Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla ...
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu
KUIDAS VALMISTUDA JUTUSTAMISSEMINARIKS? allikas: Margaret Read MacDonald, The storyteller's start-up book : finding, learning, performing and using folktales, Atlanta : August House, 1993 TÜ rahvaluule osakonnas olemas ja laenutatav Esimene ja väga tähtis samm on õige loo leidmine. Otsi pigem rahvapäraste (rahvapärasemate) juttude hulgast, mitte (väga) kirjanduslikult töödeldud juttude hulgast. Lood peaksid olema suupärased, kui nad seda pole, siis muuda nad endale suupäraseks. Oluline kriteerium jutu valimise juures peaks olema see, et jutt sulle endale meeldib. 1) loe muinasjutt mitu korda läbi, loe ka kõva häälega läbi; 2) jäta meelde kohad, mida tahad sõna-sõnalt meelde jätta (näiteks kui muinasjutt sisaldab laule või loitse või mõne tegelase kõnet, mida on oluline täpselt samas sõnastuses edasi anda) 3) analüüsi juttu sedavõrd, et jääks meelde loo põhiline ülesehitus, süzeeliin 4) proovi muinasjutt läbi jutustada, kui jääd toppam...
Kas on vaja koolis usuõpe tundi? Meie tänapäevases maailmas üha rohkem inimesi mõtleb sellest, kas on vaja lisada õppekavale usundiõpetus? Minu arvates see on väga isiklik teema, sellepärast iga inimene ise teeb valikut millesse usuda. Hakkan sellest, et kõik inimesed erinevad oma usuõpetuse poolest. Igal ühiskonnal on need inimesed, kes on kristliku-, katooliku-, või musulmaaniusuõpetusega. Siis tundides on alati lahkarvamused, milliseid on raske vältida. Igas peres on vaja, et oli kombeks avameelselt rääkida sel teemal. Linnas on alati olemas kirikuid ja teisi asutusi, kus võib saada osa religioonist. Kui inimest huvitab konkreetset usuõpetusest, siis tuleb ta ise sellest ära tunda. Teisest küljest, aga see on nii tähtis, et õpilased lapsest saadik teadsid usuõpetusest. Mõnedel tundidel me puutume selle teemaga kokku, aga väga kaugelt. Kokkuvõteks võin öelda, et usuõpe tunnid peavad olema igal perel. Pereliikmete ringis tuleb sellest ...
Eesti keel Lapsed kirjutavad sellel aastal seotud kirjas. Algas pikk tee, mille eesmärgiks on välja arendada ilus ja isikupärane käekiri. Lapsed alustasid väikeste iseseisvate kirjelduste kirjutamist oma päevast, nii et läbi aasta on koostatud päevaraamatut. Kesksel kohal on siin kirjutamisrõõm. Keeleline mahlakus on olulisem, kui õigekiri. Aga ka õigekirjale pöörasime tähelepanu. Tegelesime sõnaliikidega nimisõnad,tegusõnad ja omadussõnad. Harjutasime usinasti ka lugemist. Lugesime R.Rohu raamatut"Jutte loomadest". Õppisime selgeks uusi rütmisalme ja luuletusi. Jutustavas osas kuulsid lapsed jutteVanast Testamendist ja lugusid vana aja töödest ning elust-olust. II epohhi põhiteemaks oli selgeks õppida ja esitada jõulunäidend, milles oli ühendatud muusika, laulud ning tekstid. Sellest sündis paljude õpetajate, õpilaste ja ka lastevanemate koostöös etendus, mis oli toredaks elamuseks kõigile vaatajatele ning pälvis kiidusõnu. Vormijo...
Lydia Koidula Daniel Rasmus Põder 6.A klass Elulugu Lydia Koidula sündis 12.detsembril 1843. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Ta oli naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Tal sündis kaks last, poiss Hans Voldemar ja tüdruk Hedvig. Tema portree on sajakroonise peal. Ta on kirjutanud palju luuletusi. Pildid Lydiast Luuletused Kuulsamad luuletused: Mu isamaa on minu arm Sind surmani Ema süda Veel mõned luuletused: Kadunud Kodu Sügis Kasutadud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm
Eestlase iseloomustus Hemingway on ühes oma teoses öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Eestlane on väga töökas. Ta teeb kõik, et perel oleks hea ja mugav. Eestlane on uhke selle üle, mis tal on ja kade selle üle, mida tal pole. Ollakse uhked selle üle, mis on oma teenitud raha eest soetatud. Eestlane ei mõtle ainult iseendale, ta hoolib oma riigist, kultuuris, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes pea ees tundmatusse vette hüppavad. Eestlane on põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha. Eestlane ei naerata kõigile, ta võib olla kade, aga siiski on eestlane üks huvitavama iseloomuga rahvusi maailmas.
Eduard Vilde Rasmus Liiv 8.p 1.Millal Eduard Vilde elas? V:Eduard elas 4. märts 1865. a 26. detsember 1933. a 2.Pane kirja Vilde haridustee V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Must...
Minu Eesti Eesti on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud täiesti teistsuguseks, kui oldi varem. Muutused on kaasa toonud nii rõõmu kui ka kurbust, mis on inimeste elu palju muutnud. Eesti on suhteliselt noor riik. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist oli meil raskusi hakkama saamisega ehk vundamendi ehitamisega, mis igal riigil peab olema kindel ja vastupidav. Peatselt hakkas toimuma massiline teiste rahvuste, eriti venelaste, väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla ja käibele võeti Eesti kroon, mis tundus inimestele algul võõras ja harjumatu, aga hiljem sai väga südamelähedaseks. Krooni väärtus oli üsna väike ning rahvast tabas vaesus, sest töökohtade arv vähenes ja paljud inimesed jäid tööta. Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ...
Lennart Meri Paljud inimesed on iseloomustanud Lennart Meri. Põhiliseks jooneks Lennart Meri juures võib igaüks märgata tema mitmekülgsust, toimet tulla toime erinevates olukordades ja erinevatel ametitel. Samuti on Lennart Merit iseloomustatud kui kohati liiga idealistlikut ja naiivset meest, kuid sellele vaatamata pole kadunud inimeste sümpaatia temasse suhtes. Lennart Meri oli väga sihikindel mees. Ükskõik, mida ta endale eesmärgiks võttis ja mille poole suundus, võisid inimesed tema ümber kindlad olla, et ta saavutab selle. Kui Lennart Meri alustas oma esimese filmi tegemist, mille plaanis ta teha dokumentaalfilmina, polnud ta varem näinud ühtki sellelaadset filmi. Tema ettevõtmist iseloomustati lausega: ,,Algaja ahnusel pole piire." Lennart Meri kogus väsimatult materjale filmi kohta ning ei lasknud ennast kriitikal ega rahva üldisel arvamusel mõjutada. Ta uskus endasse n...
Sissejuhatus e uurimistöö rakenduslik osa koostamine. Sissejuhatuses ehk töö rakenduslikus osas peaksid sisalduma järgmised aspektid: 1. teema valiku ja selle aktuaalsuse põhjendus (lühike olukorra kirjeldus käsitletavas valdkonnas) 2. probleem e vastuolu, mida töös käsitletakse ning millele püütakse leida lahendust (kui on teaduslik või probleemkäsitlusega uurimistöö) 3. eesmärk (milleni autor soovib oma uurimistöös jõuda) 4. püstitatud eesmärgi saavutamiseks täita tulevad ülesanded (milles tuleks selgus saada, mida oleks vaja analüüsida ja hinnata jms) 5. töös kasutatud meetodid (üldistatult need teed ja viisid, mida on kasutatud materjali kogumiseks, analüüsimiseks, hinnangute andmiseks ja järelduste tegemiseks) 6. töös kasutatud allikmaterjalid (kõik see, millest lähtuvalt ja millele tuginedes on töö kirjutatud) Sissejuhatuses võib avaldada tänu isikutele ja institutsioonidele...
kas tõe poolest võib olla uhke selle üle, et oled Eestlane ? Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahvaarvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas ning me peaksime olema uhked, selle üle, et saame viibida siin klassi ruumis ja rääkida meie ilusas ema-keeles ning öelda julgelt, et Eestlane olla on uhke ja hää.. Eesti keel on väga rikas keel, juba ainuüksi sõnale ,,suurepärane" on 15 täpselt vastavat süno- nüümi. Meie keel olevat ka maailmas kauniduselt esimese kolme seas. Kuid kahjuks iga aastaga hääbub meie keel üha enam ja enam. Probleemiks on meie puhta eesti keele kadumine, sest nooremad põlvkonnad võtavad oma igapäevasesse kõnepruuki järjest rohkem võõrkeelseid sõnu ja väljendeid, mis rikuvad eesti keele puhtust
Slaid ette! Tere austatud eksami komisjon ja teised kuulajad. Mina olen Häädemeeste keskkooli 8.B klassi õpilane ja hakkan teile tutvustama oma loovtööd teemal Minu koolitee läbi fotokaamera. Mina valisin oma loovtööks sellise teema, sest tahtsin ise rohkem teada oma kodukohas olevatest suurematest asutustest. Vaheta slaidi! Mina elan Arumetsa külas , sinna ehitati aastatel 1864-1866 kiriku pastoraat ehk kirikumõis. Pastoraadi majas elas kirikuõpetaja Ernst Gottleb Jaesche. Kirikumõisa hoone müüdi 1956.a ja varsti seejärel lammutati. Arumetsa park ehk kirikumõisa park oli 1960-70 ndatel riikliku looduskaitse all. 2002.a raietööde tõttu ei jäänud pargist peaaegu midagi alles. Tänapäeval on vanad mõisahooned uuesti üles ehitatud ja seal on tänapäeval elumajad. Vaheta slaidi! Minu kooliteele jääb ka Häädemeeste tankla. 1995.aastal ehitati Häädemeestele Arumetsa külla Premium-7 tankla. Häädemeeste tankla tegeleb kütuse müügiga, toitlustuseg...
Minu õpistiil Olen õppija, kes on võimeline uut materjali omandama nii omaette mõtiskledes, kui aktiivselt praktikumides või rühmatöös kaasa lüües. Mulle meeldivad konkreetsed ja selged ülesanded. Oskan olla tähelepanelik ja suhtun ülesannetesse hoolikalt. Õpin materjali järgides järk-järgult kõiki ülesannete loogilisi astmeid. Mõnikord on mul probleeme ülesannete ja teemade tervikliku mõtte tabamisega. Õpistiil võrreldes varasemaga Üks kõige suurem muutus mida olen märganud on see, et kui varem õppisin ma vanematele, et nemad rahul oleksid, siis praegu õpin ma ennekõike ikka iseenda jaoks. Õppimine ei tundu enam nii suure kohustusena. Tänu sellele pööran praegu õppimisele rohkem tähelepanu. Mida väärtustan Mina väärtustan pigem tasakaalu jõukusele. Minu jaosk ei ole raha, edu ja kärjaar esmatähtis. Enamus inimeste unistus on elada niimodi, et ei peaks raha pärast muretsema. Minu jaoks on tähits, et ma olen oma tööga rahul. Taha...
Tervislikud eluviisid Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Tervist tuleb hoida ja kaitsta. Ärge sööge palju magusat ja pange soojalt riidesse. Sporti tuleks teha tihti, et hoida enda tervis tugevana ja tervena. Sport aitab olla terve ning heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Kindlasti ei tohiks palju süüa rämpstoitu ja magusat. Toit peaks olema tasakaalustatud ja tervislik. Rohkesti peaks sööma puu-ja juurvilju ning ka köögivilju. Vältida tuleks ka toite, kus on palju rasva. Suitsetamine ning teiste mõjuainete tarvitamine on teie tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib põhjustada kopsuvähki. Teiste mõjuainete, nagu näiteks nuusk-või mokatubakas võib põhjustada löövet, suuri hambakahjustusi, tekitavad vähki jne. Teadlased on kindlaks teinud, et korralik ja mitmekesine toit, mõjuainete mitte kasutamine, pidev sporditegemine pikendavad ...
KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav ...
Võlumaa valitseja And ris pent Oli kord üks maa ja see polnud tavaline maa see oli pool kurjade maa ja pool Heade maa. Kui keegi sinna maale sattus ei saanud ta sealt enam kunagi välja. Heade ja kurjade vahel käib pidevalt sõda. Ennem kuulusid kõik alad headele ja headel oli kolm võlukivi. Kurjad varastasid ühe võlukivi ära mis on kõrgeima torni otsas ja teine kadus ära. Räägitakse, et see on metsas suures võlupuus ja seda valvavad lohed. Teine räägib, et see on kadunud ratsaniku käes. Sõjas teeb võlukivi mehed surematuks ja oskused paremaks aga kui mees saab sellise asjaga pihta millega lihtsurerlik surma saab, tuleb mees võlukivist välja ja läheb tagasi sõtta. Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade ...
MARI KEEL Opilane: Pavel Zubarev Opetaja: Maria Tserkova 16.10.13 9A 1 Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 16.10.13 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 16.10.13 3 ...
