näeb. Ja loomulikult on inimesi, kes arvavad, et see on pelgalt maksumaksja raha kulutamine. Teised inimesed kiidavad jällegi heaks riigiarhitekti ideed ning tajuvad ,,valitsusearhitekti" kui neutraalset kohtunikku arhitektuurimaastikul, kes omab visiooni ja tegutseb parema arhitektuuri ja linnaplaneerimise nimel. Kaitstes nii avalikku ruumi, üksikisikute kui ka kogu rahva huve. Riigil peaks olema terviklik konseptsioon ruumilisele arengule. Mina arvan, et kui riigiarhitekt kui instituitsioon eksisteeriks, siis peaks selle eesmärk, tegevus ja positsioon reguleeritud olema. Mulle meeldib väga see paralleel, mida tõmmatakse riigiarhitekti ja näiteks õiguskantsleri vahele ehk lisaks seadusandlikule menetleja rollile peaks riigiarhitekt võtma ka kavandaja, autoriteedi ja nõuandja positsiooni ühiskonnas. Riigiarhitekti tulek ei tähenda, et arhitektuur muutub nüüd üle terve Eesti ühetaoliseks
(kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid: a) väga efektiivsed nad kiirendavad reaktsioone tuhandeid ja rohkem kordi, ja b) väga spetsiifilised tarvitseb substraadi molekulis muuta ainult ühe rühma asendit ja ensüüm ei tunnista muudetud molekuli enam substraadina Siiani eksisteerib ensüümide kõrge efektiivsuse ja spetsiifilisuse saladus pole teada efektiivsuse ja spetsiifilisuse füüsikalis-keemilisi mehhanisme
(kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid: a) väga efektiivsed nad kiirendavad reaktsioone tuhandeid ja rohkem kordi, ja b) väga spetsiifilised tarvitseb substraadi molekulis muuta ainult ühe rühma asendit ja ensüüm ei tunnista muudetud molekuli enam substraadina Siiani eksisteerib ensüümide kõrge efektiivsuse ja spetsiifilisuse saladus pole teada efektiivsuse ja spetsiifilisuse füüsikalis-keemilisi mehhanisme
Seda tõestaski ta sellise katsega, et lasi suurel hulgal inimestel, kellel absoluutset kuulmist ei ole, lindi järgi laulda. Episoodilisel ja semantilisel mälusüsteemil vahet tehes, saab kindlaks teha, kuhu on ajus talletatud muud laadi muusikaline teave. Semantiline mälu aitab meil tuvastada tuttavat laulu või meloodiat ehk siis näiteks kui laul katkeb, siis see oskus edasi ümiseda. Episoodiline mälu on aga siis, kui ajul on võime tunda mingi laul ära tänu ruumilisele kontekstile ehk siis kus, kuna, kuidas. Veel nüüd ühes hiljutises töös on uuritud mälestusi ja emotsioone, mis ärkavad, kui kuulda vanu laule oma minevikust. Seda katsetati nii, et mängiti suurele hulgale inimestele ette lühikesi katkendeid vanadest populaarsetest lauludest. Autorid leidsid, et keskmiselt 30% lauludest äratas autobiograafilisi mälestusi. Lisaks sellele oli inimestel tärganud ka positiivsed või negatiivsed tunded, mis seostusid selle lauluga. Täheldati
Maali kõik üksikasjad on maalitud põhjalikkusega välja, kuigi tagaplaan on heledamates toonides kui esiplaan. (http://kunstiajalugumariliis.weebly.com/renessanss-itaalias-madalmaades-ja- saksamaal.html ) Seinapinnale maalitud ruum on väga ehtne, kuna pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Inimesed on paigutatud ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Masaccio ja Rubensi kõige ühisem joon on anatoomiliselt õigesti inimeste kujutamine, edasi andmine keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Esiplaanil asuv sarkofaag , kirjaga ,,Ma olin see, mis sina oled praegu, sina saad selleks, mis mina olen praegu" (http://slidegur.com/doc/246939/renessanss-maalikunst ), lisab ruumilisuse tunnet veelgi.
