50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
messsssa
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja 1 PÕ Lastekirjandus (autor) LEELO TUNGAL Juhendaja: Mari Niitra Tartus aastal 2020 Elulugu Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas ainsa lapsena. Leelo Tungal on eluaegne harjumaalane. Ema Helmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal. Talle määrati kakskümmend viis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelot kasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksena meeldis Leelole käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1. septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-kl. kooli esimesse klassi. Ema Helmes Tungal vabastati varem ning ta pääses kodumaale siis, kui Leelo oli teise klassi õppi
Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine
filmil jne, narratiivne ülesehitus. valm- lühike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, kus peamiselt antakse inimese kuju ja omadused loomtegevuste kaudu. Kujutatakse iseloomujooni ja käitumist. Loomad kujutavad erinevaid inimtüüpe, nt hunt julm. Iseloomulik moraal/ elutarkus valmis alguses või lõpus eraldi välja tooduna. Nt: J. Tamm, M. Raud. õhtujutt ehk unejutt- traditsioonilises vormis lugu, mis esitatakse lapsele enne magaminekut rituaali osana ning selle eesmärk on toetada lapse keelelist ja sotsiaalset arengut. On rahustav, lühike ja toetab arengut. Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda blogisid, kus nad selgitasid, mis oli nende raamatu mõte ja kuidas raamat üldse sündis. Blogides oli kirjas ka nende enda arvustus oma teoste kohta. 1. ÜLDVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid 1.1.6. Helga Nõu ,,Tõmba uttu!" - KADEDUS Joonas ja ta sõbrad, kes on ühteaegu ka tema klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ning käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema, sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis.
suhteid, kirjeldada teose stiili ja väljendada oma arvamust teose kohta. 1.Emily Jane Bronte Emily Jane Bronte sündis 30. juulil 1818 aastal Yorkshire´i krahvkonnas Bradfordi ligidal Thorntonis. Ta oli inglise romaanikirjutaja ja luuletaja. Teda tuntakse kui tormise, mäsliku romaani ,,Vihurimäe" autorina, mille ta avaldas aastal 1847.[3] See vihkamise ja armastuse segune romaan oli tema esimene ja ainuke. Ta alustas küll uue romaani kirjutamist, kuid suri enne selle valmimist. Tema pseudonüüm oli Ellis Bell. Ta oli kuuelapselise perekonna viies laps. Tal oli neli õde Maria, Elizabeth, Charlotte ja Anne. Samuti oli tal vend Patrick Branwell Brontë. 1820. aastal kolis perekond Haworthi lähedale. Pärast ema varajast surma vähi tõttu asus perekonna juurde elama üks tädidest, kellele aga Yorkshire, pastorimaja, pastor ise ja ta lapsed peale poja põrmugi ei meeldinud. Tädi täitis oma ülesandeid tapva asjalikkusega,
koduukseni. Teadke siis, tüdrukud, et need „hundid“ on enam üksi tee pealt ära metsa alla, kui metsas elavatest huntidest palju hullemad.“ ema on selle sulle ära keelanud.“ Järgmine kord pandi V juures uks lukku ja enne kui P koju läheb, veetakse õue künasse vorstikeeduvett, mida H maitsma läheb ja ära upub. Nii on kodutee ohutu. 8
hakati katku taga otsima, kuid ei leitud kusagilt, aga Muna Ott leidis hõbemündi, mille ta kähku suhu toppis, et keegi seda endale ei võtaks. Õhtul koguneti jälle rehepapi juurde, viimasena tuli Muna Ott, kes sealsamas näost mustaks tõmbus ja maha kukkus. Suust hüppas tal välja toosama hõbemünt, muutus valgeks kitseks ja parastas rehepapi ees, et seekord teda haneks ei tõmmatud! Aga rehepapp tegi teoks oma plaani ja kupatas katku ahju, kus see suure vilinaga põles. Enne jõudis ta veel öelda, mis ta sellest rahvast ja nende tegemistest arvab: ,,Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha.!" Ja tegelikult oli tal õiguski rehepapi nõuannete järgi riisuti küll peamiselt mõisa viljaaitu, mõisaproua riidekirste, kuid ega naabri sahvergi puutumata jäänud. Oli siis seda vara vaja või mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid