Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarbida essee Eugen Palu 7. klass Alkoholi on tarbitud juba umbes 10 000 aastat ning siiani käib vaidlus, kas alkohoolsed joogid on tervisele head või halvad. Öeldakse, et alkohol on mõlemat tervisele nii toonik kui mürk. Erinevus seisneb mahus, kui palju tarbida. Arvatakse, et tagasihoidlik joomine on südame- ja vereringesüsteemile hea ning kaitseb veidi ka sapikivide ja suhkruhaiguse eest. Rohke joomine on peamine põhjus surmale, mida saaks ära hoida, paljudes maades. Fakt on, et alkohol mängus üle poolte surmaga lõppenud autoavariides. Alkoholi liigtarbimine võib kahjustada maksa ja südant, teeb liiga sündimata lapsele,
kahjustused või isegi maksavähk. Kui maks on väga rängalt alkoholi poolt kahjustatud, võib see lakata töötamast. See põhjustab inimese surma. Tean, et üks minu sugulane, noor naine, suri alkoholi tõttu, sest suurest joomisest oli tema maks kärbunud. Teadlased on uurinud, et isegi väikeste koguste õlle, siidri või kange alkoholi joomine kahjustab inimese mõtlemist ja koordinatsiooni. Suuremad kogused alkoholi võivad põhjustada alkoholimürgitust. Alkohol võib põhjustada närvikahjustusi, südamehaiguseid ja vähktõve. Pidev alkoholi tarbimine kahjustab inimese immuunset süsteemi. See omakorda lihtsustab erinevate kopsuhaiguste, näiteks tuberkuloosi ja kopsupõletiku teket. Alkohol võib kahjustada kõhunääret ehk pisikest nääret, mis aitab kehal toitu seedida. Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada tugevat valu, ja põhjustada diabeeti. Alkoholi joomine võib põhjustada näo veresoonte lõhkemise. Sellepärast näevadki
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
kuna need pidavat kõige paremini helkima. On ju olemas ka lausa riidest, aga sellise helkiv kiht kulub üsna kiiresti maha ja siis on see samahästi kui olematu. Pole ju raske osta endale harilik viieteist kroonine helkur, kinnitada see enda tasku külge ja pimedas väljas olles välja võtta. Nii lihtne on päästa helkuri kandmisega oma elu. Ka alkoholi tarvitamise tagajärjel võib liikluses surra. Lisaks sellele, et alkohol on üldse tervise ja keha tapja, on ka selle tarvitamine enne sõiduki rooli istumist väga ohtlik. Joobes olles autoga sõites paned sa ohtu nii enda kui kaassõitjate elu. Põhjus on enamasti see, et purjus inimene ei suuda keskenduda sõidule ja ta tähelepanu on väga hajutatud. Kindlasti on vaja suhelda kaassõitjatega, kes on samas olekus ja ei pane ümbritsevat tähele. Enamik avariisid just alkoholi pärast juhtuvad
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom
Vladislav Venediktov 8.kl Noored ja Alkohol 14-15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. Ma ei tea mida ma peaksin ütlema ? Kas see on halb või hea, aga see on ikkagi hämmastav, et 58 % 14 kuni 15 aastaseid noori oli kunagi täis olnud. ,,Miks noored joovad alkoholi?" Noored on väga uudishimulikud elusolendid. Nendel tekib eriti suur huvi keelatud asjade vastu nagu näiteks Alkohol. Paljud noored tarbivad
Kõik kommentaarid