Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt. Kui tüdruk oli libahunt, siis miks oli näitsik põgenenud huntide eest oma ema hukkamise päeval, selle asemel, et jääda nendega? Libahundid ja nõiad on kuradi loomad, kuid Tiina oli tänanud jus...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen Elulugu Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähistel Kolmel esimesel aastal ta koolis ei käind ja sai alghariduse isa käest Pärast 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös(Johann Voldemar Jannsen) Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus 19. veebruaril 1873 nad abiellusid Lydial sündis oma eluaja jooksul 3 last Hans Voldemar, Hedvig ja Anna Koidula suri 1886. aastal rinnavähki Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju Ta on kirjutanud ka lastelaule "Vanemuise" seltsis oma näidendeid "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk" lavastades pani ta aluse eesti teatrile Koidula jutu...
Mängud tagahoovis ehk Because Ma arvan et juhtunus oli tüdruk ise süüdi, kuna kui tal paluti lahkuda siis ta hoopis tegutses vastupidi ja ei lahkunud. Ta arvas et on äge kui ta poistega väljas jõlgub, suitsetab ja joob. Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla. Ta tahtis näidata...
Raha ja õnn Paljud meist ütlevad, et neil pole raha selleks vaja, et õnnelik olla, kuid päris nii see asi ei ole. Selleks, et inimene saaks elada sellist elu ja endale midagi lubada, et ennast rõõmsamaks muuta on vaja raha. Keegi meist ei tahaks ju ärgata teadmisega, et tal ei ole kodu ning ei ole ka perele midagi süüa pakkuda ja pole võimalus endale midagi lubada. Raha omamine tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab jõudu eesmärkide täitmiseks, kuid seda raha ei pea kunagi palju olema. Raha nähakse tänapäeval kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuuna. Arvatakse, et kui sul on palju raha siis sul on olemas kõik mis eluks vajalik, tegelikult nii see pole. Jõukad inimesed panustavad oma raha sellele, et osta uhkeid autosid, maju, riideid ja kõike materiaalset. Kõige selle kõrval jäetakse tähelepanuta kõige tähtsam, oma perekond või lähedased inimesed. Tahetakse näidata ainult seda p...
Kas raha teeb õnnelikuks? Tänapäeva ühiskonnas mängib raha väga suurt rolli. Mitte keegi ei kujutaks oma elu ette ilma selleta. Raha on juba aegade algusest olnud üks mõjuvõimu ja edukuse näitajaid ning inimkond liigub selles suunas, kus raha tähtsus päev-päevalt üha rohkem tõuseb. Raha on üks teemasid ,mis ei jäta külmaks meist mitte kui kedagi. Arvatakse ,et vaid raha suudab inimesi õnnelikuks teha, aga kas see on nõnda? Suurel hulgal raha omamine võib rikkuda inimeste vahelisi suhteid. Sageli võib kuulda, kuidas on lahmatanud nii mõnigi skandaal ,näiteks päranduse jagamise käigus. Raha on muutnud inimese ahneks ,omakasupüüdlikuks ning südametuks .Unustatakse kõik head suhted ja see mis ,on tegelikult oluline. Teada on fakt ,et absoluutselt mitte keegi ei suudaks elada üksinduses. Varem või hiljem vajab iga inimene kellegi tuge ,või lihtsalt vestluskaaslast.Raha ei suuda pakkuda meile selliseid hinge...
Eestlaste sallivus on viimasel kümnendil kasvanud kiiresti. Eestlaste ja mitte-eestlaste elu- ja mõttelaad on muutunud sarnasemaks. Pooled mitte- eestlastest ja viiendik eestlastest hindavad oma elu- ja mõttelaadi vastastikku sarnasteks.Siiski oleks ennatlik väita, et muulasprobleem on Eestis edukalt lahendatud. Venemaa kodanike arv kasvab jõudsalt ja pole märke, et juurdekasv kahaneks. Põhiprobleemiks on see, et muulaste hinnangul valitseb Eestis rahvuste vahel ebavõrdsus. Muulaste arvates on neil eestlastega võrreldes oluliselt vähem võimalusi saada tööle riigiasutusse, pääseda juhtivale ametikohale, teha poliitilist karjääri. Võimalused on piiratud ka siis, kui ollakse konkureeriva eestlasega võrdne.Omatakse Eesti kodakondsust, osatakse eesti keelt, omatakse võrdväärset professionaalset ettevalmistust, kogemusi jne. Konkurents kaotab sallivuse. Eestlaste sallivus lõpeb kiiresti kui tekib küsimus muulastest kui konkurentidest tööturu...
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna. Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kohal olid kõik: luiged,kajakad,tihased ja varblased. Kiiluga väljendatakse tundeid...
Meediavabadus- kas liiga demokraatlik? Hiljutine uurimus näitab, et Eesti on meediavabaduselt üks maailma juhtivamaid riike. Eriti vabalt suhtutakse Eestis aga internetivabadusse. Aga kas on ikka õige, et mitmetes uudisteportalides saavad inimesed ise uudiseid uuendada ja nii ka nende sisu muuta. Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interne...
Kuidas eesti keelt kaitsta? Eestis elab umbes 1,3 millionit inimest, neist praeguseks vaid 69% eestlasi. Seda on võrdlemisi vähe võrreldes maailmamastaabiga. On palju spekuleeritud, et eesti keel ei jää püsima ning on hääbumisohus. Vaatamata sellele, et rahvaarv on väike, oleme siiski jätnud oma ilusa keelestruktuuri ja kõlaga jälje teiste maailma rahvaste kultuuriellu ja ajalukku. Mida saaksid eestlased veel teha oma keele säilimiseks ja arenguks? Eestlased on kõige pessimistlikumad vene keelest üle toodud sõnade suhtes ning levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st
MARI KEEL Kairo Kuuse XA Mari keel Kõneldakse Venemaal maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel Piirkonas Marimaa. Kõnelejaid kokku umbes 550 000 Mari keel ähvardab kaduda järgmise inimpõlvega Marid Maride rahvariided on olemuselt talupoja rõivad. maride rõivad on nii igapäevaseks kandmiseks kui pidulike sündmuste jaoks. Riiete õmblemiseks kasutatakse kodukootud kanepist, linast või villast kangast. Mari keele murded 4 suuremat murret. 1. mäemari (Volgst lõunas) 2. loodemari (Kirovi oblastis) 3. niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) 4. Idamurre Kirjakeel 2 kirjakeelt. 1. mäemari 2. niidumari Mõlemad kirjakekeeled on Marimaal ametikeelteks. Kiri Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat. Niidumari tähestikus on lisaks vene tähestiku tähtedele tähed , ja . Mäemari tähestikus on , , ja . Numbritest on...
Sallivus ja sallimatus Sallivus on oluline, ilma selleta oleks kõigil halb elada, sest paljud inimesed ei saaks lihtsalt läbi teineteisega ja sõjad oleksid vältimatud. Võib öelda, et tolerantsus on üks olulisem osa inimese isiksusest. Eestis on palju probleeme venelaste sallimatusega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud alles paarkümmend aastat tagasi. Haav on värske, sellest haavast tuleneb palju pimedat viha venelaste vastu. Isegi inimesed kes on sündinud tükk maad pärast venemaa okupatsiooni ei saa läbi venelastega. Üks suur põhjus selleks on keelebarjäär. Venelasi kes on elanud terve oma elu eestis ja kes ei oska ega taha osata eesti keelt on palju. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas saab nii ignorantne olla. Sallimatust kahe rahva vahel süvendab ka venelaste käitumine, üks hea näide sellest on pronksiöö rahutused. Seal venelased ründasid eestlasi, ründasi eestlase ärisi, nad var...
Elustiilitööstuse haardes Elustiilitööstus on vallutanud kogu maailma. Seda levitatakse ajakirjade, televisiooni, raadio ja interneti kaudu, ning just elustiilitööstus on see, mille järgi on hakanud inimesed oma elu kujundama. Popiks on muutunud sale keha ja trendikad riided, mida reklaamitakse kogu elustiilimeedia kaudu. Inimesed saavad elustiilitööstusest tihti infot, mis ei pruugi olla sada protsenti tõepärane ja tekib tunne, nagu oleksime sellest kõigest justkui sõltuvuses. Elustiilitööstuse mõju inimestele on üüratu. Selle tarbijale muutuvad järjest tähtsamaks välimus ja trendikus. Artiklitele lisatakse pilte, mis kujutavad tänapäeva inimese iluideaali – saledust, seksikust ja treenitust. Endalegi teadmata mõjutab see meie alateadvust ning süvendab meie arusaamu ilust veel rohkemgi. Elustiiliajakirjad on tulvil artikleid, mis pakuvad abi kiiresti saleneda või leida omale uus armastatu. Tegelikkus ...
Millise kuvandi loob meedia inimesest? Tänast ühiskonda on hakatud nimetama imagoühiskonnaks - ühiskonnaks, kus imago on oluline ning kus igaühest võib luua kergekäeliselt oma kuvandi. Kuvand tähendab kujutluspilti millestki või kellestki ja seda ei tohiks võtta kui tegelikkuse koopiat, vaid kui olemasoleval informatsioonil põhinevat üldistust. Inimese kuvandi loomisele aitab kaasa tihtipeale meedia, kuid ka meie lähedased inimesed. Olenevalt informatsiooni rohkusest võivad meie kuvandid olla petlikud. Kuvand, mille meedia inimesest loob, sõltub suurel määral ajakirjanikust. Ajakirjaniku sõnakasutus maalib meile pildi kirjutatust, mille ainestel loome enda kujuteldava arusaama. Kõige paremaks näiteks siinkohal on ilmselt pseudouudised ja nende mõju inimese kuvandi tekkimisele. Pseudouudised ja üleüldine kõmuajakirjandus kajastab eelkõige kuulsuste eraelu. Kuulsus on ajakirjaniku jaoks kui kaup või produkt, mida...
Autor: Sass Henno Pealkiri: “Mina olin siin.Esimene arest” Peategelane: Rass Mõned Kõrvaltegelased.Kuidas nad on seotud peategelasega? Mõssa- Rassi, 4 päeva noorem poolvend, kes elas Rassi isa ja oma emaga Rassist eraldi. Mõssa tundis hästi endist vangi Olarit, kes sai vabadusse ( oli plaan narkootikume müüja). Mõssa lükkas mingil määral Rassi Olariga ära ajama. Talis- Rassi lapsepõlvesõber, kellega teismeliseeas hakati ajama bensu äri. ( varastati bensiini tanklast) Säde- esimene tüdruksõber Rassil, kes ei viitsinud koolis käia ja petis oma noormeest peo käigus kõigi nähes. Olar- endine vang. Narkodiiler, kes hakkas Rassiga meta äri ajama , et viimane müüks toodangut oma rikastele koolikaaslastele. Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Olari korter ( hall maja,garaažide juures, teine trepikoda, kolmas korrus), rajoon , kool Põhitegevus toimus tänavatel. Narko müümine ja bensiini vargus. Nimeta proble...
Mis on uurimustöö? Uurimstöö on uurimuslik protsessi kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused,milleni töö käigus jõuti. Uurimus on ilmunud või kirjalik valmiskujul uurimustöö. Uurimus on ● Kahe nähtuse vaheliste seosete uurimine ● Probleemi põhjuste analüüsimine Uurimustöö on kirjutatud lugejale, see annab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida tahetakse teistele teatavaks teha. Uurimus on: ● Kirjeldav uurimus ● Kahe nähtuste vaheliste seosete uurimine ● Probleemi põhjuste analüüsimine Referaat On kellegi teise seisukohtade esitamine, sisu kokkuvõte või ülevaade mingist teisest töödest Ei tohi olla plagiaat- kellegi töö maha kirjutamine allikale viitamata Peab näitama õpilase iseseisva mõtemis võimet, analüüsi oskust. Lisada oma arvamus autori teksti kohta, Näidisreferaat ...
Homme on emadepäev. Nii nagu mina, kindlasti ka teie soovite selle päeva puhul oma ema või vanaema meeles pidada. Kui plaanisite emale külla minna, siis tegelikult kahekordset rõõmu valmistate talle siis, kui juba hommikul üllatusena saadate talle ka emadepäeva kaardi. Siis ema juures olles on emadepäeva soovid juba edastatud ja üle võib anda vaid lilled koos kallistustega ning rohkem sõnu pole vajagi. Nii olen vähemalt mina mitu aastat toiminud. Kui olete aga kaugel ja pikk on ema juurde tee, siis ei jäägi muud üle, kui ema südant rõõmustada emadepäeva kaardiga. Et aga emadepäevaks rõõmsat tuju luua, lugege kohe hommikul läbi Emadepäeva lõbusad lood…, kus on juttu ka sellest, mida te kõik võlgnete oma emadele!
Kodutöö Maria Fris-Semjonova JU149 Presidendi kõne analüüs 14. sptembril 2015 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas Riigikogus kõne „Tehkem Eesti uuemaks“. Mulle meeldis presidendi kõne, sest minu meelest oli ta väga aus ja arusaadav mitte ainult Riigikogu liikmetele, vaid ka tavalistele inimestele, kellel õnnestus seda lugeda või kuulda. Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid: Metafoorid: Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga, oleme jäänud sõjamöllust eemale, vaatame tõele näkku, ühes aidas on sulased vist pikka aega vargil käinud ja p...
Mina ja loodus Loodus on üks imeline paik, kus saad leida ennast. Loodus on imeline jõu allikas. Kui looduses viibid saad sa kuulata iseennast ja teha imelisi valikuid ja otsuseid. Linnakäras teha õigeid otsuseid teha on peaaegu võimatu. Järve ääres istudes saab võtta aja maha, teha mõtetestpea tühjaks, lasta lõdvaks ning lihtsalt olla ja nautida hetke. Kuid milleks see loodus minu jaoks tegelikult nii hea on. Mõnikord, kui saab kõigest villand ja tahaks puhata, kuid kodus vajavad tegemist koolitööd, siis võtan ma jalatsid ning kõrvaklapid ja kõnnin kolme kilomeetri kaugusele metsa sees olevasse paika, mis on eriti ilus päikesepaistelise ilmaga. Võtan aja maha ja istun sealsele pingile ning hingan värsket õhku sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära Seal kohas tunnen ma, et saan end lõdvaks lasta ja nautida rahu. Istun seal paarkümmend minutit ja kõnnin koju tagasi. Meel ja eneset...
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajand...
Lähte Ühisgümnaasium ÕPIMAPP luuležanrid Erely Kutter 11.T. Klass Lähte 2013 Minu tee muusani Sonett Ma igapäev mõtlen sulle, su kõnet vaid ootan ma ja igatsust tunda ma saan sa helista palun nüüd mulle. Su puudutust tahaksin tunda, et helluses särada saaks, su embust nüüd vajaksin taas seda õnnes edasi kanda. Miski paneb mind tundma, et põleksin ja tähena taevasse lendaksin, et käidud on ränk raske tee. Tekib tunne, et jälle ma elaksin, su juurde kogu hingest nüüd sooviksin ja lõpuks on täitunud see. Ühika hirm Ballaad Saabus öö ja vaikus tuli ühes toas veel põleb tuli järsku kostab kuskilt krõps, teine veel ja kolmas liskas trepikojast kostab kisa. Siin on tondid vaimud ka magada ei julge ma, ...
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võ...
ERLE MAIDO 8 04.11.2014 Kodutöö: lugemisülesanne 1. Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ põhiidee on, et elu on paratamatult selline nagu ta on (rida 1-4), kord kerge, kord raske, ning siin elades peame me endisse uskuma ja vaeva nägema parema tuleviku ja elu nimel (rida 55-57). Inimene peab julgema teha seda, mida ta tahab ja oma eesmärkide poole püüdlema ilma reaalsust kaotamata (rida 63-65). 2. Artur Alliksaar kasutas oma luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata olla“ mitmeid erinevaid kirjanduse stiilivõtteid: epiteete, metafoore, vastandamist. Näiteks: epiteet „varjundite paljutõotavus“ (rida 47), metafoor (isikustamine) „hetked aevastavad abistamistahte märgiks“ (rida 22), vastandam...
1. Mõiste „etnolingvistiline vitaalsus" (järgnevas lihtsalt „vitaalsus") võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esita...
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (19...
Tänavaküsitlus: Kanepi legaliseerimine Eestis Maiu-Liis Mänd 01.02.2014 Käisime talvisel laupäeval koos paarilisega Tartu raekoja platsis ning küsitlesime juhuslikke möödaminejaid vastuolulisel teemal. Mida arvavad inimesed kanepi legaliseerimisest meie enda väikseses Eestis. Küsimusteks olid: 1. Mida arvate kanepi legaliseerimisest Eestis? 2.Kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju? 3. Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust? Selleks, et leida neli inimest, kes on nõus meie küsimustele vastama, pidime kokku küsitlema üheksat inimest, mis võttis meil umbes pool tundi aega. Vastajateks saime kaks noorukit, ühe keskealise naisterahva ja ühe vanema generatsiooni esindaja. Viis inimest vabandasid ilusti, kel ei olnud aega ja kes ei soovinud vastata. Vastuseks sellele, et kanep legaliseeritakse Eestis, arvas Tiina(45), et kanepit ei tohiks legaliseerida kuna see on siiski narkootikum. Ruthi(65) arvates...
Pille veetis oma suvevaheajad enamasti maal vanaema juures. Ta on alati saanud vanaemaga hästi läbi. Õhtuti koos vanu pildialbumeid vaadates, jutustas vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
Valikurohke elutee Kõigil on olemas oma esemed, sündmused, mälestused jm, mida ta väärtustab. Mõnel on esikohal mingisugune ese, teisel lähedase olemasolu, kolmadal aga hoopiski midagi muud. Kõkkuvõttes on meil kõigil olemas miski, mida me väärtustame, kõike seda saab liigitada kahte suurde rühma – näilised ja tegelikud väärtused. Lapsest saati pandakse meid uskuma, et kõige väärtuslikumad osad meie elust on näilised ehk üldiselt materiaalsed. Meid sunnitakse õppima ja pürgima millegi poole, mida me ehk ise isegi ei taha, kuid vanemate inimeste sõnade järgi, peame tegema, et elada head elu. Minnes kooli, oodatakse meilt häid tulemusi, hindeid ja üleüldist linnulennult tarkuse omandamist, paljut pressitakse peale ja ei arvestata meie endi huvide ja ideedega. Suunatakse just sinna, kus meie enda vanemad meid näha tahavad, valitakse meie eest amet, justkui pandakse sünnist saati otsaette silt ’’...
SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?) kass (kes?) nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2 Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. lebab (mida teeb?) vana (missugune?) jahikoer (kes?) Kontrolli! ...
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne 1. Missugune rõhumärk on väljendis [aa la] a peal? Kirjutage selle väljendi korrektne vorm siia: à la 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus – loomariik; kuskuss - taimeriik 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus Gordioni sõlm – lahendamatuna näiv probleem Pandora laegas – kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, ha...
slängisõna inglisekeelest. Selfie, chill, hey – need inglisekeelsed sõnad kuuluvad iga keskmise teismelise igapäevase sõnavara hulka. Noored suudavad uue keelega kiirelt kohaneda. Tugevalt on tunda võõrkeelte mõju ka koolipingis. Võin öelda, et enamus minu sõpru tunneb ennast mugavamalt inglisekeele tunnis kui eesti keele tunnis. Riigieksamil muretsetaks samuti rohkem eesti keele eksmi kui inglisekeele oma pärast. Öeldakse, „eesti keel on raske ja keeruline“, „mul pole eesti keelt vaja, õpin inglisekeele selgeks ja lähen välismaale“, millise jälje see aga tegelikult jätab arvestades seda, et noored on riigi tulevik ja eesti keele edasikandjad? Vene keelega on natukene teistsugusemad lood. Venelaste hulk Eestis kasvab iga aastaga ja selle asemel, et venelased kohastuksid Meie riigikeelega tundub, et meie riik kohastub vene keelega. Tallinna ühistranport on juba praegu rohkem vene- kui inglisekeelne
Pr. Liilia Lilla Personalijuht AS WaveCom "Tootmisdirektor" nimi aadress tel 112 20. jaanuar 2015 Soovin kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud konkursil AS WaveCom tootmisdirektori leidmiseks. Usun, et töötamine Teie ettevõtte tootmisdirektorina võimaldab minul rakendada oma eelnevaid tootmisalaseid teadmisi ja kogemusi ning pakub minule väljakutset ning eneseteostusvõimalust uues valdkonnas. Olen töötanud tootmises 10 aastat tootmisdirektori abina, tootmisjuhina ja tootmisdirektorina. Praegusel ametikohal on minu tööülesandeks toomisprotsessi planeerimine, organiseerimine ja toodangu kvaliteedi ja õigeaegse valmimise eest vastuta...
TEKSTI VORMING Harjutus 1. See esimene lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Kasuta selleks nupuribalt vastavat nuppu. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Muuda ta siis selliseks! Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! Harjutus 2. Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. Kasuta nupuriba. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti . Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. Kas sulle meeldib Courier New ? Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle punkti jaoks! Parem on otsida, kui kasutate Menüüst korraldust Font. Harjutus 3. 1. Anna valemitele normaalkuju kasuta...
NIMI NIMI TALLINN, LINNAMÄE TEE 256 13912, TALLINN Tel: 112 E-mail: [email protected] Lugupeetud personali juht, Soovin kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud restorani juhataja konkursile. Leidsin teie kuulutuse Cv keskusest. Lisasin CV, mis annab juba üleva...
Sissejuhatus Tänapäeval on tehnoloogia maailmas nii arenenud, et paljudel inimestel on küllalt lihtsalt tagatud juurdepääs arvutile või mõnele muule nutiseadmele. Nutiseadmetega saad sa teha peaaegu kõike: suhelda inimestega, mängida mänge, lugeda uudiseid, tõlkida erinevaid keeli, uurida maakaarte ja bussigraafikuid, ostelda e-poodides... Kõik see tähendab et inimesed muutuvad aina mugavamaks ja laisemaks, sest kõik tuleb kätte väga lihtsalt, tegeledes vaid oma väikese tehnikavidinaga. Sageli jääb just seetõttu füüsiline liikumine lastel ja noortel tagaplaanile. Vähene füüsiline aktiivsus on aga üheks peamiseks põhjuseks kolesteroolitaseme tõusule, südame-ja veresoonkonna haigustele, kõrgenenud vererõhule, diabeedile ning teistelegi tuntud haigustele. Sihipärane kehaline aktiivsus arendab erinevaid kehalisi võimeid, mida läheb igaühel kindlasti tulevikus vaja. Füüsiline liikumine hoiab ...
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapse...
Kui ma oleksin õpetaja Kui ma oleksin õpetaja, siis ma tahaksin olla Bioloogi või Keemia õpetaja. Mõlemad ained on huvitavad ja neid oleks tore õpetada. Ma arvan et õpetamine on lõbus, sest kui sulle meeldib seda teha siis see on lõbus. Õpetajana ma peaksin klassi ees rääkima arusaadaval, siis saavad kõik õpilased minust aru ja neil oleks kodus lihtsam õppida. Kodus ma laseksin teha huvitavaid katseid. Tunnis teeksin ma õpilastega palju tööd, et kodus ei jääks palju õppida. Ma teeksin tunnid huvitavamaks, tehes palju erinevaid katseid ja tooksin näiteid elust enesest. Kui võimalik siis ma käiksin vahest looduses õppimas. Ma ei tahaks et tunnis oleks hiirvaikus, õpilased tohiksid rääkida ja minuga koos arutada. Ma ei lubaks tunnis süüa ja mulle ei meeldiks kui minu tundi hilinetakse. Kui jäätakse kodutööd tegemata siis ma paneksin märkuse. Ma ei hakkaks karjuma õpilaste peale, nendega tuleks ilusti rääk...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama ...
JUHAN LIIVI LUULE ANALÜÜS Mina valisin isamaalise teema, sest tal on neid üpriski palju ning see tundus kõige lihtsam, kuid hiljem sain aru, et see polnudki nii lihtne. „Noor-Eestile“ See räägib, et inimesed austaks mehi, kes on olnud sõjas, et Eesti vabaks on saanud. Samuti, et esivanemad on teinud suurt tööd, et meil oleks hea Eestis elada. „Ma lillesideme võtaks“ See räägib sellest, et Eestis pole rõõmu, ausust, truudust. Kui ta saaks, siis ta annaks seda kõike Eestile. Tema arvates on Eesti riik selles luuletuses õnnetu ning see on paljude puudustega. „Must lagi on meie toal“ Viimases salmis ütleb ta, et must lagi on meie toal ja meie ajal ka. See võib tähendada seda, et kui Eesti oli Venemaa võimu all, ei olnud inimesed rahul. Veel ütleb ta, et ta nagu ahelais väänleb- kui tema saaks kõnelda. Ma arvan, et see tähendab seda, et Eestil ei olnud siis ...
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed Kõige osavamalt panevad jalga taha kääbused - see on just nende tegutsemiskõrgus. Rebane sõi kana ja hunt vesistas suud. Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama. Kõrgele taevasse vaadates tundus, et …. mata- ll sama nagu des-ll NB! koma ei ole: ho...
Ester Lindeberg Vasalemma vald,Lemmaru küla,Lassi Talu 58064731 [email protected] 02.november 2014 Dr.Marju Varuskin Hamba Polikliinik Tompuistee 4 101 42 Tallinn Motivatsiooni kiri Tere! Minu nimi on Ester Lindeberg. Kirjutan teile sellepärast,sest meie koolis toimub 20.novembril Töövarjupäev.P öördun teile poole seoses sellega, et ma tahan, et te olete meie töövari sel päeval, ehk Natalija ja minu. Minu soov on tulla teie tööle, sest ma mõtlesin edasi pärast gümnaasiumi töötada hambaravi assistentina, sest mulle meeldib korrektsus, tähtsus ja selgus. Kas teile sobib, et ma sõidan sellelel päeval teie polikliinikusse. Kui ei, kas te ...
Leia lausetest kõik alused, öeldised, sihitised. Öeldis märgi kahekordse allajoonimisega, alus ühekordse allajoonimisega. Sihitis eralda muust tekstist nurksulgudega (kui on sõnast suurem üksus) ja märgi lühend S nurksulu peale. Kui alus on pikk (nt terve osalause), võiks ka selle märkida nurksulgudega ja lühendiga A. 1. Eeskojas tümpsusid sammud ja [köögi uks] lükati lahti. 2. Leena oleks nüüd pidanud minema edasi. 3. Võib juhtuda, [et mõni paneb jala ette või tõukab]. 4. Ta oli tõepoolest lootnud, [et siin ei sega [teda] keegi]. 5. Mehed teadsid [rääkida, [et kõik raielangid pole veel nii vanadki]]. 6. Ja ma mõistsin, [et võin nüüd rääkida nendega, keda enam pole]. 7. Paraku teda ei uuritud, ma ei tea, [kas tal oligi üldse haigekassakaarti]. 8. Mind ei hirmutanud ähvardav ajalehesõnum põrmugi, pigem tiivustas. 9. Linda olla enne lõunat tulistamist kuulnud. 10. Tööd olid varakult valmi...
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid ka moon...
Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
Elektroonilisele materjalile viitamine (veebileht): TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ...
Pidulik kõne Tervist austatud külalised, sugulased ja pereliikmed, kes te olete kogunenud siia Kuutsi rahvamajja, et tähistada minu vanaema Heli 75. aasta sünnipäeva. See on päris krõbe vanus juba, aga vaadates , kui elujõuline sa veel oled, siis 100. aastaks elamine on sulle jõuetekohane. Sa oled olnud alati väga töökas ja aus inimene, ning pereliikmete eest hoolitsemine on olnud sulle kohal number üks. See on sinu puhul suur pluss ning seetõttu kõik armastavad sind ja kutsuvad MAMMAKS, mitte vanaemaks. Sa oled meie pere Kuld ja iidol igatpidi, sest meil lastelastel, kel sarved veel maha jooksmata on sinult palju õppida. Isiklikult tahaks tänada sind selle eest, et sa oled õpetanud mulle käsitööd, mida sa oled teinud varsti pool oma elust ja siiani ei tüdine ära. Veel hindan seda, et sa pole lasknud mul unustada oma kohalikku keelt Võru keelt. Seda on alati sinuga tore rääkida, sest saan palj...
Kadri Kadakas Põlva linn, Piiri tänav 63204 PÕLVA Telefon 53 12 24 55 Pr Mari Murakas PTÜ Selvehalli Konsum Jaama 16A 6. aprill 2015 63308. PÕLVA Lugupeetud juhataja Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil PTÜ kaupluse Selvehalli konsumi puhkuste asendaja leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin 30. märtsil Põlva Tarbijate Ühistu kodulehelt tööpakkumiste rubriigist. Leian, et minu hariduskäik toetab täielikult minu kandidatuuri. Hetkel õpin Tartu Kutsehariduskeskuses müügikorralduse erialal 1. kursus, lisaks olen läbinud ...
Betti Alver(1906-1989) Reelika Vaino Elulugu Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november oli eesti luuletaja. Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas. Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused ko...
Eesti keele säilimise eeldused ja võimalused Selleks, et eesti keel säiliks peavad inimesed seda rääkima kuid seda tuleb teha ka korrektselt. Kahjuks mõjutab eesti keelt tänapäeval väga palju inglise keel, on palju laensõnu just inglise keelest ning just selline mõjutus on keelele väga halb sest kui selline surve ja laensõnade kasutusele võtt jätkub , võib eesti keel lakata olemast selline, nagu me seda praegu kõneleme. Eesti keele suurimaks ohuks tulevikus ongi hääbumine. Eestlased praegu küll veel räägivad eesti keelt, aga on näha üha väiksemat huvi selle säilitamise vastu. Eestlasi on natuke peale miljoni inimese ning ühegi teise riigi keel pole eesti keel seega kui meie, Eesti riigis ,seda ei kasuta, siis eesti keel kaobki kuna pole kedagi teist, kes seda veel räägiks.
Sponsori kiri Kuupäev Lugupeetud Eesti Rahvusliku Tantsufondi esimees, Pöördume Teie poole palvega tantsutrupp „Põhjatähed“ nimel seoses koostöö sooviga. Me otsime sponsorit, kes oleks valmis täies mahus või osaliselt finantseerima meie reisi üleeuroopalisele ADE (Amsterdam Dance Event) tantsuvõistlusele Hollandis 24.06.2015, mis kestab kolm päeva. Meie tantsutrupp on tegutsenud aastast 2000 hiphop stiilis tantsuga ning selle aja jooksul pälvinud mitmeid nimekaid auhindu. Suurimaks saavutuseks on olnud esikoha võitmine Eesti Lahtistel Tantsumeistrivõistlustel kolmel järjestikusel aastal (2007-2009). Peale selle võtsime 2014. aastal osa Rootsi „Street Star“ võistlustest, kus oma kavaga pälvisime oma kategoorias 2. koha. „Põhjatähed“ missiooniks on rikastada nii rahvusvahelist kui ka kodumaist tantsulava uute ning tänapäevasemate tantsuvormidega. Kuna trupi kõigi liikmete tegevus on vabatahtlik ja mittetasustatav, sõltutakse sponsor...
