meistrina. Sellile maksti tsunfti poolt kindlaks määratud rahapalka. Meister ei saanud oma tahte järgi otsustada palka. Selli, meistri ja õpipoiste tööpäev kestis suvel 14- 16 tundi. Selle sisse kuulus lõunavaheaeg ning hommiku- ja õhtupoolel pooletunnised pausid. Talvel oli tööpäev lühem. Oli ka vabu pühapäevi ja usupühasid. Ühel meistril ei tohtinud olla üle kahe selli. Selleks, et selliks saada, tuli sellil läbi teha rännuaastad. (Töötas mõne aasta kaugemas linnas võõra meistri käe all. Võõrasse linna jõudes esitas tsunftile soovituskirja ning kui oli mõnel meistril vaba koht saigi tööle. Kui vaba kohta polnud rändas edasi. ) Kui rännuaastad läbi, võis sell tagasi pöörduda ning asuda shedöövrit valmistama. See esitati hindamiseks tsunftile. Hinnati karmilt. Kuid laitmatu töö esitanud sell sai pärast meistrimaksu tasumist meistriks. Peale seda võis hakata ise töökoda pidama. .
vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) TEOSED: Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: ”Prelüüdid” (helilooja lemmik!) , “Ungari”, “Prometheus”, “Orpheos”,“Tasso” *2 sümfooniat “Faust” ja “Dante”. *oratoorium “Kristus” Klaverilooming: *klaveripalade kogumik “Rännuaastad”. * “Ungari rapsoodiad” (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi
tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus Käis kaks korda Eestis „Rännuaastad“ – klaveripala Kontsertetüüdid „Transtsendentsed etüüdid“
ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu. "Iphigeneia Tarises" : tegi I-st tõelise kangelanna, kes ei kahetsenud oma noort elu taga. "Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga seotud, isegi autobiograafiline. Annab inimese valmimise staadiumid (usuline, esteetiline, eetiline humaansus), kõik tuleb elukogemuse põhjal. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" , eelmise järg. Viimasex on luulekogu "Lääne-Ida Diivan" ."Faust" : 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusest-F. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause). 12.Epistoraalne romaan+ näited:Romantilise kallakuga kiriromaan.
koolis omandad endale meistri hariduse kiiremini kui varem. Varasemal ajal oli kolm etappi, et saada meistriks- õpipoiss, sell ja siis meister. Et õpipoisiks saada, pidi olema kristlikust abielust ausate vanemate laps ning pidi olema ka käändaja, kes maksis äparduste eest. Õpiaeg kestis 3-5 aastat (juveliiridel 7 aastat). Kui test oli läbitud, siis sai selliks. Sell võis valida ise endale meistri, kelle juures töötas tasu eest ja tuli läbida rännuaastad erinevate meistrite juures ning selli tööpäeva pikkus oli 14-17 tundi. Sell oli vaba inimene ja ta võis kanda relva ning osa võtta linna kaitsmisest ning vabad olid pühapäevad ja usupühad. Kui rännuaastad oli tehtud, siis oli vaja sooritada sedööver, kui see oli läbitud siis sai meistriks. Läbikukkunutest said pööningujänesed. Tänapäeval kõike seda ei ole vaja, peab olema piisavalt loominguline, täpne ja kindlasti tähelepanelik.
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad
1911(1914)-1983 Ameerika näitekirjanik Loomingut on kõige enam mõjutanud tema vaimselt ebastabiilne noorem õde Rose, aga ka küllaltki palju ema ja isa. Ema oli peenutsev ning isa alkoholi lembeline. Praktiliselt kõigi näidendite keskmes on ahistatud, kaitsetu naine keda terroriseerib jõhkardist mees, kuid mitte alati(jõhkardist mees). Esunebe edu näitekirjanikuna tuleb üliõpilas näitedruppides. Väga suur mõju loomingule on avaldanud rännuaastad koos pastorist vanaisaga. Seiklevad kõikvõimalikes getodes, peavad erinevaid lihtsaid ameteid (kelner, piletöör, jooksupoiss) Nendest kogemustest sai väga hea pagasi tulevaseks loominguks. Tema näidendite tegevus toimub alamklassi keskel. Williamsi näidendite põhiteemaks on romantikute lemmik vastandus- ühel pool ideaalid ja unistused, illusioonid ning teisel pool jõhker ja proosaline tegelikkus.
Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis. Oma klaveroteoseid armastas ta kokku koondada kogumikeks: 3 klaveripalade kogumik "Rännuaastad". Neid teoseid võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks, sest kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaaliareisidelt. Siin on looduspilte-"Äike", "Allikal", "Wallenstadti järve ääres", aga ka kunstimuljeid ("Mõtleja" Michelangelo skulptuuri järgi) Ülipopulaarne on tema klaveripalade kogumik "Ungari rapsoodiad" See on 19-st ungari rahvaviisidel ja rahvusrütmidel põhinevast klaveripalast koosnev teos.
Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad Pärast kahe aastast viibimist roomas siirdus tänu vanemate haigestumisele tagasi Belgiasse Leidis vanemad surnuna Ei leidnud sünnilinnas rakendust ning rändas mõned aastad Prantsusmaal ja Inglismaal Edasi siirdus Antverpenisse, kuni sai kutse Baierimaa hertsogilt Hertsog Alberti õukonnas Orlando oli muusikalembelise printsi alluvuses väga produktiivne Töötas õukunnas kokku 34 aastat Pälvis hertsogi ja tema poja, paavsti, kuninga ja imperaatori poolehoiu
programmilise muusika pooldaja ja arendaja kaunistusi lõi sümfoonilise poeemi (kirjutas neid 13 nt looming: ,,Ungari" ,,Prelüüdid" ) peamiselt klaveriteosed uuendas sonaaditsüklit klaverimuusika rikas nii sisult kui ka zanritelt LOONUD: eelistatud zanrid : kogumikke (19 Ungari rapsoodiat prelüüd ,,Transtsendenaalsed etüdid", ,,Rännuaastad", nokturn ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad" 400 etüüd (nt ,,c-moll") klaveritranskriptsiooni) ballaad 13 sümfoonilist poeemi ja tantsurütmil põhinevad : 2 sümfooniat masurka vaimulike teoseid: polonees kantaate, missasid, psalme, oratooriume ja valss
· Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest, korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti juhendas meister. · Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. Lisaks õpiajale järgnesid veel selli rännuaastad, et end mõne meistri juures täiendada. Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt. · Käsitööliste tööpäev algas päikesetõusuga ja lõppes päikeseloojangul. Päeva jooksul peeti paar puhke- ja söögipausi. Keskaja meister töötas oma kodus. Toodangu müümiseks üüriti raelt turulette. · Iga tsunft hoolitses oma liikmete vabaaja ja läbikäimise eest.
meistrite arv. 5. Miks on kaupmehe amet parem kui käsitöölise oma? Oleneb käsitöölise ametist, aga enamasti teenib kaupmees rohkem. Teda hinnatakse rohkem. Ta saab tuua oma perele eksootilisi asju ja rohkem reisida. On targemad. 6. Miks on käsitöölise amet parem kui kaupmehe? Saab rohkem olla pere juures mitte pikkadel reisidel nagu kaupmehed. 7. Kirjelda 4 lausega, kuidas saadi käsitöömeistriks. Juba noorelt mindi käsitöömeistri juurde mõneks aastaks õppima. Sellele järgnesid rännuaastad, et ennast täiendada. Pidid olema abielus. Siis pidid sooritama meistritöö ja olidki valmis.
avaldamisega.Goethe oli saksa mitmekülgne geenius,loodusteadlane ja kirjanik.TAlle meeldisid aforismid.Enamjaolt oma teostes kasutas ta hea ja kurja rolle.Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand
meeleolu.Suurvormid:3 klaverisonaati, 2 kontserti. Ferenz Liszt(1811-1886)Ungari helilooja . Põhipilliks klaver. Mängis klaverit ja oli palju pianist. Ta oli ooperi teatri ja sümf. Orkestri dirigent. Muuskaliseks eeskujuks Paganini. Looming Saksamaa perioodil loodud peamine looming. Palju on kirjutanud klaveri teoseid ja sümf. muusikat. Tema looming programmiline muusika. Oli selle austaja ja pooldaja. Teinud klaveripalade tsükleid(3)."Rännuaastad", ,,Armuunel". Loonud 2 sümf. , mis on programmilised. I sümf. "Faust" I osa kirjeldab peategelast, II -Margareta, III- Mefisto. II sümf. ,,Dante jumalik komöödia" järgi ,,Dante"- I osa põrgu, II puhastustuli. Uus zanr- sümfooniline poeem. Kokku kirjutanud 13 poeemi. Kirjanduslik suzee. Armastatum sümf. ,,prelüüdid". ,,Ungari". Kirjutanud 19 Ungari rapsioodiat.Aitas kaasa Ungari kultuuri arengule.
Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus on 400 klaveritranskripti. Need on tõlgendused/üleskirjutused teiste heliloojate teostest klaverile. Vokaalmuusika teosed (beethoveni kantaat), mõned oratooriumid, missad ja vokaalsünfoolilised on teisejärgulised. 20 ungarimeelsust toonitavat ungari rapsoodiat (eri teemadele rajatud virtuoosne instrumentaalteos) Tal oli igaks aaastapäevaks eri lips.
Loomingu põhiosa? Teoste temaatika?Nimeta üks teos? Chopin on Poola helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Ta mõtles välja pedaliseerimise-pedaaliga akordide sidumine.Oli suurelt mõjutatud klassitsismist.Teostel peab olema vorm.Tekst ja muusika romantismist.Looming koosneb klaveriteostest.Klassistsism ja romantism põimitud.Klaveripala pidi väljendama tundeid.Chopin-Nocturne. 9. Ference Liszt-Mis maa helilooja?’’Rännuaastad’’?Etüüdid laval?’’Transtsendentsed etüüdid’’?Nimeta üks teos? Liszt oli Ungari helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Kogumik ’’Rännuaastad’’.Kirjutas kontsertetüüde-keeruline.Tehniliselt väga raske,vähesed oskasid mängida.Tsüklinimi:Transtsendentsed etüüdid’’. 10. Romantiline ooper – Mille vastu oli huvi ja kust võeti ainestik? Ooperipealinn?Miks Pariis?
Johann Wolfgang von Goethe Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimari...
Gotthold Ephraim Lessing (1729-1781) rajas saksa uueaegse draama "Naatan Tark", "Emilia Gallotti" Friedrich Schiller (1759-1805) ajalooline tragöödia "Don Carlos". Ballaadid. Triloogia "Wallenstein", "Maria Stuart", "Orleansi neitsi". Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) 20 köidet proosat, 12 köidet draamateoseid, arvukat kirju, esseesid ja artikleid, umbes 1600 luuletust. Kiriromaan "Noore Wertheri kannatused", romaan "Wilhelm Meisteri õpiaastad", "Wilhelm Meisteri rännuaastad". Luule, ballaadid. Tragöödia "Faust" (elutöö).
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsio...
Asutas uuemuusika eest võitlemise ühinguid. Propageeris noori heliloojaid: R.Wagner, Ed. Grieg. Andis pianistidele meistrikursusi. Võttis osa Ungari muusikaakadeemia asutamisest ja oli aupresident. · Looming: oli tugevalt mõjutatud Ungari, eriti aga mustlasmuusikast. Oli sümfoonilise poeemi, kui uue zanri looja. 13 sümfoonilist poeemi, hulgaliselt transkriptsioone klaverile. Plaveripalade tsükkel : ''Rännuaastad'' ,,Fausti sümfoonia" ,,Dante ümfoonia" Franz Schubert · Elas aastail 1797 1828. Noore poisina pääses Viini õukonnakoori, kus õpetajaks oli A. Salieri. Isa soovis, et poeg õpiks kooliõpetajaks, mis tagaks pideva sissetuleku. Tekkis tüli isaga ja ta lahkus kodust. Ema surmajärgselt tuli 1822 aastal veel korraks koju, kuid leppimist isaga ei toimunud ning ta lahkus jäädavalt. · Majanduses oli ebapraktiline. Müüs oma teoseid tühise summa eest. Pidev
Sündis saksakeelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Isa tegeles harrastusmuusikuna. Koolis lisaainena prantsuse keelt. Alustas 9a pianistina. Õppis algul Viinis hiljem Pariisis. 1861 kolis Rooma, sinna ka jäi. Looming lõi uue klaverimängu stiili. Armastab esineda valitud publiku ees. Püüdis klaveril edasi andda selliseid varjundeid, mis meenutasid orkestri pille. Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit. ,,Rännuaastad", ligi 40a kirjutas, 19 Ungari rapsoodiat, 2klaverikontserti, 2sümfooniat,(rapsoodia- vaba, rändav). Klaveripalad ilusa meloodia ja massiivsed. Parem käsi meloodiline, vasak kiire. Äärmuslikud kõlavõimalused võtab kasutusele, kasutades äärmuslikke heliregistreid. On ka kirjutanud vaimulikke teoseid: kandaate, missasid, oratooriumeid, 1reekviem. Fryderyk Chopin (1810-1849) Elu sündis Varssavi lähistel Zelazovia Wolas. Isa päritolult prantslane, mõisas koduõpetaja, ema poolatar
*mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) 4.Liszti looming (arvud, näited). Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: "Prelüüdid" (helilooja lemmik!) , "Ungari", "Prometheus", "Orpheos","Tasso" *2 sümfooniat "Faust" ja "Dante". *oratoorium "Kristus" Klaverilooming: *klaveripalade kogumik "Rännuaastad". * "Ungari rapsoodiad" (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi 5.Nimeta Verdi oopereid (vähemalt 8)! "Traviata" "Rigoletto" "Trubaduur" "Othello" "Kuningas üheks tunniks" "Maskiball" "Don Carlos" "Röövlid" 1.Nimeta Wagneri oopereid (vähemalt 4)! "Lendav hollandlane" 1843 "Tristan ja Isolde" 1865
ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Liszt uuendas sonaati ja kontserti, muutes need üheosaliseks, kontserdis võrdsustas sooloklaveri ja orkestri. Programmilise muusika impulss on muusikaväline - inspiratsiooni allikaks on loodus, kirjandusteos, maal, ajaloosündmus jne. 7. Liszti looming u. 700 teost. 1. klaverilooming: 2 klaverikontserti 19 ungari rapsoodiat klaveripalade kogumik "Rännuaastad" variatsioonid 2. sümfooniline looming: 2 sümfooniat 13 sümfoonilist poeemi (tuntumad "Tasso", "Prelüüdid", "Prometheus", "Orpheus", "Ungari") 2 oratooriumit. 8. Chopini loomingu üldiseloomustus poola helilooja ja pianist. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat
Liszt õhutas klaverimänguoskust täiuslikkuseni arendama geniaalse viiuldaja Paganini kunst, mida ta sügavalt imetles. Liszt soovis saada "klaveri Paganiniks". Armastas suurt publikut ja suurt lava. Programm- muusika viljeleja Listi loomingus asetus pearõhk sümfoonilisele ja klaverimuusikale. Ka heliloojana võitles ta kirglikult uue eest. Lisztist sai programmilise muusika veendunud pooldaja ja arendaja. Tema kolme klaveripalade tsüklit "Rännuaastad" võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks. Nad kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaalia- reisidelt. Siin on meenutusi loodusest ("Äike", "Allikal", Wallenstadti järve ääres" jne.), kuulsatest kunsti- ja kirjandusteostst (Raffaeli maalist "Kihlus", Michelangelo skulptuurist "Mõtleja", Dante ja Petrarca teostest), itaalia rahva elust. Programmpealkirjad on ka peaaegu kõikidel Liszti sümfoonilistel teostel. "Fausti- sümfoonia"
vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Ta suri 1927. aastal ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid:
• tõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil • ‘’24 prelüüdi’’ ‘’Vihmapiiskade prelüüd’’ - vabasvormis heliteos 3) Ferenc Liszt (1811-1886) Pärit Ungarist. • 19. saj suurim klaverivirtuoos — pianist, dirigent ja sümfoonilise muusika uuendaja • interpretatsioonsuund - klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus • mahukaim klaveripala ‘’Rännuaastad’’ • transtsendentne ehk piiri ületavad etüüdid • ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule
Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi rasket tööd, täiskasvanuna polnud vaja tänu sellele üldse harjutada ega ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed: ,,Rännuaastad,,(2 vihikut klaveriteoseid) 12 sümfoonilist poeemi (programmiline muusika) 2 sümfooniat ,,Dante,, ,,Faust,, Taotles klaverite orkestriaalset kola. Virtuooslikud elemendid. Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,,
võõrituse effekt. A.Tsehhov: arst; elas kaua Jaltas; novellist ja näitekirjanik; (näided ,,kajakas") F.Dostojevski: insener; vaene ametnik, mängusõltuvus; pühendus aint krijandusele; inimene loomupoolest hea aga ühiskond muudab teda; kristlane; (Kur&Kar, idi,) J.W von Geothe: loodusteadlane ja kirjanik; 1) tormi ja tungi periood (prometheus- draama, metshaldjas- ballaad) 2) itaalia p (luuletsükkel rooma eleegiad, trag egmont) 3)hilisem p (faust, wilhem meistri õppeaastad, rännuaastad). H.Hesse: isa misjonär ja baltisakslane; raamatukaupmees; arhivaar; nobeli preemia (peeter camenzind; stepihunt; demian.ühe nooruse lugu). E.Hemingway: ajakirjanik; I ms raskelt haavata; rändas palju; loomingut iseloomustab ajakirjanikku stiil ja jäämäe printsiip; (ja päike tõuseb; eedeni aed; kellel on ja kellel pole). Albert Camus: ajakirjanik; õnnetu lapsepõlv, aafriklane; nobeli kirjandusauhind; (võõras, katk, )
Tegutses 1848-1861 ja 1869-1886 Weimaris. Ta töötas seal dirigendina ja klaverõpetajana, andes ka meistrikursusi. Propageeris noorte vähetuntud heliloojate loominguid. Ta eestvõtel rajati Weimaris uue muusika eest võitlemise ühing. Oli osaline ka Ungari muusikaakadeemia asutamisel ning valiti aupresidendiks. Looming-äratuntav on tema loomingus tugev Ungari rahvamuusika ja mustlasmuusika mõju. Tema teostesse kuulub 13 sümfooonilist poeemi, 12 ungari rapsoodiat. "Rännuaastad", "Farsti sümfoonia". Tema looming omapärane tahk on transkripritsioonid-teiste heliloojate orkestriseoste seadmine klaverile. Fryderyk Chopin (1810-1849)-Sündis Poolas Zelazova Wola mõisas. Muusikalise anded avaldusid väga varakult, esimeseks õpetajaks oli õde Ludwika. Esimese avaliku kontserdi andis pianistina 8-aastaselt. 1829. aastal lõpetas Varsavi kõrgema muusikakooli ning alustas kontsert turneesid Euroopas. 1831 jäi elama Pariisi. Pariisis muutus ta üli populaarseks
Pjotr Tsaikovski Kirjutas oma elu VI sümfooniasse, [,,Jevgeni Onegin" (ooper, sümfoonia), ,,Pähklipureja" (ballett), ,,Jolanthe" (ooper), ,,Uinuv kaunitar" (ooper), ,,Padaemad" (ooper)] Franz Schubert [,,Ilus möldrineiu" (soololaul), ,,Talvine teekond" (soololaul), ,,Lõpetamata sümfoonia" (sümfoonia)]. Robert Schumann [,,Karneval" (klaveriteos), ,,Kevadsümfoonia" (sümfoonia), ,,Reini sümfoonia" (sümfoonia)]. Ferenz Liszt [,,Rännuaastad" (klaveripala), ,,Fausti-sümfoonia" (sümfoonia), ,,Dante-sümfoonia" (sümfoonia), Ungari (sümfooniline poeem), ,,Prelüüdid" (sümfooniline poeem)]. Johannes Brahms [,,Hällilaul" (rahvalaul)]. Hector Berlioz [,,Fantastiline sümfoonia" (sümfoonia; dies irae)]. Fryderyk Chopin [,,Revolutsiooniline etüüd" (klaveriteos), ,,Vihmapiiskade prelüüd" (prelüüd), ,,Soov" (soololaul)]
Imelik on see et abiellusid 20 aastat hiljem kuigi nad elasid koos ja neil olid lapsed. See oli sellepärast et naine oli harimata ja vaesest perekonnast. Christiane inspireeris teda ja luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägivadki sellest armastusest. Selle kohta on öeldud et see on maise armastuse kiidulaul. 1790 teine pool ilmub tal ,,Wilhelm Meisteri Õpiaastad". See oli arenguromaan. Peaaegu 20 aastat hiljem kirjutas ta teise osa milleks oli ,,Wilhel Meisteri Rännuaastad". Tema hilisluulelooming avaldub siis idamaadest. Tema suhtumine idamaadesse ei ole ka selline müstiline ja lihtsalt põnev vaid seal on öeldud et see on ka justkui sellise kõiksuse,üldinimlikkuse panteism. Leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel. Toob välja universaalsust, mis on iseloomulik inimesele. Selle luulekogu inspiraatoriks on ka naisterahvas Marianne. On teada et osad luuletused on kas neil kahe peale ja osad puhtal marianne poolt kirja pandud. Arutleb ja mõtiskleb inimese
eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkis üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid, nende hulgas kogumikud (,,Transtsendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad"), kaks klaverikontserti, umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim Berliozi ,,Fantastilisest sümfooniast") jm. Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosaline sümfoonilise poeemi, kus ta sai suurepäraselt rakendada oma programmilise muusika ideid (hiljem viljeles seda zanri edukalt Richard Strauss). Liszt on kirjutanud selles zanris 13 teost (,,Tasso", ,,Prometheus", ,,Hamlet")
54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed kas palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaveid. Kõik see nõudis suurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Teosed kogumik ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja regilioossed harmooniad", 2 klaverikontserti, u 400 klaveritranskriptsiooni. Sümfoonilised teosed Lõi uue zanri, üheosalise sümf. Poeemi(jutustav või kirjeldav teos)-kirj neid kokku 13. Tuntumad on ,,Tasso", ,,Prometheus" ja ,,Hamlet" ja 2 sümf kirj. Vaimulikud teosed Kantaadid, missad, oratooriumid ja reekviem. Johannes Brahms(1833-1897) Sündis Hamburgis,pärit selat. Elatise teenimiseks esines isaga kõrtsides ja bardellides.Tutvus
Suurema osa tähelepanust teenisid romantismiajastul solistid-virtuoosid, nende seas pianistid, viiuldajad, dirigendid jt interpreedid. Heliloojad, kes enam oma teoseid ise ette ei kandnud, jäid tasapisi tahaplaanile. Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele. Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“. Berlioz ja Brahms kirjutasid sümfooniaid Nt: „Fantastiline“ ja „Traagiline avamäng“ 19.Millega tegelesid heliloojad peale muusika kirjutamise? Mendelssohn avas 1842. aastal Leipzigis konservatooriumi. Schumann terava sulega kriitik, kes andis välja oma muusikaajakirja. Liszt oli kriitik Wagner viis ellu unistuse oma ooperiteatrist (Bayreuthi ooperimaja) ja selgitas abivalmilt
rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile tõuseb muusikaline idee ning filosoofilised tagamaad ("Franziskus- legendid? 1863, "Rännuaastad? III osa 1877, "Leinagondel? 1882 jt.). Selliste teoste harmoonias, koloriidis ja kõikuvas tonaalsuses leidub juba uue stiili - impressionismi eelaimdusi. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed Väikevormid muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat · 58 masurkat
naise vastu. Maise armastuse kiidulaul. ''Reinuvader rebane'' (rebaseromaani mugandus), 90ndate lõpus valmis I osa romaanist ''Wilhelm Meisteri õpiaastad''. · Kujunemisromaan/arenguromaan. Kelmiromaanist väljakasvanud. Kultuuriliste huvidega noormees leiab end ning avastab maailma. Pole nii negatiivne ühiskonna suhtes kui kelmiromaan. Mõtisklused, arutlused, filodoofia. 20 aastat hiljem kirjutab teise osa ''Wilhelm Meisteri rännuaastad'' · Küpsem, rändab koos oma pojaga ringi. Hiline luulelooming on mõjutatud Idamaadest, eeskujuks Byron. Suhtumine Idamaadesse ei ole müstiline ja lihtsalt põnev, seal on kirjeldatud kõiksuse, üldinimlikkuse panteismi (jumal on kõikjal). Leiab sarnaseid jooni Ida ja Lääne vahel, toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimestele. Ispireerijaks on naisterahvas Marianne. Osa luuletusi on neil vb kahasse kirjutatud ja siis mõned, mis on ainult naise poolt kirjutatud
J. W. GOETHE 1749-1832 · Sündis Frankfurdis Maini ääres juristi perekonnas. Sai haridust kodus. · Ülikoolis õppis õigusteadust ja tutvus seal Herderiga · Esimene lõpule viidud teos `' Götz von Berlichinger'' saab tuntuks, 16. Saj talurahva sõja ainetel kirjutatud. · Kuulsus tuleb tal romaaniga `' Noore Wetheri kannatused'' · Temast saab minister · Romaanid: `'Wilhelm Mesteri õpiaastad'', `'Wilhelm Mesiteri rännuaastad'' · Läks elama ja töötama Itaaliasse, kuna oli väsinud õukonnast · 1794, alas sõprus Schilleriga, kestis elu lõpuni nende koostööd nimetatakse Weimari klassitsismiks · Elutööks on `'Faust'', I osa ilmus 1808 ja II osa 1832 · 1600 luuletust ilmunud, 20 köidet proosat, 12 käidet draamateoseid, 15 00kirja ja palju muid asju · Goethe lüürika on väga sugestiivne(mõjuv), rõõmus ja elu jaotav · 2 põhiteemat: 1
Need romaanid on sageli autobiograafilised. Isiksuseromaan kasutab sageli jutustust 1.isikus. Siit tuleneb ka see, et ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" romaani kangelane meenutab Goethet ennast mitmest vaatepunktist. Romaanis väljendab Goethe irooniat ja kriitikat seisuslikule ebavõrdsusele Saksamaal, avab kultuuri- ja vaimuelu temaatikat. Sisse on põimitud ka romantiline õhkkond. Sellele raamatule kirjutas Goethe ka jätku ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829). Euroopa romantismi haripunktis XIX sajandi alguses oli Goethe hilisluule. Loomejõudu jätkus Goethel hilise vanaduseni. Siis jõudis ta ka filosoofilise küpsuse ajajärku ja viis lõpule ,,Fausti" ning täiendas oma loomingut süviti ka teistes zanrites. 1791. aastast juhatas Goethe Weinaris õukonnateatrit. Seal süvene sõprus ja koostöö Schilleriga, kelle surm 1805. aastal oli talle raskeks hoobiks. Õukonnateatris töötamise ajal valmis ka ,,Fausti" I osa, mis ilmus 1808
alumises pani kõlama madalad ja massiivsed passid, meloodia kandus üle keskmisesse nn tselloregistrisse ning kõiki ülemisi registreid kasutas läbipaisvateks, kristalselt kõlavateks figuratsioonideks. Liszt oli omalajal Euroopas nii populaarne, et ajakirjanduses võeti kasutusele uus mõiste ,,lisztomaania". Liszt andis 1842. aasta aprillis Tartu Ülikoolis kaks ülimenukat kontserti. Liszti klaveripalad on ilmunud kogumikena nt ,,Rännuaastad". Samuti avaldas oma klaverietüüde kogumikena nt ,,Transtsendentsed etüüdid" (piiri ületav), etüüd nr 12 ,,Tuisk" (,,Chasse-Neige").
esile neli võtet: 1) Oktavid ja akordid 2) Tremolod 3) Topeltnoodid 4) Heliredelid ja arpedzod Valik klaveriteoseid: Suured etüüdid Paganini teemale (6 etüüdi, ,,Kapriiside" järgi) ,,12 transtsendentset etüüdi", lõplik variant 1852. Kasvas välja ,,Nooruspõlve etüüdidest"; transtsendentne ehk üleloomulik, teispoolne; kogemuse piire ületav. Ulatuslik klaveripalade kogumik ,,Rännuaastad" (Annes de Pelerinage) 19 ungari rapsoodiat Sonaat h-moll 2 klaverikontserti ja ,,Surmatants" jpm
Tema loomingus on ka klaveriteosed; ta rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus. Pianistina reisis palju, kontserditurneed ulatusid pea kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse. Tema talendi austajate ja austajannade hulk kasvas Euroopas suureks, tollases ajakirjanduses võeti käibele uus mõiste ,,lisztomaania''. 1842.aastal aprillis andis Tartu Ülikooli aulas kaks ülimenukat kontserti. Klaveripala ,,Rännuaastad'' mahukaim, välja antud 3 köites; ,,Äike'' , ,,Wallenstadti järve ääres'' . Novaatorlus avaldas klaverimuusikas ehk kõige selgemalt tema kontsertetüüdides. Tema etüüdid on mängutehniliselt keerulised. Esimene helilooja, kes hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju, oma etüüdid avaldas mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6
lõpetab enesetapuga. Lugu inimesest, kes ei suuda oma õnne eest võidelda. Goethe saab kutse Weimarilt õukonda. Võtab ette pikad Euroopa reisid. Muljed jõuavad teostesse. ,,Egmont" madalmaade vabadusvõitlusest. ,,Iphegeneia Taurises" Trooja sõja müütide ainel värsstragöödia. ,,Torquati Tasso" renessansiajastukuulsast poeedist. Järgmiste teostega pöördub tagasi oma probleemide juurde. ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad", ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" kunstniku kujunemise lugu. ,,Kõik, mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist." ,,Igasugused kahtlused saab kõrvaldada üksnes tegutsemisega." ,,Üksnes tegu tõestab armastuse jõudu" Paralleelselt draamadega ilmub elu lõpus luulet keeleliselt heal tasemel. Ballaadid tuntud. ,,Metshaldjas" . Goethe ise väidab, et tema luuletused on tekkinu konkreetsete elusündmuste põhjal. Värssi on peetud ka väga musikaalseks
Werther lõpetab elu enesetapuga. Lugu inimesest, kes ei suuda oma õnne eest võidelda. Saab kutse Weimari õukonda, mille ta vastu võtab. Tegeleb riigiasjade+ kirjaniku tööga. Euroopa reiside muljed on loomingus. ,,Egmont" madalmaade vabadusvõitlusest. Suundub antiikaega ,,Iphigeneia Taurises" (trooja sõja müütide ainetel). Renessanssiajastu kuulsast poeedist ,,torqeato Tasso" Järgmiste teostega pöördub tagasi kaasaegsasse perioodi ,,WilhelmMeistri õpiaastad", ,,Wilhelm Meister rännuaastad" kunstiku elu kujunemine. ,,Kõik mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist" ,,Igasuguseid kahtlused saan kõrvaldada üksnes tegutsemisega" ,,üksned tegu tõestab armastuse jõudu". Draamade ja tragöödiaga ilmuv luulet, keeleliselt väga heal tasemel. Ballaad ,,Metshaldjas", luuletused on tekkinud konkreetselt elunäidete põhjal. Goethe värsse peetakse musikaalseks. Tema on tekste viisistanud.
