50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairo08
Õppematerjali autor
MARI KEEL Koostanud: Annika Loor ja Stina Rebecca Pettai 5.12.12 1 9B Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 5.12.12 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 5.12.12 3
MARI KEEL Opilane: Pavel Zubarev Opetaja: Maria Tserkova 16.10.13 9A 1 Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 16.10.13 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 16.10.13 3
1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3 Volga keeled ........................................................................................................................... 4 4 Mari keel.................................................................................................................................. 5 4.1 Nimetused......................................................................................................................... 5 4.2 Asuala................................................................................................................................5 4.3 Keel.............................................................................
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused
Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud. (Fenno-ugria, 2010) 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti, 2002. aastal oli neid veel 636 906. 2002. aastal rääkis 73% udmurtidest udmurdi keelt ning 1989.
m.a. Soomevolga haru edasine jagunemine toimus indiaanikeelte kõnelejaid arvatakse 1000−500 aastat e.m.a ning umbes 2000 aastat tagasi jagunes läänemere- ( *on märgitud väljasurnud keeled ) kokku olevat umbes samapalju, kuid soome haru algkeelteks, ühest pärineb ka eesti keel. liivi indiaanikeeli on palju rohkem – üle Võrreldes indoeuroopa keelepuuga on uurali keelepuu algkeelte ja nende eesti 600
teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam
...........................................................12 Sissejuhatus Kas sa teadsid, et Eestil on 20 sugulasrahvast? Aga seda, et Eesti keele kohta on esimesed kirjalikud ülestähendused alles 13. Sajandist? Selles rehveraadis ma räägingi Eesti sugulasrahvastest, Eesti kirjakeele sünnist ja selle välja kujunemisest. 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine Eesti kirjakeele nagu iga teisegi kirjakeele kujunemine ja arenemine on lõpmatu protsess, sest maailm ja keel on pidevas muutumises. Kirjakeele valdamine on igale inimesele väga oluline, sest tänu arenenud kirjakeelele saavad kõik eesti keel kõnelevad inimesed ladusalt suhelda. Ühtne ja korrastatud kirjakeel tagab ühiskonna kui terviku eduka toimimise. 1.1 Eesti keele areng tänapäeval Eesti keel on üks maailma väiksematest keeltest, mis toimib ametliku keelena selle sõigis kasutusaspektides: administratiivkeelena, meedias, kirjanduses, teatris,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid