TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad, liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa Kaer talub suvist kuuma ja kuiva ilma halvemini kui oder ja nisu, olles nendest niiskusenõudlikum. Seepärast vajab võimalikult varajast külvi, eriti tundlik on veepuudusele just loomise ajal. Sademed loomisel ja sellele järgneval perioodil põhjustavad hilisvõrsete tekkimist ja ebaühtlast valmimist, sest kaer on võrsumisvõimeline kogu kasvu ajal
GMO poolt! Esimene muundkultuur oli tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. See tegi läbi keskkonna- ja toiduohutuse kontrolli. Järgnesid põllukultuurid: sojauba, raps, rüps, mais, puuvill, praegu tegeldakse riisiga. Nende taimede nimekiri, mis pole veel turule jõudnud, on pikk. Minu meelest on see taimekasvatuses väga kasulik vahend. See ei lahenda kõiki probleeme, kuid pakub palju võimalusi ja toob kasu inimkonnale. Teaduslikust seisukohast on ilmne, et ei ole ühtki kindlat, teaduslikult kinnitatud tõendit otsustamaks, kas GM tooted on ohutud või mitte.» Tänu kroonilisi konditsioone näiteks vähk või
Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist.
Tolmeldajate tähtsus inimestele: saame süüa puuvilju, köögivilju (õunad, viinamarjad, virsikud, maasikad, pähklid, arbuusid, avokaadod, piprad) piimatooteid (kui poleks tolmeldajaid siis lutsernihein mida lehmad söövad, need kaoksid ära) kosmeetikatooted sisaldavad mett mis on kasulikud peanahale ja kehale nt kehakoorijad jms. Tolmeldajate tähtsus loodusele: liigirikkuse säilimine, suurem saagikus põllumajanduses ja ka kodu aias (tomatid, maasikad, mustsõstar, tatar, raps, rüps jne), sordiaretus 3. Kirjeldada tolmeldamist kui protsessi, nimetada tolmeldamise liigid! Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele. Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine. TOLMELDAMISE PROTSESS: 1. Mesilane korjab ühelt taimelt õietolmu 2. Õietolm jääb jalgade külge kinni 3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle
erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma). Koristamise käigus ei tohi teri vigastada.
4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus: (on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel erinev) 1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk,
Toitainete transport alumistest kihtidest Abinõu: taliteraviljad külvikorras. Viljavahelduslik külvikord. Muldade lupjamine Mõju suund: väheneb varakevadine niiskel mullal harimine, paraneb struktuursus Abinõud mullatihenemise vältimiseks: 1) mulla kobestamine - sügavkobesti - spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas)
•− Siirup e melass (Molasses) •− Sorgo (Sorghum) 7. Prügilajäätmed (Landfill) 8. Orgaanilised tööstusjäätmed (Industrial organic wastes) 9. Vetikad, pruunvetikad, samblikud ja samblad (Algae, kelps, lichens and mosses) 12. Biomassi lähteressursid Eestis Maaressurss Metsaressurss Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojuse kui ka elektri tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep, - Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega), - Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet, - Looduslikud hein(roht)taimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning
väetatakse orgaaniliste väetistega ja intensiivselt haritakse. 2. Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui ka kõrrelised) jätavad mulda juure ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub. 3. Puhas e. mustkesa kui see on teatud tingimustel vajalik kuid see on väga kallis. Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised kultuurid hernes, vikk, põlduba Nende segukülvid (segatis, segavili ) Raps ja rüps Halvad eelviljad Teraviljad (Eriti suviteraviljad) Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine aeglane Teraviljade väärtust saab tõsta kõrrekoorimisega 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride otsene ja kaudne mõju Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla
põletuskatlale, või koristusaeg, sest biogaasi tootmiseks vajalik biomass koristatakse suvel või mitu korda kasvuperioodi jooksul, kui taimede veesisaldus on kõrge erinevalt põletamiseks varakevadel kogutavast heinast. Samuti on rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Eestis perspektiivsemad energiakultuurid oleksid: · Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainus sellesse gruppi mitte kuuluv
varakevadel kogutavast heinast). Samuti on rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. [4] Toome siinjuures ära Eestis seniste uurimistulemuste najal seni perspektiivseimateks peetud energiakultuuride liikide nimekirja, mis on jagatud nende mõnede ühistunnuste alusel gruppideks: 9 Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainus sellesse gruppi mitte kuuluv
Võib teha ka peedi mahla. 9. Miks soovitatakse eriti just kevadel kaalikat süüa? Vitamiinid, mida sisaldab kaalikas, aitavad kevadväisimusest üle saada. 10. Võrdle naerist ja kaalikat. Koor on mõlematel kollane aluse poolt, maapealse osa koor on violetse vearjundiga. Sisu mõlematel on valge või kollane. Naeris on natuke väiksema toiteväärtusega, aga on mahlakam ja pehmem. 11. Mis on õlikaalikas? Õlikaalikas ehk raps 12. Mis on õlinaeris? Õlinaeris ehk rüps 13. Nimeta varajasi köögivilju. Söögipeet, kaalikas, varajane porgand, suuremad tippsibulad, peakapsas, suhkrumais. 14. Millise maitse annavad glükosiidid redisele? Glükoosid annavad redisele kibeda maitse. 15. Millest on tingitud redise eriline lõhn? Eteerlikutest õlidest redise sees. 4 16. Millise kujuga võivad olla redised? Põhilised ümarad või silindrikujuga. 17. Millist värvi rediseid oled näinud?
puhtimine, fungitsiid. o Põldoa-sokolaadilaiksus haigustekitaja talvitub mullas olevatel taimejäänustel seeneniidistiku, seenemügarate või eostena. Kasvuperioodil levib putukate, tuule ja vihmapiiskade abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Põldoa-rooste tõrje: vältida tihedat külvi, roostekindlamad sordid. o Aedoa-bakterpõletik haigusvaba seeme, viljavaheldus, optimaalne külviaeg, tugevasti nakatunud taimede hävitamine. Raps, rüps o Tüfuloos talvitumishaigus. Nakatuvad nõrgestatud taimed, pesitsevad kõdunevatel taimeosadel ja nakatavad aina järgmisi taimi. Tõrje: optimaalne külviaeg, seemnete puhtimine. o Valgemädanik raps nakatub õitsemise ajal. Levib sklerootsiumidega, mis võivad mullas eluvõimelised olla 5-7 aastat. Soodsaim levik niiskete ja kuivade ilmade vaheldumine. Tõrje: viljavaheldus, keemiline tõrje
mullal harimine Viljavahelduslik külvikord Paraneb struktuursus Muldade lupjamine • Tihenenud kihi kobestamine - sügavkobesti - spets. Ader Tugevajuureliste kultuuride kasvatamine • Liblikõielised - lutsern, mesikas, ida-kitsehernes • ristõielised – raps, rüps 24. Mulla plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused. Plastilisus – mulla omadus muuta oma kuju välisjõudude mõjul ilma purunemata ning säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Suur savidel, väike saviliivadel. Sidusus – mulla omadus vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt lahutada. Liivmullad on väiksese sidususega. Kleepuvus – mulla omadus kleepuda niiskes olekus mulla harimisriistadele või muudele esemetele
Keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus – redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. rapsi ja rüpsi veätamine – Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat. 41. lina väetamine –Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42
· tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder); · puidujäätmed (raie-, puidutöötlemis- ja ehitusjäätmed); · põllumajandusliku tootmise jäägid ja jäätmed (õled, sõnnik, maisitõlvikute jäägid, kookospähkli koored jm); · tahkete olmejäätmete orgaaniline osa; · reovete muda; · tööstusjäätmed (näiteks toiduainetetööstusest). Eesti perspektiivseimad energiakultuurid on: · õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid (paju, hall lepp, kask, haab), mida kasutatakse ahjukütteks; · kiirekasvulised rohttaimed (päideroog, roogaruhein, idakitsehernes, kiukanep), mida kasutatakse biogaasi tootmiseks; · etanoolikultuurid (nisu, rukis, kartul, suhkrupeet); · looduslikud heintaimed (niidetav biomass püsi- ja poollooduslikelt rohumaadelt, märgaladelt), mida kasutatakse
13. Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agr...
Lina Lina eelistab nõrgalt happelist mulda ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud või lubjarikastel muldadel. Lina talub halvasti sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju. Seepärast tuleb lina kasvatada sõnnikut saanud kultuuride järel. Nõrga omastamisvõime ja toitainete ebaühtlase omastamise tõttu vajab lina suhteliselt tugevat väetamist, kuid ei talu ühekülgselt suuri kontsentratsioone. PK-väetised vastavalt väetustarbele. Lämmastik 40…60 kg/ha N. Raps ja rüps Ei talu kõrget mulla happesust. Orgaaniliste väetiste suhtes on nõudlik taliraps. Kui ei ole võimalik anda orgaanilisi väetisi, tuleb taliraps ja ka suviraps külvata sõnnikut saanud kultuuri järel. K. Kaarli andmetel on optimaalseks lämmastikunormiks suvirüpsile 100 kg/ha suvirapsile aga 140 kg/ha. Taliraps, mis sai sõnnikut vajab vegetatsiooni algul 100 kg lämmastikku ja vajadusel vegetatsiooniperioodi jooksul veel 20…30 kg/ha. PK väetiste
Kindlasti on vaja kasta pärast karjatamist ja niitmist , kui ei saja, see aitab taastada kamara kiiret arengut.Soovitav on koos vihmutusveega anda lämmastikväetisi. Kastmisnormid on 20..40 mm piires.Kergematel muldadel on nad väiksemad ja raskematel suuremad. 26. Rohumaade niisutamise agronoomiline efektiivsus (enamsaak) sdltuvalt sademetest. mullast, rohukamarast, vdetamisest ja rohu kasutusviisist (karjatarnine, siloks. heinaks). 27. P6llukultuuride niisutamine (kartul, raps, rüps. teravili jt.): veetarve ja kastmisreziim, sobivad seadmed, tõenäoline enamsaak. Kartuli vihmutamine on eestis vajalik. Tasuvaks tuleb pidada varajase kartuli vihmutamist.Eriti tähtis on kartulit kasta enne õitsemist, sest veepuudus sel perioodil vähendab mugulate arvu.Muidu tuleb kasta mullaniiskuse järgi ( alampiir 65% väliveemahutavusest), norm on 15..25mm. Kui õhk on niiske , siis tuleb kastmine katkestada, et vähendada seenhaiguste levikut.
Kinnistamine: *vegetatiivne paljundamine *apomiktline paljunemine 72. Kombinatsioonivõime. ÜKV- üldine kombinatsioonivõime(8 ristamist, valitaxe ,milline kombinatsioon oli parim) SKV spetsiifiline kombinatsioonivõime(võetaxe liinid, millel ÜKV oli suur. Ristataxe kõik omavahel ja leitaxe parim) 73. Hübriidsordid taimsetel organismidel: looduslikud kaughübriidid, ntx pehme nisu(3genoomi), kõva nisu(2genoomi), aedmaasikas, har jõhvikas, raps, rüps, ploomipuu. Topelthübriidid- inimese loodud: nisu+rukis=triticosecale; pampel+vaarikas=tayberry. Tolmuterade kaudu avalduv e metaksenia-Isaspartneri omadused avalduvad samal aastal mil emasparteril. Ntx sidrun+apelsin; virsik+mandel. 74. Kaughübridiseerimine- liikide ja liikidest kõrgemate taksonite ristamine. Liigid üldjuhul distantseeruvad ja ei ristu omavahel. Ntx loomsetel organismidel hobune+eesel=muul; piison+veis Eesmärgid: *haiglane huvi *luua uusi liike
taliraps,tuleks anda tahedat sõnnikut 40-50t/ha,kui seda ei jagu,siis külvata sõnnikut saanud kultuuri järele.ka suvirapsile sobib sõnnikut saanud eelviljakas põld. Kaarli andmeil on opt N normiks suvirüpsile 100 kg/ha, suvirrapsile aga 140kg/ha. Taliraps, mis sai kesale sõnnikut, vajab kevadel vegets algul 100 kg/ha N-d ja vajadusel veel kasvuaegselt paarkümmend kilo. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat 41. lina väetamine eelistab nõrgalt happelist reaktsiooni, ei anna korralikku saaki värskelt lubjatud pinnasel ja lubjarikastel muldadel. Sõnnikutki talub halvasti, eriti halb värske sõnnik. Küll aga kasutab hästi sõnniku järelmõju. Muidu vajab suht tugevat väetamist kuid ei talu
