Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fotosüntees (0)

1 Hindamata
Punktid
Fotosüntees - Bioloogia 10.02.2012
Assimilatsiooniprotsess
Taime rohelise osade rakkude kloroplastides on rohelise värvusea aine – klorofüll
Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid
Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm
Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas
Fotosünteesi kasutegur ning kiirus sõltuvad:
  • Valguse tugevus
  • Sõsihappegaasi kontsentratsioon õhus
  • Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega
  • Taime füsioloogilisest seisundist
  • Temperatuurist
  • Lehe vanusest
  • Taimeliigist

6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2
Fotosünteesi valgusstaadium
  • Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul
  • Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme

Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi
2H2= -> 4H+ + 4e- + O2
Eralduvad vesinikioonid ja elektronid.
Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri
Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel
NADP + 2e- + 2H+ HADPH2
Vvalgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri.
Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks
Fotosünteesi pimedusstaadiume. Calvini tsükkel
  • Piedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas
  • Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2
  • Vesinikuallikaks on NADPH2
  • Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli

6CO2 + 12NADPH2 -> C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
  • NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides
  • Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise
  • Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees

Fotosünteesi tähtsus:
  • Põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt
  • Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita
  • Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele
  • Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides
  • Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil

Hapniku tähtus:
  • Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates osüdatsiooniprotsessides (hingamisel)
  • Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja UV kiirguse eest
  • Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie eigapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid selleta mõeldamatud

Fotosünees
Hingamine
Kloroplastides
Mitokondrites
Ainult päeval (valges – nähtavas valguses)
Päeval ja öösel
Assimilatsiooniprotsess
Dissimilatsiooniprotsess
Lähteaineteks vesi, mineraalsoolad ja CO2
Lähteaineks suhkrud ja hapnik
Lõpp-produktiks orgaanilised ühendid (glükoos)
Lõpp-produktiks vesi ning süsihappegaas
ATP süntees
Valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks
Energia salvestamine makroergilisse ühendisse – ATP-sse
Fotosüntees #1 Fotosüntees #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mart Leib Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Fotosüntees
2
doc

Fotosüntees

Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees võimaldab valgusenergia jõul toota CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Fotosüntees on assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12H2= = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: *valguse tugevus *CO2 kontsentratsioonist õhus *taimede varustatusest vee ja mineraalainetega *taime füsioloogilisest seisundist *temperatuurist (15o kuni 30o) *lehe vanusest *taimeliigist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 ­ 750 nm. Fotosünteesiprotsess on

Bioloogia
BIOLOOGIA I periood 3-osa
8
doc

BIOLOOGIA I periood 3. osa

 Elutegevuseks vajalik energia  Sünteesiprotsesside lähteaine saamine ATP molekuli ehitus: Enamus loomi on heterotroofid, samuti surnud orgaanilisest ainest lämmastikalus adeniin toituvad seened saprotroofid Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid Näiteks: fotosüntees, DNA süntees  Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne  Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid) Dissimilatsioon 3 fosfaatrühma Organismis toimuvad lagundamisprotsessid  Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid suhkur

Bioloogia
fotosynteesi konspekt 11 klassi õpilasele
2
doc

fotosynteesi konspekt 11 klassi õpilasele

H 2O CO2 valgusenergia ADP NADP Pimedus- valgusstaadium staadium – Calvini ATP tsükkel NADPH2 varuained aminohapped lipiidid O2 sahhariidid Fotosünteesi valgusstaadium: Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide Pimedusstaadiumi reaktsioonid toim

11.klassi bioloogia
Bioloogia 3-kursus-metabolism-ATP-fotosüntees-rakuhingamine-käärimine
7
docx

Bioloogia 3-kursus (metabolism, ATP, fotosüntees, rakuhingamine, käärimine)

Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga (O2) ja moodustub vesi (H2O). Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsi käigus ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36 ATP molekuli, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Rakuhingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 → 6CO2↑ + 6H2O kloroplast - taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. tülakoidid - membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid (kloroplasti sees). klorofüll - roheline pigment, mis võimaldab valguse energiat saada. ER e tsütoplasmavõrgustik - organell, kus toimub glükolüüs. mitokonder - organell, kus toimub rakuhingamine. Anaeroobne glükolüüs .

Bioloogia
Aine - ja-energiavahetus
2
odt

Aine - ja energiavahetus

moodustumisega, toimub hapniku pudumisel. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena- tärklise või glükogeeni kujul. FOTOSÜNTEES- taime rohelise osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis pakneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2-st ja veest orgaanisi ühendeid, nt glükoosi. 6CO2+12 H2O on C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustavusest vee ja mineraalainetega, taime füsioogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofüllide molekulid moodustavad koos teiste pigmentide fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostuvad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesil. 2H2O on 4H +4e +O2

Bioloogia
BIOLOOGIA-glükoosi lagundamine ja fotosüntees
3
doc

BIOLOOGIA: glükoosi lagundamine ja fotosüntees

heterotroofseteks. 2. Autotroofid ­ sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest (H2O, CO2), kasutades peamiselt valgusenergiat (fotosüntees) või ka redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 3. Heteroroofid ­ saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsessideks vajalikud lähteained toidus sisalduva orgaanilise aine lagundamisel (glükoosi lagundamine). 4. Fotosüntees tuleusena moodustub glükoos (C6H12O6), jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Üldvalem: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O 5. Taimedes moodustub glükoosist tärklis või tselluloos. Taimed täiendavaid orgaanilisi aineid väliskeskkonnast juurde ei vaja. 6. Metabolism ­ organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga (hingamine, toitumine). Selle võib omakorda jagada kaheks: a

Bioloogia
Ainevahetus-fotosüntees-fotosünteesi tähtsus-rakuhingamine-ATP
5
pdf

Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

Füüsilise pingutuse tagajärjel kiireneb ATP süntees??? ­ vabaneb rohkem energiat ja organism hakkab higistama. Assimilatsioon - kõik organismi sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: nukleiinhappeid, sahariide, lipiide, valke. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat, ensüüme ja lähteaineid ­ ATP molekulid. 4 tähtsamat assimilatsiooniprotsessi: fotosüntees, DNA ja RNA süntees ja valgusüntees. Organismi varustamine energiaga Iga organism vajab elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete transpordil ja liikumisprotsessides. Energia vabaneb sahhariidide, valkude, lipiidide ja teiste orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil ­ 1 g sahhariide ja 1 g valke = 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat, 1 g lipiide = 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat

Bioloogia
Aine-ja energiavahetus
3
doc

Aine-ja energiavahetus

Metabolism (aine-ja energiavahetus) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilisi ühendeid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb enegria, mis talletatakse makroerilistesse ühenditesse nt.ATP (40%) ning erladub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun