutas, ristküsitles, liitsõna.Liittegusõnu on eesti külmsuitsutas. keeles suhteliselt vähe. Ühendtegusõnad koosnevad alla and...
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võ...
Suhelda on mõnus ,,Uhke postipoiss sõitis kord maanteel" nii algab üks vana, lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal ajal saadeti sõnumeid ratsanikega. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advo...
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit,...
Viimane mõrva lugu Trrrr....Ja heliseski kell. Kell on 5 hommikul, mil on mul aeg süüa, riide panna ja tööle minna. Sõin sisse paar võileiba ja jooksin ruttu takso peale. Tööl pean istuma oma kontoris ja tegema paberitööd kuni heliseb mu lauatelefon ja mind kutsutakse kuriteo paika. Ja just see juhtusgi. Mu laulatelefon heliseb. ,, Tere Mitch , mina Daniel siin. Tule Quillayute jõe juurde. Leidsime noore naise pea. Tundub alles värske. ,, Olin ehmunud, ma pole veel oma karjääri ajal ainult pead leidnud. ,, Kohe tulen , olen juba poolel teel ,, Kahmasin oma pintsaku ja tormasin kontorist välja. Kohale jõudes olid allveesukeldujad lisaks naise peale ka keha leidnud. ,, Jõudsidki, siin ta meil on , kahes tükis ,, Vaatasin Danieli ja küsisin : ,, Kas detaile on teada, tunnistajaid, kahtlasi inimesi ?,, ,, Teada on, et naine on abielus. Naise pea leidsid kaks vanemat meesterahvast, kes siin iga hommik ja...
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikle ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele " kohta Lugesin B.Püve ja J.Püttsepa artiklit ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele".Seal oli ka Kirjutatud koolivormi kohta. Minu arvates võiks olla igas koolis koolivorm. Siis oleks kõik Riietuse suhtes võrdsed. Artiklis oli kirjas ,,Poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal". Olen selle väitega nõus, sest poisid lasevad endale T-särgi peale panna selle kirja või sõna mis parasjagu pähe tuleb. Margit Tätte väitis, et ,,Teksad on välistatud, kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid". Selle väitega ma nõus ei ole. Nüüd käiaksegi peamiselt teksadega koolis, tööl, vabal ajal. Veel ei nõustu ma väitega, et ,,Tüdrukud kannavad väikesi naba paljastavaid toppe".Nüüd käiakse väga harva selliste riietega. Nüüd vist mõeldakse kas tahetakse neerupõletikuga haiglas istuda....
LÜHIKOKKUVÕTE Raamatu nimi : Kuristik Rukkis Raamatu autor : J.D. Salinger Raamat räägib ühest poisist nimega Holden Caulfield, kes käib Pency koolis , või peaks juba mainima, et käis Pency koolis. Holden visati koolist välja kuna tal oli halb õppeedukus ja ta kukkus ka eksamilt läbi. Holden elab ühiselamus, kus ta toanaabriks on Straddler . Kuna Straddler läks kohtama Holdeni endise tüdruku Jane Gallagheriga, oli Holden natuke kade ja hakkas Straddlerilt palju igasuguseid küsimusi esitama . Holden küsis ka näiteks seda, et kas Straddler ja Jane on maganud, aga Straddleril viskas kopa ette Holdeni küsimustest ja nad hakkasid kaklema. Kakluse võitis loomulikult Straddler , sest ta on ju palju tugevam. Holden plaanib Pencyst lahkuda, aga ta ei suutnud seda teha, kui ta kõigiga tülis on. Ta proovis kõigiga sõbruneda ja isegi Ackley'ga . See plaan tal ei õnnestu ja ta otsustas kooli...
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsio...
Lõpetasin just selle lugemise: Niisiis ann on 14 aastane korralik tüdruk, ta ema piirab teda Väga, ja selle all mõtlen et üks kord tuli Anni ema annile isegi peole järgi ,kui ta polnud õigeks ajaks koju jõudnud. Ühel päeval kui ta keldrisse läheb leiab ta oma ema vana päeviku. Ta loeb seda salaja, ja saab teada et ta ema polegi korralik inimene, et nooruses ta jõi ja oli jooksus ja kõike muud. peale seda saab ta teada et ta Isa polegi päris isa,ning edasi lähvad asjad halvasti.Ta jookseb kodus ära. ta saab sõbraks ritaga,kellega ta läheb Ühe oma sõbranna suvilasse (võsule). seal käib iga päev joomine ja kogu aeg on suur kamp koos. Seal kohtab ta timot, kellega ta seksib, aga tegelikult tegi poiss seda vaid niisama, tal ei olnud anni vastu tundeid. Võsul on aga üks vanem poiss/mees (villem) kuskil 20 aastane, kes hoolitseb anni eeest koguaeg. ühel päeval upub üks poiss ära ja kui Villem räägib politseiga jooksevad kõik peale anni suvil...
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurga...
Miks nad mind ei mõista? Vanemad ei mõista miks on noortel vaja kõike proovida ja katsetada. Õpetajad jällegi ei saa aru, et liiga palju tarkust pole ka hea. Miks nad mind ei mõista? Minu vanemad ei mõista mind, nad ei mõista, miks sõbrad on nii tähtsad, et nendega on vaja ööd otsa väljas hulkuda või nende juures ööbida. Nad ei saa aru, et riided ja välimus nii öelda ostavad mulle mu seisukoha. Nad ei mõista, et ma ei taha neid oma eraelu lähedale. Ühestküljest ma mõistan vanemaid. Neid häirib, et sõbrad tihti olulisemad tunduvad, kui nemad. Sõprade jaoks teen igasuguseid lollusi, aitan neid nende jamades, tõmmates end sellesse. Samas, on nad ka ise noored olnud ja nad peaksid mõistma, et sõbrad muutuvad, vahetuvad ja kaovad, kuid nemad jäävad. Nad peaksid aru saama, et noorena ongi sõbrad kõige tähtsamad ja nende arvamus on esikohal. Nad peaksid seda kõike teadma ja ma arvan, et teavadki, kuid siiski nad...
Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa onupoeg" , ,, Säärane mulk") * Pani aluse eesti teatrile * Jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest * Tuntuimad luuletused on ,, Emasüda" ja ,, Mu isamaa on minu arm"
Lydia Koidula Elulugu Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündis 24.detsemberil 1843 Vana-Vändras 11.august 1886 suri Kroonlinnas Lisanime ,,Koidula" sai Lydia ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobson 19. veebruaril 1873 abiellus Lydia lätlasest Eduard Michelsoniga Lydia sünnitas Eduardile kaks tütart ja kaks poega Lydia suri rinnavähki ja ta maeti Kroonlinna Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene proosapala ,, Kivirist" mis ilmus ,, Pärnu Postimehes" 1864 väljus ulatuslikum jutustus ,,Ojamölder...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Moona Liisa ja Justuse seiklus. Koostajad : Kairit ja Kaisa Juhendaja : Külli Põltsamaa 2009 Moona Liisa ja Justuse seiklus Elas kord Moona Liisa ja Justus .Kes olid head sõbrad . Nad elasid mõlemad üksteisele suhteliselt lähedal , Justus elas Kuningamäel ja Moona Liisa seal lähedal tallis. Ühel ilusal suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa kartis aga ta ei näidanud seda välja . Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees . Tal oli seljas must pikk mantel mis ulatu...
Kool, mida võtab, mida annab ? Kool on koht, kus meist igaüks peab mingi kindla aja käima. Vabatahtlikult või vastumeelselt- see on juba igaühe enda otsustada. Kuid mida kool annab ja mida võtab? Kindlasti saab koolist vajalikku haridust, mida on edaspidises elus väga vaja. Kui palju ja kui head, see sõltub juba inimesest endast, ka õpetajatest ja klassikaaslastest kellega peab need mitu aastat koos õppima. Kuid kool võtab ka väga palju vabaaega. Hommikul minnakse varakult kooli ja üpris tihti tullakse sealt alles õhtul. Peale selle tuleb kodus veel teha kodutöid, mis võtab ka seda vabat aega vähemaks. Ja nii jääbki väga vähe vabaaega. Kuna kool on kohustuslik, kas 17-nda eluaastani või 9-nda klassi lõpuni, siis palju õpilased lihtsalt piinlevad seal ja ei viitsi õppida. Sellised õpilased ongi peamised koolist puudujad. Kui aga haridus puudub, siis ei saada ka enamasti korralikku töökohta, millega tulevik...
Kuidas liikluses ellu jääda? Eesti Vabariigis on väga palju inimesi surnud liiklusõnnetuste tagajärjel, eriti noori. Kas see on normaalne? Kas peaks korraldama liikluses ellujäämiseks loenguid või tegema filme? Midagi ju peab ette võtma, et Eesti ei kaotaks kodanikke ja meie oma sugulasi.Võibolla peaksid inimesed üldse ainult kodus istuma ja liiklusesse mitte minema, et ellu jääda, või liikuma vaid maa-alustes käikudes. Kas see on tõesti võimalik lahendus? Järgnevalt erinevatest ellujäämisvõimalustest ja ohutusnõuetest pikemalt. Kõige tähtsam asi liikluses on tähelepanu. Selle puudumine nii jalakäija kui ka sõidukijuhi poole pealt võib põhjustada raskeid avariisid. Tähelepanelik tuleb olla näiteks sõiduteed ületades. Väga oluline on vaadata korralikult mõlemale poole, enne üle tee minemist, sest paljud sõidukijuhid peavad ennast tähtsamaks, ega lase jalakäijat üle tee. Autojuhina on oluline jälgida teepeenraid, eriti alevis...
Teose analüüs Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis. Lõpuks ta leebus ja lubas Maie Märdile....
Retsensioon etendusest ''Creeps'' Käisin 06.04.09. Kuressaare Linnateatris vaatamas Rakvere Teatri etendust ''Creeps''. Teose autor oli Lutz Hübner, lavastaja Üllar Saaremäe. Tegelasteks olid noored naisnäitlejad Silja Miks, Marin Mägi, Anneli Rahkema ja staazikas meesnäitleja Eduard Salmistu. ''Creeps'' on lugu kolmest noorest tüdrukust, kes tahtsid saada saatejuhiks. Kohale jõudes avastasid tütarlapsed, et neid ei olegi veel lõplikult välja valitud, vaid peavad läbi tegema veel ühe konkursi. Maren, keda mängis Silja Miks oli väga kinnine ja veider tütarlaps, kuid ometi oli temagi välja valitud ja ta eesmärk oli saada televisiooni, vastasel juhul ei julgenud ta koju tagasi minna, Marenile oli südame lähedane keskkonna heaolu. Marin Mägi roll etenduses oli Petra, üks väga energiline ja hea südamega tütarlaps. Ta tahtis küll võita, aga oli alati teistele toeks.Petra kireks oli tantsimine ja sõpradega ö...
Pika jõuluaja järgmine kõrgpunkt oli vana-aastaõhtu ja nääripäev. Aastavahetuse tähistamine on üle-euroopaliselt hiline nähtus. 16.sajandist on Eestis uusaastaks üldiselt kujunenud 1. jaanuar. Nääripäeva nimetus tähendab just 1. jaanuari. Tänapäeval kasutusel olev mitmuslik lõpp ,,näärid" on tulnud keelekasutusse alles hiljuti ,,jõulude" sarnasuse põhjal. Näärikombestikku järgitakse siiski rohkem nääri- ehk vana-aastaõhtul 31. detsembril. Eesti rahvakalendris on nääripäeva tähtsus aasatte jooksul kasvanud, eriti viimase poole tuhande aasta jooksul. Hoolimata sellest, et tavad, uskumused ja toidud sarnanevad paljus jõuluõhtustega, on need oma päritolult kindlasti hilisemad. Näärikombed on terviklikuks kujunenud alles sel ajal, kui hakkas kaduma usk omaenda tulviku mõjutamise võimesse, aga säilis veel usk tuleviku äraarvamise võimalikusesse. Kombestikus on üsna palju ühist jõulupühadega (toidud, saunaskäimine, tõrjemaagia, k...
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel ...
Ala Põhikool Kadripäev Referaat Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba n...
Tartu Kommertsgümnaasium UURIMUSTÖÖ Õpilane ja kohustuslik kirjandus Koostajad: Mariliis Õun Kristina Marfeldt Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus .................................................................. lk 4 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? .......................................................... lk 4 1.2. Miks õpilased raamatuid ei loe? ......................................................... lk 5 2. Raamatute sobivus. ........................................................................................................... lk 6 2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast. .... lk 6 2.2. Kaheksanda klassi õpilastele vähim meeldinud raam...
annaabi.ee 