Andrus Mõttus Direktor Tartu Kutsehariduskeskus AVALD U S Tartu, .……………………. /kuupäev/ Palun lõpetada minu akadeemiline puhkus alates………… ja arvata õppegruppi …………. …………………………… /allkiri/ …………………………… /õpilase nimi/ Õppegrupp ………………. Kursusejuhataja nõusolek …………………………………... Osakonnajuhataja nõusolek …………………………………
Veaohtlike sõnade käänamine REASTIKUNE ASTMIK Ainsuse ja mitmuse omastavas - Reastikuse astmiku; reastikuste astmikute Ainsuse ja mitmuse osastavas - Reastikust astmikku; reastikke astmikke Ainsuse ja mitmuse seesütlev - Reastikus astmikus; reastikes astmikkes Ainsuse ja mitmuse ilmaütlevas - Reastiku astmikuta; reastikke astmikuteta KIRGLIK ARGLIKKUS Ainsuse ja mitmuse omastavas - Kirgliku arglikkuse; kirglikkute arglikkuste Ainsuse ja mitmuse osastavas - Kirglikku arglikkust; kirglikke arglikkuseid Ainsuse ja mitmuse seesütlevas - Kirglikus arglikkuses; kirglikes arglikkustes Ainsuse ja mitmuse ilmaütlevas - Kirgliku arglikkuseta; kirglikke arglikkusteta ÕNNELIK ÄMBLIK Ainsuse ja mitmuse omastavas - Õnneliku ämbliku; õnnelike ämblike Ainsuse ja mitmuse osastavas - Õnnelikku ämblikku; õnnelikke ämblikke Ainsuse ja mitmuse seesütlevas - Õnnelikus ämblikus; õnnelikes ämblikes Ainsuse ja mitmuse ilmaü...
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse ...
“NIBELUNGIDE LAUL” PÄRITOLU Keskülemsaksakeelne kangelaseepos. Pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks”. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks. Seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. SISU Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Krie...
Viktoriini vastused . Koostas :Raine Siimuste 27.August 2015 1.Vastus Deka tähendab kümmet ehk siis kümme liitrit 2.Vastus Trühvel,Lagrits,must riis,mustad ploomid,mustad datlid,mustad oad,mustsõstrad,mustkalamari, mustjuur,mustrõigas,must riis ,kaaviar,verivorst,must pipar,moon,must oliiv,must küüslauk,leib,mustad oad, 3.Vastus Nõrutamine on pikemaaegsem tegevus kui kurnamine. Märjad toiduained jätad sõelale nõrguma, et kõik vedelik välja voolaks. nt.kompotist puuviljade nõrutamine. 4.Vastus Sest veesõidukid on seest õõnsad ja on veest kergem ning vesi tõukab neid ülespoole 5.Vastus šefid, šašlõkk, šampanja, šerbett, šarž, šabloon, šaakal, šaht, šamaan, šampanjaklaas, šampanjakork, šampanjapudel, šampoon, šampinjon, šampinjonikaste, šanss, šantaaž, šarm, šarmantne, šatään, šeriif, šeff, šifoon, šikk, šimpans, šnitse...
Viktoriin Koosts:Raine Siimuste 27.August 2015 1.Küsimus Kui palju vedelikku on 1 dekaliitris ? 2.Küsimus MILLISEDTOIDUD ON MUSTA VÄRVI, AGA MITTE KÕRBENUD? 3.Küsimus MISON NÕRUTAMI NE? 4.Küsimus KUIDAS LAEVAD VEEL PÜSIVAD? 5.Küsimus MISSUGUSED ON Š TÄHEGA ALGAVAD SÕNAD? 6.Küsimus MISTOIMUS 1216 AASTAL EESTIS? 7.Küsimus MISAASTAL ILMUSID INIMESED MAALE?
Sõnamoodustus 1. Tuletamine- iga tuletatud sõna ehk tuletis koosneb tuletustüvest ja ühest või enamast tuletusliitest. a) Liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnadest täiesti erinevaid mõisteid. Näiteks sõnast söök liite –la abil moodustatud sõna söökla tähistab uut mõistet (söömis koht). b) Liited, mille abil ei moodusta täiesti uusi mõisteid, vaid ainult täpsustatakse sõna tähendust. Näiteks täpsustab liide –ke(ne), liitudes sõnale lilleke, seda, et tegemist on väikese või armsa lillega. c) Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustub liide –us enamasti omadussõnadest nimisõnu (kade-kadedus), liide –ne aga nimisõnadest omadussõnu (vesi–vesine), ning liide –sti omadussõnadest määrsõnu (kõva- kõvasti) Liitmine- koosneb kahest või enamast tüvisõnast, kuid seda mõistetakse ühe sõna...
Motivatsioonikiri Minu nimi on Kristiina Toomik ja olen valitud YFU Eesti vahetusõpilaseks Rootsi 2015/2016 õppeaastal . Pöördun Teie poole, sest otsin abikäsi minu unistuste tähelennul. Olen 15- aastane ja pärit Lagedilt. Hetkel olen lõpetamas Lagedi Koolis 9. klassi. Olen abivalmis ja hea kohanemisvõimega aktiivne noor Eesti neiu, armastan uusi väljakutseid ning huvitavaid ettevõtmisi, saades läbi nende kogenumaks, iseseisvamaks ja julgemaks. Soovin minna Rootsi, sest sealne haridus ja elatustase on väga kõrge ja usun, et sellise riigi koolisüsteemiga tutvumine annab mulle võimaluse tulevikus panustada Eesti haridusse. Samuti on ka ratsasport Rootsis väga hinnatud ja see on ka üks minu vahetusaasta prioriteetidest. Kuna Rootsi koolid on väga kõrge tasemega ja sealne õpikeskkond on väga sõbralik ja turvaline, siis sooviksin kindlasti sellest osa saada. Väljaspool kooli osalen aktiivselt Lagedi Noortekeskuse tegemistes, kus aitan ...
