Tervislik eluviis Tervislik eluviis on meile oluline kuna see kaitseb ja tugendab organismi. Väga oluline on töö ja puhkeaja vaheldumine, kui see on tasakaalus ei satu me stressi. Tervisliku eluviisi juures on väga oluline õige toitumine. Tervislik toit on mitmekülgne. Ei tohi liialdada rasvaste, magusate ja väga soolaste toitudega. Toit peab sisaldama piisavalt mineraalained ja vitamiine. Tervisliku eluviisi juures on oluline veel liikumine ja sport. Sportimine alandab depressiooni, säilitab kehakaalu, tugendab lihaseid, luid, südand ja kopse ning ergutab mõttetegevust. Inimene peab liikuma päevas vähemalt 30 minutit. Tervislik eluviis aitab ära hoida haigestumist ja kindlasti on tervislikul inimesel ka parem enesetunne, rohkem energiat ja ergsam meel. Seega kui peale pikka koolipäeva koju jõuate, ei ole mõtet istuda arvuti taha ja hakkata kartulikrõpse närima, v...
1. Charles Dickens oli inglise kirjanik , sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja. 2. Charles Dickens sündis 7. veebruaril 1812. aastal Hampshire'i krahvkonnas ning 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathamisse. 3. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle saapamäärdevabrikusse, hiljem advokaadibüroos abilisena. 4. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat, kuid nad läksid lahku. 5. 1836 abiellus Charles Catherine Thomson Hogarthiga ning neil sündis 10 last, aga hiljem ka nende kooselu lõppes, sest Charles armus Ellen Ternanisse. 6. 1933. aastal saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega ja hiljem lisandusid jutustused. 7. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberi...
Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Leelo Tungal Leelo Tungal (sndinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" ...
Iga laps vajab kodu ! Lugupeetud lugejad .! Ma tahaksin teile rääkida ühest väga aktuaalsest teemast.Nimelt kodust.Me võtame iseenesestmõistetavalt , et meil kõigil on koht kuhu pärats kooli või tööd minna. Aga kui palju me mõtleme nende peale, kellel see koht puudub.kui ei ole kodu, kus sind ootab pere, kui ei ole oma tuba, oma riidekappi, ei ole söögilauda maitsvate toitudega .Kus need lapsed ööd veedavad ?Millest saavad jõudu , et elus hakkama saada?Kui teie tutvusringkonnas ei ole kodutut last siis ei tähenda see seda, et neid üldse ei ole olemas . Ma tahan sellega öelda seda , et me peame oskama rõõmu tunda sooja toa üle , armastava pere üle , kõigi nende võimaluste üle mida pakub meile kodu.Me ei pea külmetama keset talve kangialustes, me ei pea tundma tühja kõhtu. Meil on olemas televiisor ja arvuti , me saame kutsuda endale külla sõpru.Meil kõigil on koht kus pesemas käia ja me käime...
Mida kooli selga panna? Kuna olen ise põhikooli õpilane ja kannan koolis enamasti tavalisi ja harilikke riideid, olen mõelnud selle üle kas koolis peaks kandma riideid mis on erilisemad ja erinevad või peaks ikkagi kõigil olema ühesugused riided näiteks koolivormid või lihtsalt ühesugused stiilis rõivad. Korrektseid ja mugavaid riideid on ka olemas aga, et neid enda lastele osta peab lapsevanema rahakott olema ka üpris priske. Samas mugavaid riideid ei pea ostma nii kalleid ja kauneid. Piisab ka mingitest dressidest aga need peaksid ikkagi kehalise kasvatuse tundidesse jääma. Veel on igasugu lühikesed riided mille kandmine õpetajatele meelepärane ei ole, näiteks lühikesed püksid. Esimesel septembril rääkis meie klassijuhataja, et uuel õppeaastal on lühikeste pükste kandmine kooliruumides mitte soovitatav. Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib v...
Novell ,,Suveöö armastus" 1. Anna lühikese kokkuvõttena edasi novelli tegevustik. 2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimenda...
Ma nen sind, kuid sina ned vaid ennast. Sa ei tunne mind, kuid olen sndinud vaikuse ja rahu vennast. Sa ei tea, et olen siin. Sa ei tea, et sind vaatan. Sind nha ja mitte tunda on piin, kui lihtsalt siin istun ja sind ootan. Kui sind han, kas sa siis kuuled? Kui sulle lehvitan, kas sa siis ned? Siin taga sinu nime sosistavad tuuled ja kui puutud peeglit kohtuvad me ked! Sa pead alati minema, kuhu, ma ei tea. Millal sa jlle juhtud tulema, ma samuti ei tea. See vike peegel on aken sinuni, kust nen sind ja ulatan sulle ke. Kunagi ei jua sinu pilk minuni, sest sa lihtsalt mind ei ne. Kaks erinevat maailma, kuid lpuks kik ununeb. Nen kuidas vanust tuleb su silma, kuni lpuks peegel koos minuga puruneb.
"Noorkuu" Stephenie Meyeri Stephenie Meyeri Stephenie Meyeri esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik". Autorist Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas seal keskkooli ja astus Brigham Youngi ülikooli Utah's, mille lõpetas bakalaureusena inglise kirjanduses. Tegevusaeg Romaani tegevustik toimub peamiselt tänapäeval Washingtoni osariigi väikses Forksi linnas. Inimeste käitumine ja riietus on omane tänapäevasele. Kuid romaani tekst viib ka tagasi minevikku, lausa aastasse 1918. Kõrval- ja peategelastest Tegelaste hulk on selles raamatus suur, seepärast toon välja vaid pea- ja mõned kõrvaltegelased: Bella, Charlie, Edward, Alice, Carlisle, Esme, Jasper, Emmett, Rosalie, Jacob, Sam, Embry, Paul, Jared, James, Victoria, Laurent, Jane, Alec, Aro, Marcus, Caiu...
LEGEND Orgude teke Meetetu Mõttetus mõminal meenutas Kuidas kord Kurega kaevitas kulda. Linnuke laulvalt läks labidat leidma, Mil Mõttetus mõttetult mõlgutas mõtteid. Seitsme maa ja mere taga elas kord Mõttetus. Tegevust leidus tal alati oli maailm ju alles ehitamisel ja tööst kõrvalekalduvaid mõttetuid loomi-linde leidus alati. Nendega ta päevad läbi mängiski. Küll püüdsid vaesed hinged laineid merel, küll proovisid Talvevana habamest patsi punuda ühesõnaga tehti kõike, mida iga endast lugupidav laiskvorst tegema peab, kõike, mis kohe kuidagi ei puudutanud tööd. Kord märkas Mõttetus Kurge, kes uuris parajasti koopaid, mida koprad ehitanud olid. Ahne pilk silmis, tatsas lind siia-sinna. Mõttetus naeris ja uuris, mis juhtunud on. Kurg ei tahtnud ...
Ulmekirjandus 1.Adams Douglas ,,Nägemiseni, aitäh kala eest" Kaheksa aastat pärast Maa hävitamist Vogonite poolt pöördub Arthur sinna tagasi ja leiab, et möödunud on vaid kuus kuud. Kõik on nagu vanasti, kui välja arvata kummalised ja kohutavad ebakõlad reaalsuses. Just siis, kui Arthur üritab neid kõigest väest eirata, kohtub ta kellegagi, kes üritab teha just vastupidist ning armub. Kahekesi asuvad nad otsima Jumala Viimast Sõnumit Oma Loodule ja kõigi traditsioonide vastaselt leiavad selle. 2.Asimov Isaac ,,Koidu robotid" Raamat räägib robottest ja nende maailmast. 3.Atwood Margaret ,,Orüks ja Ruik" Selles raamatus on kirjeldatud maailma pärast geneetilist katastroofi. Ringi hulguvad kummalised ristandid ja vähesed ellujäänud inimesed püüavad kuidagi hinge sees hoida. Raamatu peategelane Lumemees, kes elab enamasti puu otsas, meenutab, kuidas asi katastroofini läks ning mida oleks saanud tei...
Arvatakse,et armastus ja sõprus on kaks väga sarnast tunnet ,mis ei erine teineteisest peaegu üldse.Kuid see ei ole nii. Iga inimene on kellelegi kallis ja ta saab tunnetada sõprust.Seda tunnet ei saa tunda ainult siiis ,kui kõik on hästi.Sellega kaasnevad nii tülid kui ka rõõmud.Erinevad lahendamata keerd käigud seavad meie teele takistusi ,mida peab koos ületama.Seda õiget kaaslast enda kõrvale on raske leida.Inimesest hoolitakse koos heade ja vigadega ,mis temaga koos kaasas käivad.Igaüks tahab omale tõelist sõpra ja tunda temaga tugevat sidet.Et see õige omale leida ,ei saa minna teiste juurde ja öelda : ''Sina oled mu sõber ,''vaid see saavutatakse aastatega. Armastus on tundeline ja mõtteline side ,mis saab alguse sõprusest.Ka see tekib aastatega ,kuid kestab elus vaid ühe korra,armastatute vahel.Seda võib nimetada ka võlusõnaks ,mis muudab inimesed elavamaks ja ka õnnelikumaks.Iga elu saab uue mõtte ,kui öeldakse ''armastus.''Kui...
Muinasjutud inimeste elus Lühikirjand Iga lapse parim ajaviide varases eas kujuneb suhtluse ümber. Ent vanematel pole kahjuks piisavalt aega nendega pidevalt rääkida. Selleks, et pisikeste inimeste silmaring siiski laieneks, on juba iidsetest aegadest loodud muiasjutte. Ennemuistsetel aegadel, kui maa kubises nõidadest ja lohedest, oli inimestel kergem muinasjutte luua oli ju põnevaid teemasid nii palju. Kaasaegsetel vanematel on sellega aga raskusi näiteks ei paku lugu sinisest bussist ju kellegile suuremat huvi! Võlurite seiklused ja võitmatud kangelased "ärkavad ellu" tehes koostööd lapse fantaasiaga. Psühholoogidki on jõudnud järeldusele, et võimatud teod avaldavad mälule tugevamat mõju, jäädes kauemaks kestma, vahest kogu eluks! Mul on veel praegugi meeles üks muinasjutt, mida ema mulle lapsepõlves sageli jutustas Alice-nimelisest tüdr...
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õpp...
Retsensioon Käisin vaatamas 1. oktoobril Anton Tsehhovi etendust ,,Kirsiaed''. Seal etenduses räägiti inimestevahelistest probleemidest, armastusest, perekondlikusest ning kiindumusest enda lapsepõlve kodu vastu. Mulle meeldis kõige rohkem selles etenduses Mait Malmsteni ja Jan Uuspõllu roll. Mait Malmsteni roll selles etenduses oli huvitav. Ta mängis seal välja igasuguseid iseloome. Mulle meeldis see kuidas ta suutis välja tuua erinevaid karaktereid. Ma arvan , et mitte ükski teine näitleja ei oleks seda suutnud paremini teha. Mulle meeldis eriti see, kuidas ta üritas Merle Palmistele meeldida. Ta alguses pakkus talle igasuguseid mooduseid välja , kuidas Merle ei jääks vaeseks.Ta pakkus talle välja, et ta võiks krisiaia maha võtta ning sinna suvilad rajada. Kuid Merle ei olnud sellega nõus. Lõpuks ostis Mait ise selle ära. Kuid selle näidendi juures häiris mind Merle Palmiste osa. Ta mängis oma osa vä...
Kärbeste Jumal Lennuk koos Briti kooli õpilastega kukkus troopilise saarele, eeldatavasti lastud maha Teises Maailmasõjas. Ralph üks ellujääjatest ronib Põssaga läbi lennuki varemete ja metsaaluse randa. Pärast lühi tutvustust alustasid nad kahekesi arutelu mida edasi tuleks teha. Ralph oli esimese mulje järgi sõbralik Põssa suhtes,kes on ülekaalus ja kannab suuri prille oma näol. Põssa isiksus tundub olevat paranoiline. Ta kasvas ülesse oma tädi (kelle nimele ta regulaarselt tugineb ,,Minu tädi ütleb, et ...." jne.) ja regulaarselt räägib, kuidas ta oli koolis naeruvääristatud ja kus ta sai endale hüüdnimeks Põssa. See juhtus siis kui Põssa ütles hirmunult : ,,Mind ei huvita, kuidas te mind kutsute nii kaua kui .... see ei ole mida nad tavaliselt kutsusid mind koolis ..... Nad kutsusid mind Põssaks!" . Põssa räägib lakkamatult kuni pahameele punktini, seletades mõned oma sotsiaalsetest probleemidest. S...
"Haridus teeb vabaks" Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmsitele, kuidas tuleb teatud olukorras käituda. Näiteks saab võrrelda oma situatsiooni mõne raamatu juhtumiga või õppust võtta ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine või...
Üks tänapäeva muinasjutt Ameerikas, Georgia lähistel elas kord üks 13-aastane tüdruk, kelle nimeks pandi Nathalie. Ta oli juba väiksest saati unistanud tantsust ja muusikast, kuid tema isa ja pahaloomuline võõrasema, kellel olid Nathalie vanused kaksikud, olid mõlemad reaalainete õpetajad ning sundisid ka pisikest tüdrukut tohutu matemaatikaõpiku taha istuma. Ta vihkas seda. Mitte ükski mürk ei suudaks väljendada seda piina, mida tundis õrnatundeline Nathalie arusaamatuid valemeid silmitsedes. Kaksikud Thom ja Bill olid aga, vastupidiselt oma "kasutule" õele, juba eelkoolist saati teada- tuntud tegijad selles vallas. 7-aastaselt olid nad näidanud oma klassijuhatajale, kes koolis tõeline tegija on; 9-aastaselt näidati direktorile koha kätte; 10-aastaselt ajas Bill matemaatikaõpetaja hulluks ja 12-aastaselt võitis Thom vanema astme matemaatikaolümpiaadi, kus ta peale...
Muistsed eestlased RIIETUS Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvar õivaste ni me all. Igal Eesti kihelkonnal olid o ma rõivad. Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil. T ö öriie pidi ole ma puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäi mist. Mõne töö ajal, nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriib...
Kolm soovi Muinasjutt Tartu lähistel elanud Martini-nimeline poiss. Tal olid sinakas-lillakad silmad ja vaskse läikega tumeblondid juuksed. Ta kaksikõde, Marii, oli oma venna välimuse miniatuurne koopia, omades ainult veidi pikemaid, peaaegu õlgadeni juukseid. Mõlemale meeldis maalimine, ent nende ema ja isa olid liiga vaesed selleks, et lastele paberitki osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid. Kord läksid lapsed metsa marju otsima, et siis hiljem koopaseintele maalida. Nad kõndisid vaikides mööda kitsast ja käänurohket metsateed, vaadates uurivalt alustaimestikku, ent soovitud tulemust nende pikaajaline otsing ei andnud-mets oli marjadest kui tulvaveega puhastatud. Marii tundis paari tunni pärast rasket väsimust, ent ei julgenud seda vennale öelda oli ju to...
Videvik- Stepheine Meyer Põhitegelased: Bella Charlie Eric Jessica Edward Cullen Emmet Cullen Rosalie Cullen Jasper Cullen Alice Cullen Esme Cullen Doktor Cullen Billy Jacob Renee Mike Laurent Viktoria James Lühikokkuvõtte Ema sõidutas Bellat lennujaama, et Bella saaks lennata Bella isa juurde Forksi veidikeseks elama. Bella isa elas ikka seal väikeses majas Forksis, kus ema Bellaga põgenes, kui Bella väike oli. Charlie e. Bella isa andis Bellale ühe vana auto, mille Jacob oli korda teinud. Bellale anti see selleks, et Bella saaks kooli sõita ja koolist tagasi, kuna kooli oli pikk tee. Järgmisel päeval, kui ta kooli läks ei tundnud ta oma klassikaaslasi. Kuna Jacob ei käinud temaga koos ühes koolis. Ja ta ei ole üldse peagu siin Forksis käinud. Aga selle eest ta sai kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nime...
Väike Nõid - O. Preussler Põhitegelased: Väike Nõid Kaaren Abrakas väikese nõia lind Piksenõid Rumpumpel väikese nõia tädi Ülemnõid nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama Ja teised nõiad Lühikokkuvõtte: Elas kord üks väike nõid. Ta oli alles sada kakskümmend seitse aastat vana ja see ei pole nõia jaoks veel kellegi vanus. Ta elas nõiamajakeses, mis seisis üksildasena sügaval metsasüles. Kuna väike nõid elas seal majakese üksi polnud see maja eriti suur. Maja tagaküljele oli juurde ehitatud leivaahi. Väikesel nõial oli ka oma lind, nagu nõidadele kohane. Teda kutsuti Kaaren Abrakaks. Lind oskas ka rääkida. Kord tuli jälle Walpurgi öö, kuhu tahtis väike nõid väga minna aga kaaren ei olnud sellega nõus. Väikest nõida ei huvitanud kaareni arvamus ja läks ikka öösel Blocksbergi mäele. Seal olid kõik nõiad juba koos ja tantsisid. Väike nõid läks märkamatult teiste nõidade vahele ja tantsis seal. Äkki märkas...
Eesti rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu Elas kord üks kehv vabadik, kelle kõik pojad ja tütred olid juba kodust ära läinud, aga üks poeg oli ikka kodus. Ta oli laisk ega viitsinud midagi teha, tahtis vaid rikkaks saada. Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks. Sellepärast hakati teda ka kutsuma Pilli- Tiiduks. Tiidu, aga polnud endaga rahul, ta tahtis ikka saada rikkamaks. Ta kuulis palju Kunglamaa rikkusest. Aga tal polnud piisavalt raha, et laevaga üle mere saada. Õnneks leidis ta ühe noore laevamehe, kes lubas ta salaja laeva võtta. Ta lasi teisel ööl laevast Tiidu köiega merre. Ja ütles, et kui sa vees oled kutsu...
Agu Sihvka annab aru Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne. Kahjuks öise häire korraldamine nii hästi ei lõppenud. Kuna meil oli igav siis nad ärandasid võimlemisõpetaja Pauksaare ratta ära ja panid selle metsa puu otsa. Nad arvasid, et sealt ei leia seda keegi ja panid spinningu jalgratta kella külge. Kui teised jalgrattast otsi...
