Sissejuhatus majandusse VI osa Tarbijad ja säästjad Viimsi Kool 10ml 2018 Tarbijad ja säästjad • Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks • Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0 Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi
võõrkapital. Investeerimine kaupade ja Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks võõrkapital. Investeerimine kaupade ja vajaliku põhivara soetamine. Finants turg koht, kus teenuste tootmiseks vajaliku põhivara teenuste tootmiseks vajaliku põhivara säästjad kauplevad laenajatega ja nendega kes neile soetamine. Finants turg koht, kus säästjad raha kasutamise eest maksavad. Võlakiri kinnitab soetamine. Finants turg koht, kus kauplevad laenajatega ja nendega kes neile äriühingu või valitsuse võla kohustust omaniku säästjad kauplevad laenajatega ja nendega raha kasutamise eest maksavad. Võlakiri suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub?
- võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. - pikaajalised (üle 10 aasta)
Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda soovivatelt üksikisikutelt, ettevõtetelt ja asutustelt laenu võtta soovivatele era- ja äriklientidele. See tähendab, et majanduses on tavaliselt kaht liiki majandussubjekte: need, kelle tulud ületavad nende jooksvaid kulutusi vaadeldaval perioodil (need on säästjad või laenuandjad), ja need, kelle kulutused ületavad nende jooksvaid tulusid antud perioodil (laenuvõtjad). Kui majanduses eksisteerib raha ülejääk (säästjad) ja puudujääk (laenuvõtjad) ning on vaja, et majandus töötaks efektiivselt, vajatakse süsteemi, mis kindlustaks ülearuste summade suunamise säästjatelt laenuvõtjatele. Siinkohal astubki areenile finantsvahendusasutus ( 2 lk 10). 1.1 Finantsvahendusasutused ja finantsvahendajad.
Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine
Tarbijad ja säästjad · Tarbja- inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. · Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Rekla...
_D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? a. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. b. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. c. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida. d. Finantsturud on säästjatele tuluallikas. _c__ 2. Kui oled firma obligatsiooni omanik, siis sa a. oled üks firma paljudest omanikest. b. saad kasu vaid siis, kui firma teenib kasumit. c. oled firma laenuandja. d. oled investeerimispankur. _c__ 3. Firma kasutab lühiajalisi laene kõige tõenäolisemalt a. uute masinate ostmiseks. b. uute tehaste ja hoonete ehitamiseks. c
rahuldamiseks. Ametiühingu roll ühiskonnas: ametiühingud - on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). Ametiühingu roll on ka kollektiivlepingute sõlmimine ja läbirääkimine. kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) - leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused 8. Tarbjad ja säästjad, tarbja käitumine ja inimeste vajadused, Maslow vajadused Tarbjad ja säästjad: tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine; tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega; tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest; tarbimise üldine psühholoogiline seadus - J.M
soovivad. Ostjatevaheline konkurents viib hinnad üles turgu tasakaalustavale tasemele. Müüjatevaheline konkurents toob hinnad alla turgu tasakaalustavale tasemele. Turuhinnad juhivad otsuseid, mida toota, kuidas toota ja kellele toodetu jaotada. Nõudlus ja pakkumine muutuvad pidevalt tuues kaasa nii turuhindade tõusu kui ka langust. Kaudselt võib öelda, et turuhinnad põhjustavad mõne ettevõtte laienemist ja teise tegevuse kokkutõmbumist. 6.peatükk Tarbijad ja säästjad Inimesed teenivad enamiku oma sissetulekutest tööl. Samuti võivad nad teenima panna oma vara. Rikkus on raha ja vara, mida inimesed omavad ja mille väärtust nutika investeerimise ja säästmise abil suurendavad. Säästmise võimalusega tasub olla kursis ning otsida finantstooteid, mille ohutus, tulumäär ja likviidsus vastavad sinu eesmärkidele. Finantsplaan ehk eelarve annab sissetulekutest ja väljaminekutest hea ülevaate ning
A. Väärtpaberibörsilt. B. Ettevõtte aastaeelarvest. C. Ettevõtte bilansist. D. Ettevõtte kasumiaruandest. B 17. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? 2 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond A. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. B. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. C. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida D. Finantsturud on säästjatele tuluallikas 3 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
Osakute arv kindlaks määratud, nendega toimub tehing ja turule ostetakse ja müüakse nagu aktsia puhul. Avatud - fondi õigus osta tagasi oma osakuid kui ka juurde emiteerida ( olenevalt kui palju investoreid on) Rahaturg on lühiajaline investeering. Väärtpaberiturg on tavaliselt pikaajaline tehing. Mida konservatiivsem on strateegia seda väiksem on kaotamise võimalus. Kõige riskantsem on väärtpaberi aktsia. Kahte liiki vastandike huvidega majandus subjekte: 1) Säästjad ehk laenuandjad - on huvitatud rahapakkumise vähenemisest, siis on turu saamise võimalus suurem, intressid suurenevad) 2) Laenuvõtjad - huvitatud raha pakkumise suurenemisest, mis toob kaasa raha odavnemise, puudujäävat osa tahab võimalikult soodsalt kätte saada. Võimalikult madalast hinnast ( intressist) ja pikemast perioodist. Millised riskid ümbritsevad? Kapitali säilivuse risk ( kas saan 100% oma raha tagasi, kui ma seda kusagile
Miks nad on head? Hüpoteekvõlakiri pakub investorile kindlustunnet, kuna laenusummale on tagatiseks väärtuslik vara, mille saab vajaduse korral laenusumma katteks maha müüa Kuidas mõjutab väärtpaber eraisikute heaolu? Iga eraisik saab enda heaolu mõjutada erinevate aktsiatega, kuhu oma vabaraha paigutada. Kindlasti üheks allikaks on börs, kuna liikmed võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Finantsturg on koht, kus kohtuvad need, kellel raha üle ja kellel puudu. Säästjad hoiustavad ja ettevõtted laenavad. Rahaliste vahendite üleandmine võib toimuda otseselt. Ettevõte annab laenu andjale dokumendi, mis tõestab tema osalust ettevõttes või kohustab võetud laenu tagasi maksma. Raha laenamine võib toimuda ka kaudselt. Näiteks paneb eraisik oma raha panka hoiule, pank laenab selle ettevõttele. Kuidas hinnatakse võlakirja tootlust? Rahasumma, mis tuleb võlakirja soetamisel selle eest tasuda, erineb hiljem sellest kogunenud intressi võrra
c)sularahaautomaadid d) krediitkaardid VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised, neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel. Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv ...
· Hüperinflatsioon tekitab suuri probleeme, valitsuse kukutamine jne. ( üle 50% kuus); 69. Inflatsioonispiraali olemus: · Hinnad kasvavad-palkade tõus-nõudluse kasv-hinnad kasvavad-jne 70. Inflatsiooni kasud: · Mõõdukas inflatsioon soodustab majanduslikku aktiivsust · Palkade suurenemine · Laenuvõtjad võidavad Inflatsiooni kahjud: · Hoiuste väärtus väheneb · Kaotavad fikseeritud sissetulekuga tulusaajad · Säästjad kaotavad · Laenuandjad kaotavad 71. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Ühtlustatud tarbijahinnaindeksit, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus. 72. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011? Mis on kõige suuremate muutuste põhjused (kirjelda perioodi 2006-2010) 74. Deflatsioon - hindade üldise taseme langus. Otsige, millises suures maailma-majanduspiirkonnas
paljudel neist märkimisväärne välisvõlg · Kuna madala sissetulekuga riigi sääst on liiga väike, et katta kõiki potentsiaalselt kasumlikke investeerimisvõimalusi, tuleb vajalikud vahendid laenata välisriikidest. · Samas on kapitalijõukates riikides kasumlikud investeerimisvõimalused juba kasutatud, kuid säästmine on suhteliselt kõrge. Arenenud riikide säästjad võivad teenida seega kõrgemat tootlust investeerides arenevatesse riikidesse Arenevate riikide välislaenamine võib seega olla kasumlik mõlemale poolele Kapitali sissevoolu liigitus. Laenuga finantseerimine - Võlakirjad, pangalaenud ja ametlik laenamine Aktsiakapitaliga finantseerimine -Otseinvesteeringud ja aktsiate soetamine portfelliinvesteeringuna Valuutakriiside tekkepõhjused.
väljendu pakkumine ja nõudlus hinnatõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa Millised on inflatsiooni kasud ja Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, kahjud? soodustab majanduslikku aktiivsust Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud
vähemefektiivsete käitumisvalikute propageerimisele. Olulised on teadmised erinevate käitumiste/ tarbimisliikide keskkonnamõjudest. 14. Konsumerism ja selle levik Eestis. - Konsumerism - mitte esmastel vajadustel põhinev, vaid elustiilile ja identiteedile orienteeritud tarbimine. - Tarbimine eneseväljenduse vahendina:enesekäsituse ja avaliku identiteedi kujundamine tarbides konkreetseid kaupu või teenuseid. - Säästjad 41%, pillajad 14%, rohelised konsumeristid 17%, ükskõiksed 28%. - Nõukogude Liidu lagunemine Eestis tõi kaasa uute kaupade parema kättesaadavuse siin. 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel. - Isiklikkus: väärtuste konfliktid, Inimese eetilised tõekspidamised on suunatud mingile muule väärtusele peale keskkonnahoiu. - Vastutus: isikliku vastutustunde puudumine, Usaldamatus riiklike
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Hoides samal ajal oma piiratud, kulukaid ressursse. Tarbijaid ergutab vähem tarbima teatud tooteid, et kohaneda pakutavate kogustega. Hind Pakkumine Ülejääk Tasakaaluhind Nõudlus Vaegus kogus Tarbijad ja säästjad VI peatükk · Millised on kaks peamist sissetulekuallikat? · Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? · Kuidas saad panna oma rikkust aja jooksul kasvama, säästes teatud osa oma tuludest? · Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada? · Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? · Kuidas aitab kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada?
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS ...
eelistused jne) · Kui ka objektiivsest põhjustest (oskused, majanduskliima, maksud jt.) Ka firmad kuuluvad inimestele , kes üritavad läbi kasumi oma sissetulekut suurendada. Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste. Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor) · Säästude kasutajad on ettevütted. Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks MAJANDUS 3.03.10 1. majanduskriis töötus (toetused, investeeringud, 2. haridus (haridusreform) 3. haldusreform 4. poliitika (riigikogu, 5. seadusandlus seaduse kvaliteet 6
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
Inimesed väldivad raha hoidmist, finantsturud närbuvad. Inimesed ostavad kaupu, kinnisvara jne.(10 kuni 100% aastas) Hüperinflatsioon ehk surmav inflatsioon, mis tekitab riigis tõsiseid probleeme (valitsuse kukutamine jne.) (üle 50% kuus). 66. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud? Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud. 67. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 68. Kirjeldage, milline on Eestis olnud inflatsioon perioodil 1995-2013. Suurimate muudatuste põhjused. Majanduse kasvuperioodil on inflatsioon olnud suur, languse perioodil väiksem
esile teise; kusjuures inflatsioon võimendub veelgi. Niisuguseid ahelseoseid nimetatakse inflatsioonispiraalideks. Hinnad kasvavad -> palkade tõus -> nõudluse kasv -> hinnad kasvavad 70. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud? Kasud: 1. Mõõdukas inflatsioon soodustab majanduslikku aktiivsust 2. Palkade suurenemine 3. Laenuvõtjad võidavad Kahjud: 1.Hoiuste väärtus väheneb 2. Kaotavad fikseeritud sissetulekuga tulusaajad 3. Säästjad kaotavad 4. Laenuandjad kaotavad 71. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Tarbijahinnaindeks (THI) keskmise tarbija ostukorvi hinna muutus 72. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011? Mis on kõige suuremate muutuste põhjused (kirjelda perioodi 2006-2010) Majanduse kasvuperioodil on inflatsioon olnud suur, languse perioodil väiksem. Al 2006 algas Eestis kiire
Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid: 1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga 2)tururisk- laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu(inflatsioon;turu kadumine) 3)likviidsusrisk : -säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist(laenuandja) -ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja)
raha näol. - Üldiselt mõjub inflatsioon negatiivselt. Ta mõjutab turujaotust, säästude ja tarbimise suhet, majanduslikku tegevust ja toob kaasa kahju ühiskonna heaolule. Seega: 1. Hoiuste väärtus väheneb 2. Moonutab hinnasignaale ning vähendab turu võimet anda edasi informatsiooni Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringuid. - Kaotavad fikseeritud sissetulekuga tulusaajad - Kaotavad säästjad - Laenuandjad kaotavad, laenuvõtjad võidavad 67. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. Kõige enam kasutatakse tarbija hinnaindeksit (CPI). Tarbija hinnaindeks on hinnaindeks, mida arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutumise kohta. Enamik sotsiaalseid kokkuleppeid ja programme arvestab hinnamuutusi just CPI alusel, sest CPI mõõdab tarbija kulutusi.
Institutsionaalsetel investoritel on teened ka USA majanduses toimunud muutustel nagu: ettevõtete kontroll, ettevõtete restruktureerimine ehk kokkuvõtlikult kapitali efektiivne kasutamine eesmärgiga maksimeerida aktsia hinda. Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile. Kapitaliturud ja rahaturud säästjad Pangad Emitendi d Tänapäevane finantsvahenduse mudel: Raha pakkujad Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB
Joonisel 4 näidatakse kolme teooria põhimõttelisi erinevusi. Joonisel 4 näitab negatiivse tõusuga D kõver seost kapitali koguse ja kapitali piirproduktiivsuse vahel. Näidatakse, et mida rohkem on majanduses ühe inimese kohta kapitali (kapital per capita), seda väiksem on kapitali piirprodukt (eeldatakse, et kehtib kahanevuse seadus). Kapitali piirprodukti väärtusest sõltub see, millist intressimäära saavad säästjad oma säästude eest (kuna investeeringuid finantseeritakse säästudega). S kõver tähistab majanduses valitsevat soovitud tulumäära (target rate of return). Kui kapitali piirproduktiivsus on sellest tulumäärast kõrgem, säästetakse mahus, mis ületab kapitali amortisatsiooni, seega kapital kasvab. Kui piirproduktiivsus on tulumääraga võrdne, siis kapitali kasv peatub, sest säästud katavad täpselt amortisatsiooni
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