· ajaloolised reljeefid tõelised sündmused ja võidetud lahingud, ,,Traianuse sammas". Esiplaanil oli väejuht ilmeka poosiga. · monumendid alguses püstitati väejuhtidele, pärast ka keisritele · surimaskid, et kujutada hästi loomutruult tähtsaid esivanemaid Maalikunst: · enamus maalidest leitud Pompejist · täiesti looduslähedane laad · maaliti suurepäraselt keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone · suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud · maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud · värvikad ja elurõõmsad stseenid · maaliti tihti uksi ja sellest avanev vaade aeda v mujale Varakristlik kunst · välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev · maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega · kehvad maalingud, kristlased ise maalisid(paletavad inimesed,)
päikesetõusude kohta ning sobitasid need liikumisega ja kuu faasidega. Nad uskusid, et taevakehade liikumised mõjutasid elu Maal. Tänapäeval Andide Inkade järeltulijate elu on endiselt kujundanud taevas. Sümboliseerivad tähtkujud on vastutavad Maa peal elavate inimeste heaolu eest. Samuti usuvad Andide elanikud, et Vilcanota jõgi on linnutee maine vorm. Sellisena tekitab see pidevalt vett Maa ja taeva vahel. Inka kosmoloogia paigutati kolmele ruumilisele tasandile. Need olid: Uku Pacha ("alumine maailm") paikneb maapinnal, Kay Pacha oli maailm, kus me elame, Hanan Pacha ("kõrgem maailm") oli meie kohal olev maailm, kus elas päike ja kuu. 5 Maiad ja nende mütoloogia Maia tsivilisatsioon tekkis umbes 2000 eKr ja jõudis tippu umbes 900 pKr. Maiad olid ameerika
Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus- süsteemi). 3. Kirjelda taju võrgustikumudelit, sh alt-üles ja ülevalt-alla töötlust kujutiste
detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on kahemõttelised kujundid. Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne) karu? Mis on nende peamised erinevused? Ventraalne haru (spetsialiseerunud objekti tundmisele- MIS?) · Objektikeskne · aeglase kiirusega · pikaajalisem · kõrge teadvustatusega, kontrasti, asukoha, värvide tundmine · 3-6 kiht Dorsaalne haru (spetsialiseerunud ruumilisele tajule-KUS?) · egotsentriline · kiire · lühiajaline · madala teadvustatusega · 1-2 kiht, liikumine · seotud ajalise sagedusega (kiirusega). Taju äratundmiseks (ventraalne taju) 2D visand ehk taju organisatsioon Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Esmase representatsiooni heleduse ja värvuse gradiantidest objekti represenatsiooni kontuuride tuletamine. Mida tähendab taju segregatsioon?
Suurel määral hõlbustub nende leidmine, kasutades järgmisi nurktegurite ja vastastikuste pindade põhiomadusi. 1. Suletavus: suletud süsteem, mis koosneb n pinnast 2. Vastastikkus 3. Liidetavus: kui pind k moodustub kahest osast Fk=Fk1+Fk2, siis 4. Varjutatavus: kui kahe keha vahele jääb läbipaistmatu keha, siis nende pindade vaheline nurktegur . ik=0. 5. Asendatavus: kui pind Fk asendada mingi teise pinnaga Fm, mis toetub äärtega samale ruumilisele kõverale kui pind Fk, siis . ik=. im. Omadusi 3 ... 5 võib kasutada kiirgava süsteemi lihtsustamiseks, et kergendada nurktegurite määramist. Omadused 1 ja 2 sobivad aga võrranditesse, mille abil võib arvutada nurktegureid. Kui suletud süsteem koosneb n pinnast (tsoonist), siis tema indeksitel võivad olla kõik väärtused 1-st kuni n- ni ja seega on süsteemi iseloomustavate nurktegurite (vastastikuste pindade) üldarv n 2 . Suletavuse
1-kolvi paigaldussuund, 2- kolvi valmistamise aeg, 3- tehase märk, 4- kolvi mõõt mm Diiselmootorid jaotatakse küttesegu moodustamise kambri järgi kahte põhigruppi: a) jaotamata põlemiskambriga mootorid, millised omakorda jagunevad kahte alagruppi: · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist. · MAN protsess , A- kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule õhu pööris. B- kütus pihustatakse ühe avaga pihustist sfäärilise põlemiskambri seinale, kus moodustub õhuke kütusekile see tagab kütuse hea aurustumise. C - aurustunud kütus haaratakse kuuma õhu pöörise poolt kaasa, mis omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise.
vahtrat jt.) 12 . Selles pargiosas on sõjapäevil ja hiljem puid maha raiutud (ala on osaliselt hoonestatud), paremini on säilinud ida- ja läänepoolsed (välimised) puuderead. Alleeosa ja kalmistu on tänapäeval pidevalt niidetud nagu ka peahoone esine ala. Kuna pargi alleeossa on erinevatel aegadel tehtud hulgaliselt vaheleistutusi, siis nüüdseks on endised vaatesuunad sulgunud. Käesoleva heakorrastusprojektiga on ära määratud vaatesihtide avamise ja raiete tegemise vajadus. Pargi ruumilisele struktuurile on iseloomulikuks järgnev: pargi keskel trooniv algselt barokne, hiljem klassitsistlikuks ümberehitatud peahoone avatud ala mõisa esindusõue lähemas ümbruses algselt avatud ja suletud ruumi olemasolu tänases pargis avatud vaade alleelt peahoonele ja vastupidi avatud vaade tiikidetaguste puudegruppide juurest mõisa peahoonele ja vastupidi; pargiala piirav allee ja sellest avanev vaade maastikus olevatele
pidevalt ventileeritavad. Alles 15. saj. võlviti kirik 2-lööviliseks, täiendati 4-nurkse koori ja käärkambriga ning ümara läänetorniga. Jõhvi kirik: Mõneti erandliku kaitsesüsteemiga. Ehitati 14. saj. keskpaiku. Ühelööviline võlvideta ning tornita kindluskirik. Kiriku ainsat ust lääneseinas kaitses rinnatistega võitlusplatvorm, mis oli ehitatud läänemüürile, kus kõrge viilusein oli taandatud ruumilisele laiale kandekaarele.16. saj kaeti kirik sisemistele tugipiilaritele toetuvate servjoonvõlvidega. Kiriku idapoolsesse otsa altaritravee alla ehitati sõjalise funktsiooniga võlvkelder ja läänefassaad täiendati kõrge valve-kaitse torniga. Kiriku ümber sügav vallikraav. Ta oli osa Narvast tuleva tee kaitseehitiste rühmast. Narva linnakirik: Jätkas 3-löövilise kodakiriku traditsiooni ja kajastas Tallinna meistrite poole ehitatuna nii ruumi üldpildis kui ka raiddetailides 15
Passiivse mikrolaineradiomeeter on mõõteriist, mis mõõdab kiirgust selles spektrivahemikus (0.3 6 cm) Sellise kiirguse footonite energia on vaid mõni meV, mistõttu nad ei tekita elektron-auk paare pooljuhtides. Neid saab detekteerida metallist antenniga, milles hakkavad vahelduvvälja mõjul liikuma vabad elektronid. Antenn on tavaliselt paraboolse kujuga, mis koondab pealelangevad paralleelsed kiired vastuvõtjasse. Põhimõttelise piirangu radiomeetri ruumilisele lahutusvõimele seab antenni suurus. Väikseim eristatav pildiosa lainete difraktsiooni tõttu on võrdeline lainepikkuse ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub temperatuurist. Kui kiirguse allikas ja vastuvõtja on samal temperatuuril, siis antenni omamüra on signaalist tugevam ja detekteerimine peaaegu võimatu. Signaali-müra suhet saab parandada ajalise keskmistamisega. Passiivse mikrolaineradiomeetria põhiline rakendus on
Eetri molekulid ei moodusta omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemed amiini molekulide vahel (vt eelmine ülesanne) ei ole väga tugevad (miks?), küll on aga vesiniksidemed tugevad alkoholis. 12 6. KÜLLASTUMATA ÜHENDID (LK 104105) 1. -sideme kohta lugege lk 15 ning -sidemest lk 9293. Pöörake tähelepanu nende sidemete geomeetriale, s.t nende ruumilisele ehitusele. Teoreetilises plaanis on ehk tähtsam, et neis sidemetes osalevad erineva energiaga elektronid. Kuna -sideme elektronid on kõrgema energiaga, ei ole see side nii püsiv kui -side. 2. Küllastumatus on väga vana nimetus, mis tähistab alkaanide ja alküünide võimet liita vesinikku, halogeeni jt aineid sel viisil, et kaksik- või kolmiksideme asemele jääb süsinike vahele tavaline (ja tugevam) -side. 3. Mittepolaarne kovalentne side. 5.
stiimuli äratundmine e äratundmine sünkroonselt, registreeritakse klassifitseerimine sõnumid eri objektide juurde kuuluvatena. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? ● ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). ● dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus-süsteemi). Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või
SDT – signal detection theory reaktsiooniaeg – periood stiimuli mõjuma hakkamisest reageeringuni KONTRAST: kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel kontrastiefekt – kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivne erinevus võimendub subjektiivses aistingus ning see efekt tuleb ilmekalt esile tänu nende ärritajate ajalisele ja või ruumilisele lähedusele simultaankontrast – samaaegsed stiimulid suktsessiivkontrast – efekt tekib ajas (šokolaad on pärast haput jooki magusam) kontrastiefekti kohastumuslik olulisus – erinevuste subjektiivne võimendamine aitab tajupildis selgemini ja märgatavamalt esile tuua just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused mingi ühe ärritajate tunnuse muutudes muutub tundlikkus ka mingi teise tunnuse osas 2
VL: Tehnoloogia (
lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Töömälu on tööruum, kus hoitakse ja töödeldakse infot, et seda kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Siin kasutatakse nii välismaailmast hetkel vastu võetud kui pikaajalises mälus salvestatud infot. Töömälus eristatakse alasüsteeme, millest üks tegeleb nägemis-ruumilise, teine kuulmis-sõnalise info hoidmise ja töötlemisega ning kolmas koordineerib tähelepanu. Algselt toetuvad lapsed rohkem nägemis-ruumilisele infole, sõnalise informatsiooni tähtsustamine saab valdavaks umbes viie aasta vanuses. Visuaalne töötlus taandub lapse arenedes ning ta hakkab järjest rohkem toetuma sõnalisele infole ehk kasutama sõnalise töömälu alasüsteemi. Tähelepanu koordineeriv keskus kontrollib info liikumist erinevate töömälu osade ning pikaajalise mälu vahel. Keskus jälgib, mida on tehtud, ning planeerib edasist tegevust. Tähelepanu koordineeriva keskuse arengus on oluline
aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis tekitab adekvaatse aistingu. Eristuslävi – minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevuse aistinguis. Kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel; võimenduvad informatiivsed tunnused. Kontrastiefekt – mitme sama modaalsusega ärritaja objektiivse erinevuse subjektiivne võimendamine tänu ajalisele või ruumilisele lähedusele (simultaankontrast, suktsessiivkontrast), nt pärast magusat tundub hapu jook hapum kui muidu. Assimilatsioon – erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Erutuslävede kõrgendamine ja otstarbeka info vastuvõtt Adaptatsioon - meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. – positiivne – tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel.
mida eemaldada ei saa – ruum. Solidaarsusega tegeleb geopoliitika – rivaalid, konkurendid Geopoliitikal kerge imperialistlik hõng juures, ühe või teise riigi välispoliitilised eesmärgid. Teoreetilised geopoliitikud jätsid need kõrvale. Geopoliitika jaguneb: 1) klassikaline e. traditsiooniline – tegeleb ruumiga väga vahetult 2 klassikalist geopoliitikut pakkusid välja kaks täiesti vastandlikku arusaama, panid aluse ruumilisele reaalsusele, võttes ära riikide ja indiviidide taotlused, ligi 100 aastat tagasi ~1900. aastatel: Mackinder: „südamaa“ = heartland = „sagarad“. See, kes valitseb südamaad, valitseb poolkaari ja kogu maad. ÕIS: slaid: Mackinder, sagaralad. Mackinderit innustas ajalugu (pivot area stepivööndist nt hunnid; turgid (tänapäeval türklased) – invasioon lääne poole; mongolid 13. sajandil – vallutused igale poole, tšingiziidid), viimasel 100 aastal
uusi termineid, mida tihtipeale kasutatakse samaaegselt olgugi, et nad on olemuslikult erinevad. See kehtib ka ’hargmaisuse’ ja ’mobiilsuse’ kohta. Hargmaisus ehk transnatsionaalsus oma kõige lihtsamas tähenduses viitab piiriüleste sidemete säilimisele eri riikidega. Rändevaldkonnas kasutatakse seda terminoloogiat seoses kultuurilis-poliitiliste aspektide ning lõimumisega. Samas mobiilsuse terminoloogia viitab rändekontekstis ruumilisele liikumisele laiemalt, keskendudes inimeste kui ressursi asukoha muutumisele. Teisisõnu, mõlemad terminid kirjeldavad tihtipeale samu laiemaid ühiskondlikke protsesse, kuid keskenduvad eri aspektidele. Tööturu kontekstis võib rahvusvahelise mobiilsuse all mõista töötajate riigipiiride ülest perioodilist geograafilist paindlikkust. Selle raames tuleb ette nii inimeste piiriülest liikumist
püstitamine. Samuti lähtutakse hindamisel sellest, et planeeringuprotsessi viiakse läbi planeerimisseadusest tulenevalt avalikkust kaasavalt, eri valdkondi arvestavalt ja erinevate valdkondade ning avalikkuse, riigi, omavalitsuse jt osapoolte huvisid kombineerivalt ning ühendada püüdvalt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert on vaid üks planeeringu järgsete arenguotsuste kaalutlemisesse kaasatud osapool. Ekspert viib hindamise läbi vastavalt konkreetsele hinnatavale ruumilisele planeeringule planeerimisseadusega määratud üleandeid arvestavalt või konkreetse arengukava täpsusastmele. Keskkonnamõju strateegilisele hindamisele võib järgneda ka projekti keskkonnamõju hindamine (KMH), mis on täpne hinnang konkreetsele projektlahendusele ja selle tehnilistele ning tehnoloogilistele aspektidele arvestades väga detailselt ka keskkonnaolusid projekteeritava objekti asukohas. Lisaks võimaldab seadus nõuda ka projekteeritud hoone või rajatise
Sajandi ideoloogilistes ja poliitilistes murrangutes, moodustades Eesti (sotsiaal)geograafia tuumikainese. Eesti geograafias eristada kolme tihedalt seotud ja üksteisega põimunud teemaderingi, mis kõik puudutavad sotsiaal- ja kultuurigeograafia valdkonda: Esiteks võib eristada tugeva rakendusliku kallakuga regionaaluuringuid, mis on seotud planeerimise ja majandamisega ning tuginevad otseselt sotsiaalsete nähtuste ruumilisele analüüsile. Teiseks suunaks on rahvastiku- ja migratsiooniuuringud, mis praegu keskenduvad linna ja äärelinna temaatikale ja on seega tihedalt seotud linnageograafiaga. Kolmandaks valdkonnaks on maastiku-uuringud, milles füüsilise ja inimkeskkonna vahelistes suhetes nähakse vastastikuse mõjutuse tulemust (dialektiline maastik) ja seatakse seega kahtluse alla nii keskkondlik, majanduslik kui ka kultuuriline determinism.
Signaali avastatakse seda paremini, mida suurem on selle erinevus mürast. Paljude psüühiliste protsesside aluseks on kontrast. Kontrast on lihtsamas mõttes intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel. Kontrastiefekt seisneb kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivsuse erinevuse subjektiivses võimendamises tänu nende ärritajate ajalisele ja/või ruumilisele lähedusele ehk siis tänu mingite tunnuste märgatavale erinevusele nendes. Kontrastinähtus pole juhuslik ja tema tulemusena võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi tunnuseks on kontrastitundlikkus. Kontrasti vastandnähtuseks on assimilatsioon ehk erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Taju & tähelepanu
Joonis 12.2 s-orbitaal Alates teisest energiatasemest (n = 2) (L-kihist) on võimalikud ka kolm p-orbitaali. · p-orbitaalid on hantlikujulised: p-orbitaalil asuvate elektronide leidumise tõenäosus tuuma kohal on null. Kolm p-orbitaali on üksteise suhtes ruumis risti. Neid tähistatakse vastavalt px, py, pz, mis vastavad ml eri väärtustele. Joonis 12.3 p-orbitaal Alates kolmandast kihist on võimalikud ka 5 d-orbitaali. Vastavalt d-orbitaalide ruumilisele orientatsioonile, tähistatakse neid indeksitega järgmiselt: dxy, dyz, dxz, dx2-y2, dz2. · d-orbitaalid on neljalehelise ristikheinalehe kujuga (dz2 erineb mõnevõrra). Joonis 12.4 d-orbitaal · f-orbitaalid saavad võimalikuks alates 4. kihist ning nende kuju on veelgi keerukam. s-, p- ja d-orbitaalide kujud: Mida suurem on tuumalaeng, seda tugevamini tõmbab tuum elektrone ning seda lähemal paikneb antud kvantarvude kombinatsiooniga orbitaal tuumale.
f) FBX – loob joonisest *.FBX-faili; g) Other Formats – loob joonisest mingi muu (lubatud) failikujus _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ Klõps real Publish avab mõningate täiendavate eriliste väljastusmooduste valikuvõimalused, Joonise avaldamismooduste valikud: 6) Send to 3D Print Service – suunab ruumilised kehad ja „veetihedad” võrgud ruumilisele (kolmemõõtmelisele) printerile, mis ehitab erilise kiirelkuivava plastmassi („tindi”) abil tõelise ruumilise keha; Mõiste watertight tähendab AutoCADi jaoks seda, et joon või pind on matemaatiliselt kinnine ÜLESANNE I Pinnatükk 89 b) Archive – pakib kokku jooniselehtede kogumiku arhiveerimiseks;
tegevusteks. 189. Maastikuplaneerimise sisu Ülesandeks on regiooni looduslikke eeldusi ning piiranguid arvestades välja töötada meetodid ja arengustrateegiad maakasutuse seostamiseks maastikuliste eeldustega ja maastiku kujundamine vastavalt juhtfunktsiooni (inimese vajaduste) ning loodushoiu vajadustele. Maastikuplaneerimine on sisuliselt regionaalplaneerimise maastikukujunduslik osa. Väljundid: kaasaaitamine ruumilisele planeerimisele ja otsustusprotsesside koordineerimisele ning omavahelisele seostamisele, sh ka informatsiooni kogumine; osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine; teemaplaneeringute koostamine (n: väärtused maastikus, roheline võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne) Maastikuplaneerimine
organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ja teistest struktuuriüksustest. Näiteks on ministeeriumi allüksusteks osakonnad ja talitused
organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ja teistest struktuuriüksustest. Näiteks on ministeeriumi allüksusteks osakonnad ja talitused
annaabi.ee 