Kinnistamine: *vegetatiivne paljundamine *apomiktline paljunemine 72. Kombinatsioonivõime. ÜKV- üldine kombinatsioonivõime(8 ristamist, valitaxe ,milline kombinatsioon oli parim) SKV spetsiifiline kombinatsioonivõime(võetaxe liinid, millel ÜKV oli suur. Ristataxe kõik omavahel ja leitaxe parim) 73. Hübriidsordid taimsetel organismidel: looduslikud kaughübriidid, ntx pehme nisu(3genoomi), kõva nisu(2genoomi), aedmaasikas, har jõhvikas, raps, rüps, ploomipuu. Topelthübriidid- inimese loodud: nisu+rukis=triticosecale; pampel+vaarikas=tayberry. Tolmuterade kaudu avalduv e metaksenia-Isaspartneri omadused avalduvad samal aastal mil emasparteril. Ntx sidrun+apelsin; virsik+mandel. 74. Kaughübridiseerimine- liikide ja liikidest kõrgemate taksonite ristamine. Liigid üldjuhul distantseeruvad ja ei ristu omavahel. Ntx loomsetel organismidel hobune+eesel=muul; piison+veis Eesmärgid: *haiglane huvi *luua uusi liike
Sarnaselt fossiilsetele kütustele sisaldavad ka biokütused eluks vajalikku süsinikku, mille põlemisel paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis omakorda tekitab globaalset soojenemist. Kuid biokütuste põlemisel satub seda atmosfääri tunduvalt vähem ehk sama palju, kui tarvitavad kasvamiseks ära taimed (Postimees 2007). 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid: · lirikkad pllumajanduskultuurid. Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks. · Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. kasutatakse biogaasi tootmiseks; · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Lõunaaladel kasvatatakse päevalille. Vahemere ääres viljeldakse oliive. Kogu Euroopas vähemal määral õlilina. Lääne-Euroopas (Saksamaal, Põhja-Prantsusmaal, Poolas, Austrias, Tsehhimaal, Sloveenias) kasvatatakse põhiliselt talirapsi (saagipotentsiaal suvirapsist märksa suurem). Rootsis, Taanis ja Inglismaal kasvatatakse nii suvi- kui talirapsi. Soomes ja Norras kasvatatakse peamiselt suvirüpsi, vähem suvirapsi. Eestis: Raps, Rüps, lina(vähene tootmine veel) 43. Olulisemad rapsi- ja rapsiõlitootjad maailmas. · Hiina, Kanada, India · Rapsiõli: Hiina, saksamaa, India 44. Rapsiõli toiteväärtus. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastunud rasvhappeid (100 grammis 7,2 g) , rohkem küllastamata rasvhappeid (88,8 g). Olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. 100 grammi rapsiõli sisaldab: - energiat 884 kcal - E-vitamiini 45,8 mg - K-vitamiini 71,3 µg 45
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat ...
väärtus eelviljana tühine. Heintaimed parandavad ka mulla struktuursust, mis oluliselt tõstab mulla viljakust ning viib miinimumini tuule- ja vee erosiooni. Puhas- ehk mustkesa on teatud tingimustel vajalik, kuid tuleb arvestada, et majanduslikult on see võte äärmiselt kallis. Keskmise väärtusega eelviljad on üheaastased liblikõielised kultuurid või nende segukülvid (hernes, segatis, segavili, vikk, uba) ning raps ja rüps. Foto 15. Õitsema puhkev punase ristiku põld Halvad eelviljad on teraviljad. Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine on aeglane. Teravilja väärtust eelkultuurina saab mõneti tõsta kõrrekoorimisega. 9.2 Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule Külvikorra/viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