kurnatud Saksamaal · ,,Algfaust" · ,,Noore Wertheri kannatused" õnnetu armulugu, mis lõpeb noore juristi (Wertheri) vabasurma minekuga · Näidendid ,,Iphigeneia Taurises", ,,Egmont", ,,Torquto Tasso" · Luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" - avameelne ülistuslaul maisele armastusele · ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja selle järg ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" - noore inimese kasvamine isiksuseks · Satiiriline loomaeepos ,,Reinuvader Rebane" · Lüüriline ,,Mailaul" seob armastuse kevade ja noorusrõõmuga · ,,Faust" I osas sõlmib Meristofeles Issandaga kokkuleppe, et suudab kukutada Fausti hinge. II osas vana Faust armub Helenasse, kes on vaim. Osa lõpus pääseb Faust taevasse. 16. Schiller- saksa valgustuskirjanik
poeemi looja, kokku kirjutas 13 sümfoonilist poeemi, tihti seotud kirjanduslike süzeedega.Oli sonaaditsükli uuendaja (h-moll klaverisonaat). Liszti klaveristiil on tehniliselt nõudlik ("Transtsendentsed etüüdid"). Tema tehnilistel ja harmoonia-alastel uuendustel on mõju 19.saj lõpu heliloojatele.Ta soovis klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Looming: klaverimuusika on teemade poolest ulatuslik, "Transtsendentsed etüüdid", kolmeköiteline tsükkel "Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, "Poeetilised ja religioossed harmooniad", arvukalt transkriptsioone. Orkestrimuusika 13 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"(mõlemad vokaaliga", kaks klaverikontserti. Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid "Kristus", "Legend pühast Elisabethist" ning passioon "Ristitee". 4. Johannes Brahms 1833-1897 Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi
hella sisetunde ning loomupärase kunstihuviga, teda kütkestab kõik kaunis ja looduslähedane. *1787- ,,Egmont" Madalmaade vabadusvõitlusest Hispaania ülevõimu vastu. 1789- ,,Iphigeneia Taurises"- Trooja sõja mustendeist, Aischylose ,,Oresteiast" ja Euripidese teosest ,,Iphigeneia Aulises" pärineva süzee töötlus; 1789- ,,Torquato Tasso"-suure renessansipoeedi elust. *1796-,,Wilhelm Meisteri õpiaastad"; 1829- ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" see kujutab kunstnikuisiksuse kujunemisteed, mille elutarga juhtmõtte sõnastab G ise: ,,Kõik, mis meiga juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist." *Draama ja proosa kõrvale viljeles ta ka luulet. Tunde- ja loodusluule motiividel: ,,Ränduri öölaul" ,,Mignon" ,,Nõmmeroosike" *Ballaadid: ,,Haldjate kuningas"(,,Metshaldjas") *G: ,,Kõik mu luuletused on sündinud mingi juhtumuse alusel, nad on ajendatud tegelikkusest..
1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõpingute kavatsusest peagi loobuda, kuna Düsseldorfi kunstiakadeemiale esitamiseks tehtud joonistused läksid kaduma. Pärast seda tekkis tal kavatsus astuda Paldiski merekooli ja hakata meremeheks, ent ka see mõte ei teostunud. 1879.a
,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g. Küroplast lõpetas klaverikarjääri 4. Ferenc Liszt a. Programmilise muusika pooldaja, palju dissonantse, hajutama tonaalsuse tunnetust, monotematismi põhimõte b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a
põhimäärus ehk skraa. Rangelt jälgiti, et tsunfti koondunud käsitööliste kõrval ei tegutseks neid, kes sinna ei kuulunud. Keskaegsetel tsunftidel oli käsitööliste elus täita mitu ülesannet. Tee õpipoisist meistrini oli pikk ja keeruline. Kandidaat pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpiaeg kestis kuni kümme aastat, algust tehti väga noorelt. Nooruk pidi alustama lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri käsualune. Kui õpipoisi aeg sai otsa algasid rännuaastad. Oskuste omandamiseks käidi õppimas mitme meistri juures. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada sedööver. Tsunftikord, mis oma tekkeajal aitas käsitööoskustel täiustuda, hakkas pikkamööda oma rangete reeglitega selle arengut takistama (Kõiv, Raudkivi 1996: 81-82). Keskaegsete Eesti linnade elu-olu Jüriöö ülestõus ning sellele järgnenud repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14
Tema jaoks väga rikastav reis. Pöördub hiljem Weimarisse tagasi ja tegeleb seal 30a õukonnateatriga. Itaalias kirjutab teose ,,Iphigeneia Taurises", inspireeritud antiikaegsest ,,Iliasest". Goethe tutvub ühe noore neiu Christiane Vulpius, kellest sai tema laste ema. Naine oli vaest päritolu, kuid Goethe ei häbenenud seda. Siis algab tema luuleperiood: ,,Rooma eleegiad". ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" on tema romaani esimene osa (1790. II pool). Teine osa ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" ilmub 20a hiljem. Ta leiab sarnasusi ida ja lääne vahel. Toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimesele, mitte ainult kas ida- või läänekultuurile. Selle luulekogu inspireerijaks on Marianne. Mõtiskleb luules inimeste, elu mõtte üle, nagu ,,Faustis". Esimese ,,Fausti" versiooni kirjutab 1770. aastatel. Lõplik versioon ,,Faustist" ilmub 1801. aastal. Teine ,,Fausti" osa on erudeeritum ja antiikaegsete teadmiste näitamine. Võrdle Wagnerit ja Fausti.
annaabi.ee 
