Stress ja läbipõlemine (0)

Stress ja läbipõlemine
Olen elus korduvalt tundnud tunnet, et olen stressis ja hakkan läbipõlema.On väga palju asju, mis on selle põhjustanud.
Kogesin viimati seda siis, kui otsustasin teha oma aasta kõige tähtsamat tööd, eesti keele projekti. Alustasin tööd suure entusiasmiga, lootes saada positiivne hinne. Kui olin poole vajalikust infost kokku kogunud, otsustasin hakata kasutama seda oma projektis . Algus oli kerge, kuid siis tulid probleemid, mis näitasid stressi.
Mul tekkisid pinged, pidin pidevalt olema kodust eemal, mul ei olnud kedagi, kellelt abi otsida, koormus tundus palju suurem, kui see tegelikult oli. Asi tundus palju keerulisem, kui see tegelikult oli, tekkis ajanappus, mille tõttu tundsin, et ei jõua tööd õigeks ajaks valmis.
Kui projekti alguses olid mul kindlad eesmärgid, siis hiljem need kadusid , mul ei olnud midagi, mille poole püüelda, sest ma ei suutnud asjadesse keskenduda. Kõik ideed said otsa ja ma ei osanud midagi edasi teha. Ajapikku tekkis väsimus, ning ma ei soovinud enam asjasse süveneda. Huvi projekti vastu kadus . Tekkis väsimus ja ma ei tahtnud kedagi näha, ega kuulda kõrvalt, kuidas keegi mu tööd kritiseerib. Otsisin ettekäändeid, miks mitte minna kokkutulekutele ja üritustele, mis mu projektitööd puudutasid. Tahtsin olla üksinda ja isoleerida end teistest.
Tundsin end nii füüsiliselt, kui ka vaimselt kurnatuna. 'Puudus soov edasi püüelda ja üritada püstitada uusi eesmärke. Lõpuks tegelesin projektiga edasi vaid seetõttu, et ema seda soovis ja õpetajale oli vajalik midagigi esitada,hinde saamiseks.