Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust...
Bioloogia 2. põllumajandus 10k aastat tagasi:niiluse, eufrati ja tigrise vahel kasvatati nisu, peagi ka lambaid, kitsi, sigu ja veiseid. 9k aastat tagasi mehhikos kõrvitsalised, mais 8k a. kaug-idas hirss, riis Metsade aletamine. Mida rohkem toitu, seda enam paljunevad inimesed. 10k aastaga on hävitatud Maal,1/3 metsadest. Kas inimkonna saatuse mudel: Kunagi oli Lihavõttesaar (400 ruutkilti) kaetud metsaga. 1600 aastat tagasi tulid esimesed polüneeslased, tegid põllud, ehitasid maju ja paate ning paljunesid 7000 elanikuni. 1722 avastati erodeerinud muldadega, ilma ühegi puuta saar, kus elasvaidligi 200 vaenutsevat koopaelanikku. Neil polnud isegi paati, et kala püüda... kannibalism. Kaasaja põllumajandus peab ära toitma ligi 7 miljardit inimest. Igal aastal toodetakse Maal 6 miljardit tonni toiduaineid. ¼ maismaast kasutatakse põllumajanduses. 80% inimkonnast sõltub vaid 3 põllukultuurist nisu, riis, mais. Uued tehnoloogiad.... G...
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sideke...
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal. Arvukus ja leviala Ebapärlikarbi arvukus on langenud eelmise sajandi lõpus intensiivse melioratsioonitööde ja põll...
docstxt/126824006113980.txt
Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676 a. , nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus : 1. limakapsel - esineb vaid teatud bakteritel, esinemine sõltub keskkonnast a) säilitab niiskust b) võimaldab üksikul rakkkudel moodustada koloonia. c)osa baktereid liigub lima abil. d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. 2. rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel va. mükoplasma (väikseim bakter). Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (kompleksühend :valgud + süsivesikud )Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid) Funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) annab bakterile kindla kuju. c) reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja 3. rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) moodustab sopistisi e. mesosoome (sisemembra...
Ülenurme Gümnaasium Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama, et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu. Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebis...
1. Kas eeltuumsed organismid on prokarüoodid? 2. Kas päristuumsed organismid on eukarüoodid? 3. Kas prokarüootide hulka kuuluvad bakterid? 4. Kas bakteritel puudub membraaniga piiritletud tuum? 5. Kas eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks? 6. Kas iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga? 7. Kas raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga? 8. Kas tsütoplasma koosneb peamiselt veest? 9. Kas anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH? 10. Kas tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid? 11. Kas rakutuum avastati taimerakus 1831. aastal? 12. Kas tuumaümbris koosneb kahest membraanist? 13. Kas tuumasisene plasma on karüoplasma? 14. Kas karüoplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid? 15. Kas kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad? 16. Kas rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse? 17. ...
Tööleht pärmseente arengut mõjutavate tegurite uurimiseks Probleemi sõnastamine: Milline on peamine tekstis kirjeldatud vastuseta jäänud probleem? Probleemiks oli see, et miks tainas suhkruga paremini kerkib. Kirjuta eelpool sõnastatud probleemist lähtuvalt korrektne uurimisküsimus. Kuidas on suhkru hulk seotud taigna kerkimise kiirusega? Sõnasta teaduslik hüpotees, mis võiks ühtlasi olla uuritava küsimuse õige vastus. Mida rohkem on taignas suhkrut, seda kiiremini tainas kerkib, sest suhkur on pärmile ,,toit" ja energiaallikas, mille abil saab pärm kasvada. Katse tulemused: Andmete analüüs: Millises kõrres tõusis tainas kõige kõrgemale? Miks? Kõrres, milles oli 1 tl suhkurt, tõusis tainas kõige kõrgemale. Võib-olla sellepärast, et 1 tl suhkurt oli kõige ideaalsem keskkond, millega tainas reageeris. Miks sai üks katse tehtud suhkruta? Taigna kerkimise tase erineva suhkruk...
SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentr...
Organismide koostis - mõisted Aids viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Aminohape- orgaaniline hape, mis on valkude ehitusüksus. Biheeliks - DNA teisene struktuur (kruvikujuline). Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokee...
Arvutiekraani mõju silmadele Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja elukutseesindajate lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul...
Saastumine: põhjused ja tagajärjed Mis on saastumine? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õhu saastumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2) Tagajärjed Happevihmad Sudu Osoonikihi kahanemine Kasvuhooneefekt (3) Vähendamisvõimalused Ühistranspordi kasutamine Uute puude ja muude t...
Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
Pärilikkus Pärilikkus looduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematele ehituselt, välimuselt, talituslikult. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. *geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe tunnuse. *kromosoom pärilikkuse kandja. *DNA pärilikkuse kandja, kromosoomi ,,ehitusmaterjal" *genoom ühe isendi geenide kogum *genotüüp geenide kogum, pärilikkuse kogum. *fenotüüp - isendi välimust kajastav välistunnuste kogum. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Replikatsioon DNA süntees. Ühest DNA molekulist tekib 2 DNA molekuli. Transkriptsioon DNA'lt antakse info mRNA'le. Pärilik info kopeeritakse mRNA'le. Translatsioon valkude süntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomidel. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Replikatsioon, ehk DNA süntees protsess toimub rakutuuma...
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav se...
Mullas olevate klostriidide ja mikroobide üldarvu leidmine Töö käik: Võeti 1g mulda, milelel lisati destilleeritud vet ning hiljem uhmerdati. Tehakse lahjendused mikroobide üldarvu kohta ja , Klostriidide määramiseks tehakse lahjendused ja . lahjenduse saamiseks võeti steriliseeritud klaaspipetiga 1ml lahust, mis viiakse katsutisse ning siis segatakse Hortex mikstiga 30 sekundit. Teise lahjenduse saamiseks korratakse tegevust, samuti ka teiste lahjendustega kuni lahjenduseni . Klostriidide lahjendused kuumutatakse vesivannil 15 minutit, et vabaneda üleliigsetest bakteritest. Vastavad lahjendused viiakse neljale Petri tassile, mis on eelnevalt märgitud. Petri tassid viiakse termostaati ( klostriidid 37°C ja mikroobide üldarv 22°C). Arvutused: Mikroobide üldarv mullas Üldvalem: Mikroobide üldarv mullas: = 231 * PMÜ/g Klostriidide määramine mullas: : = 427 273 PMÜ/g Tulemus: Mikroobide üldarv on mullas 231 * PMÜ/g ja klostri...
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks.
Minu roheline kodukoht Maidla Maidlat saab nimetada roheliseks, kuna kui külla sisse sõita on kohe teelt paista suuri põlde, lähedusse jäävaid metsi, loomi ning tunda õhku, mis ei ole saastunud. Kui suvel sõita Savala poolt Maidlasse on näha paljusid inimesi, kes hoolitsevad põldude eest, võtavad kartuleid, sõidavad jalgratastega ja rulluisutavad-sellepärast Maidlas ei olegi palju heitgaase. Rohelust on näha väga palju-mets, põllud, kraavid, kus on näha rohelisi taimi, jõgi, mis on puhas, hoolitsetud aiad, majad, puud, põõsad, mis on talveks puhtaks tehtud. Rohelust asub igal pool, kuhu minna-kool, lasteaed, spordihoone, spordihooneplats, kus on sügisel ja kevadel näha paljusid õpilasi kehalise kasvatuse tundides jpm. Vähe on näha prügi kusagil maas, ainult bussijaam, mis on täis soditud, aga milliseid bussijaamu tänapäeval ei sodita? Rohelust Maidlas on näha küllaga, sest küla ümbritseb loomade kodu-mets ...
Looduslikud ja tehisvaigud Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja:Aivar Krull Teostas:Kermo Kadak Ssisukord Looduslikud vaigud Tehisvaigud Looduslikud vaigud Looduslikud ja sünteetilised vaigud Tähtsamad looduslikud vaigud on: Akaroid. Akaroid on Austraalia päritoluga vaik. Lahustub hästi piirituses. Akaroid annab vähese läikega kihi. Kasutatakse piirituslakkides koos sellakiga. Bensoe (viirukivaik) Värvitud ja kollakad korrapäratu kujuga tükid. Lahustuvad piirituses ja teistes lahustajates. Tarvitatakse piirituspolituurides ja polituurlakkides. Dammar Teatud lehtpuust saadav vaik. Tarvitatakse värvitut, klaasiläikega, tükkidena müüdavat dammari sorti. Käesoojuses dammar muutub kleepuvaks. Dammarit kasutatakse vesiselge värvusega õlilakkide ja nitrolakkide valmistamiseks. Sulamistemperatuur 120 - 200 °C. El...
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...
Neandertallased Anu Jõulu Kes nad on? Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tark inimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Omadused,iseloomustus Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused Oskasid kasutada tuld ning tööriistu Matsid oma liigi surnuid ning panid hauda toitu kaasa Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848 aastal. Tuntuim leid on Saksamaalt Düsseli jõe orust 1856 aastal. Tänapäeva leiud http://www.elu24...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1......................................................................
Tallinna 32. Keskkool "Inimkond, kes vajab enam toitu" Silva Soosalu 12D Tallinn 2012 Millest me räägime? · http://www.youtube.com/watch?v=rkOBT · http://www.youtube.com/watch?v=Nt4aW Nälg mis see on? · Inimese füsioloogiline vajadus süüa · Alatoitumus · http://www.fao.org/NEWS/FACTFILE/FF9808-E Nälg miks see on? · ikaldused · looduskatastroofid · sõda · kurnatud põllumaa · teadmiste puudumine · ebaküpsena maailmaturul osalemine Maailma standard näljale WHO andmetel vajab... · 65 kg kaaluv, 20-39 aastane aktiivne mees ööpäevas 3000 kilokalorit · 55 kg kaaluv 20-39 aastane aktiivne naine ööpäevas 2200 kilokalorit · ,,kriitiline tase" Skeem Tagajärjed · Pärsib vaimse ja füüsilise potentsiaali välja arenemist · Raua...
sõkalsoomused ja alumisel küljel eoskuhjad mis koosnevad looriga kaetud eoslatest, eoslad on olulisteks määramistunnusteks, maapealset vart ei ole, võsu on mullas risoomina, eristatakse kolme võsutüüpi: koldadel palju pisikesi lehti, osjadel lehed taandarenenud, sõnajalgadel suured lehed). Looduskaitsebioloogia (lühendatult LKB) on teadus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise võimalustest ja seega on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. LKB ei ole ainult bioloogia, sellesse on tänapäeval kaasatud ka majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid, st tegu on interdistsiplinaarse teadusega. LKB ülesanne on teavitada rakendajaid ja kujundada ühiskonna hoiakuid, hinnata ja kritiseerida poliitikat, ning seeläbi suunata inimtegevust bioloogilist mitmekesisust puudutavates küsimustes
Eesti põllumajandus, kalandus ja metsandus Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Teemaks valisin Eesti põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse tutvustamise, referaadi eesmärgiks on anda ülevaade antud valdkondadest Eestis, nende kohta käivast statistikast ja ka kitsaskohtadest. Eesti põllumajandus Põllumajanduse osa SKT-st(sh kalandus): 1,5% (2009) Põllumajanduse osakaal tööhõives: 3,9%, maapiirkondades 10,4% (2009) 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist, põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda, kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised, kasvanud on suurte majapidamiste osatähtsus, mis on üldine trend kogu Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarj...
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Annika Arro METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES Essee: Maateaduste alused Õppegrupp: LKS-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2010 Metsnugis Eesti Loodusmuuseumis ja looduses Hiljuti külastasin Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Loodusmuuseumi, kust sain huvitavat teavet maailma loomastiku kohta. Põhjalikumalt tutvusin aga Eesti metsades elavate looma- ja linnuliikidega, samuti Läänemere kaladega. Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti metsade kohta ülevaadet andvates ruumides, jäi minu pilk aga pikemalt peatuma muuseumis eksponeeritud metsnugise topisele - Eesti metsade tavalisele kiskjale. Põnev ja hariv ...
· Lülieoste e koniidide abil aktinomütseedid · Pungumine ei ole võrdne jagunemine(alguses väiksem) · Halbade keskkonnatingimuste üleelamiseks võivad moodustada spoore. Endospoorid tekivad sisse. · Sõnajalad paljunevad spooridega, bakterid ja algloomad üleelamiseks. · Kasutamine: kasutatakse juba väga ammusest ajast ja kasutati enne kui teati(piimhappebakterid- hapupiim, juust, hapukurgid, hapukapsas) · Biotehnoloogia- rakenduslik bioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse vajalike ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks · Antibiootikumide tootmine: takistavad valgusünteesi, rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni, raku membraani lagundamine. Enimakasutatav aktinomütseedid(tetratsükliin) · DNA replikatsioon- DNA kahekordistumine · Kirby-Baueri meetod: ühe bakteriliigi külv Petri tassile, erinevate toimemehhanismidega
See ongi Darwinism ,ehk tema evolutsiooniteooria. (100 teadlast, kes muutsid maailma, Jon Balchin) . Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta aastal 1842 ja 1844 postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema. Pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin oma evolutsiooniteoora. 1859 aastal avaldas ta oma peateose liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (On the origin of species by means of natural selection). See raamat tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis loodusteaduslikku maailmapilti. Evolutsioon said üldtunnustatuks. Darwinism leidis nii poolehoidjaod kui ka tugevat vastuseisu. Seda eriti kirikus. (Eesti nõukogude entsüklopeedia 2 ) Selline hüpotees lükkas ümber levinud arvamuse, et inimene on maailma valitseja, kelle jumal spetsiaalselt enda näo järgi lõi ning maa peale elama pani , nagu väidab 4 Piibel
© EeeOoo Mikroobide määramine mullast Töö käik Võetakse 1 g mulda, mida uhmerdati destilleeritud veega. Järgnevalt tuleb teha lahjendused mikroobide üldarvu (105, 106) ja klostriidide kohta (104, 105). Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Klostriidide lahjendusi tuleb hoida vesivannis 85°C juures 15 minutit. Nüüd viiakse 1 ml vastavaid lahjendusi nel...
autotroofsed bakterid. Teise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Tarbijad jagunevad omakorda kolmeks: I astme tarbijad ehk rohusööjad herbivoorid, II astme tarbijad ehk kõigesööjad omnivoorid ning III astme tarbijad ehk lihasööjad karnivoorid. Kolmanda taseme moodustavad lagundajad ehk destruendid. Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe, mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1) 1 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 17,18. 2 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 20. 3 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 19. 2. Läänemeri Meri on osa maailmamerest, mida ookeanidest eraldavad mandrid ja saared. Meresid liigitatakse saartevahelisteks meredeks, sisemeredeks ja ääremeredeks. 2.1 Üldandmed Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemeri on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sün...
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
1 Joonige alla õige vastus . 1) Inimese suguliitelised puuded tulenevad enamasti a)retsetiivsetest b)dominantsetest alleelidest X-kromosomis. 2) Genotüüp on: a) Organismi geenide kogum b) organismi avaldunud tunnuste kogum 3) Ristamist, mille puhul uuritavad vormid erinavad ainult ühe tunnuse poolest, nimetatakse a) dihübriidideks b)monohübriidideks? 4) Ühe geeni erivorme nimetatakse a) alleelideks b)genoomiks. 2 Täida lüngad 1.Inimese kahesuguseid sugukromosoome nimetatakse ...X...- ja ...Y..- kromosoomiks. 2.Naisel on igas keharakus ..2.. X-kromosoomi, mehel on ..2.. erinevat sugukromosoomi- X ja Y. 3.Monohübriidsel ristamisel jälgitakse... ühe geenipaari pärandumist..., mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. 4.Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele ...sugulisel ...teel, somaatilised mutatsioonid aga.... vegetatiivsel paljunem...
Nature: Spiders and snakes Noarootsi Gümnaasium Jaanika Rumjantseva 10I Spiders Spiders are Arachinds. They live everywhere in the world. Click to edit Master text styles All spiders have: Second level Third level 1. eight legs Fourth level 2. a spinneret that spins Fifth level silk 3. fangs 4. jaws and teeth but cannot chew Facts about spiders Male spiders use modified appendages Click to edit Master text styles called to mate with females. Second level Males risk being eaten by their female Third level ...
tagasi. sellega jäädi vahele uurides erütrotsüütide vanust. (rasestuti ja u. kolmandal raseduskuul tõusis kõvasti erütrotsüütide tase, pärast rasedus katkestati, saksa ujujatel) INIMESE GENEETIKA uurib: inimese pärilikkust, inimese tunnuste kujunemist, inimese evolutsiooni, inimese pärilikke haigusi ja nende leevendus võimalusi. Valdkonnad, mis kasutavad inimese geneetika saavutusi: · bioloogia · meditsiin · kriminalistika · pedagoogika · (ka sõjandus) plussid: · loomulik uudishimu iseenda vastu · kõige läbiuuritum bioobjekt (tänu meditsiinile) · andmed paljude põlvkondade pärilikkuse kohta · peaaegu kõik populatsiooni liikmed on meil allutatud meditsiinilistele läbivaatustele, mille andmed dokumenteeritakse · paljudes riikides uuritakse suuri inimgruppe selleks, et leida seos pärilike haiguste ja geenide vahel
Hugo Treffneri Gümnaasium Bensiini kahjulikkus keskkonnale ja alternatiivsed lahendused Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin sellise teema, kuna see on globaalne probleem ja ohustab kõiki Maal elutsevaid eluvorme, kuna me täpseid tagajärgi ei tea. Fossiilsed kütused on maailmale hetkel üks suuremaid ohte. Liigne kasutamine võib kaasa tuua suuri probleeme. Jääpankade sulamisest tulenevalt üleujutused linnades, mis asuvad mere ääres. Lisaks ohustab see paljusid liike. Nende hävimise maismaal põhjustab üleujutus, vees aga soolsuse taseme muutumine. Põhjus, miks bensiini kasutamist ei lõpetata peitub tarbijais endis, kes kasutavad seda igalpool igapäevaselt. Kütust on vaja transpordis, põllutöös, ehituses. Võik...
Bio! Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub. Meioos Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kr...
1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu...
Puisniit Marleen Ojaots 11.b Olemus metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse tulemusel tekkinud ökosüsteem enam kui tuhat aastat olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. praeguseks peaaegu kõikjalt kadunud Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Põllumajandus ja taimeökoloogia põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude liigitamine kuivad ja märjad (soo-)puisniidud liigivaesed ja liigirikka...
Bioloogia 24.04.2012 Rasestumisvastased meetodid Rasedusvastased vahendid takistavad mehe seemneraku ja naise munaraku ühinemist ja hoiavad ära raseduse tekke. Rasestumisvase meetodi valik sõltub: · Kasutaja vanusest · Tervisest · Suitsetamisest · Seksuaalelu sagedusest · Pertnerite arvust · Laste saamise plaanist tulevikus (kui pika aja jooksul soovitakse rasedusest hoiduda) Seksuaalsel teel levivate haiguste vastu kaitseb ainult kondoom. Rasedusvastased meetodid · Pöörduvad o Füsioloogilised Ovulatsiooni arvestades o Hormonaalsed Seotud hormoonidega, pillid jms. o Emakasisene vahend o Barjäärimeetod Kondoom o Spermitsiidid Küünlad, vahud, kreemid jne. · Pöördumatud o Steriliseerimine ...
Bioloogia 10.04.2012 Post-embrogenees (sünnijärgne areng) Areng · Otsene o Imetajad o Linnud o Roomajad · Moondega o Vaegmoondega Muna Vastne Valmik o Täismoondega Muna Vastne Nukk Valmik Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast ...
Bioloogia 15.05.2012 Regulatsioonikeskkonnad Homöostaas ehk organismi sisekeskkonna stabiilsus inimesel Tagatakse: · Neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi vahendusel Humoraalse regulatsiooni ehk hormoonide vahendusel Homöostaasi tagav mehhanism · Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus...
Bioloogia 13.12.2011 Plastiidide ülemink Kloroplast > kromoplastiks Viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) Kromoplast > kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast > leukoplastiks Kui roheline taim satub pimedasse Seenerakk Tunnused: Eukarüoot, ehk päristuumne, tuum on ümbritsetud tuumamebraaniga Heterotroofne, ehk seenad kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid, ehk toituvad surnud orgaanlilisest ainest Biotroofid, ehk toituvad elusast orgaanilisest ainest Hüüfid, ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks, ehk mütseeliks v.a. pärmseente puhul Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Seeneraku organel...
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtle...
Bioloogia 12.01.2012 Pro- ja eukarüootsete rakkude ehituse võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum. Ei esine tuumamembraani. Esineb tuumake Puudub tuumake. Tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat Haploidne kromosoomistik (paaritud Diploidne kromosoomistik (paaris kromosoomid) kromosoomid) Üks haploidne rõngaskromosoom. Palju lineaarseid kromosoome. DNA üldhulk väike. DNA üldhulk suur. Histoonid puuduvad. Esinevad histoonid. Kahekordse membraaniga organellid Mitokondrid kõikides rakkudes. (mitokondrid, plastiidid) puuduvad. Plastiidid on vaid taimerakkudes. Sisemembraanistik puudub Siseme...
Bioloogia 13.03.2012 Sugurakkude teke Spermatogenees ehk Ovogenees ehk Sugurakkude teke Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ov...
Bioloogia 27.03.2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. Ontogeneesi Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
Bioloogia 07.02.2012 NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid Tsitraaditsükkel Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest Kulgeb mitokondri maatriksis Enne püroviinamarihappe (moodustus aeroobsel glükolüüsil) tsüklisse sisenemist eralduvad CO2 ja 2H aatomit -> atsetüülkoenüüm A Moodustub 10 NADH2 Reaktsioonidest vabanevad CO2 molekulid Hingamisel Mitokondrite sisemembraanide harjakestel e. Kristadel Glükolüüsil ja tsitaaditsüklis moodustunud NADH2 (2+10 molekuli) arvel sünteesitakse ATP 12 NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Glükoosi täielikul lagundamisel: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, mis kulgeb nii taime- kui loomarakkudes
ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi aine suhtes ta...
Aine- ja energiavahetus ehk metabolism Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest(valgusenergia, keemiline energia). Kemosünteesijad kasutavad valgusenergia asemel keemilist energiat. Heterotroofid(suurem osa organismidest) on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Ei sünteesi ise orgaanilist ainet. Nad lagundavad orgaanilist ainet, et saada ka sünteesiprotsesside lähteained. Sapotroofid on surnud organismide lagundajad. Metabolismiks nim. organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kuni rakk elab toimub pidevalt ainete liikumine. Võib jagada assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Ülesanne: 1)kindlustada rakku ,,ehitusmaterjaliga". 2)kindlustada rakku energiaga. Assimi...
BIOLOOGIA SAAVUTUSTE KASUTUSVÕIMALUS 1. Mis on fundamentaal ja rakendusbioloogia? Fundamentaal- e. põhiteadus Uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. Füüsika, Keemia, Bioloogia) Rakendusteadus Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. Meditsiiini ja põllumajanduse tarbeks. Üldbioloogiline teadus Süvateaduslik uuring (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia jne) Eribioloogiline teadus botaanika, taimegeograafia, zooloogia Rakendusbioloogia Seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises (toiduainete tootmise mitmekesistamine,
*intermediaarsus- geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. *polüalleelsus- geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli *dihübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse kahe geenopaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. *mendeli 3 seadus-homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. * sugukromosoom- isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev * suguliiteline geen- inimese x kromosoomis paiknev geen *suguliiteline puue- inimese puue, mida määrav geen paikneb x-kromosoomis. * Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. *daltonism- on punarohepimedus, mis on põhjustatud Retsessiivses...
