50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sceery
Õppematerjali autor
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud. Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ning Katrina oli väs
Pärast pikka arutelu on Neenu seisukohal, et ega Ekke kaugele ei jõua, et ta on rohkem kodu inimene ja ei suuda kauemat aega kuskil olla. Ekke astub uksest välja ja seab sammud Enekeni akna alla kus ta lausub vaikselt, et nüüd ta läheb maailma. Eneken soovis talle vaikselt edu. Ühtäkki on aga ta kõrval Toomas Üüve, kes tahab talle kaikaga virutada kuid Ekke ähvardab rääkida kõikidele tema lugu hobuse ja mustlasega, Üüve annab Ekkele vaikimise eest raha ja nii lahkubki ta tänades oma äi raha eest. Ta rändab sisemaa poole, teeb juhuslike töid, kuid kui mõni asi kipub teda veidi rohkemgi huvitaba hääbub ka see ajapikku ja ta läheb jälle järgmise töö juurde. Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata
minna, tal on juba kolm poega ära läinud, aga ekke peab raudselt koju jääma. Pärast pikka arutelu on Neenu seisukohal, et ega Ekke kaugele ei jõua, et ta on rohkem kodu inimene ja ei suuda kauemat aega kuskil olla. Ekke astub uksest välja ja seab sammud Enekeni akna alla kus ta lausub vaikselt, et nüüd ta läheb maailma. Eneken soovis talle vaikselt edu. Ühtäkki on aga ta kõrval Toomas Üüve, kes tahab talle kaikaga virutada kuid Ekke ähvardab rääkida kõikidele tema lugu hobuse ja mustlasega, Üüve annab Ekkele vaikimise eest raha ja nii lahkubki ta tänades oma äi raha eest. Ta rändab sisemaa poole, teeb juhuslike töid, kuid kui mõni asi kipub teda veidi rohkemgi huvitaba hääbub ka see ajapikku ja ta läheb jälle järgmise töö juurde. Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar
- külla saabus Vootele, kes kõik maha rahustas ja hiietarka hulluks pidas, ema käis välja idee, et viia ohverduseks vaid üks ainus hunt, temastki saab palju verd, tervet karja hukates reostaks see järve rohkem kui üks täis, Vootele keeldus aga üht-ainsamatki hunti kaasa võtmast ja lubas Ülgasega rääkima minna, Leemet tundis kergendust ja jagas tänutäheks onuga öökullimune - Leemet ei uskunud haldjatesse ja püüdis Ülgast veenda, et lugu järvehaldjast ja metsa üle uputamisest on lollus ja kõik on vaid ilus muinasjutt, mida on tore uskuda, aga see ei ole kindlasti väärt kogu hundiharja tapmist, Ülgas oli väga ärritunud onu Vootele seisukohtadest, Vootele jäi endale kindlaks ja keeldus huntide järele minemast, mispeale Ülgas ärritus ja noaga onu kallale kippus, Vootele oli aga kärmem ja hüppas eest ning hammustas Ülgast, käskis tal maha rahuneda ja paar päeva puhata, Vootele pesi järves suu hiietarga verest
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
liiatigi kui poja ema.» «Nii, nii, liiatigi kui poja ema,» oli ka sauna-Madis nõus. «Aga näe, eks lõdisegi teine,» tähendas ta lehma kohta. «Millest siin peale hakata?» küsis peremees arupidavalt. Aga saunamees kui oma inimene teadis väga hästi, millest peale hakata. «Kõigepealt lehma esimeste jalgade alla hagu kuuseoksi ja kadakaid, mis pehmemad,» ütles ta. «Kui juba esimesed võivad toetada, siis katsume, kuis tagumistega lugu.» Esimesed jalad saadi varsti hagudele ja nüüd oleks lehm võinud katsuda tagumisedki mudast välja kiskuda, aga ta ei teinud seda ei heaga ega kurjaga, inises ainult, kui teda löödi. «Nonäh, ma arvasin kohe, et jalad kangeks külmanud,» ütles sauna- Madis. Ei jäänud muud nõu üle, kui mehed pidid käised ja püksisääred üles käärima (peremees viskas oma uued püksid hoopis jalast ühes saabastega),
vastu. Hiljem võitles härra de Treville teistega: esimesel reisil Pariisi viis korda; vana kuninga surmast kuni noore kuninga 9 täisealiseks saamiseni -- kui maha arvata sõjad ja piiramised -- seitse korda ja kuninga täisealiseks saamisest kuni tänaseni -- võib-olla oma sada korda! Ja nüüd on ta ediktidest, määrustest ja kohtuotsustest hoolimata saanud musketäride kapteniks, see tähendab tseesarite leegioni pealikuks, kellest kuningas väga lugu peab ja keda kardab isegi kardinal, kes muidu, nagu teada, ei karda kedagi maailmas. Veelgi enam, härra de Treville teenib kümme tuhat eküüd aastas; järelikult on ta väga tähtis isand. Aga peale hakkas ta nagu sinagi. Mine selle kirjaga tema juurde, võta temast igas asjas eeskuju, et jõuaksid niisama kaugele kui tema.» Seejärel sidus isa d'Artagnan oma mõõga pojale vööle, suudles teda õrnalt mõlemale põsele ja andis talle- oma õnnistuse.
ühe lapse (Emmi) käest halbade eluviiside pärast läbitungiva noomituse vastu võtma. Teiseks pandi Tarapita võõra auks ja terve seltskonna' lõbusaks ajaviiteks kunsttükke tegema. Ta oli kõrgesti koolitatud koer ja mõistis säherdusi vigureid teha, et uued sõbrad endale pisted kõhtu naersid ja Tarapita loojat kütsid, kes teda nii tähtsate annetega oli ehtinud. Kuid tema nimi ei olnud sugugi Jaanusele meelepärane. Tema, kes veel Vahuri juttudest eestlaste vanade jumalate lugu mäletas, pidas seda nime õigusega taevataadi Taara teotamiseks ja päris aru, kes koera sedaviisi oli nimetanud. «Tarapita nimi oli enne Tölp,» seletas Oodo naerdes, «aga et ta nii osav ja tark oli, häbenesime teda nii hüüda ja tahtsime talle õige hiilgava nime panna. Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid