-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke
Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis: andma - andsin, andke; moodne moodsa; õigeaegne õigeaegselt
piiskop, taburet, barakk, pamflett,parkett, kabinet, laatsaret, kalmõkk,šašlõkk, katelok, kompvek, tadžikk, usbekk, piknik, niknäk, liliput, krakovjakk, hopakk, kotlet, pankrot, sigaret, eskalopp, kušett, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata. Probleemiks on põhiliselt kaashäälikuühendi õigekiri, kus kirjutatakse tähti sageli kahekordsena: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, kausjas, monarh, harf, revanš, borš Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): a) Rõhuliite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid
Täheortugraafia G,B,D, K, P,T Sõna algul Disain, galaktika, broiler Nõrga b-ga blokk on liit Pluus- riietus, bluus muusika stiil Bool-külm jook Pool väike niidi rull Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutatakse lõppu üks täht
Interneti-portaalide aadress kirjutatakse läbiva väiketähega Nt: www.rate.ee ~ rate.ee, www.youtube.com ~ youtube.com. Neid käänatakse sidekriipsu abil: suhtleb www.rate.ee-s, luges postimees.ee-st, saatis everyday.com-i kaudu meili. Kuna see hääldub [reit], siis käänama ülakoma abil, nt suhtleb Rate'is, Rate'i konto Teised portaalinimed: Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Portaalinimesid kirjutatakse suure algustähega. Nt: Rate on suhtlusportaali nimi, mistõttu peab selle kirjutama suure algustähega Tsitaatsõnad teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eesti keeles just täpselt
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel:
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiseli
õ tah pe lap javel ta sed Igas silbis on alati täishäälik või täishäälikuühend. O-li, päe-vik, Jorm-gi tu-li koo-li. Ralf-ki ma-gas ter-ve päe-va. Brett Lee-gi tah-tis koo-li mi-nna. Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab silpi: Va-nal a-jal, Kae-bad, pa-lun Kui kõrvuti on mitu kaashäälikut, siis kuulub järgmisse silpi ainult viimane kaashäälik: Korst-nad Ham-bad Tüd-ru-kud, kom- bed, nel-ja, üht-ki, arm-sal, Min-na, kal-la-ta, kas-si-de-le. I ja J õigekiri I on silbi lõpus. J on silbi alguses. Mei-e, mar-jad, ka-_a, Kirjuta: Mei-e, mar-jad, jook-seb, ka-ja, sõ-jad, va_ad. Kas a e i o u õ ä ö ü või sulghäälikud k p t g b d? Sõna alguses järgneb I tähele tavaliselt kaashäälik Ilm, i-ne-tu, ilves. Sõna alguses järgneb J tähele tavaliselt täishäälik jookseb, joonistab, jänes, _õgi. Kirjuta lünka i, ii või j. Kä_sime sõbraga metsas suusatamas. Möödusime vanast pa_ust, le_dsime sirge suusara_a.
Kõik kommentaarid