50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Janika Kleemann
Õppematerjali autor
4. OLUKORD – “SÜNDINUD” ÕPETAJATEST Arvan, et selles situatsioonis on vaja jääda rahulikuks, mitte võrrelda end teiste õpetajatega ja keskenduda just enda tegemistele. Tegelikult sarnaneb see probleem esimesele olukorrale. Oluline on ka siin panna oma reeglid paika kõige esimeses tunnis ja seejärel püüda need kooskõlastada õpilaste soovidega. Õpilastel on palju lihtsam, kui nad saavad aru, mida ma neilt tahan ning ootan. Kui ma hakkan end tulevikus võrdlema õpetajaga, kellel on väga pikk tööstaaž, siis kindlasti muutun rahutuks ning võin oma võimetes kahtlema hakata. Põhjus on see, et staažikale õpetajale on aastate jooksul osaks saanud lugupidamine ja prestiiž ning mõnda aega töötanud õpetajad kannavad reputatsiooni kaasas. Kõike seda ei saa ma saavutada vaid paari nädalaga. Enda kehtestamine ja prestiiži saavutamine nõuab rasket tööd, pühendumist ja aega. Seega, kui mina alustan tööd
ehk mitte arvestatud saadakse, kui õpilane ei tööta tunnis kaasa, unustab kehalise riideid pidavalt koju, on kuri ja ebameeldiv ning ei täida oma seatud eesmärke. 20% õpilastest eelistasid tavapärast hindamissüsteemi. (vt Joonis 3) Joonis 3 Õpilaste hindamissüsteemi eelistused Õpetaja ja õpilase vahel peab olema austus ja mõistmine ning kumbki osapool ei tohi oma võimu kuritarvitada. Õpetaja peaks kuulama oma õpilaste soove ning nendega arvestama. Kui õpetaja on tunni jaoks kindla kava valmis teinud ja seadnud kindlad eesmärgid, siis peab õpilane seda järgima. Mängimine on õpilastele preemiaks, kui nad on oma plaanikohased harjutused ära teinud. 1. 2. 8 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk 3.1 Liikumisharjumus Kaasaegse kehalise kasvatuse ainekava peamine eesmärk peaks olema liikumisharjumuse tekitamine ja selle kujundamine õpilases
saamiseks värvatakse kooliteenijaid NKVD teenistusse. Koolide juhatajad enamasti vallandatakse või viiakse teisele tööle. Vallandatud erialast tööd ei saa, mõned, kellel õnnestub leida töökoht kaugemates maakohtades, leitakse ikkagi üles ja sunnitakse õpetajatöölt lahkuma. Õpetajaskonda sunnitakse osalema Nõukogude-meelses agitatsioonis, mis põhjustab hiljem probleeme Saksa võimudega. Sõja alates (II maailmasõda) represseeritakse ja hävitatakse füüsiliselt hulk õpetajaid, kuivõrd paljud meesõpetajad on kuulunud isamaalistesse organisatsioonidesse nagu Kaitseliit, juhtinud isamaalisi noorteühendusi jne. Nõukogude võim küüditab, hävitab ja mobiliseerib kokku 533 õpetajat (üle 10% õpetajate koguarvust), sh 389 meesõpetajat (üle 15% meesõpetajate koguarvust). Sõjategevuses hävib 1941. a. suvel täielikult 30 koolihoonet, osalisi purustusi saab 49 koolimaja. Veel umbes 70 koolil kannatab inventar. Pärast 1944. a
palju tegelenud suunaõppega. Kuna tolleaegne direktor Leini Vahtras uue kooli direktoriks ei kandideerinud, ei tahtnud Schmidt, et nende töö kaotsi läheks. (Ilves 2012) Otsiti ka uusi õpetajaid - 30 kohale saabus 86 avaldust, üks lausa Hispaaniast. Palju oli noori, kes tahtsid Haapsalus oma karjääri alustada, ning kandideerijate seas oli lausa 22 meesterahvast. Kuid Haapsalu linnavalitsusel ja haridusministeeriumi vahel oli lepe, mille kohaselt oli Haapsalu koolide õpetajatel eelis. Nõnda pidi Schmidt paljudele ära ütlema. Tahtjaid oli tõesti palju: juhiabi kohta tahtis 12 inimest, vene keele õpetaja kohta 7 inimest, inglise keele õpetaja kohta 5 inimest, füüsika ning keemia õpetaja kohtadele oli mõlemale 4 kandidaati. 2013. aasta 1. veebruariks loodeti välja valida uued õpetajad ning 1. augustil nendega lepingud sõlmida. (Ilves 2013) Kooliaasta alguses alustas koolis tööd 34 õpetajat, neist 22 täiskohaga (Karnau. Riigigümnaasium...).
Teemad 6 Tänuavaldused 7 Sissejuhatus: „Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ 8 1. Klassiruumis käitumise dünaamika 12 2. Uus klass, uus aasta: käitumisjuhtimise kehtestamisfaas 34 3. Käitumisjuhtimise keel 65
Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Õpilaste jaoks on õpetajad olulised teadmiste ja oskuste korrastamisel, õpihuvi suurendamisel, üldiste valmisolekute kujundamisel, sotsiaalse ja õppimist soodustava vaimse keskkonna loomisel. Õpetaja ülesanne on luua õppimise keskkond ja huvi ning õpetada, mitte ainult vigasid parandada ning hinnata. Õpetajad peavad mõistma, et nende esmatähtsaks ülesandeks on õpilaste arengu toetamine, juhendamine ning suunamine. Nii õpilastel kui ka õpetajatel on suur kodutööde maht. (Haridusplatvorm, 8.04.2015) Põhikooli riiklikus õppekavas on sätestatud, kuidas kool peab kujundama sotsiaalse ja vaimse ning füüsilise õpikeskkonna. Põhikooli ülesanne on luua õpilasese turvaline, positiivselt mõju arendav õpikeskkond, kus tal oleks võimalik arendada endas erinevaid oskusi ning aitaks tal õppida loovat eneseväljendust, ning luua oma kultuuriline identiteet. Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne
aasta · Eduka algaja tase(advanced beginner)- goodi 2.ja3. aasta · Kompetentsuse tase(competent)- jõuab umbes viiendaks aastaks · Professionaalsuse tase(proficent)- töö on väga hästi läbi mõeldud, õpetajatöö tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt. Klassi füüsiline keskkond Soovitused õpetajale: · klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne · seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele · jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid · kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti jälgida kõiki õpilasi · kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad
,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid