Keemia konspekt KTks (0)

KT KEEMIA
aatomi ehitus, perioodilisussüsteem, elektron -  ja ioonskeem, oksüdatsiooniaste, tiheduse ülesanded
AATOM
Aatom on aine kõige väiksem osake.
Elektronkate = negatiivse laenguga
Tuum = positiivse laenguga
Prooton = positiivne
Neutron = neutraalne
Elektron = negatiivne
1.kiht max 2 elektroni; 2.kiht max 8 elektroni; 3.kiht max 18 elektroni; 4. kiht max. 22 elektroni, VIIMANE KIHT ALATI max. 8
Aatom on laenguta. Massiarv = A – tuumamass = neutronid + prootonid
Aatomnumber = Z – prootonite arv tuumas
A – Z = neutronid
Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem.
I-VIIIa – rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu.
Järjekorranumber – Elektronide arv, tuumalaeng , prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas.
Perioodi number ( numbrid 1-7) – näitab elektronkihtide arvu
Aatommass (number all keskel) – prootonid + neutronid
B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni.
Perioodilisustabel – ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised omadused tugevnevad. Kui on viimasel kihil 8 elektroni, vähe aktiivsed. Halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed. Esinevad vaid ühendite koostistes.
Elektronskeemi koostamine
Sümbol tuumalaeng elektronkihtide arv perioodinumbri järgi
Na +11 I 2) 8) 1) - viimase elektronkihi elektronide arv rühma numbri järgi (ainult A rühma puhul)
Liites/lahutades elektronid elektronkihtidel pead saama sama arvu nagu on tuumalaeng.
IOON
Ioon on laenguga aatom. Aatomis võib liita ja lahutada elektrone, et saada viimasele kihile 8 elektroni kui viimase elektronkihi elektronide arv on üle 4 aga kui on alla 4 siis lahutatakse, et saada kõik elektronid viimaselt kihilt ära.
LIITMINE
S +16 I 2) 8) 6) + 2 elektroni S +16 I 2) 8) 8) Laengu saad - +16 - 2 – 8 – 8 = -2
On negatiivse laenguga aatom ehk ANIOON
LAHUTAMINE ( loovutamine )
Mg +12 I 2) 8) 2) - 2 elektroni Mg +12 I 2) 8) ) Laengu saad - +12 – 2 – 8 = +2
On positiivse laenguga ehk KATIOON
NB! Kui märgid laengu siis alati kas rooma või araabia numbrites, mõlemat ära kasuta. Alati kirjuta tühi elektronkiht! See ei kao kuhugi , ainult elektronid selle pealt.
Kui viimasel kihil on rohkem kui 4 elektroni siis liidetakse nii palju elektrone, et viimasele kihile saaks 8 elektroni. Kui viimasel kihil on aga vähem kui 4 elektroni, siis need elektronid loovutatakse, nii et kiht jääks tühjaks. Kui kihil on täpselt 4 elektroni siis neid võib nii liita kui loovutada.
OKSÜDATIOONIASTE (o.a)
Oksüdatsiooniaste näitab ioonilaengu suurust. Oksüdatsiooniastmeid kasutatakse valemite koostamiseks.
H (vesiniku) o.a on ALATI +1 ja O (hapniku) o.a on ALATI -2.
Lihtaine o.a on ALATI 0 (null)!
A rühma metallidel on harilikult püsiv o.a, mis võrdub nende rühmanumbriga, B-rühma metallidel on tavaliselt muutuv o.a! NB! METALLIDEL ON O.A ALATI POSITIIVNE!!! Mittemetallide o.a muutub. Vahemikus rühma number (maksimum o.a) kuni rühma nr - 8 (miinimum o.a)
S max. o.a +VI
min. o.a -II SEST +6 - 8 = -2
OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE

Märgin sümboli kohale nende elementide oksüdatsiooniastmed, mida me kindlalt teame (vt ülaltpoolt).

Kirjutan sümbolite alla elemendi kõigi oksüdatsiooniastme summad

Kirjutan puuduoleva oksüdatsioonastme lähtudes sellest, et kõigi aatomite o.a summa on 0
Alt üles jagad, ülevalt alla korruta. O o.a on alati –II, selle määrad kohe ära. See järel korrutad selle väikese kolmega ning saad -6. Seejärel, sa tead et pead saama 0 kokku ja loogiliselt mõeldes võtad kohe arvu +6, sest +6-6=0! Et Fe o.a saada jagad +6, kahega, mis selle sümboli all on. ˇ