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Th...
Eneseotsingutee - Untitled Halvad elamistingimused Isa läks teise naise juurde Raha probleemid Kristiina Kinnine, tagasihoidlik, arg, ebakindel Perekonna lagunemine Ema hakkas seetõttu jooma ...
SILVER PÄIKE Liiva 9-2 PÄRNU Telefon:56745177 E-post: [email protected] Hr Eduard Jaskin Valmos OÜ Lemmetsa küla 88311 PÄRNUMAA AVALDUS Lugesin ajalehest Eesti Ekspress Teie firma tööpakkumise kuulutust müügijuhi ametikohale. Valmos oü on tuntud eduka ja sõbraliku meeskonna poolest, seepärast soovin kandideerida müügijuhi ametikohale. Arvan, et vastan esitatud nõuetele. Hetkel töötan müügijuhi assistendina As-s Murakas ja lõpetasin sel aastal Tartu Ülikoolis ärijuhtimise eriala. Töö As-s Murakas ei paku enam väljakutset ja seetõttu soovin oma teadmisi ja oskusi rakendada uues k...
Demagoogia! 1. Kui inimesed ei lõpeta linnas autoga sõitmist, siis keelatakse see päevasel ajal ära, kuna autode heitgaasid mõjutavad keskkonda! 2. Igaüks kes teist valib mind Üliõpilaseesindusse, luban et pärast teen kõigile kinopiletid välja! 3. Kui te mulle koolilõunat välja ei tee, luban et ma vihkan teid elu lõpuni! 4. Mu väide võib olla vale, kuid ma kuulsin et TTK muudetakse põhikooliks, kui te ei hakka korralikult õppima! 5. Ma arvan et enamus meist on nõus sellega, et me peaksime koolis käima ainult talviti, kuna siis on külm ja õpilastele meeldib koolis käia! 6. Ma arvan et enamus eesti rahvast arvab et eesti ei vaja presidenti 7. Kui me savisaare poolt ei hääleta, siis me kaotame tasuta ühistranspordi 8. Enamus arvab, et Edgar Savisaar on kõige targem poliitik eesti!
abil. Siit võiks järeldada, et igal keelel on oma kindel arv sõnu, kuid päris nii see tegelikult ei ole. Sellele, et kui palju on eesti keeles sõnu, ei oska vastata isegi keeleteadlased. Järgnevalt võtan kokku Rätsepa ,,Sõnaloo raamatu" kaks peatükki: ,,Kui palju on eesti keeles sõnu?" ja ,,Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme". PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES Põhjuseid, miks ei osata täpset sõnade arvu keeles märkida, on mitmeid. Mõistetel eesti keel ja sõna võib olla väga erinev sisu ning neid saab eri viisil mõista. On problemaatiline, kui küsimus on esitatud üldisel kujul ,,kui palju on eesti keeles sõnu?", kuna jääb selgusetuks, mida mõista eesti keele all. Kas eesti kirjakeelt või kogu eesti rahva keelt kirjakeelt koos kõigi murrete ja murrakutega. Samuti võib eesti keelena vaadelda ka ühe isiku keelt. (Ariste 2002: 41) Samuti on ka sõna piiride määramine raskendatud. Üldist, kõigi keelte puhul kehtivat sõna
Rahvarii ded Sofia Baitala Eesti keele B2.1 kursus Mis on rahvariided? ◈ See on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti ◈ Eestis tähistasid rahvariided rahvuslikku kuuluvust ◈ Kujutasid endast keerulist märkide süsteemi ◈ Viidati kandja sotsiaalsele seisundile, perekonnaseisule ja eale 2 Rõivaste Töörõivad jaotus Pi iv ise du rõ im rõ lik ad iv ud Kä ad Rõiv ad 3 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Käised ehk lühike pluus ◈ Pikk seelik 4 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Liistik...
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..........................................
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega.
saadakse tulemused, mis on statistiliselt töödeldavad. Elukvaliteedi mõõtmiseks või hindamiseks saab kasutatada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Meetodi sobivus oleneb uuritavast teemast ja kogemusest, mida tahetakse haarata. Tihti võrreldakse omavahel kvalitatiivset ja kvantitatiivset uuringut, tuues välja nende mõlema puudused uuritava materjali usaldusväärsel analüüsimisel. Stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt; üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; ei liialdata võõrsõnadega. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; ...
Enamasti kujuneb see keel mõne keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Samal ajal on väga oluline ka vanade tunnusjoonte säilimine lähtemurretes. (Rätsep 2002: 10) Võrreldes eesti keelt inimkeele tekkega, siis on see üpris lühike. Kirjakeelel ja kõnekeelel on erinev kujunemislugu, kuid kindlasti arenes enne välja kõnekeel ning on teada, et hõimumurded, millest kujunes hiljem välja eesti keel, hakkasid lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid tol ajal kõneldud keele kohta on saadud praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. (Rätsep 2002: 9-10) Teada olevaid põhiandmeid lähteolukorra kohta on piisavalt. On teada, et esimese aastatuhande paiku e Kr või veidi hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna läheduses välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm.
annaabi.ee 