Luuletaja Lydia Koidula 11. Klass 17.02.2014 Koidula elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) 24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused" 1866 "Vaino-lilled" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1867 "Emajõe ööbik" 1967 "Väike luuleraamat" 1925 "Kogutud 1969 "Luuletused" l...
vastas järgmiselt: ,,Eestis on võimul endiselt Reformierakond ja midagi pole muutunud." Teine naine lisas: ,,Eestis on suur palgalõhe, on käputäis ülirikkaid, aga enamus on vaesed ja lahkuvad siit esimesel võimalusel." Kolmas naine arvas sootuks, et noored on Eestist ära läinud ja sisse on toodud võõrtööjõud. Lõppu lisas veel murelikult: ,,Tänaval on näha palju värvikirevaid inimesi." Lisaks küsisime veel inimestelt, kas eesti keel on nende arvates hääbumas? Enamus arvas, et puhas eesti keel on kadunud. Üks küsimusele vastaja arvas, et tulevikus kaotab eesti keel täielikult oma tähtsuse. Arvati ka, et tulevikus kannatab kirjaoskus, sest juba praegugi on arvuti muutunud tähtsaks osaks inimeste elus. Inimeste vastused olid osalt vägagi üllatavad, aga kõige meeldejäävam oli ühe naise vastus: ,,Me elame ju digiajastul ja digimaailm aina ründab meid."
Silbitamine Tee silpidest kolm sõna: õ tah pe lap javel ta sed Igas silbis on alati täishäälik või täishäälikuühend. O-li, päe-vik, Jorm-gi tu-li koo-li. Ralf-ki ma-gas ter-ve päe-va. Brett Lee-gi tah-tis koo-li mi-nna. Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab silpi: Va-nal a-jal, Kae-bad, pa-lun Kui kõrvuti on mitu kaashäälikut, siis kuulub järgmisse silpi ainult viimane kaashäälik: Korst-nad Ham-bad Tüd-ru-kud, kom- bed, nel-ja, üht-ki, arm-sal, Min-na, kal-la-ta, kas-si-de-le. I ja J õigekiri I on silbi lõpus. J on silbi alguses. Mei-e, mar-jad, ka-_a, Kirjuta: Mei-e, mar-jad, jook-seb, ka-ja, sõ-jad, va_ad. Kas a e i o u õ ä ö ü või sulghäälikud k p t g b d? Sõna alguses järgneb I tähele tavaliselt kaashäälik Ilm, i-ne-tu, ilves. Sõna alguses järgneb J tähele tavaliselt täishäälik jookseb, joonistab, jänes, _õgi. Kirjuta lünka i, ii või j. Kä_sime sõbraga metsas suusatamas. Möödusime vanast p...
Paranda kõik vormistamisvead! Harilik kivipuravik Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraviku kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm .Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks .Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraviku viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka valgusküllastel raiesmikel ja metsaservadel. Kõige kõrgem saagikus on enamasti sügisel, mõnikord esineb juba juuli lõpust. Uuemate hinnangute kohaselt on harilikud kivipuravikud hoop...
``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud Peategelased: Meelik, Kaur, Kärt, Jürnas, Peeter, Riho, Leene-tädi. Kirjuta lühidalt raamatust. Lühidalt jutt: Riho pandi koduaresti,Peeter käis teda välja aitamas-võttis uksemati alt võtme ja lasi Riho välja.Enne sidusid nad Riho pea üleni sidemesse,et keegi Rihot ära ei tunneks.Nii said nad vabalt õues olla.Jürnas,Meelik,Kaur ja Kärt tegelesid pildistamisega.Ühe foto peal nägid nad kahtlast valget laiku ja arvasid,et tegu on UFOga.Kaur arvas,et seda peab uurima hakkama.Aga Jürnas ei saanud nendega tulla,sest ta onu oli palunud tal mesilasperet jälgida.Teised seadsid oma sammud aga metsa maasikale.Kärt oli hea maasikakoha leidnud.Aga kui nad sinna jõudsid,selgus,et maasikad on paari tunni jooksul kõik ära söödud.Nad arvasid,et tulnukad.Siis nägid nad Leeni-tädi,kes oma kadunud lehma otsis.Lapsed hakkasid teda otsimisel aitama,sest arvasid jälle,et tulnukad on lehma röövinud.Maasikaid oli...
Mansi keel Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel, see kuulub soome-ugri keelte ugri harusse. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres. Mansi keele vananenud nimi on voguli keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.-14. Sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16.sajandist, mil toodi suurem osa Lääne-Siberis Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvuga. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal. Mansi keeles pole võimalik saada haridust. Mansi keeles on kirjandust, tutum mansi kirjanik on Juvan Sestalov, kes kirjutas nii vene kui mansi keeles. ...
,,Nukitsamees" Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab na...
Eenetsid Andro Andronov 10.klass Sisukord Entonüüm ehk rahvanimetus Keel Elulaad ja asula Kasutatud materjal Entonüüm ehk rahvanimetus Tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest Samojeedi rahvas, mistõttu nimetati neid ka Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula Suur osa on asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad balokkides või tsummides Jenissei jõe alamjooksul idakaldal, Venemaal Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eenets...
Arvustus ,,Enne punaseid palituid" Mina lugesin läbi ka Ellen Niidu raamatu ,,Enne punaseid palituid". See oli väga rõõmsameelne ja tore raamat. Raamat ,,Enne punaseid palituid" rääkis lastest, koolist, nääridest ja näärivanast. Kuna see raamat on kirjutatud juba üpriski ammu, siis ei olegi see raamat jõuludest ja jõuluvanast vaid hoopis nääridest ja näärivanast. Täpsemalt jutustas see raamat sellest, kuidas lapsed ootasid näärivana ja kaunistasid nääride puhul oma kooli ning klassi. Nimelt avastasid Pille ja Peeter, et kui nad kasutavad Pille tädi nõiasõnu, siis on nad võimelised nõiduma. Alguses mõtlesid lapsed, et katsetavad, kas midagi juhtub ja juhtuski. Nad võlusid kuuse, mis kasvas otse keset kooli põrandat. See ei tundunud üldse reaalne, aga kui kapist tulid välja elavad jänesed ja sipsikud oli asi väga tõene juba. Varsti ilmusid kuskilt välja ka puust nukud ja tõukerattaga öökull, kes tahtis ka näidendis os...
Stress ja läbipõlemine Olen elus korduvalt tundnud tunnet, et olen stressis ja hakkan läbipõlema.On väga palju asju, mis on selle põhjustanud. Kogesin viimati seda siis, kui otsustasin teha oma aasta kõige tähtsamat tööd, eesti keele projekti. Alustasin tööd suure entusiasmiga, lootes saada positiivne hinne. Kui olin poole vajalikust infost kokku kogunud, otsustasin hakata kasutama seda oma projektis. Algus oli kerge, kuid siis tulid probleemid, mis näitasid stressi. Mul tekkisid pinged, pidin pidevalt olema kodust eemal, mul ei olnud kedagi, kellelt abi otsida, koormus tundus palju suurem, kui see tegelikult oli. Asi tundus palju keerulisem, kui see tegelikult oli, tekkis ajanappus, mille tõttu tundsin, et ei jõua tööd õigeks ajaks valmis. Kui projekti alguses olid mul kindlad eesmärgid, siis hiljem need kadusid, mul ei olnud midagi, mille poole püüelda, sest ma ei suutnud asjadesse...
Henrik Visnapuu (1890-1951) Looming ja elu juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee se Teine tase olmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Elulugu Sündis 2. jaanuaril 1890 Viljandimaal Alustas õpinguid 1899. aastal Osales Vabadussõjas (1919-1920) Oli abielus luuletaja Ingiga (suri 1941. aastal) 1944 põgenes Saksamaale 1949 emigreerus USA-sse 1951 suri New Yorgis Long Islandil Haridus: -Reola valakool -Tartu linnakool -Tartu Ülikool -sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooli kutseeksami töötas: õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna ...
91. Naljakas karu-sõit Vanal ajal läinud üks talumees kahe hobusega metsa puid tooma. Ta jätnud ühe hobuse reega niikauaks puudest pisut eemale, et teise hobuse jaoks puid valmis raiuda ja koormat pääle laduda.Metsas kõndinud karu ja õiendanud oma asju. Ta leidnud hobuse tühja reega. Karul tulnud kohe himu hobuse selja künnapuid (seljasooni) välja kiskuma hakata. Roninud ree peale, et niiviisi hobusele ligemale saada ja oma näljahäda kustutada. Aga õnnetuseks ree põhi ei pidanud ja tema jalad vajusid varvade vahelt läbi. Sääl ta siis rabelnud ja kiskunud jalgu välja.Seda aga ei kannatanud hobune, vaid pistnud jooksu. Karu oleks küll nüüd ree päält maha hüpanud, aga ta vaene olnud nelja jalaga ree põhja varvade vahele kõvaste kinni vajunud ja jalad olnud ka maad vastu põlvedest saadik juba katki kistud. Hobune aga kihutanud ilma peatamata edasi, nõnda et lumi aga keend, ega annud sugugi aega vana isandale reelt maha ronida.Mees ei teadnu...
Mina õppijana Ma pole varem ennast sellisel moel analüüsinud , kuid arvan, et see aitab mul jõuda parema enesemõistmiseni ning olla oma tulevikueesmärkidele orienteeritud. Õppijana olen ma kohusetundlik. Laiskus ja mina ei tunne teineteist. Kindlasti võin enda tugevuseks pidada süvenemisoskust, mõtlen enne , kui tegutsen. See oskus käib kindlasti käsikäes perfektsionismiga:kipun tihti üle mõtlema ja taotlema täiuslikkust.See tuleb mõneti kasuks, olen saavutanud sellega üsna häid õpitulemusi, aga samas on see takistanud minu loomingulisusel esile tulla, esseede kirjutamisel muretsen rohkem sõnastuse kui mitmekülgsuse pärast. Olen tihti jäänud seetõttu ajahätta. Mõistan, et perfektsionistliku hoiakuga ei jõua ma oma õpingutes kuigi kaugele, peaksin õppima nii-öelda vooluga kaasa minema ja ideed võiksid jõuda paberile enne, kui need kaotsi lähevad. Mulle meeldivad väga keeled ja kirjandus. Olen teadm...
Curriculum Vitae Nimi: ERET NIINEMETS Sünniaeg: 05.08.1999, Adavere Aadress: Kase tänav 2-9, 48001 Adavere Telefon: 56729405(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2006 - ... Adavere Põhikool TÄIENDKOOLITUS oktoober 2012 T.O.R.E tugiõpilaste põhikoolitus, maht 48 tundi TÖÖKOGEMUS 07.2011 OÜ Adavere Bistroo (hooajatööline) MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adavere Põhikooli pedagoog
Kauaoodatud rõivabränd jõudis Eestisse kas nutta või naerda? Üha enam avatakse maailmas erinevaid uusi rõivapoode. Ka Eesti pole erand. Enamik neist kuuluvad ülemaailmsetele suurfirmadele. Kuid kust tuleb nende rõivapoodide kaup? Mis toimub tegelikult tehaste telgitagustes? Kes sellest kasu lõikavad ja kellele see kõik korda läheb? Suur osa rõivaid valmistatakse vabatsoonides, kus tööjõud on väga odav. Nendeks riikideks on näiteks Hiina, Bangladesh, Kambodza jne. Neis piirkondades peab naistele vähem palka maksma kui meestele. 12-tunnised tööpäevad seitsmel päeval nädalas on täiesti tavalised. Mis kõige hullem, mitteametlikult kasutatakse ka lapstööjõudu. Nende sissetulek on pea olematu. Enamik Bangladeshi töölistest saab pärast 2010. aastal ametiühingute, valitsuse ja ettevõtete vahel sõlmitud lepingut 3000 taka ehk 38 dollari suurust kuupalka, mis on üks maailma madalamaid. Eestis ei tuleks selline hädine palganumber kõne ...
kaugemais sugulaskeelis). Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Laenamise all mõistetakse teisest keelest uute keeleelementide võtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), liide (nt vene laen nik), tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), tüvi, sõna, väljend või tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine. Eesti keel on palju laenanud kõigilt hõimudelt ja rahvastelt, kellega tal on olnud kokkupuuteid. Hilisemal ajal on lisandunud kirjalik mõju: kirjasõna kaudu oleme mõjutusi saanud kaugemateltki rahvastelt. Tänapäeval oleme taas suuliste mõjukanalite raadio ja televisiooni meelevallas, kirjalikest on juurde tulnud Internet. Laensõnad on enamasti käinud koos kultuurimõjudega: oleme laenanud sõnu koos esemete ja nähtuste endiga. Ent on olnud ka psühholoogilisi põhjusi
Hea vastaja! Olen NIMI, KOOL KLASS klassist. Teostan uurimust teemal: Liiklus meie ümber. Esitatud küsimustele vastamiseks palun tõmmata ring ümber vaid ühele, Teie meelest kõige sobivamale vastusevariandile või täitke lüngad. Ankeet on anonüümne ning garanteerin,et teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse ainult uurimuse autori poolt vaid käesoleva uuringu raames. Loodan Teie mõistvale suhtumisele! Sugu T P Vanus ... 1. Kui palju liiklusmärke tunnete tänaval ära? · enamus · mõned · ei tunnegi · kõik · ei oska öelda 2. Miks on vaja liikluseeskirja? ... 3. Kui hästi tunnete liikluseeskirju? · halvasti · hästi · väga hästi · ei oska öelda 4. Kuidas suhtute uutesse liikluseeskirjadesse? ... 5. Kuhu poole peab jalakäija helkuri riputama? · paremale · vasakule 6...
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tul...
Terve elu sa otsid teda. Tahad kohata inimest, kes võtaks sind just sellisena nagu oled. Ei - ta ei püüa sind muuta, vaid arvestab sinu plusside ja miinustega. Ta on alati sinu kõrval, kui tahaksid oma rõõme ja muresid jagada. Kui oled nukker, tuleb ta sinu juurde ja võtab sult ümbert kinni, surudes sind tugevalt enda vastu. Sa vaatad tema silmadesse ja näed, et need kiirgavad soojust ja elusära. Ta pole mitte kunagi sinu vastu ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja. Kui tahad kellegile oma suure saladuse avaldada, siis lähed esmalt tema juurde, sest tead, et võid teda usaldada. Ta on vaikselt, kui sul on valus, sest ta oskab sinu valu jagada. Tema jaoks on sinu valu sama hea, kui tema enda valu. Ta on alati valmis rõõmustama koos sinuga, kui sul vähegi milleski hästi läheb. Ei, ta pole kade. Ta annab oma parima, et sul oleks hea. Sa tead, et võid talle alati helistada - isegi öösel. Ta on alati nõus sind kuulama...
Kui sa ei kaota pead ka siis, kui kõik teised on selle kaotanud ja karjuvad, et süü on sinu... Kui suudad veel endasse uskuda, ehkki keegi enam sinusse ei usu, küsi siiski endalt, ehk ongi neil õigus ja mitte sinul... Kui oskad rahulikult oma saatust oodata ega tasu vihkamisele vihkamisega, solvangule kättemaksuga, pidamata end pühakuks või targaks... Kui oskad unistada, kaotamata end unistuste võrku, ja mõelda, ilma et mõtted sind täielikult haaraks... Kui suudad vaadata õnnele ja õnnetusele näkku, eelistamata neist kumbagi... Kui suudad silmagi pilgutamata jälgida, kuidas su tõde ebasiira huultel valeks sulab ja kuis kõik sulle kallis ühekorraga kokku variseb ja asuda seda siis surmapõlglikult uuesti üles ehitama... Kui võid oma elu kõik annid üheainsale kaardile panna ja need kaotada ning seejärel midagi kahetsemata uuesti alustada... Kui suudad oma närbunud julguse taastada ja pidada vastu ka siis, kui ainus, ...
I ja J õigekiri Silbi alguses kirjutatakse j: ma-ja, o-ja, ma-tre-jal, ports-jon. Silbi lõpus kirjutatakse i: mai-as, hoi-a, see-ri-a, va-ri-ant. NB! oj-ja, maj-ja, tuj-ju. Ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j: süüa, müüa, püüa, käiatud, saiad, preemia; j võib olla ü ja i järel ainult tegianimes ja liitsõnages: teeni+ja, tuli+ja, müü+ja.
Euro või Eesti Kroon. Tere, austatud klassikaaslased ja õpetaja, mina olen Andres ja räägin teile, kas on ikka õige lähiajal võtta Eesti Riigis kasutusele EURO . Mis asi on üldse euro? Euro (lühend EUR) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana.Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi ja emissioonivaluutaks. Kas te teate üldse kuidas sai alguse Eesti kroon ja mis asi see on? Eesti kroon on rahaühik, mis oli...
Tänapäeva tuhkatriinu. Elas kord üks vaene tüdruk Inglismaal. Ta ema ja isa olid surnud ning ta elas ühes kasuperes Tal oli ka kaks kasuõde ja kasuema ning nad kõik olid väga õelad ta vastu. Teda kutsuti tuhkatriinuks, kuna ta pidi magama ahju ees, sest teda voodisse ei lubatud ja ta oli alati siis väga tahmane kui ta seal magas. Kord saabus Inglismaal kätte suurhetk, nimelt printsil hakkas sünnipäev kätte saabuma ning kogu Londoni ilusamad ja rikkamad olid sinna kohale kutsutud kaasaarvatud ka tuhkatriinu kasupere. Siis hakkaski tuhkatriinu kasupere peole minema, kuid tuhkatriinu ise ei saanud minna, sest tal polnud mingeid riideid millega sinna minna. Kui tuhkatriinu kasupere oli juba uksepeal, siis nad hüüdsid veel mõnitavaid lauseid tuhkatriinule. Tuhkatriinu heitis ahju ette pikali ja puhkes nutma. Kuid siis tulid ahju alt välja ahjualused ja ütlesid et ära nuta, me aitam...
2008 Rakvere SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss...............
Inimesed, keda on raske mõista Maailmas on ligi 6 miljardit inimest, kes igaüks on isik omaette. Inimese organism on juba tema sees toimuvate looduslike protsesside poolest keeruline, rääkimata vaimsetest protsessidest, mis inimestes toimuvad. Öeldakse ka, et iga inimene on unikaalne ja kordumatu. Kuid see, kuidas me mõistme mida teine inimene tunda võib ja mida oma peas mõelda on hoopiski keeruline, kuna me kõik oleme erinevad, me kõik oleme omamoodi uued. Sisimas on iga inimene hea, kuid olukorra sunnil pole nii mõnedki meist heatahtlikud. Igaüks meist jätab oma jälje kuhugi oma elatud elu jooksul. Näiteks ajaloosse, paljude inimeste südametesse või teda ümbritsenud tutvusringi. On mitmeid aspekte mille järgi saab lahterda enam vähem sarnase maailmavaate ja sisemise eluga inimesi. Inimesi võib jaotada intelligentsuse järgi näiteks: EQ, ehk emotsionaalne intelligentsus, inimesel on võimailk aru saad...
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Nimi perekonnanimi XI klass REALISM VÄLISKIRJANDUSES Kirjanduse õpimapp Juhendaja õpetaja nimi linn 2009
Elu pealisülesanded Mis on need elupealis ülesanded? Me elame siin ilmas olle s unustanud elu eesmärgi. Need on meile peale surutud ühiskonna poolt. Globaniseerimine (nii nad kutsuvad seda) on kustutanud inimeste mälust need põhjused põhjused mis ei ole tehislikud, vaid naturaalsed. Üks tähtsamatest omadustest mille on tänapäeva ühiskonnas inimesed minetanud on vaba mõtlemine. Meile surutakse mõteid peale, keegi kuskil ,,paneb" meile mõteid pähe, nii et me ise ei saa arugi. Aga kuidas, te küsite? See on ju lollilegi teada. Televisioon ja internet on põhilised süüdlased. Televisioonist lastakse reklaami reklaami otsa ja iga viimane kui üks ütleb meile varjatult ,, Sul on seda toodet vaja". Samuti ka ülejöönud saated,filmid ja igasugused muud programmid, nad näitavad meile milline peab olema meie elu. Sisendades meile aegapisi milline peame olema ja kuidas mõtlema. Vaadates mõnda s...
Jane Eyre iseloomustus ja välimus Jane Eyre' il oli olemas kaks eelist oma saatusega toime tulemiseks: intelligentsus ja omadus vaadelda inimesi, neid analüüsida. Väljumata oma kaitsvast koorest, suutis ta jääda iseendaks igas olukorras - hoolimata, et see maksis talle nii mõnedki närvirakud ja täiusliku tervise, mis tal oleks võinud olla kui ta oleks muutunud vastavalt ümbritsevale. Jane Eyre ei kaevanud kunagi oma kurba saatust, vaid üritas sellest parimat võtta - omal moel. Kui keegi küsis talt, mida ta asjadest arvas ,oli vastuseks alati see, mis tal mõtteski. Veel üks Jane' i väärtuslik omadus: ta tundis oma kohta, ehk siis iseennast tervikuna ja oma suhet maailmaga. Ta teadis, milline ta on ja millisena teised teda näevad - ja et neis polnud kuigi palju erinevat, oli tal kergem end maksma panna. Jane ei olnud manipuleerija, vaid kurva minevikuga noor neiu, kes ei lootnud ümbritsevalt mingit heakskiitu ja p...
,,We´re one, but we´re not the same...." (U2) Peep e. kuuluvustundest 21. sajandil 21.sajandil oleme jõudnud selleni, et ükski riik ega rahvus ei saa hakkama eraldiseisvana. Vajalik on koostöö nii riikide, kui ka igasuguste organisatsioonide vahel. Kuid tahestahtmata peavad väiksemad alluma suuremate tahtele või looma omavahel liite, et seista vastu suuremate kavatsustele, et paista suurema ja tugevamana. Igasuguste liitude koostöö on õilis- luua ülemaailmne majandussüsteem. Nagu me teame ei ole tänasel päeval enam riiki, mis tuleks toime täielikult isoleeritult ning ei teeks koostööd teiste riikidega. Kuulumine majandus organisatsioonidesse ja ühendavatesse liitutesse on eriti tähtis just väiksematele riikidele nagu Eesti. Eesti kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse, IMF-i ja nii edasi. Mis on kõigi nendesse organisatsioonidesse kuulumise mõte? Tänu Euroopa Liidu...
Ebavõrdsus Eesti ühiskonnas- paratamatus või probleemidega Juba aastasadu on inimesed võidelnud ühiskonna ebavõrdsuse vastu. Enam võitlevad need, keda see takistab oma soovid ja unistuste täitmisel, ning vähem need, keda ühiskonna ebavõrdsus soosib. Eelistatud ei soovi ega taha oma eelisest loobuda ja üritavad jätkata vana traditsiooni. Isegi väikeses ühiskonnas nagu Eesti on võimalik näha ebavõrdsust igal nurgal, mis vajab lahendust. Kas see probleem on igaveseks juurdunud meie ühiskonda või saab seda lahendada? Isegi maailmalooja ja kõik võimas Jumal on soosinud ühte teisele. Vennad Kain ja Aabel olid senikaua võrdses seisus Jumala ees, kuni ta võttis vastu vaid Aabeli ohverduse ja jättis Kaini oma. Selle teoga näitas ta ebavõrdsust Kaini vastu. Ühe venna kingi eelistamist teisele sünnitas viha ning kadedust, mis viis Kaini nii kaugele, et ta tappis oma lihase venna. Mõrva oleks olnud võimalik ära hoida, kui Jumal oleks käitunu...
Põlvkonnalt põlvkonnale Juba aastatuhandeid on inimesed oma lastele ja lastelastele edasi andnud oma teadmiseid, kultuuri, traditsioone, uskumusi ja materiaalseid esemeid. Meie oleme nad avasüli vastu võtnud, et mitte näidata oma lugupidamatust oma vanemate ja vanavanemate vastu. Aga kas me oleme kohustatud kõike omaks võtma, mida eelmised põlvkonnad meile annavad või isegi peale sunnivad või iga isiksus otsustab ise, mida võtta vastu ja mida mitte? Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" tahtis Andres oma lastele pärandada parema tuleviku- tema nägi paremat tulevikku selles, et talu ja maa on korras- pole enam soist maapinda ega lagunevaid taluhooneid. Andres soovis, et tema järglastel oleks kergem elu, kui tal enesel. Vargamäe peremees töötas ainult ühe eesmärgiga- pärandada kunagi see tulevasele põlvkonnale. Kahjuks vana Andrese ja noore Andrese nägemused tulevikust ei langenud kokku ning n...
:Stiilivead Hoiatus!! Kaldkirjas laused on vigased ja toodu stiilivigade näiteks. 1. Poolikud, kohmakad, segase mõttega laused; ebakorrapärased laused (lause lõpuosa pole algusega kooskõlas): Unistused tulevikust, et tuleb aeg, mil inimesed hakkavad üksteist imetlema. Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel: Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa. Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolek...
Õppides loon ennast Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. On ju levinud arvamus, et lapsed, kellega tegeldakse ning vaeva nähakse, kasvavad edukamateks. Need, kes olid sunnitud omaette tegutsema, niivõrd arenguvõimelisteks ning avatud mõtlemisega inimesteks ei sirgu. Seega lasub vanemate õlul äärmiselt tähtis vastutus last arendada juba alates esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale. Tänapäeval täidavad need mitte ainult tänuväärset rolli laste hoidjana, vaid ka arendajana. Siiski on lasteaial ja koolil inimese arengus vaid suunav, kodul siiski määrav roll. Eetilisus ja kombed tulevad kaasa sealt, kus kasvame. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. See on meisse justkui sisse kodeeritud, et jäljendame, kas siis tahtlikult või mitte, oma lähedasi. Isegi pesemise-söömise-maga...
Esisuurtäht Isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asustustel, ettevõtetel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht Ümberütlevad nimetused e metafoorid, mida nimedeks ei loeta. Isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused, allüksused (nt TÜ arstiteaduskond), auhinna liigisõnal, kuud, nädalapäevad, pühad, tähtpäevad, taimede, loomade, loomatõugude nimed, keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused, tootenimetused
SIHILISED JA SIHITUD TEGUSÕNAD Sihilised verbid esinevad koos sihitisega ja väljendavad tegevust, mis on suunatud mingile objektile; sihitud verbid esinevad ilma sihitiseta ja väljendavad tegevust, mis ei ole millelegi suunatud. SIHILISED SIHITUD Alustama (mida?) Kirjanik alustab uut raamatut Algama Algas uus aasta Arendama (mida?) Plaanis on arendada majandust Arenema Sõprus arenes armastuseks Eemaldama (O) Näitleja eemaldab grimmi Eemalduma Laev eemaldus rannast Ehmatama (keda?) Koer ehmatas last Ehmuma Ma ehmusin mürast Eristama (keda? mida?) Kaksikuid on võimatu eristada Erinema Tüdruk erines sõpradest Esindama (keda? mida?) Sportlased esindasid Eestit Esinema Laulja esines teatrilaval Huvitama (keda?) Sport huvitab paljusid Huvituma Mart huvitub spordist Jagama (O) Isa j...