Müütilised muistendid FR.R. Faehlmann Põhitegelased: Vanaisa Vanemuine Emajõgi Koit Hämarik Endla järv Juta Lühikokkuvõtte: Müütilistest muistenditest saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb. Rõõmu täis Vanemuine haaras kandle ja hüppas maa peale. Kus ta tantsivad jalad maapinda puudutasid, seal ainult tärkasid lilled ja kasvasid puud. Minu arvamus: Täitsa toredad muistendid, soovitan lugeda.
Jutte Loomadest Richard Roht Põhitegelased: Mäger Urask Ja teised metsades elavad loomad Lühikokkuvõtte: Madalas liivakünkas keset sood elas noor mäger Urask. See soo oli pikk ja lai, kus ta elas. Seal asus liivaküngas, mis moodustas soos nagu väikese kõrgema saare. Seal soo peal ei kasvanud midagi muud, kui kiduraid mände, sest soo oli alati vesine ja märg, aga Urask elas seal koopas, kuna inimesed ei saanud sinna ligi. Ükskord oli seal koopas väga märg. Mäger Urask ei saanud seal enam elada, sest alumised koopa käigud olid vett täis ja ta pidi sealt ära kolima, ta kolis heinakuhja, kus elas teravate hammastega ja haisev tõhk... Minu arvamus: Minu arust see ei olnud väga huvitav raamat, aga kuna mulle looma juttude raamatud üldse ei meeldi. Siis siin minu arvamus väga ei loe. Ma lihtsalt arvan, et ma ei oska looma juttude raamatuid hinnata.
Kalevipoeg Eno Raud Põhitegelased: Kalev Linda Kalevipoeg tuuslar Uku kannupoiss Sarvik taat Olevipoeg Sulevipoeg Linda jäi leseks kuna tema mees Kalev suri ära ja Lindale jäi kasvatada kolm poega. Varsti pärast Kalevi surma rööviti Linda ära. Linda ja Kalevi (surnud) kolm poega asusid oma ema otsima. Kui Kalevipoeg otsustas Soome minna oma ema otsima, tuli talle tee peal ette üks saareke. Seal elas üks saarepere. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, komistas saarepiiga ning kukkus vette ja sai surma. Kui Kalevipoeg jõudis lõpuks Soomest tagasi, hakkas ta kuningaks. Varsti pidas ta ka maha võitluse sortsidega ja ka Sarvik Taadiga... Soovitan lugeda, sest see on väga põnev ja vahva lasteraamat Kalevipojast. Samuti saab ka palju teada ajaloost.
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tah...
"Kariibi mõistatus" Agatha Christie See raamat räägib Miss Marplest, kes oli puhkama läinud. Ühel päeval rääkis Miss Marple major Palgravega. Mees rääkis väga palju erinevaid jutte. Sel korrak rääkis ta mõrvast ning küsis naiselt kas ta tahab mõrvari fotot näha, kui ta oli valmis pilti ulatama peatus ta aga äkitselt. Mees vaatas üle naise parema õla ning pani pildi tagasi rahakoti vahele. Järgmisel päeval avastati, et mees on surnud ja põhjuseks arvati olevat kõrge vererõhk. Mees polnud kunagi oma kõrgest vererõhust prouale rääkinud. Miss Marple hakkas inimestega rääkima, et mingit infot saada, kuid ta ei saanud midagi olulist teada. Mõned päevad hiljem tapeti toateenija Vicktoria. Naise leidis hotelli omanik Miss Kendal ja ta oli suures vapustuses. Ta nägi öösiti unes luupainajaid ja arvas, et keegi luurab teda. Miss Kendal võttis sisse unetablette, et ta öösel magada saaks. Naine oli aga tablet...
,,Nullpunkt" Raamatu autoriks on noor eesti kirjanik, kes on ühtlasi ka etenduse tekstiautor. Etenduse lavastajaks on Jaanika Juhanson. Jaanika Juhanson on lavastanud paljusid etendusi. Neist tuntumad on ,,End-sa-pese", ,,Hilda Nukitsamees" ja otse loomulikult ka ,,Nullpunkt". ,,Nullpunkt" jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kellel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et tema uued klassikaaslased on teda hakanud ignoreerima ja temast mitte välja hakanud tegema. Kodus ei ole tal ka midagi hästi. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest ta hakkab iga asja peale nutma kuna arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku- kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii hakkab ta välja mõtlema skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja austus. Minu arvates elasid näitl...
Kalevipoeg Fr.R.Kreutzwald Lapsepõlv ja noorus Peale Kalevi surma sündis Lindale veel üks laps- poeg.Algul karjus laps palju,aga hiljem hakkas ta vägevust näitama.Ta hakkas murul kurni viskama.Tihti läks ta mere äärde lutsu viskama.Kui ka vennad tugevad olid,käis noore venna jõud neist kergelt üle.Magamise ajal kostis mets norskamisest vastu.Kalevipoeg magas maa peal liivaküngaste otsas. Minu lemmiktegelane selles raamatus on Linda,sest ta elas üle nii palju kurbust ja ta oli nii tugev naine.See raamat on nii rõõmus,kui ka kurb.Seal saab vahepeal ka nalja.Raamat on tõsine,kuigi see pole üldse tõsi,mis seal juhtub.
KOOL Nimi ,,Kolm musketäri" Alexandre Dumas Referaat Pärnu 2011 SISUKORD 1. ALEXANDRE DUMAS_______________________________________________3 2. ,,KOLM MUSKETÄRI"______________________________________________5 2.1. Peategelased_____________________________________________________6 2.2. Kõrvaltegelased__________________________________________________6 2.3. Lühiülevaade sündmustikust_______________________________________7 3. MINU HINNANG____________________________________________________9 3.1. Lemmiktsitaat___________________________________________________9 3.2. Lemmikepisood__________________________________________________9 1. ALEXANDRE DUMAS Alexandre Dumas va...