Mutageenid mutatsioone tekitavad keskkonnategurid (nt.kiirgused, viirused, tugevad happed jne) Kantserogeenid tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve tekke Mittepärilik: · Modifikatsiooniline muutlikus keskkonnatingimustest tulenevad fenotüübiliste tunnuste varieerumised Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum, populatsiooni kõigi isendite genotüüp 7 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Loius Pasteur pastoriseerimine, marutõve vaktsiin Alexander Flemming avastas antibiootikumi (penitsiliin) Fundamentaalteadus püüab välja selgitada loodusseadusi Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterit, seened, geneetiliselt muundatud taimed ja loomad.
ARENGUBIOLOOGIA 1. Nimeta rasestumisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. · Kondoom ja naiste kondoom Spermid ei satu naise organismi · Spermitsiidid Spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime · Pessaar Takistab spermide liikumist munajuhasse (hormonaalsed vahendid) · Kombineeritud tabletid piduravad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Minipillid · Hormoonsüstid · Hormoonkapslid · Spiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Hormoonspiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni (suguühtejärgsed vahendid) · Hormoontabletid Pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Spiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Steriliseerimine Mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine · ...
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat Sümptomid Esmased: o Palavik o Neelupõletik o Lihasvalu Pärast 5t päeva: o Lööve o Oksendamine o Sisemised verejooksud · Lõppeb surnuks ...
Bioloogia 22.05.2012 Kaitse haiguste eest Kaasasündinud kaitsemehhanismid 1. Kaitsebarjäär katted, mis takistavad patogeenide pääsemist organismi a. Epiteelides asuvad ripsmed filtreerivad sissehingatavast õhust mehaaniliselt välja õhus olevad väiksemad osakesed b. Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem ...
Fotosüntees - Bioloogia 10.02.2012 Assimilatsiooniprotsess Taime rohelise osade rakkude kloroplastides on rohelise värvusea aine klorofüll Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas Fotosünteesi kasutegur ning kiirus sõltuvad: Valguse tugevus Sõsihappegaasi kontsentratsioon õhus Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2= ->...
Bakterid Prokarüootsed e. Eeltuumsed organismid - DNA ei ole eraldatud tuumamabraaniga Genoom DNA hulk liikidel erinev. Väikese genoomiga on mükoplasma ja paljud parasiitsed bakterid Suur genoom aktinomtseentidel Nukleoid e. Tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja histoonitaolised valgud. Haploide ' Haploid pooli tervikust Plasmiid e. DNA väikesed rõngasmolekulid, mille geenid, mis pole vajalikunud tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoom...
Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5 1cm pikk Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u. 3cm pikk Tekib sarnasus inimesega ja teda nimetatakse looteks 3. Kuul toimub kiire organite areng 4. Kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu Kasvavad juuksed, kulmud ja küüned Kuuleb hääli, reageerib mürale Kõik elundkonnad arenevad kiiresti 7. Kuu naha alla kuguneb rasvkude 8. Kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis 9. Kuu kiire kasv, organid valmistuvad iseseisvaks eluks Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega Esmasünnitajatel kestab sünnitus rohkem kui 6h. Korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem Vastsündinu on u. 50cm, 3-4kg
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuuma...
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfots...
Bioloogia 11.05.2012 Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkili...
Bioloogia 24.01.2012 Metabolism ehk aine- ja energiavahetus Metabolism Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Kõorganismid vajavad elutegevuseks energiad, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.) Vastavalt toitumistüüpidele jagatakse organismid: Autotroofid Heterotroofid Autotroofid Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemilin energia kemosünteesijad (näiteks väävlibakterid) Heterotroofid Saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Samuti lähteained organismiomaste ainete sünteesiks Enamus loomi on heterotroofid: Taim-, sega- või loomtoidulised Samuti toituvad seened surnud ja elusast orgaanilisest ainest Mksotroofid Tarbib nii valmis orgaanil...
Bioloogia 04.05.2012 Närvisüsteem · Kesknärvisüsteem o Pea- ja seljaaju Peaaju · Juhib ja kontrollib enamikku organismi talitusi · Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi, kus ühes toimub keha närvide kaudu laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid. · Enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega on peaaju seotud seljaaju kaudu · Viis erinevat osa, suurim on suuraju o Seal asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorn...
Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb ...
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindl...
annaabi.ee 