Ela vastavalt oma vajadustele, mitte võimalustele Tihti mööda Viru tänavat kõndides, võib näha seal rohelises kuues meest. Ta müüb lilli, marke, märke ja kõike, mis tal veel hinge taha jäänud ja ainult seepärast, et omale natuke iva hamba alla saada. Neil hetkil tuleb soov selle mehe käest midagi osta aga selle asemel, et osta tõmbad pea kuklasse ja lähed temast pilkugi enam heitmata mööda. Järgmine hetk istud kusagil söögikohas, nosid oma burgerit, kuid mõtted liiguvad ikka ja jälle sellele mehele. Inimesed üldiselt on hakkanud vähem hoolima ligimesest ja rohkem pannud oma huvid materjaalsete hüvede peale. Üha rohkem ja rohkem tekib selliseid inimesei, kes ei osta riideeset selle praktilisuse väärtuse vaid hoopis margi pärast, sealjuures maksku see riidelapp palju tahes. Elu arenedes tekkivad suuremad vajadused, kuid tihtipeale unustatakse tegutseda oma tõeliste võimaluste järgi, samas toetudes rohkem vajadustele. Soov tarbida, j...
Spordis pole lihtsaid võite Spordi algeid võib leida muistseist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Aastal 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Tänapäeval tahavad inimesed veel rohkem tunnustust saada ning sellega kaasnevad probleemid. Kuidas on võidud ja kaotused mõjutanud nende elu- ja sportlasteed? Spordis on kõneainet pakkunud dopingud. Dopingud on enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemiline ühend, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Paljud on selle tõttu pidanud jätma oma sportlaseluga hüvasti ja hakkama tegelema teise elukutsega. Salt Lake City olümpiamängudel olid väga suured dopinguskandaalid nind sellesse oli ka kaasatud Kristina smigun , kes ei olnud tarvitanud dopingut. Suusatamise vallast on Vincen Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid ometi suutis ta või...
Jaan Vihalemm 11d Euroopa keelte päev, millele omistaksin kõigepealt äärmiselt halva kohavaliku, oli võibolla liialt energiline. Sealne informatsioon lõi alguses vaata et uppi. Algne mulje oli kohe, et kõikjal siblivad "klienditeenindajad", jagatakse lendlehti, lippe, õhupalle. Mingid pagana koorid laulavad ja kui ma ei eksi, rääkib keegi mikrofoni kah. Ma ei imesta, et nii mõnigi rahulik ja kiilaspäine pereisa jäi veidi kaugemale asjade kulgu jälgima, julgemata lähemale minna. Kui aga see tagaplaanile jätta, siis hakkasid kiirelt huvi pakkuma erinevate lettide juures olevad lipud. Kohe oli ju aru saada, mis otstarbel need lipud seal olid ja seltskond hajus kiiresti mööda platsi laiali. Minagi liikusin saksa keele leti juurde. Siin minu ees ta praegu on, "Celebrate 20 years after the fall of the wall Berlin". Kiiresti sai selgeks, et saksa keelest ei ole siin hais...
Meelis Kiisk Kirjand 25. veebruar 2009 Tänapäeva maailma hirmud Maailmas toimuvad protsessid, mis toovad lähemale loodusressursside lõppemist. Inimene kasutab maavarasid tohutu kiirusega, mis tuleb soovist kiiresti rikastuda, ega mõelda tagajärgedele. Just inimtegevus on planeedil Maa looduse ökosüsteemi tasakaalust välja viinud, mis paneb ka looduse paratamatult enese vastu tööle ja süvendab probleemi. Samas ei hävita inimene vaid loodust, kuid ka enda liigikaaslasi. Inimesed teavad, et nende tegevuse tagajärjel tekivad mitmesugused gaasid, mistõttu tekivad meie planeedi atmosfääri ümbritsevasse osoonikihti augud ja tekkival soojusel pole võimalik...
Hando Runneli looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit perest. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud luuletus räägib minumeelest sellest, kuidas rahvas polnud mõis...
Loodus ei andesta vigu Industrialiseerimisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Õhu kaits...
Minu tuleviku plaanid Austatud kuulajaid. Mina olen ... . Ma räägin teemal ,,Minu tuleviku plaanid". Küsimused esitage pärast esinemist. Minu tuleviku plaanid ameti osas on veel üsna ähmased ning mulle tundub, et mida vanemaks ma saanud olen, seda vähem ma tean, mis ametikohal ma töötada soovin. Pisikese tüdrukuna teadsin ma täpselt kelleks ma saada soovin- printsessiks, lauljaks, modelliks, näitlejaks, advokaadiks, laeva kapteniks ning neid ameteid oli veel ja veel. Nüüd olen vaid välja mõelnud mõned suunad või hägused ametid, mille suhtes ei ole ma absoluutselt kindel, kas need mulle ikkagi sobivad. Kuna ma olen loominguline inimene, kellele reaalained eriti ei istu, olen mõelnud ajakirjaniku ameti peale, kuna mulle meeldib väga kirjutada ning arutleda erinevatel teemadel, ka olen mõelnud näitlejaks saada, sest näitlemisega olen tegelenud mitmeid aastaid ning mulle väga meeldib seda teha. ...
Armastus võib inimest tundmatuseni muuta. Kõik inimesed on erinevad.Inimesed käituvad erinevalt ja nad on olemuselt ja iseloomult erinevad. Inimesed muutuvad igapäev. Üks päev oled sõbralik teine päev ülbe. Miks inimesed muutuvad? Üks inimese muutumise põhjus on armastus ja armumine . Mis on armastus? Armastus ja armumine on midagi seletamatut. See on midagi mida kõik inimesed mõistavad erinevalt. See on midagi mis muutab inimesi erinevalt. Osasi inimesi ei muuda armumine kuidagi, nad on samasugused nagu tavaliselt. Teised aga muutuvad tundmatuseni. Terantius on öelnud, et Armastus võib inimest tundmatuseni muuta. Kui inimene on armunud võib ta olla täiesti teistsugune. Ta käitub hoopis teistmoodi kui tavaliselt. Ta ei pruugi olla enam nii aktiivne ja julge, vaid hoopis endasse tõmbunud ja arg. On noori koolilapsi, kes on juba koolieas leidnud sellise silmarõõmu, kes ta elu võib täielikult muuta, ilma et ta ise seda tähe...
Iga valik sulgeb mõne ukse Mis paneb inimesi valima endale kõrgeid sihte? Miks peab nägema ränka vaeva, et tippu jõuda? Inimene peab uskuma, et tal on millegi jaoks annet ja see miski tuleb iga hinna eest saavutada. Juhuslikud eksimused võivad muuta kogu ülejäänud elu. Erinevaid valikuid tehes tuleb vastu astuda raskustele ja tagasilöökidele. "Mida rohkem sa töötad, seda rohkem sul veab" G.Player. Kõik inimesed tahavad elus midagi saavutada ja kuhugi jõuda. Unistuste täide viimiseks peab palju pingutama . Ei tohi alla anda, isegi siis kui olukord tundub lootusetu. Näitlejakarjäär on raske teekond, mis nõuab hulganisti väljakutseid. Inimesel on vaja annet , millega silma paista teiste üritajate seast. Peab nägema tohutut vaeva, et jõuda oma karjääri tippu ja saavutada publiku poolehoid. Erinevaid valikuid tehes, olgu selleks filmiroll või lavatükk, tuleks mõelda, kas see tulevikus kasu toob. Õige ...
Walter Bruce Willis on sündinud endise Lääne-Saksa sõjaväebaasis 19. märtsil 1955. aastal. Isa David oli keevitaja ja vabrikutööline, kes viis pere tagasi New Jersey'sse peale vallandamist sõjaväeteenistusest 1977. aastal. New Jersey's elas Bruce aktiivset lapsepõlve. Ta leidis juba siis, et tal on lihtsam end väljendada laval publiku ees. Seetõttu oli ta ka keskkoolis näiteringi liige ja ka õpilasomavalitsuse president. Kolledszh'isse Bruce ei läinud, vaid asus isa jälgedesse transportima töölisi Du Pont'i tehasesse. Sellest tööst ütles ta lahti peale kollegi surma ning asus tööle baaridesse. Samuti oli ta mõnda aega R&B grupi Loose Goose liige. Peale lühikest turvamehe ametis olemist pöördus ta oma algse kire, näitlemise juurde. Ta osales draamas Montclair State Kolledzhis, kus ta mängis klassi etenduses "Cat on a Hot Tin Roof". Seejärel lahkus Willis koolist ning suundus New York'i. Willis hakkas taas baarmaniks, kuid sedapuhku poole...
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Teater on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Kas teatril on suur võime pahesid parandada? On öeldud, et tänapäeva teater suudab pahesid parandada vähem, kui seda tegi teater kunagi. Tänapäeva teater erineb väga palju kunagise teatri poolest. Keskajal polnud paikset ja püsivat teatrit, esinesid rändnäitlejad. 10. saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal piibliainelisi vaatemänge. Etendati ka moraalteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Teater on viisakas koht, kus tuleb käia viisakalt riides ja käituda vastavalt. See koht võib harida inimest, tema sõnavara ja käitumise poolest. Kuigi teater on elegantne koht, on paljud näidendid mida etendatakse ikkagi ropud ja vägivaldsed. Nagu näiteks käisin hiljuti vaatamas "Tapatöö jumal"-at. Seal oli natukene roppusi ja vaimset- ning füü...
A.H Tammsaare teostes võib kohata võimuvõitlust, kus püütakse manipuleerida teiste inimestega, ning proovitakse selle läbi edu saavutada. Teoses ,,Tõde ja õigus" on omavaheline võitlus Andrese ja Pearu vahel. Pearul olid viljakad maad, kuid Andresel olid kivised. Andres püüdis raske tööga oma maad üles harida, kuid tundus, et iga päevaga tuli tööd juurde. Pearul seevastu oli lihtne, kuna viljakas maa andis head saaki. Pearu tegi tihti Andrese kulul nalja, mis Andresele ei meeldinud, kuid ta tahts sellega ainult paremaid suhteid luua. Tihti käisid nad ka kohtus, kuid enamasti Pearu ka võitis, näiteks siis, kui koer astus Matu kaitseks välja ja ründas Pearut. Pearu lasi aga koera maha, viis enda maale ja väitis, et koer oli teda oma maal rünnanud. Andres tegi päevast päeva rasket tööd, tahtes Vargamäed lastele päranduseks jätta. Neil aga olid teised huvid ja tahtsid sealt ära linna kolida. Andres töötas...
Olli lugu. Kui ta noorem oli, ihkas ta saada politseinikuks. Seejärel ehitajaks. Siis näitlejaks ja lauljaks ning ka modelliks. Pärast kümnendat eluaastat selgus, et modelli ega näitlejat temast ei saa, seega jäi sõelale veel laulja-amet, sest laulda oskas ta hästi. Mõne aasta möödudes mõtles ta aga juba kunstniku elukutse peale. Ka joonistamine oli tal täitsa käpas. Siis läks veidi aega veel mööda ning juba enne oma kahekümnendat eluaastat teadis ta, et on kirjanikuks sündinud! Jah, ka kirjutamine tuli tal üsna hästi välja. Terve oma lühikese elu oli ta elanud illusioonides oma suurepärastest annetest, mis tegelikult olid nii keskpärased kui üldse olla sai. Juba oma kuuendal eluaastal ihkas ta täie südamega kuulsust ja raha, teiste imetlust ning tähelepanu. See ihalus süvenes veel,et ta on midagi enamat väärt kui teised, igasugu lihtinimesed, väikekodanlased. Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi välja, et kõig...
Inimese tegelik pale avaldub kriisisituatsioonis. Sõda on relvastatud kokkupõrge kahe või enama osapoole vahel. Sõda jätab paljud ilma emadest-isadest, õdedest-vendadest ja tütardest-poegadest. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on sõjapidamise teinud surmavaks ja julmemaks kui kunagi varem. Erich Maria Remarque kirjeldab oma romaanis ,,Läänerindel muutuseta" värvikalt igapäevaelu rindel, kus kaevikud on pideva suurtüki tule all. Lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustav mürkgaas ja snaiprid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju. Seepärast arutlesingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimest. Sõda mõjub psühholoogiliselt nii laastavaks, et hakatakse mõtlema asjadele, millele tavaliselt ei mõelda. Tjaden, Kat, Albert, Paul, Kemmerich, Westhaus Müller, Behm, Müller-on need noored , kes tiriti sõtta romaanis ,,Läänerindel muutuseta" teadmata, mis neid seal ees oota...
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander,...
Eesti vajab eliit-inimesi 2001. aasta Arteris on kirjutatud, et eliidi-inimese väärtused, vajadused ning eesmärgid on vastupidised oma olulisuselt tavainimese omadele. Eliidi-inimese jaoks on kõige olulisem eneseteostus, sellele järgneb kuuluvus, siis turvalisus ja kõige viimaks esmatarbed. Lisaksin enda poolt, et eliidi-inimesel peab kindlasti olema palju positiivseid omadusi. Ta on kindlasti edukas oma valdkonnas, omab laia silmaringi, suudab väljendada oma mõtteid ja on karismaatiline. Igas eluvaldkonnas, nagu näiteks poliitika, äri, meelelahutus, kunst jne, on olemas oma eliit. Osasid neist tuntakse ja teatakse läbi ajakirjanduse ja nad on avalikkusele teada. Samas on nendes eluvaldkondades ka eliit-inimesi, kellest meie tavaolukorras midagi ei tea, aga kes mängivad olulist rolli sisemises ringis. Eliidil on tähtis roll. Eliit kujundab üldise suhtumise ning paneb paika kõrgemad väärtuse hinnangud ka...
Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid vastandused ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne panna ühte pilti ning sealjuures seda mitte ära rikkudes. Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" , "Ehk", "Et". Negatiivseks võiks lugeda seda, et teosei...
annaabi.ee 