Raha kas õnnetus või õnnistus? Tänapäeval on raha meie kõigi elus väga tähtsal kohal. Me ei kujutaks elu ilma selle paberita või metallita ettegi. Mõeldes ajas tagasi, siis vanasti suudeti väga hästi hakkama saada ilma rahata. Kõik eluks vajalik kasvatati või tehti endale ise ning kui millesti tuli puudus, toimusid erinevad vahetused. Inimesed said hakkama ilma rahata. Praeguses maailmas tundub see täiesti võimatu. Tihti elatakse ainult raha nimel ning unustatakse elus muud väga tähtsad väärtused. On neid, kes toovad perekonna ühise aja ohvriks tööle ja ka neid, kes rikuvad oma tervise ülepingutades selle meile nii tähtsana tunduva sümboli nimel. Sageli esitatakse endale küsimus, kas me saame rahast rohkem kasu või kahju. Elus on raske midagi saavutada omandamata piisavalt raha. Tänapäeval maksab kõik ja seetõttu ongi rikamatel inimestel rohkem võimalusi. Nad saavad õppida paremates koolides, reis...
A. KIVIRÄHK ,,REHEPAPP" 12. klass 1. Miks lasid valvurid rehepapi alati läbi, kui too tuli öösel mõisa aiast punaseid sõstraid korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõ...
ARVUSTUS Elulooraamat ,,Mürka. Pea jagu üle" Mart Soidro ilmumisaasta 2010 eesti keeles, kõvakaaneline, 479 lk Valisin just selle raamatu lugemiseks väga lihtsal põhjusel, mul on see raamat kodus olemas ja kuna tegelen ka ise korvpalliga, siis ei saanud jätta seda lugemata. Raamat räägib Eesti kuulsaimast korvpallurist Martin Müürsepast, teos on mahlakalt ja lihtsalt kirjutatud. Hea ja kerge oli lugeda. Kuigi raamatu algus ei olnud nii kaasahaarav kui seda lootsin, mulle meeldivad raamatud mis kohe algavad põnevalt, et ei oleks tahtmist raamatut käest ära panna. Minu jaoks läks raamat põnevaks kui Martin pääses NSV Liidu noortekoondisse, 15 aastasena üksinda Moskvasse rongiga sõita vene keelt oskamata, oli ikka päris julge tegu. Treeningu kirjeldused venemaa laagrites oli samuti väga huvitav lugeda, ,,Koolist soovitati õpikud kaasa võtta, aga mida sa kurat seal iseseisvalt õpid, kui tuleb päevas seitse tundi trenni teha" lk 53. Kui ra...
Kuritegu ja karistus Igal päevl pannakse toime erinevaid kuritegusid üle kogu maailma. Mõned mõrvad, mõni vägistamine, loendamatud vargused, kallaletungid ja teised alatused. Laiaulatuslik kuritegevus ja kriminaalne maailm mõjutavad inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Igaüks võib olla järgmine kuriteo ohver ning keegi pole võimaliku kuriteo ohvriks langemise eest kaitstud. Me oleme harjunud, et kuritöö saab oma karistuse. Kuid kas kuritegu ja karistus on seotud? Kas neid esineb ka ilma teineteiseta? Tänapäeval kujutatakse vägivalda igal pool meie ümber. Me elame vägivaldses maailmas ning paratamatult näeme seda igapäeva tumedamat poolt kõikjal. Meedias kajastuvad erinevad toimunud kuritööd, tänavapildis võib märgata vägivaldse alatooniga reklaame ning avalikes kohtades võib isegi peale sattuda mõnele pisikuriteole. Enim on vägivalda märgata siiski televiisoris ja arvutimängudes. Isegi las...
Lugemiskontroll E.Vilde Pisuhänd Välja antud Eesti riiklikus kirjastuses, Tallinn 1959 Tegelased: Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada.Sander teeskles kaks aastat, et ta kirjutab seda raamatut, kuigi tegelikult polnud ta ridagi veel paberile kirja saanud.Vana Vestman ei uskunud kunagi temasse. Minu arvates ei ole see ...
Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt... Ja selles sulnis rahus vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik Punttila ning kihlub järjest kõigi vastujuhtuvate naisukestega. See on aga alles algus, sest ühel hetkel saab ta kaineks ja hakkavad juhtuma hoopis teistmoodi asjad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht http://en.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht www.google.ee
Tuuli Koch Elulugu Sündind 5. Novembril 1978. aastal Lõpetand Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal Saanud Bonnieri preemia postimehes ilmunud artiklite eest On raamatu "Savisaar tujukas mängur" autor Tuuli Koch: lugu tuleb tihti tuulest Koch kirjutab oma kogemustest ja arvamustest ajakirjaniku töös Põhiväited ja seisukohad Ajakirjandusharidust püüdes ei tohi komisjoni ees vastata küsimusele "Mis sa arvad, mis on ajakirjaniku puhul kõige olulisem?" vastusega "Soov inimestega suhelda" Välkreageeringutest sünnivad tavaliselt parimad lood Enamasti sünnivad lood aga vajadusest ühiskonnas toimuvat seletada, tagamõtteid paljastada või teist vaatenurka avada Põhiväited ja seisukohad Poliitikute juttu tuleb tähelepanelikult kuulata ja kontrollida Peab ennetama ja ennustama millest üldse kirjutada Kasutatud kirjanud http://arvamus.postimees.ee/1098664/tuuli-koch-lugu-tuleb-tihti-tuulest/ http://et.wikipedia....
Alan Hollinghurst Hollinghurst on teenekas Briti kirjanik ning tõlk. Lisaks 2004. aastal võidetud Bookeri auhinnale on teda pärjatud näiteks ka James Tait Blacki mälestuspreemiaga, mis on vanim Briti kirjandusauhind. 1954. aastal sündinud kirjanik on lõpetanud Oxfordi ülikooli inglise keele erialal ning hiljem töötanud samas ülikoolis lektorina. Pea kõigis tema teostes võib kokku puutuda omasooiharlusega. Hollinghurst ei varja ka enda homoseksuaalsust ning on öelnud, et mitmed seigad tema teostest on biograafilise sisuga. Lisaks valmis kirjaniku bakalaureuse lõputöö kolme tuntud homoseksuaalist kirjaniku teoste kohta. ,,Iluliin" on antud kirjaniku seni ainuke eesti keelde tõlgitud teos, kuid ülemaailmselt tunnustatud on ka on ka ,,The Swimming Pool Library" ja ,,The Folding Star". Lisaks novellidele on Hollinghurst kirjutanud ka lühijutte ning luuletusi. ...
Sass Henno ,,Mina olin siin" 1. Raamatu autor, Sass Henno, on sündinud 1982. aastal Tartus. Ta on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi, õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning hiljem Tallinna ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. Töötanud on Henno Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina. Teosega ,,Mina olin siin" võitis kirjanik 2005. aastal lõppenud romaanivõistlulse. Sama aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema toestest võib nimetada veel ,,Elu algab täna", mis esmalt, 2003. aastal ilmus võrguteavikuna ning 2006. aastal ka trükisena ja 2007. aastal ilmunud lühimängufilm ,,Südameasjad". 2. Raamatu pealkiri ,,Mina olin siin" näitab, et peategelane Rasmus soovib, et teda märgataks, lause justkui kinnitab, et ka tema on midagi teinud, kuskil käinud, eksisteerinud. Alapealkiri ,,Esimene arest" on teosel selle pärast, et kogu raamat on kui Rasmuse selet...
·,,Tõde ja õigus I" A. H. Tammsaare 1.Iseloomusta Andrest noorena (lootused, tulevikuplaanid, kordaminekud)! Noorena oli Andres nagu ikka tol ajastul elanud noored töökad talunikud. Pärisorjusejärgsel ajastul alustasid noored iseseisvat elu ning tahtsid oma perele kõike kõige paremat. Selleks võeti tihti suured laenukoormad kanda ning sageli ei vabanetud sellest oma elupäevade lõppu. Kui Andres oli omale talu soetanud, hakkas ta kohe kasumi teenimiseks seda parendama. Algselt lootis Andres mõne aastaga põllud piisavalt kuivaks saada, et need hakkaksid loomi kandma. Andres oli vägagi heasüdamlik ja soovis oma perele pakkuda parimat elu, tehes selleks sageli suuri ohverdusi, unustades iseenda vajadused. Tema tulevikuplaanideks olid põldude kvaliteedi tõstmine, kaevates selleks kuivenduskraave, ning remontida oma talu ja tehes erinevaid laiendustöid, kuna ta ...
,,Keisri hull'' J.Kross Tegevusaeg: 19. saj I poolel (1827-1859) Tegevuskoht: Eestis, Võisniku mõisas Raamatu ilmumisaeg: 1978. a Teose kirjutusstiil: pävikuvorm Tegelased: Thimotheus Eberhard von Bock (1787-1836) .. oli Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes oli läbinisti eestimeelne mees aus, arvestas teistega, heasüdamlik. Ta erines tavalisest mõisnikutüübist oma heade omaduste pooleks. Timo käitumine on eetiline, ettearvamatu, kummaline, humaanne ja eesmärgiline ülim. Julge mees, kes ei kohku tagajärgede ees, et ...
Kui ilu on vaataja silmades, siis ilu ei eksisteeri Esimene arvamus inimesest kujuneb välja 7 sekundi jooksul. See on piisavalt pikk aeg, et võtta teise inimese suhtes sisse oma arvamuste põhine hoiak, kuid liialt lühike, et jätta soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki? Vanasõna ilu on vaataja silmades on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus neg...
Küpsiseparadiis Kertu Rakke 1. Tsitaadid "Vähemalt on hea peeglis ausat nägu näha" (lk 97) "Elu on ebaõiglane ja siis sa sured" (97) "Ei jõua ju igavesti, lapp peos ja naeratus huulil, maailma paremaks muuta. Ükskord saab lihtsalt jaks otsa ja tervislikum tundub olemasolevaga leppida." (98) "On olemas neli vettpidavat vabandust: haigused, lapsed, eluolu ning töö" (143) "Kujundlikult väljendudes olid sõjast jäänud varemed endiselt püsti, neid ei olnud keegi parandama hakanud, nende vahele üritati ehitada uut linna" (144) 2. Raamat ,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" räägib neljast naisest, kes elavad Tallinna äärelinnas ja on naabrid. Pealegi on nad omavahel seotud, ilma et nad seda arvatagi oskaks. Peategelasteks on Karin, Annika, Cärolyn ja Tia. Karin on viiekümnendates naisterahvas, kes on just kaotanud oma mehe, kellega ta oli pool o...
Mina 20 aasta pärast Elu on täis valikuid. Iga hommik peame valima, kumma jalaga voodist tõusta, iga õhtu aga, kummale küljele enne magamajäämist pöörata. On masendav mõelda, et kogu saatus, kogu meie tulevik põhineb ainuüksi meie endi valikutel. Kui midagi valesti läheb, siis ei saa selles kedagi teist peale iseenda süüdistada, ja see juba on, millele mõelda. Kahekümne aasta pärast on maailm teistsugune olen selles veendunud. Vahest on siis juba sellised mootorsõidukid, mis kütuse asemel magnetvooge kasutavad, vahest pole neil enam mootoreid üldsegi vaja ja nad saavutavad helikiiruse. See oleks mõnus, reisida oleks väga kerge, oleks võimalik ühe päevaga teha maakerale mitu tiiru peale. Kui aga selliseid sõidukeid veel pole ja on endiselt soov külastada teist maakera poolust, siis tuleb rajada tunnel, otse läbi Maa sügavuse teisele poole välja. Minu eluamet olekski selle tunneli kaevaja. Iga hommik ärka...
Juhan Viiding 1948-1995 Koostanud: Kristi Vähi kevad 2013.a Elulugu Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis 1.juunil 1948.a Tallinnas. Mitu üldhariduslikku kooli. Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis. 19681972 õppis Tallinna Riiklikus Konser- vatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Lõpetas oma elu 21.veebruaril 1995. aastal. Pseudonüüm Jüri Üdi Juhan Viiding loobus Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Loomingu iseloomustus Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm, elav k...
Kui kaugele võib viia au kaitsmine? ,,Mis on au? Me räägime vist millestki muust. Me ütleme ilge mark või täitsa bläss, me ei ütle au." Just nende sõnadega algab Ilmar Raagi vändatud linateos ,,Klass". Film räägib eeskätt noorte vahelistest teravatest suhetest ning koolivägivallast. Kurb on tõdeda, et reaalsus ja Ameerika action-filmid on korraga siinsamas Eestis astumas ühte liitu. Paljud õpilased on selle filmi iseloomustamiseks öelnud, et tegemist on tõesti nutuse teosega, kuid selliseid seiku pole Eestis veel juhtunud. Võib-olla tõesti pole olukord VEEL nii kriitiline ... Kuid võib ka nii olla, et Raag tegi filmi ennetamaks selliste sundseisude teket. Kogu filmi stsenaarium keerleb ümber pealtnäha tavalise koolipoisi Joosepi, kes tahab keskharidust omandada, et siis edasi ülikooli arvutitehnoloogiat õppima minna. Paraku ei ole kaasõpilased tema vastu sõbralikud, vastupidi ta on juba aastaid määratud ...
Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda Kõik nooled, mida vali saatus paiskab, Või, tõstes relvad hädamere vastu, Vaev lõpetada? Surra, magada Muud midagi, sest nõnda uinudes Kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, Mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti On ihaldatav: surra, magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod Meil võivad tulla selles surmaunes, Kui maise möllu puntrast pääseme, - See paneb kõhklema; siin peitub põhjus, Miks viletsusel iga on nii pikk.
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskol...
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Varga...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane.
,,Meister ja Margarita" 1.Need kolm lugu on : 1)Bulgakovi kaasaeg ehk 20.--30.aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik 3)Igavikuline teispoolsus ehk sümboolne tasand. Autori taotlus oli realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus põimuvad armastus ja usk, reaalsus ja müstilisus, ajalik ja igavikuline jne. 2. 1920.-1930. aastate Moskva. Elu ja olustikku on kujutatud revolutsioonijärgse Venemaaga. Teisitimõtlejaid ei aksepteeritud, valitses Stalini-meelne aeg. Tegelased suhtlesid omavahel pealiskaudselt ja valede alusel. Kõik käis läbi altkäemaksu või muude valede läbi. 3.Woland oli saatan, kes oli tulnud Moskva, nii-öelda läbikäigule. Kõik, kes temaga kokku puutusid läksid hulluks ning enamus sattusid ka hullumajja. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalasse. Woland oma kaaskonnaga hakkas kujundama Moskvas valitsenud elu.Nende eesmärk oli näha, kuidas nad muudavad Moskvas valitsenud...
KALEVALA Elina Keerpalu 10.Klass Värska Gümnaasium 2013 ELIAS LÖNNROT ,,KALEVALA" ELIAS LÖNNROT · 9. aprill 1802 19. märts 1884 · Oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. · Ta oli lihtsat päritolu, tema isa oli vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ...
Kirjandus kui inimkonna ja selle kultuuri peegelpilt Markus-Christopher Kitt Rain Juhanson Henry Aigro Sissejuhatus Maailm, milles elame on pidevas muutumises, nii on see olnud aegadest aegadeni. Arvamused muutuvad, inimesed muutuvad, kultuur muutub, ajad muutuvad ning muutub ka kirjandus. Miks aga tuua kirjandust selliste eluliste muutuste juurde jutuks? Miks kirjandus? Kirjanduse muutuste ja inimkonna ja selle kultuuri muutuste vahel võib tuua paralleele: Ø Sisu sõltub paljusti ajast/ajastust. Ø Keelekasutus on muutunud. Ø Maailmasündmused võivad mõjutada. Kirjandus Kirjandust võib traditsiooniliselt liigitada neljaks: 1) Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma), 2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk),
Kirjaklambritest vöö Kirjaklambritest vöö, mille autoriks on Mare Sabolotny, on 2007. aastal Tänapäeva kirjastuse poolt Eestis välja antud noorsooromaan.See on tõsine lugu tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab t...
Teema: "Kodanikust algab riik" Põhiprobleem: Kõik kodanikud peavad oma riigi eest vastutama ja panustama riigi arengusse oma aktiivsusega. 1.probleem: Riigi ülalpidamine on kallis ning seetõttu mõtekas vaid kindla patriootliku ja riigi säilimisest huvitatud oleva rahva nimel. Näide: Pärast NSVL võimu lõppu olid baltiriikide elanikud täis indu oma riiki üles ehitada ja sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel. Järeldus: Mida rohkem on kodanikualgatusi ja inimeste kaasamaist riigi töösse, seda tuntum ja efektiivsem on riik. 3.probleem: Inimesed on laisad ja ei taha olla oma riigis vastutavad olukordades, kus ...
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Määra teose tegevusaeg e faabula Tegevus toimus aastatel 1827-1859, alates Jakobi päeviku pidamise alustamisest (kuhu ta eelnevatest ja tulevastest sündmustest kirjutab) kuni Jakobi viimase sissekandeni Tallinnas ,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi ...
VÄIKE PRINTS Ühel imetillukesel planeedil elas kord üks Väike prints, kes ei mõistnud suuri inimesi, kes veel kunagi oma elus polnud loobunud küsimustest, mille ta kord oli esitanud ning kes armastas meeletult oma koduplaneedil olevat väikest roosi. See prints polnud sugugi mitte tavaline prints, kes ihkas elas uhkes lossis, seljas kullatud rüü ning peas sädelev kroon. Ta oli tilluke prints veelgi tillukesemalt planeedilt, kus ta valitses oma kahte tulemäge ja roosi, kuid talle piisas sellest, et õnnelik olla. See prints oskas vaadata asju läbi oma südame ning ta teadis, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Ta oli Väike prints. ''Väike prints" on lugu printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul läbi mitmete planeetide kohtab ta veidraid inimesi- kuningat, joodikut, uhkeldajat, ärimeest, laternasüütajat ja maadeuurijat. Lõpuks jõuab ta planeedile Maa, ku...
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekut...
,,Sõda ja rahu" Carl Maask 11AC 2012 16 November 1805, Schöngrabernis, Hollaburnis. Lahing Prantsuse armee osa ja Vene armee osa vahel. Vägede juhatajaks olid Murat ja Bagration. Bagration suutis Murat'ile jätta mulje et tegemist on terve armeega ja seetõttu pakkus Murat ette vaherahu tegemist. See ka tehti ja seetõttu venis lahing pikaks. Kui Napoleon sellest teada sai, oli ta väga vihane ja sundis Murat peale tungima. Tänu sellele sai Vene armee tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsam...
Mihkel raud Aleks Leben ja Martin Aruja 9b miHKEL RAUD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mihkel ja ta pere Ta on sündinud 1969 aastal Tallinnas Ta on tuntud kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua poeg Tema vend on kirjanik ja japanoloog Rein Raud Kunstnik Piret Raud on tema õde Tal on poeg Kaarel Eno Raud Tele karjäär Lapsena mängis Raud filmides `'Keskpäev'' (aastal 1981) ja `'Nukitsamees''. Ta on üks kohtunikest saatedes `'Eesti talent'' ja `'Eesti otsib superstaari''. Ta on ka saate `'Kolmeraudne'' saatejuht Kirjaniku karjäär Aastal 2008 ilmus tema autobiograafia `'Musta pori näkku'' , milles kujutab rokkansamblites mängimise aega 1980. aastatel. 2010 ilmus põnevusromaan `''Sinine on sinu taevas'' Ta on ava...
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jü...
Mina olin siin Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega. Võib järeldada, et suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased. Keegi ei taha jääda sõprade silmis naerualuseks ega tossikeseks. Kui tegelase ümber oleks olnud paremad sõbrad, hoolivam perekond, ei oleks ta mässinud end räpasesse ärisse. Paraku on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis ja t...
Renessansikirjandus ja Dekameron Novellikogumik ''Dekameron'' on Boccaccio, keda peetakse novelli kui kirjanduszanri loojaks, peateos. Raamat sisaldab seitsme neiu ja kolme noormehe kümne päeva jooksul jutustatud sadat novelli. Kuna raamat on kirjutatud renessansiajastul, siis on sel palju ühiseid jooni ja tunnuseid renessansikirjandusega. Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju munk, kellele ta saaks oma patud ära pihtida. Ta oli elus olnud väga jumalakartmatu, et tal ei tulnud kordagi meeldegi pihtida või mingit sakramenti vastu võtta. Kui ta oleks pihtimata surnud, ei tahtnuks ükski kirik ta surnukeha vastu võtta ja ta oleks aetud auku nag...
Virgina Woolf (1882-1941) Kew Gardens 1.Tegevus toimus juulikuus Kew pargis lillepeenra juures , kus liikusid inimfiguurid peenarde vahel. Iga lõik algab paarikeste kohta lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Inimestele meenutas see pargis käimine/olemine vanu mälestusi ja asju. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotub nagu kolmeks üheks osaks on justkui tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike ja veel lõpuks oli tigu. 2.Simoni vaatepunktist toimus kogu tegevus. Kui ta seal pargis oli siis ta jälgis teisi inimesi,nende tegemisi ja rääkimisi. Kogu toimuvat ümb...
Boccacio Decameroni kolmas, neljas viies ja seitsmes novell. kuninganna oli kutsunud enda jaoks huvitavad ja humoorikad inimesed kokku, et nad pajataksid loo mis teisi kõige enam võiksid lõbustada, Tegemist oli väga homoorikate, aga samas ka teravate ja õpetlike lugudega. Igas palas oli mõtteid inimloomusest, näiteks minu esimes loetud novellis oli peategelasteks juut ning Egiptuse sultan. Saladin(sultan) oli küll väga vahva mees, kuid oma loomuses oli ta priiskav, ning oli suurejoonelisi kulutusi tehes, kogu oma vara ära raisanud, abi läks ta küsima juudi juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele. Teine lugu mida lugesin keskendus mungale, kes rasket karistust väärivasse pattu oli langenud, ning pääses karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama...
Jane Eyre fotoromaan Lapsepõlv Gatesheadis Jane Eyre oli orb, kes elas oma tädi juures koos tädi kolme lapsega. Jane'i elu Gateheadis oli väga raske, peamiselt sest ta kannatas pidevalt vägivalla all. Lowoodi vaestekool Jane'i tädi saatis tüdruku Lowoodi jalust ära. Elu Lowoodis oli väga raske: koolireeglid olid väga karmid, söök oli kehv ning elamistingimused halvad. Lowood Jane sai Lowoodis sõbraks Helen Burnsiga. Kooli tabas tüüfus ning paljud õpilased surid. Peale kooli lõpetamist õpetas Jane õpetajana Lowoodis veel 2 aastat. Thornfield Jane soovis vaheldust Lowoodist ning läks Thorfieldi guvernandiks Adelele. Thornfieldis armus Jane oma peremehesse mr Rochesteri. Pulmad Jane ja mr Rochester otsustasid abielluda. Pulmad jäid aga katki, sest üks mr Rochesteri tuttav ilmus pulma ning ütles, et mehe naine on veel elus. Jane põgenes Thornfieldis...
See on esimene raamat, kus tunnen ära oma põlvkonna ja kogemuskaaslased. ,,Ajastu hõng": keel, muusika, brändid, hierarhiad, tänavad, tüpaazid, argi ja pidupäevad nagu minagi neid tean. Margus Karu detailides pesitseb elu. See on üks väheseid tekste, mis on mind pannud avalikus kohas lugedes valjusti naerma, kuigi meeleheidet siin ju jagub. Traagika läbi huumoriprisma ongi kõige traagilisem, eks? Sellest raamatust tundsin puudust oma teismeliseeas. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.naisteleht.ee/files/images/Margus_1.jpg MARGUSE PILT http:// t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSHoi5swwyR3FJ0uVYAIr2ovR APLAUSI PILT http:// www.arvustus.com/files/thumbs/marguskarunullpunktdbd31197.jp KAANEPILT http:// pegasus.ee/index.php?lang=est&main_id=23&product_id=388 NULLPUNKTI KOHTA ÜLEJÄÄNU ON ISE PANDUD/MÕELDUD J. TÄNAME! JETTALUCRETIA KÄRNER KRISMARIIN PALS GIRLIN KASSUK ARIANA KASELEHT
Valged ööd 3.osa Kaava parvevaht Joona istus ja mõtles endamisi, et mis mees see Nipernaadi ikka on. Lubas Joonale tasuta tööd teha-iga päev parvega üle jõe sõita ja kiiresti tagasi. Ja nii oli juhtus, igal õhtul viis Nipernaadi teenitud raha ära, ise sentigi võtmata. Nipernaadi rääkis, et teeb seda tööd enda lõbuks, kuid Joonale korrutas, et hea mõte oleks ehitada pigem sild, kuna siis ei peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rä...
annaabi.ee 
