Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luuleesitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
DORIS
KAREVA
DORIS KAREVA
Ta sündis 28. novembril
1958. aastal Tallinnas.
Ta on õppinud Tallinna 7.
Keskkoolis, Tartu Ülikoolis
aga ta pidi minema
kaugõppele ning ta lõpetas
kooli inglise filoloogina 1983.
aastal.
Töötas ajakirjas Sirp ja
Vasar
Esimesed kirjanduslikud
teosed 60-ndate lõpus
Lugejaskonna ette astus oma
värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal
Kirjanike Liidu liige
Aastani 2008 oli UNESCO Eesti
rahvuskomisjoni peasekretär
On teinud palju tõlkimistööd
Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia,
Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi
luuleauhind
Esikkogu ,,Päevapildid" (1978)
Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid",
,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008)
Doris
Doris Kareva
Kareva luule
luule
Su õrnim osa mus varjul,
mu ümber Su tugevaim.
Me oleme ükssama keha,
kus tantsivad hing ja vaim
Välja puhkame maailma väsimust
kindlusetuse piinast -
iga hommikut hoides kui esimest,
iga õhtut võttes kui viimast.
Kui oleme koos, siis oleme
Jumala juures,
aegade segases sahtlis
sobides teineteise
kui hõbelusikad,
hingates, hingamata;
kui oleme koos, siis oleme
kõiksus, kirgastus,
kaos.
Suhkur veel sulamata
maailmakulbis suures.
Ja ma armastan Sind, sest
ma armastan Sind.
Milleks kohtuda -
Sa oled minule õhk.
Kõikjal kohal.
Silm läheb sõlme
püüdest vaadelda ennast.
Enesesilmuse sipleb
mõnigi mõtleja vend.
Ära kõnele mööda õest,
ära vaata üle ka vennast:
hukkugu.
Haara ta käest;
teist hoides hoiad ka end.
Taevas tähti nagu kõrbes liiva,
ajus kujutlusi, unes und.
Taevas endaga võib kaasa viia,
kes on vaatamisse unustund.
Inimene vajab imevähe
selleks, et ta hingel hakkaks soe.
Kes on ära tundnud ühe tähe,
taevast sõbrasõnumina loeb.
Armast pole arvutada vaja -
ta ei kordu ega korrutu.
Ainukene terve eluaja
Ma tahaksin, et taltsutaksid mind,
ma tahaksin, et lahustuks mu kainus,
et lõhestaks mind igatsus ja aimus -
ma tahaksin, et taltsutaksid mind.
Ma tahaksin, et taltsutaksid mind,
et tunneksid, mis tähendab sind tunda -
siis viljaväljadestki näeksin und ma.
Ma tahaksin, et taltsutaksid mind.
Ma tahaksin, et taltsutaksid mind,
siis usaldaksin sulle salasõna,
mis imelihtne, aga igivana -
kui tuled lähemale, kuuled mind...
Mees ja naine -
kaks kätt kokku pandud
ürgseteks riituseks
Jumala kiituseks
Kui ma ei kõnele sellest,
ma suren.
Kui tunnistan seda,
see tapab mu.
Taevas, mida ma teen?
Nii nagu külma raua külge keel,
on Sinu vastu sattunud mu süda.
Ja süna sajaks sõjaks rebitud
ja põlatultki mällu põletatud
kui orjamärk,
kui usutunnistus.
Kas Sa ei taipa siis, ei taju, tunne,
mis tagajärjed kivist kiirgavad,
mis tõusis purustama paratamatust
ja tabas...?
Kuula: kaalutus on tasa.
Iha hinged on kurbuse roostes,
sellepärast ei käi.
Kui saaksin,
läheksin joostses,
paljajalu ja -päi.
Kaotasin tasakaalu
Sinu silmade jääl
ja usalduse luu
murdus.
Valu
vaakuv varesehääl.
Ma olen Sind armastanud.
Ma olen Su hüljanud
ühe silbi pärast, mis vaikuse
näkku Sa süljanud.
Vere torm rebis raamatulehti
ööl, mil viibisin Sinu pool.
Tema jõhkruses kaheks tehti
vaimuühtsuse ülikool.
LÕPETUSEKS
Doris Kareva on müstiline luutetaja
Ta kirjutab erilisi, rõõmsaid samas ka naljakaid
luuletusi
Kui ta kirjutab uut kogu, siis ta mõtleb enne välja
luulekogu pealkirja ja siis alles luuletused
Ta on ka luuletusi kirjutanud noodipaberile, sest
kirjutatul peab olema rütm. Näide rütmist esitatud
luule ,,Elukogu"
Tema sõnul jutustavad luuletused lugusid,
seisundeid ja pöördumisi.
Luuleni on Dorise juhatanud Anna Haava luule
mütoloogiast, kus Doris Kareva lõi oma jumalad,
kellega ta suhtleb luulekeeles
Kasutatud kirjandus
Internet
Doris Kareva ,,Aja kuju"
Doris Kareva ,,Mandragora"
TÄNAME
KUULAMAST !
Vasakule Paremale
Luuleesitus #1 Luuleesitus #2 Luuleesitus #3 Luuleesitus #4 Luuleesitus #5 Luuleesitus #6 Luuleesitus #7 Luuleesitus #8 Luuleesitus #9 Luuleesitus #10 Luuleesitus #11 Luuleesitus #12 Luuleesitus #13 Luuleesitus #14 Luuleesitus #15 Luuleesitus #16 Luuleesitus #17 Luuleesitus #18 Luuleesitus #19 Luuleesitus #20 Luuleesitus #21 Luuleesitus #22 Luuleesitus #23 Luuleesitus #24 Luuleesitus #25 Luuleesitus #26 Luuleesitus #27 Luuleesitus #28 Luuleesitus #29 Luuleesitus #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor glops Õppematerjali autor
Power Point Presetation [ ppt ]

Sarnased õppematerjalid

Doris Kareva-Mandragora
11
ppt

Doris Kareva "Mandragora"

Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugup

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun