Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iga laps vajab kodu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest saavad jõudu et elus hakkama saada?

Lõik failist

Iga laps vajab kodu !
 
Lugupeetud lugejad .!
 
Ma tahaksin teile rääkida ühest väga aktuaalsest teemast.Nimelt kodust.Me võtame iseenesestmõistetavalt , et meil kõigil on koht kuhu pärats kooli või tööd minna. Aga kui palju me mõtleme nende peale, kellel see koht puudub.kui ei ole kodu, kus sind ootab pere, kui ei ole oma tuba, oma riidekappi, ei ole söögilauda maitsvate toitudega .Kus need lapsed ööd veedavad ?Millest saavad jõudu , et elus hakkama saada?Kui teie tutvusringkonnas ei ole kodutut last siis ei tähenda see seda, et neid üldse ei ole olemas .
 
Ma tahan sellega öelda seda , et me peame oskama rõõmu tunda sooja toa üle , armastava pere üle , kõigi nende võimaluste üle mida pakub meile kodu.Me ei pea külmetama keset talve kangialustes, me ei

Iga laps vajab kodu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nipi Tiri Õppematerjali autor
Kõne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

..................................................................................... 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel.......................................

Perepsühholoogia
thumbnail
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga

Pedagoogika
thumbnail
60
docx

Mõtteterad

veenmine. J. M. Sailer Kasvatus peab olema niihästi õrn kui ka vali, kuid mitte külm ega pehme. J. Joubert Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse. W. Churchill Harimata maa, olgugi viljakas, kasvatab ainult ohakaid. Nii on ka inimese mõistusega. Teresa de Jesus Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. O. Wilde Ära ole oma lapsele semu. Milline laps vajab neljakümneaastast - sõpra? A. Capp Inimene, kes ei õpi, kobab pimeduses nagu öine teekäija. Hiina vanasõna Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. G. Santayana Kes elab ainult lootustega, see sureb meeleheites. Tundmatu Ainult haritud saavad olla vabad. Epiktetos Kauneim keel koosneb enamasti lihtsatest sõnadest. G. Eliot Hea õpetamine on üks neljandik ettevalmistust ja kolm neljandikku teatrit. G. K. Godwin Uudishimu on rohi igavuse vastu

Kirjandus
thumbnail
8
doc

ÕPETAJA KUTSE-EETIKA ALUSED

mõni endistest õpilastest juba meid juhtimas. Praegused õpilased töötavad ja juhivad ühiskonda siis, kui meie oleme pensionil. Austagem tänastes õpilastes tulevasi kolleege, töölisi, teenistujaid. Õpilased ei suuda end mõnikord pidurdada ja käituvad ebasobivalt. Seegi ei tohiks vähendada meie armastust nende vastu. Käitumishäired tulenevad ju suuresti sellest, et õpilase arengutingimused on olnud talle ebasoodsad. Käi- tumishäiretega õpilane vajab kõigepealt mõistvat suhtumist tema probleemidesse. Siiras püüd aidata sellist õpilast kutsub õpetajas esile erilise armastuse tema vastu. Ja seetõttu räägivad õpetajad meeleldi, kuidas kunagistest murelastest on saanud tublid töötajad. Eelmisel sajandil oli meil kord programmõppe vaimustus. Mõned selle suuna entusiastid nägid oma vaimusilmas, kuidas kogu töö koolis toimub masinate abil. Tänaseks on meil kasutada täiuslikud arvutid õpiprogrammidega, kuid

Eetika
thumbnail
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära

Sotsiaaltöö
thumbnail
65
pdf

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK

ANN Ma teen endale parem uue kohvi. Felix karjub valust. ANN Kas ma kutsun arsti? FELIX Ei. ANN Siis rahune maha. Felix istub diivanile. Hingab sügavalt. FELIX Muide, ülehomme tulevad lapsed. ANN Mul olid teised plaanid. FELIX Siis on meie pulma-aastapäev. Nad tahtsid teha üllatust. ANN Me pole juba aastaid oma pulma-aastapäeva tähistanud. FELIX Seda enam vajab see tähistamist. ANN Felix, ma tõesti ei tea... FELIX Ann, palun. Ann tuleb köögist uue tassi kohviga. 5 Anna andeks... Ma ei tea, mis mulle sisse läks. Ma ootasin ja siis sa olid pesus nii ahvatlev ja me pole ammu, me pole väga ammu... ANN See ei olnud sul esimene kord. FELIX Sest sa oled muutunud. ANN Muutunud?

Meedia
thumbnail
17
odt

Uurimistöö

1. Mis on enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast ­ eneseväärikus , enesekindlus , endaga toimetulek, endaga rahulolu , endast lugupidamine ja paljud muud omadused , mis mõjutavad enesehinnangut. See ei ole ainult positiivne arusaam iseendast, pigem peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest. Inimene hindab seda läbi sotsiaalsete tegevuste, nende kordaminekute ja teiste poolt saadud tagasiside toel ( Donley, Keen 2009). Positiivne enesehinnang on see, mille poole laps püüdleb. See võimaldab talle psühholoogilise "ellujäämise". Laps võitleb ja tegutseb pidevalt selle nimel. Laps vajab, et teda armastatakse, mõistetakse, tunnustatakse, austatakse (Lasteaed Lepatriinu 2009). Enesehinnang on inimese üldine arusaam endast ning kuidas ta ennast kui inimest hindab. Kui hinnang on negatiivse tooniga, siis saamegi rääkida madalast enesehinnangust ( Fenell, 2009). Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad

Psühholoogia
thumbnail
9
docx

LAPSE KASVATAMINE JUHIKS.

LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE.................................................4 KUIDAS LEIDA VÕTIT NENDE SÜDAMESSE.........................................5 MIDA NAD PEAVAD TEADMA................................................................. 6 LOOMULIK VÕI ÕPPIND JUHT................................................................. 8 MIDA JUHID TEEVAD?..............................................................................

Enesejuhtimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun