Ela vastavalt vajadustele, mitte võimalustele (0)

Ela vastavalt oma vajadustele, mitte võimalustele
Tihti mööda Viru tänavat kõndides, võib näha seal rohelises kuues meest. Ta müüb lilli, marke , märke ja kõike, mis tal veel hinge taha jäänud ja ainult seepärast, et omale natuke iva hamba alla saada. Neil hetkil tuleb soov selle mehe käest midagi osta aga selle asemel, et osta tõmbad pea kuklasse ja lähed temast pilkugi enam heitmata mööda. Järgmine hetk istud kusagil söögikohas, nosid oma burgerit, kuid mõtted liiguvad ikka ja jälle sellele mehele. Inimesed üldiselt on hakkanud vähem hoolima ligimesest ja rohkem pannud oma huvid materjaalsete hüvede peale. Üha rohkem ja rohkem tekib selliseid inimesei, kes ei osta riideeset selle praktilisuse väärtuse vaid hoopis margi pärast, sealjuures maksku see riidelapp palju tahes. Elu arenedes tekkivad suuremad vajadused, kuid tihtipeale unustatakse tegutseda oma tõeliste võimaluste järgi, samas toetudes rohkem vajadustele. Soov tarbida, jääb ühiskonnale nagu takjas üha tugevamalt külge. Seda kõrvalt vaadates ei oskagi rohkem midagi teha, kui küsida “Miks”?
Kui vanasti inimesed lugesid üle iga viimsegi kui kopika , et leiva raha kokku saada, siis nüüd ollakse aldimad laenama, endale tunnistamata suutmatust laenu hiljem tagasi maksta. Hommikuti kohmakusest väriseval käel avades lehe, näed juba esimestel silmapilkudel pisikesi artikleid inimestest, kes tõstetud kodunt laenude tõttu välja. Süüdistused riputatakse kui medalid alati pankade ja teiste kaela. Neid neetakse, kirutakse ja öeldakse kõik võimalike sõnu, samas nägemata oma osa kogu loos, vigu mis sai tehtud, valeotsuseid, mis sai langetatud ja lepinguid, millele sai sinisilmselt allakirjutatud. Siin tuleb mul endal küsimus, kes tahab sõlmida lepingut 30-ks aastaks pangaga??? Minu arust võrdub see oma orjalepingule allakirjutamisega, samas teisele inimesele ei saa ka minna õpetama, kuidas too peaks oma elu elama. Säärased sündmused pole kahjuks muutnud midagi peale selle, et andnud tuult tiibadesse meie moodsatele laenuusaldajatele.
Soov väljapaista on suurenenud kümnendite jooksul järsult. Nagu eelmainitud sai, siis väga paljud inimesed just tarbivad pigem margi, kui kavliteedi järgi. Ka kipub tekkima inimesi, kes hindavad teisi just firmade järgi, mida teine kannab, ntks kui ikka Versace pükse jalas ei ole, siis nagu inimene vist polegi. Arusaada juu, et tegemist on tegelikult suure lollusega aga see on ainult pisike osa üksteise massilise ületrumpamise hulgas. Eelnenule lisaks ostetakse meeletult suuri maju, kalleid kasukaid ja muid esemeid millel praktiline väärtus põhimõtteliselt puudub. Asjadel välja nägemine polegi vist enam kõige tähtsam vaid just hinnalipik selle küljes. Tahtmine on rohkem näidata asja hinda, kui seda asja ise. Lai arvamus on vist, kui mitte otseselt siis vähemalt alateadvuses, et väljapaistev asi viitab väljapaistvale inimesele.
Kui enamasti inimesed kulutavad raha, mida nad kulutada ei saa, siis on ka inimesi kelle jaoks raha pole probleem, keda ei huvita absoluutselt hind ja muu selline. Raha lihtsalt on, ja seda piiramatult. Sääraseid inimesi oleme harjunud kutsuma miljo- või siis miljardnäärideks. Selle asemel, et toetada, kas ntks tänavalapsi või kodutuid, nad tarbivad mõtetult. Nad ostavad ülehinnatud esemeid, ntks on nad valmis teksa paari eest välja käima üle 50 000 tuhande eesti krooni või siis lihtsalt ostavad asju, mida nad kunagi arvatavasti ei kasutada, kuigi kunagi võis säärane soov olla. Selliseid inimesi on raske mõista, nende ahnust kõike endale krabada ja mitte jagada seda halvemas olukorras olevate inimestega, kes seda hädasti vajavad. Loomikult on ka neid, kes seda väga aktiivselt teevad ja teistelegi säärast mõtlesmist üritavad sisse süstida. See on väga tänuväärne ja sääraseid inimesi võiks tõesti rohkem olla.
Enam ja enam räägitakse ühiskonna positiivsest arengust, seal hulgas unustatakse märkida negatiivset, mis on suurenenud koos positiivsega. Mõtetult tarbitakse mõtelemata oma tõelistele vajadustele. Kellel on raha rohkem, too hoiab sellest küünte ja hammastega kinni, kel pole, see on valmis laenama ja allakirjutama oma orjalepingule. Loota , et see muutub võib olla küll natuke naiivne, kuid ühiskond areneb edasi ja uuendusi tehakse. Muutused hakkavad väikestest asjadest, ja kui teine kord tekib võimalus teist aidata, siis tee seda.