tähendavad põhimõtteliselt kõik sama mõistet teatud tunnustega inimeste kogumit. Grupp on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid Lisaks tajuvad grupi liikmed, et neist on moodustunud grupp isegi enne kui seda inimkogumikku hakatakse kutsuma grupiks. Lasteaiad Kooliklassid Kollektiivid Perekond Mis on rühm? Traditsiooniliseltmõistetakse rühma all üksikisikutest moodustatud kooslust. Selles koosluses käitub inimene mingil määral teisiti kui üksinda olles. Vastastikune mõju. Rühmaliikmete vastastikune mõju võib olla erinev. Liikmed võivad üksteist kohata, vahetult suhelda, kuid nad võivad olla ühenduses raadio, telefoni, arvuti või video abil. Vastastikune mõju ei pruugi olla üheaegne, aga see peab olema jätkuv. Rühma liikmed peavad olema ka teistest sõltuvad ühise sihi/eesmärgi poole püüeldes.
sisaldada ühe või kaks katiooni ja ühe aniooni, kusjuures katioonid pidid olema erinevatest rühmadest. Määrata tuli nii katioonid kui anioonid. Töö käik Uuritavaks aineks oli tahke aine VIII. Kuna tegemist oli sinakasrohelise pulbriga, võis ennustada nikliioonide olemasolu. Valmistasin ainest lahuse, selleks panin natuke ainet katseklaasi, lisasin destilleeritud vett ja segasin, kuni sool oli täielikult lahustunud. Ka tekkinud lahus oli sinakasrohelise värvusega. I rühma katioonide tõestamine Katioonide I rühma sadestamiseks lisasin uuritavale lahusele HCl, kuna sadet ei tekkinud, võis välistada I rühma katioonide Pb2+, Hg22+ ja Ag+ olemasolu lahuses. II rühma katioonide tõestamine Kuna I rühma katioone lahuses ei leidunud, siis võis II rühma katioonide uurimiseks kasutada alglahust. II rühma katioonide sadestamiseks hapestasin 1,5 ml alglahust 4 tilga konts. soolhappega, lisasin 1 ml 1M TAA lahust ja kuumutasin vesivannil 5 minutit. Kuna sadet ei
Sain ülesandeks määrata tahkes soolas number 9 ühe või kahe katiooni ja ühe aniooni sisaldumine. Katioonide määramisel ei kasutata antud töös leekreaktsioone. P6.2 Töö sooritamine Katioonide määramine Valmistasin tahkest soolast vesilahuse. Esmalt kontrollisin, kas katioonide hulgas esineb ammooniumioon. Selleks lisasin 1 ml enda valmistatud alglahusele Nessleri reaktiivi. Lahuses muutusi ei toimunud, punakaspruuni sadet ei tekkinud, seega ei olnud soolas ammooniumioone. I rühma katioonide tõestamine Alustasin katioonide rühmade eraldamist vastavalt süstemaatilise analüüsi skeemile. Valasin uuritavat alglahust tsentrifuugiklaasi, lisasin 2 M HCl lahust. Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuses I rühma katioone Pb2+, Hg22+, Ag+. II rühma katioonide tõestamine Kuna alglahuses ei esinenud I rühma katioone, siis võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 ml alglahust, lisasin hapestamiseks 4 tilka konts. HCl-i ning lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi (TAA) lahust.
RÜHMA- JA MEESKONNATÖÖ Rühma olemus ja tunnused Rühma käitumine ei ole üksnes kogum kõikide selle rühma inimeste käitumisest. Miks? Sellepärast, et rühmas käituvad inimesed erinevalt sellest, kuidas nad käituvad üksi olles. Rühmadel on omadusi, mis erinevad nende inimeste, kes rühma kuuluvad, omadustest. Rühma puhul öeldakse ka, et „üks pluss üks võrdub kolm“, mis väljendab inimeste koostööst tekkivat lisaväärtust. Rühm koosneb kahest või enamast koos töötavast ja vastastikku sõltuvast inimesest, kes püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Rühmad on kas formaalsed või informaalsed. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsete ehk ametlike
Katioonide IV ja V rühm Katioonide neljandasse rühma kuuluvad Ba 2+, Sr2+, Ca2+ ja viiendasse rühma Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega
omakorda olla jaotatud ohutusgruppideks: 1) Juhtimiskeskus 2) Masinarühm 3) Tuletõrjerühm Nr.1 4) Tuletõrjerühm Nr.2 5) Päästevahendite rühm 6) EVAK rühm 7) Helikopterirühm 8) Mees üle parda rühm (MÜP). - Kõik laevapere liikmed kuuluvad ohutusorganisatsioonis kindlasse ohutusrühma. - Erinevate häirete korral on igal rühmal kogunemiskohad, mis sõltuvad nende ülesannetest ning on ära määratud häirenimistus. - Rühma juhib vahetult rühmajuht, kellele alluvad rühma liikmed. 1 - Rühmajuhile antakse juhiseid juhtimiskeskusest, mis töötab navigatsioonisillal. - Juhtimiskeskus koosneb juhtgrupist: - kapten - vanemtüürimees - vanemmehaanik - kolmas tüürimees
d) Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Hapestatud analüüsitavale lahusele lisasin lahj. KMnO4 lahust. Lahuse violetne värvus kadus toatemperatuuril. See viitas tugevate redutseerivate omadustega anioonide leidumisele lahuses. e) Anioonide rühmade määramine Anioonide rühmade määramiseks uurisin sademe teket AgNO3-ga ja BaCl2-ga ning sademe lahustumist happes. I rühma anioonide kindlaks tegemiseks lisasin HNO3-ga hapestatud lahusele AgNO3. Lahus jäi selgeks, sadet ei esinenud. Järelikult puudusid lahuses I rühma anioonid, kuid kindlasti esineb mõni II rühma anioon. (Hilisema analüüsi käigus selgus, et lahuses leidus siiski üks I rühma anioon). II ja III rühma anioonide määramiseks lisasin lahusele BaCl 2, mis andis sademe. HCl toimel
Tähtsamad metallid ja nende ühendid. Kõik esimese A rühma metallid on leelismetallid, sest nende hüdroksiidid (NaOH, KOH) on tugevad leelised: süüvitava toimega, Teise A rühma metallidest, alates Kaltsiumist on muldleelised. Ka nende hüdroksiide nimetatakse leelisteks. Kõik b-rühma metallid on siirde e. ülemineku metallideks. Esimese ja teise rühma A rühma metallid on aktiivsed metallid. Sinna kuuluvad leelismetallid jaleelismuld metallid. Kuna nende väliskihil on üks kuni kaks elektroni. Siis need elemendid loovutavad väliskihi elektrone väga aktiivsed metallid. Keskmise aktiivsusega metallid on alates Al kuni Cd. Metallide üldiseloomustus. 1. Metallid paiknevad süsteemis vasakul ja allpool. 2. Metalli aatomite välisel elektron kihil on enamasti vähe elektrone.(1-3(4)) 3. Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur. 4
põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel BIHVEIVIORISM- J. B. Watson, E. C. Tolman, B. F. Skinner Õpetaja saab õigete toimimisviiside valimisel lapse käitumist juhtida õiges suunas. Õppimine on valmis teadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastu võtmine.
II tormilised muutused ja konfliktid III reeglite kehtestamine ja eraldumine IV koostööle tuginev tegutsemine I Sõltuvuse etapis gruppiliikmed tunnevad ebakindlus, kahtlused ja kõhklused, seega juhi ülesanded on turvalisuse kujundamine ja tagamine, reeglite ja normide kujundamise algatamine. Juht peaks ise näitama eeskuju soovitavate väärtuste, hoiakute ja käitumiste suhtes. Tema ülesandeks on vähendada negatiivsete omaduste ülekandmist teistele rühma liikmetele või juhile (Projektsioon ehk ülekanne tähendab enda enamasti negatiivsete ja endale teadvustamata omaduste omistamine rühma teistele liikmetele). Peab aitama üksteise tundma õppima. Samuti on oluline juhipoolne usaldus ja austus ehk grupiliikmete väärtustamine, initsiatiivi toetamine ja koostöövõime. Grupijuhi eesmärk on gruppi mõjustada grupi arengut soodustades. II Konfliktide etapis tekib vajadus vabaneda juhist sõltumisest, kuid liikmed pole veel valmis
5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? · Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f. 6. Perioodilisusseadus. · Keemilised elemendid on tabelisse paigutatud prootonite arvu suurenemise järjekorras. Perioodi moodustavad ühel real asetsevad elemendid. Rühma moodustavad üksteise alla paigutatud elemendid. · Aatomnumber = tuumalaeng = prootonid = elektronid = järjekorra number · Perioodi number = elektronkihide arv · A rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne oksüdatsiooniaste · B rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni. · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv 7
NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC. · Kaaliumsoolad leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus · Väliskihi elektronvalem ns2. · Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg 2e- Mg2+). · Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid. · Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid, sulfaadid jt...). 2. IIA rühma elemendid lihtainena · Kõvemad, vähem aktiivsemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui IA rühm. · Ca ja Mg kuuluvad aktiivsete metallide hulka kuid mitte nii aktiivsed kui IA rühma metallid. Ca reageerib aktiivselt veega
P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+ , NH4+ Neljanda ja viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustamisel (NH4)2CO3 toimel. Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3, mis hürdolüüsub vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3H2O Rühmareaktiivi saamine: NH4HCO3 + NH4OH (NH4)2CO3 (NH4)2CO2 + H2O (NH4)2CO3 IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine toimub (NH4)2CO3 lahusega
Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste omadustega on perioodilisusetabeli VASAKPOOLSES ALUMISES osas olevad elemendid. Näiteks K, Rb, Cs, Fr, Ra ,Ba, Sr, AKTIIVSED metallid on ESIMESE A rühma ja TEISE A rühma elemendid Esimese A rühma elemendid reageerides veega moodustavad hüdrooksiidi, mis on tugevad alused (leelised), seega esimene A rühm on LEELISMETALLID. Teise A rühma hüdrooksiidid ei lahustu vees nii hästi kui leelistel, seepärast nimetatakse neid LEELISMULDMETALLIDEKS . B rühma elemente SIIRDEMETALLIDEKS ( Fe, Cu, Ni, Au, Ag) Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab elektronide arv eelviimases kihis.
Elektronide hulk aatomis ja jaotus ümber tuuma, elektronkihtide arv, nende täitumus elektronidega, elektronide hulk väliskihis ja ka sellele eelnevas kihis jne ... määravad elementide ionisatsioonipotentsiaali, elektronafiinsuse, elektronegatiivsuse, prootonafiinsuse, reaktsioonivõime. Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po on kalkogeenid (chalcogens) 7A rühma elemendid F, Cl, Br, I, At on halogeenid (halogens*) 8A rühma elemendid He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn on vääris- ehk inerts- ehk haruldased gaasid
P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+, NH4+ Neljanda ning viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustumisel (NH4)2CO3 toimel. Kuna (NH4)2CO3 on nõrga happe ja nõrga aluse sool, siis hüdrolüüsub ta vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3*H2O Hüdrolüüsil tekkinud HCO3 -ioonid ei anna sadet Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonidega. Selleks, et vältida (NH4)2CO3 hüdrolüüsi, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati
1. Aluseline oksiid + vesi = leelis 4. Hape + metall = sool + vesinik 2Na+ 2H2O =2 NaOH + H2 Na2O + H2O = 2NaOH metall peab olema pingereas H vasakul 2 5. Metall + veeaur = oksiid + H2 (Al-Fe pingereas) (I rühma metallide oksiidid , II rühma metallide oksiidid alates Ca ) 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2. Aluseline oksiid + hape = sool + vesi 3Fe + 4H2O (aur) = Fe3O4 + 4 H2 CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O NB! konts. H SO ja HNO reageerivad teisiti
toimel: Fe+3 + 6F- [FeF6]-3 või redutseerimisel Na2SO3 -ga. Lehekülje algusesse Töövõtted ja töövahendid kvalitatiivsel analüüsil. Analüüsi töövõtted ja töövahendid sõltuvad suurel määral analüüsitava aine kogusest.Käesolevas juhendis kirjeldatakse poolmikroanalüüsi, mille puhul kasutatakse ühe iooni tõestamiseks 1-5 tilka ning rühma eraldamiseks 0,5-2 cm3 lahust.Mõningaid reaktsioone saab läbi viia ka väikeses katseklaasis, kuid üldiselt on see ebaotstarbekas. Üksikute tilkadega teostatavat analüüsi nimetatakse tilkanalüüsiks.Tilkanalüüsi võib läbi viia kahel viisil: 1. filterpaberil (mõõtmetega 3x3 cm) - pipetti tuleb võtta reaktiivi kapillaarotsa jagu ja suruda see vastu paberit; tekib märg laik diameetriga 0,5-1 cm ;selle keskele tuleb analoogiliselt kanda uuritava lahuse tilk. 2
B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni. Perioodilisustabel ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised omadused tugevnevad. Kui on viimasel kihil 8 elektroni, vähe aktiivsed. Halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed. Esinevad vaid ühendite koostistes. Elektronskeemi koostamine Sümbol tuumalaeng elektronkihtide arv perioodinumbri järgi Na +11 I 2) 8) 1) - viimase elektronkihi elektronide arv rühma numbri järgi (ainult A rühma puhul) Liites/lahutades elektronid elektronkihtidel pead saama sama arvu nagu on tuumalaeng. IOON Ioon on laenguga aatom. Aatomis võib liita ja lahutada elektrone, et saada viimasele kihile 8 elektroni kui viimase elektronkihi elektronide arv on üle 4 aga kui on alla 4 siis lahutatakse, et saada kõik elektronid viimaselt kihilt ära. LIITMINE S +16 I 2) 8) 6) + 2 elektroni S +16 I 2) 8) 8) Laengu saad - +16 - 2 8 8 = -2
Sissejuhatus: Pb2+ -, Ag+ - ja Hg22+ - ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Seetõttu on I rühma katioonide rühmareaktiiviks lahjendatud HCl lahus, mille toimel need katioonid sadestuvad rasklahustuvate kloriididena - PbCl 2, AgCl ja Hg2Cl2. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Seda omadust kasutatakse Pb2+ - ioonide eraldamiseks teistest I rühma katioonidest. Sadestamisel tuleb vältida Cl - ioonide suurt liiga, sest PbCl2 ja AgCl moodustavad kloriidioonide liiaga lahustuvaid kompleksühendeid [PbCl4]2 ja [AgCl2]. Esimese rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem: Tõestusreaktsioonid: Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega Plii(II) nitraadile lisasin kaaliumkloriidi, tekkis valge pliikloriidi sade, mis lahustus soojas vees. Pb2+ + Cl- PbCl2 b) I- - ioonidega
· Sisaldab B-rühma vitamiine, on kõrge K- sisaldusega · Säilib temperatuuril 10-12 oC (niiskes kuni 10 päeva) Kurk: · Üks kalorivaesemaid köögivilju · Rohkesti sisaldab K, Mg, I, Se · Lõhna annavadeeterlikud õlid · Mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele · Säilitatakse jahedas +8oC juures (külmutuskapi köögiviljasahtlis) · Kurk on tundlik külma suhtes · Võib pikkuse järgi jaotada kolme rühma: - Lühiviljalised (5-13 cm) - Poolpikad (13-20 cm) - Pikaviljalised (üle 20 cm) Kõrvits: · Sisaldab suhkruid, mineraalaineid (K, Mg, Ca, Fe, Cu), A- ja B-rühma vitamiine · Sisaldab 92% vett · 100g kõrvitsat sisaldab 27 kcal · Säilitamiseks soovitatav temperatuur on 8-10oC (võib säilida märtsini) Nt: harilik kõrvits, tsukiini (kabatsokk), patisson (taldrikkõrvits), pudelkõrvits, muskaatkõrvits. Kaunviljad:
Meeskonda iseloomustab kindel rollijaotus ning koostöösuhted. · Meeskonnatöö on üks töövorm, mida kasutatakse kindlate eesmärkide saavutamiseks, ning mida on võimalik teha ka grupitööga. http://grupidynaamika.weebly.c om/ Meeskonnal on ühine eesmärk Meeskond VS Grupp Rühmas on igal ühel individuaalne eesmärk http://successimg.com/team-vs-group/ Rühma arengu etapid Etapid Rühma Osarühmade Konflikti-etapp Eristumine Ühtsuse-etapp moodustamise etapp etapp 3 4 5 tunnus 1 2
Alused · Alus on aine , mis annab vesilahusesse hüdrooksiidide omadusi: 1. Sööbiv 2. Reageeribhappega ja happeliste oksiididega · Leelis ja Leelismuldmetallide hüdrooksiide nimetatakse leelisteks(tugevateks alusteks) · Ülejäänud metallid on nõrgad alused. · 1A ja 2A rühma metall ja OH kõrvuti, on tegemist tugeva alusega N:LiOH · 3A, 4A ja kõik B rühma metall ja OH kõrvuti, on tegemist nõrga alusega N: Cr(OH)3 NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOO N · Neutralisatsioonireaktsioon- on hapete ja aluste vaheline reaktsioon. H + O --)H2O · Sama reaktsioon toimub ka aluste ja happeliste oksiidide vahel. N: CaO + 2HCl --) CaCl + H2O PH · PH > 7 aluseline NaOH · PH < 7 happeline HCl · PH = 7 neutraalne H2O
sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel III. Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused- riiklikule õppekavale tuginedes) 1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus
ÕPPEASUTUS Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Nimi VIRTUAALMÄLU Referaat Juhendaja: Nimi Tallinn Aasta Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Sisukord 1Virtuaalmälu.................................................................................................................3 1.1.Eesmärk...............................................................................................................3 2.Virtuaalmälu realiseerimine........................................................................................5 2.1.Lehekülgede laadimine nõudmisel...................................................................
I. Oksüdatsiooniaste: 1)lihtaine o.a. = 0 2)liitaines kõigi aatomite o.a.-te summa = 0 3)A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga 4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta.
Palun rivistume kahte viirgu nii, et lapsevanem on lapse selja taga. NB! Kõik korraldused, sõnalise osa ja käsklused annab ühisürituse peakorraldaja. (see on info õpetajatele) 6 LAUL „ SPORDIPÄEV“- Wunderlich, M. Õunake 2 / 2011, lk 10 Info: Et ei tekiks segadust ja sina võiksid kiiresti orienteeruda siin suures saalis, leidmaks oma kohta ema – isaga stardijoonel, siis selleks on igal rühmal oma lipuvärvid (kolme rühma õpetajad tõstavad kõik koos korraga oma lipuvärvid ülesse ja alla tagasi ). Tutvustatakse ka lipuvärvid rühmade kaupa eraldi: 1 sõimerühm – kollane lipp; 1) noorem rühm - punane lipp; 2) vanem rühm- sinine lipp. TÄHELEPANU koondav ülesanne: Üks vile – kõik lapsed jooksevad siin suures saalis vabalt ringi Kaks vilet – iga lapsevanem otsib oma lapse saali keskelt üles ja jooksevad nüüd juba paarides, kätest kinni hoides koos edasi
Töö eesmärk Õppejõu poolt antud lahusest nelja III rühma katiooni identifitseerimine. Lahuses on ainult III rühma katioonid, teiste katioonide rühmad puuduvad. Sissejuhatus Katioonide III rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+. Mõndasid neist saab juba eeldada olevat lahuses vesilahuse värvuse põhjal: Ni2+- heleroheline, Co2+- roosakaspunane, Fe2+- kahvaturoheline, Fe3+- kollane, Cr3+- tumeroheline, violetne, Mn2+- kahvaturoosa, peaaegu värvitu. Al3+ ja Zn2+ ioonid on vesilahustes värvitud. Hüdratiseerunud ioonide värvuste põhjal saab aga teha vaid esialgseid järeldusi nende sisalduse kohta lahuses,
KATIOOIDE II RÜHM Cu2+; Cd2+; Bi3+; Sn2+/4+; Sb3+ /5+ P2.1 II rühma katioonide sadestamine II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutise väärtusest. Seetõttu piisab II rühma katioonide sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide konsentratsioonist kui III rühma katioonide sadestamiseks. Kuna sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, siis on lahuse pH reguleerimisega võimalik sulfiidioonidega sadestamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud
pildi tegemisel võtab rohkem aega. Kuivad materjalid loovad piire, hoiavad ärevuse ja energia taseme madalamana. · Märjad - vesivärvid, pastellid, savi, akrüülvärvid. Märjad materjalid on kergesti manipuleeritavad, raskesti kontrollitavad. Vedelad, muutlikud. Märjad materjalid ei sobi närvilistele, sest stimuleerivad üle. Levinuimad tehnikad on: · Soojendusharjutused erinevate materjalidega, kliendi või rühma eelharjutused, luuakse õdus keskkond teraapiaseansi jätkamiseks; · Suured seinapildid - seda tehnikat kasutatakse grupiteraapias, aitab sotsialiseeruda, enese avamise oskuse arendamine, teistega arvestamine. Grupp ise valib teema ja selle kuidas seda kõige parem on luua. · Joonistamine - aitab kliendil väljendada oma probleeme, tundeid, lootusi. On piiritletum, vaoshoitum. Sobib ka neile, kes ennast väga julgelt ei tunne. Samas võimaldab välja
Perioodid algavad metallidega ja lõpevad mittemetallidega. I A rühm leelismetallid II A rühm leelismuldmetallid VIIA rühm - halogeenid VIIIA rühm - väärisgaasid Igal elemendil on tabelis ruuduke, kus on kirjas kõik vajalik info. Järje nr. ehk aatominumber näitab prootonite arvu = tuuma laengut = elektronide arvu. Prootonite arv = alati elektronide arvuga. Neutronite arv = aatommass järje nr. Perioodi nr. näitab elektronkihtide arvu. A rühma nr. näitab: 1) elektronide arvu viimasel kihil 2) elemendi o.a.-d ( laengut ) liitaines Keemiliste elementide omadused sõltuvad peamiselt prootonite arvust tuumas. Keemilise elemendi teisendit, millel on sama tuumalaeng ( prootonite arv võrdne ) aga neutronite arv erinev nimetatakse isotoopideks. ( mass erinev Ülesanne Täida tabel. Kirjelda perioodilisustabeli abil elemente Sümbol K Fe
edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised. 2) Täida lüngad kasutades sulgudes olevaid sõnu! ( arusaadavad, eesmärk , püsiv, rollid, staatus , lojaalsus, riietus, tegutsemine , tunnuseks, probleemid, juht, ´´meie tunne`` , efektiivus, dünaamiline, heakskiidetud ). _Juht_ võib olla erinevate rühmade liidriks. Rühma _eesmärk____ on seotud juhtimisalaste probleemide lahendamisega või alaliste töö-ülesannete täitmisega. Tõhusa rühmatöö _tunnuseks_ on eesmärkide ühtsus. Selle tagamiseks peavad rühma ees-märgid olema liikmetele __arusaadava ja nende poolt _heakskiidetud_ Kui eesmärgid ei ühti, tekivad _probleemid__, mille tagajärjeks on __efektiivsuse _langus. Rühm ei ole __püsiv_, vaid _dünaamiline_ . Rühmaliikmeid mõjutavad rühma eesmärk, rühmanormid ,__rollid_ ,
1. polümeeride mehaanilisi omadusi toatemperatuuril 0% 2. deformatsiooni sõltuvust ajast konstantse koormuse korral 0% http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 3 3 3. deformatsiooni sõltuvust temperatuurist konstantse koormuse 100% korral 10. Mitmesse rühma liigitatakse polümeerid taaskasutuskoodide (kolmnurkne märgis number keskel) alusel? Student Response Value Correct Answer 1. 6 rühma 0% 2. 4 rühma 0% 3. 7 rühma 100% 4. 3 rühma 0% Done http://webct6
Vesinik Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni
* Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. * Kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. * Omaduste perioodilist kordumist põhjustab väliselektronkihi ehituse perioodiline kordumine. * Tänu perioodilisele korduvusele saab sarnaste omadustega elemendid paigtada perioodilisustabelis üksteise alla ühte rühma, alustades nii aeg-ajalt uut perioodi. * Lihtsaineid jagatakse metallideks ja mittemetallideks lihtaineid on ~400 (elemente millest moodustuvad 90) ja liitaineid ~1010. -) Lihtained liigitatakse metallideks (loovutavad elektrone, redutseerijad); mittemetallid (liidavad/loovutavad elektrone, oksüdeerijad/redutseerijad); väärisgaasid (ei liida/loovuta elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida kergemini seob, seda mittemetallilisemad omadused
2 2410 2363 395 0 39,5 138 3 2392 2368 400 2 40,0 * Ebaõnnestunud katse (katset ei võeta arvesse) 23.03.2012 Assistent Liisma rühma katsetatud katsekehad (reedene rühm, paaris nädal) Tabel 4. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist (reedene rühm, paaris nädal) Koonuse vajum, Katse nr. Tsemendi mark betoonis mm 1 CEM I 42,5 N 45 2 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 130 3 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 40*
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5
Õppejõud: Töö teostatud: .......................................................................... ................................................ Protokoll esitatud: .......................................................................... Protokoll arvestatud: P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+, NH4+ Neljanda ning viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2´+ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid. Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele ammooniumisoolasid, siis tõestatakse NH4+-ioonid alati alglahusest. Uuritav lahus ei sisalda Sr2+-,Na+- ja K+-ioone. NH4+- ioonide tõestamine Ühele tilgale alglahusele lisatakse 1...2 tilka Nessleri reaktiivi
· Küsin turistidelt ekskursiooni alguses, kas olen hästi kuuldav. · Räägin mikrofoni konstantse hääletugevusega, jälgin artikulatsiooni, hingan nina, mitte suu kaudu. · Lülitan mikrofoni välja, kui juhendan bussijuhti, mu jutt ei ole suunatud rühmale või kui pean pausi. · Kui ma mikrofoni ei kasuta, asetan ta selleks ette nähtud kohta, et vältida purunemist kukkumisel ja seega probleeme ülejäänud ekskursiooni jooksul. · Ma ei kommenteeri kunagi rühma, ka eesti keeles mitte. Ma võin olla kogemata unustanud mikrofoni sisse ja üllatused ei jää tulemata! · Kui kavatsen kasutada bussis kassettimängijat, CD-mängijat, palun enne ekskursiooni bussijuhilt vastavaid selgitusi. 10. Tervise ja ohtusnõuded jalgsieksursioonidel · Enne jalgsiekskursiooni kordan turistidele kindlasti kogu olulist informatsiooni turvalisuse ja ekskursioonikorralduse kohta.
VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur [email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes Vooluveekogud Seisuveekogud
lõhkeaine kihi enda ümber. Suure hulga kuumade gaasiliste saaduste moodustumise tõttu tõuseb reaktsioonis järsult rõhk. Kogunenud energia saab reaktsioonist väljufa ainult rõhulainena (lööklainena), mis levib ülikiiresti ümberringi. Ongi käes plahvatuse kolmas etapp, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniks nimetatakse lööklainet, mille kiirus on väga suur 1500...9000m/s, see oleneb lõhkeaine omadustest. Lõhkeaine liigid Lõhkeaineid jagatakse kolme põhilisse rühma. Esimese rühma moodustavad paiskavad ehk ballistilised lõhkeained, mille detonatsioonikiirus on tavaliselt alla 2000 m/s, näiteks püssirohud. Teise rühma moodustavad brisantlõhkeained , mille detonatsiooni kiirus kiirus on suhteliselt erinev 2000...9000 m/s. Kolmadasse rühma kuuluvad initsieerivad lõhkeained, neid nimetatakse ka primaarseteks etonaatoriteks. Initsieerivate detonatsiooni kiirus on vähemalt 5000 m/s ja neid
Uurimisobjekt: leivad(Tallinna peenleib, Must leib, Jassiseemneleib) Muutuja: Muutujaks on temperatuur Taustinfo: Kuidas erinevad leiva sordid reageerivad 15 päeva jooksul erinevatel temperatuuridel.Samalaadselt toimivad ka valmistoidud.Nt: Kui jätta värske pitsa temperatuurile +4- +6 läheb see halvaks umbes nädala jooksul. Hüpotees: Leivad hakkavad kiiremini hallitama soojas kohas kui külmas. Hüpoteesi kontrolimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega.Katseobjekte on kolm rühma, kus igas rühmas on kolm leiva viilu (1 Tallinna peenleiva viil, 1 Jassiseemneleiva viil, 1 Musta leiva viil).Kõik leivad on kilekottide sees, sest muidu kuivavad nad ära.Esimese rühma leivad olid temperatuuril +25 C. Teise rühma leivad olid temperatuuril +9 C ja kolmas rühm oli temperatuuril + 11 C . Uurimistulemused Milline leib, millises rühmas hakkab 15 päeva jooksul esimesena hallitama. Tähised: Tallinna peenleib(TP), Jassiseemneleib(JS) ja Must leib(M). - midagi ei hallita
1) Aatomi 2 osa ja osakesed, tuuma osakesed? Aatomi osad: tuum,elektronkate, Osakesed: prootonid, elektronid, neutronid, Tuuma osakesed: neutronid, prootonid 2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma laengut 5) Peamised elemendid: Õhus- lämmastik,hapnik, Vees- hapnik,vesinik, Inimeses- hapnik,süsinik,vesinik, Maakoores- hapnik, alumiinium,räni , Universumis- vesinik, heelium 6) Kuidas muutuvad metallilised omadused rühmas ja perioodis ? Rühmas- ülevalt alla tugenevas, Perioodi: vasakult paremale nõrgenevad 7) Mitu rühma ja perioodi on tabelis ? 7 perioodi, 18 rühma
Kordamisküsimused riigieksamiks II Mittemetallid 1. Mis on : · Isotoop elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Allotroopia üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. · Sublimatsioon aine muutub tahkest otse gaasiks. · Halogeen VII A rühma elemendid. · Kalkogeen VI A rühma elemendid. (mittemetallid) · Penteel V A rühma elemendid. · Tetreel IV A rühma elemendid. (mittemetallid) · Väärisgaasid VIII A rühma elemendid. · Nuuskpiiritus NH3 10% lahus · Kuningvesi H2SO4 + HNO3 konsentreeritud segu ½ vahekorras 2. Mittemetalli aatomite ehituse iseärasused. · Aatomitel tuumalaeng suhteliselt suur. · Aatomi raadius on suhteliselt suur. · Aatomite väliskihil on 4-7 elektroni (v.a. Boor) · Suhteliselt suur elektronegatiivsus. 3
päikesevalgusele? On tõestatud ka see, et sai hallitab suvel kiiremini kui talvel. Näiteks: Kui Tallinna peenleib jätta 25º kuumuse kätte, hakkab sellel hallitus tekkima 5 päeval. Hüpotees: Saiad hakkavad kiiremini hallitama soojemas kohas kui külmas kohas. Saiade puhul oleneb ka see, kui suur on õhuniiskus toas ja kas saiakott on avatud või mitte. Hüpoteesi kontrollimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega. Katseobjekte on kaks rühma, kus igas rühmas on üks saia viil. Saiaks valisin Kirde saia. Koostis: nisujahu 550, joogivesi, suhkur, pärm, margariin(osaliselt hüdrogeenitud taimne õli, emulgaator(E471)), keedusool(0,95%) 100 g toote keskmine toiteväärtus: Energia 1083,6 kJ/ 259,0 g Valgud 7,8 g Süsivesikud 51,5 g Rasvad 2,4 g Saiad on kilekottide sees(kuid kotiserv on natukene avatud), sest muidu kuivavad nad ära. Esimese rühma saiad olid temperatuuril +25ºC(seisavad laual). Teise rühma saiad olid
Soomusloomad Imetajate rühmatöö. Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1
olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega.
7a klass Sissejuhatus Vaskpuhkpillid Puupuhkpillid Kuidas tehtud Kokkuvõte Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
