Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, kellega on tal 4 tütart. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965.a Eesti filoloogina. Seejärel asus Rummo tööle Vanemuise teatri dramaturgina. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. Aastatel 1977-1988 töötas Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, Aastatel 1992-1994 oli ta kultuuri- ja haridusminister. Aprillist 2003 kuni aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Alates 2007. Aastast on ta Eesti-Malta parlamendirühma, Soome-Ugri toetusrühma esimees ja ka Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimees.
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo (1942) · Eesti kirjanik ja poliitik · Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg · Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ning lõpetas Tartu Ülikooli 1995. aastal eesti filoloogina · Ta on töötanud ka Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana · Oli Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaiige ja esimees · 1992 aasta septembrist 1994. aasta juunini oli Eesti kultuuri- ja haridusminister · On abielus kirjaniku ja näitleja Viiu Härmiga Loomingust 1960. aastal oli suurimaks sündmuseks
.....................................................6 4. MINU ISIKLIK ARVAMUS PAUL-EERIK RUMMOST............................16 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................18 Lisa 1...................................................................................................................19 SISSEJUHATUS Paul-Eerik Rummo,kelle pilti võib näha Lisa1.1.1- tuntud Eesti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ka arvustaja, esseist ning poliitik. Tavainimesed teavad tema loomingut ilmselt tänu filmi ,,Viimne reliikvia" laulutekstidele, mille autor Rummo on. Ta on saavutanud ka mitmeid preemiaid: Juhan Liivi luuleauhinna, Kultuurkapitali kirjanduspreemia ning Põhjatähe ordeni. Eesti taasiseseisvuse ajal läks Rummo oma isa Paul Rummo jälgedes, teostades end peamiselt poliitikuna jättes kirjanikuameti tahaplaanile
Uurimustöö Paul Erik Rummo PaulErik Rummo · Sündinud: 19. jaanuar 1942, Tallinn · Perekonnaseis: abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, neil on neli tütart. · Haridus: Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. · Töökohad: kätkeb endas nii kirjandustegevust kui ka avalikku teenistust . Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Aprillist 2003 kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Ta valiti XI Riigikogusse. 16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. · Huvialad: Rummo armastab lugeda, meres ujuda, vabas looduses ringi vaadata. Suviti püüab
docstxt/136222614881.txt
PaulEerik Rummo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu PaulEerik Rummo on sündinud 19.jaanuaril 1942 aastal Sündinud ja üleskasvanud Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Töötas Vanemuise teatris dramaturgina Sellel ajal oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik
PaulEerik Rummo 19 jaanuar 1942 Elulugu Sündis Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina On töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas On olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige, Riigikantselei kultuurikonsultant, Eesti Komitee liige, kultuuri ja haridusminister, Tallinna linnavolikogu liige. 2007 aasta sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks. Rummo on ema poolt mustlaspäritoluga PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees
PaulEerik Rummo PaulEerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Pärast ülikooli lõpetamist oli ta lühikest aega ,,Vanemuise" teatri dramaturg Esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes ,,Säde" ja ajakirjas ,,Pioneer". Märtsis 1990 valiti Rummo Eesti Komiteesse Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Abielus on ta näitleja Viiu Härmiga PaulEerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Rummo esikkogu "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) on täis optimistlikust ning kompromissitut luulet. Alles neljas luulekogu ("Saatja aadress") näitab luuletaja sisulisuse ja vormilisuse arengut. Luules väheneb laululisus ning vormi mitmekesisus. "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati
Paul-Eerik Rummo Cristian Villem Elulugu Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Poliitiline tegevus Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti
Paul-Eerik Rummo Deigmar Virga 9.A klass II rühm Elulugu ● Sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. ● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg.Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ta on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina. Selleks ajaks oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas, töötas siis kümme aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, parlamendiliige seni neljas koosseisus ning kultuuri- ja haridusminister aastatel 1992- 1994. Paul-Eerik Rummo kirjutas 1930
Paul-Eerik Rummo Eellugu Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. Abielus Viiu Härmiga, neli tütart. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Erik Rummo Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Rummo on ´´Viimse reliikvia´´ laulutekstide autor. Tuntud lavastus ´´Tuhkatriinumäng´´. Loomingust Paul-Eerik Rummo on kirjutanud näidendeid, lasteraamatuid, filmitsenaariume, laulusõnu, luuletusi, dramatisseringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ava 16.15 Tähelaev Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Paul-Eerik_Rummo#Isiklikku https://www.google.ee/search?biw=1366&bih=613&tbm=isch&sa=1&q=paul+eerik+r ummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&oq=paul+eerik+rummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&gs_l=ps .3...925259.934569.0.934700.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0 .0....0.02XtX9rP6e8 http://etv.err
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale
Pa u l e e r i k r u m m o 19. Jaanuar 1942 Elulugu Sündis Tallinnas kirjanik Paul Rummo poeg Ema poolt pärineb ta mustlastest Lea Tormis ning Jaak Johansoni ema Mall Johanson on PaulEerik Rummo õed abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga neli last Teekond Har iduseni õppis Tallinna 2. Keskkoolis lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Tegutses ülikooli näiteringis Karjäär Tallinna Draamateatris kirjandusala juhatajana Kutseline kirjanik Luuletõlkija Filmistsenarist (,,Suvi") Kultuuri konsultant Eesti Vabariigi kultuuri ja haridusminister Poliitik Poliitiline tegevus
Paul Eerik Rummo Uljana kononova Elulugu Paul Eerik Rummo on sündinud Tallinnas 19. jaanuaril 1942 elulugu Õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina ja Eesti Draamateatris. PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming PaulEerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ajal, kui ta töötas Vanemuine teatris oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. ,,Ankruhiivaja" (1962) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) Looming PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule
Luuleanalüüs Paul-Eerik Rummo ,,Saatja aadress" Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas ning ta on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema isa, Paul Rummo, on samuti kirjanik. Paul-Eerik Rummo isa suri 1981 aastal. Paul-Eerik Rummo õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Ta on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, veel on ta olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja ka poliitik. Rein Veidemanni sõnul Paul- Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati ära
Paul-Eerik Rummo Luulekogud: 1) ,,Ankruhiivaja" 2) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" 3) ,,Lumevalgus ... lumepimedus" Peamine teema on ahistus, mis on tekkinud sisepingetest. Näiteks ema surm ja eesti rahva pingeseisundist. Kaks peamist motiivi on ema ja lumi. ,,Läbi talve luulet ema mälestuseks" ,,KÕIK ÜKSAINUS SUUR PERE" kõik üksainus suur pere mööda ilma emast ilma emast ilma. ,,TÜHJAD VETTIND PESAKASTID" Langeb, langeb lumekardin rääkijate vahele. Lumemündid laugudele mõlemale kahele. ,,PÄEVAD TULID NEED TALITSED" Talv lõi aastasse talva Kuidas teel ennast talitsed läbi külma ja halva. ,,IKKA LIIVIST MÕTELDES" Meie oleme üks. Järv on metsas ja mets on järves. Meie oleme üks. Järv tõuseb lumeks ja lumi langeb järveks. ,,VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST" Vihmad, kes mind armastanud järjest, kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd...
mälestusjutte. 3 korral abielus olnud, viimane E. Niit. Lapsed on tal väga edukad. Ta ei saanud enda jaoks olulistest asjadest kirjutada ning kirjutas seetöttu minevikust. Tema põhiteos oli "pöördtoolitund". Kirjutas palju linnast, kuna oli linna inimene. Tegi ka palju keelelisi ekperimente. Tema teosedon ka "kolme katku vahel" ja "wikmani poisid.". teda on palju tõlgitud. Kirjutas Lennart Merele mälestus kõne. Paul Erik Rummo 1942 Sündis Tallinnas. Õppis filoloogiat tartu ülikoolis. Rahva ette tuli lihtsate, põnevate ja modernsate luuletustega. Kirjutas ka nõukogude võimu pilkavaid tekste. Töötas vanemuises ja ka draamateatris. Oli seotud ka poliitikaga. Neli aastat oli vabariigi rahvastikuminister. Tõlkis ja kirjutas lastejutte. On kirjutanud teose" tule ikka mu rõõmude juurde". Hando Runnel 1938 Armastas lihtsaid ja selgeid väljendusi. Kasutas lihtsat keelt
Valik Eesti luulet Võõrvõimud ja sõda ● Sõja tulemusel olid paljud eesti luuletajad ja kirjanikud sunnitud Eestis lahkuma. ● Võõrvõimude sunnil oli suur osa kultuuritegelaste loomingust mittekättesaadav. ● Ka loomingu sisu oli võõrvõimude mõjutatud. Eesti luuletajad 1944-1991 ●Doris Kareva ●Jaan Kross ●Paul-Eerik Rummo ●Viivi Luik ●Juhan Smuul Doris Kareva ● Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskond ● Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. ● Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva luule ● Päevapildid (1978) ● Ööpildid (1980) ● Puudutus (1981) ● Salateadvus (1983) ● Vari ja viiv (1986)
Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatena, kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid jõudnud kassetiautorid
Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2. esseistika ja artiklid 3. uudiskirjanduse arvustused 4. ringvaade Looming 1/2012 Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. jaanuaril 70. sünnipäev. Paul-Eerik Rummo luule. Toomas Haugi intervjuu Paul-Eerik Rummoga. Joel Sang ,,Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks". Aare Pilv ,,Suusoojaks". Jaanuarikuu numbris avaldati luulet ka Linnar Priimäelt, Albert Trapeezilt, Jan Kausilt, Mihkel Kaevatsilt, Henn-Kaarel Hellatilt. Mõned näited Henn-Kaarel Hellat § Kõige lühem palve ja luuletus Aamen § Lugu Kõnnid kõigi ohtude labürindis ega väsi imestamast et see olevat elu
Igaüks on oma saatuse sepp ,,Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." see on üks rida Paul Erik Rummo luuletusest ja tuntuks saanud Eesti oma filmis ,,Viimne reliikvia." Saatust tõlgendavad paljud inimesed väga erinevalt näiteks minu jaoks on saatus miski mis mind ees ootab. Saatus võib olla hea võib halb, aga kindlasti on sel põhjus, miks asjad just nii läksid.. Mis on saatus? Täpselt ei oska ma seda defineerida. Aga arvan, et saatus on
tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.Sisukord [peida] Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. [redigeeri] Poliitiline tegevus Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale.
2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani jpt-ga. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koostöös erinevate kompaniidega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Kuulub Eesti Reformierakonda. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
• 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. 2) Artur Alliksaare loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm.
Kuigi tema meetodiks on silbi-, sõna- ja lausetoorme transportimine kalambuuri- ja paradoksimasinasse kõlaassotsioonide juhulindil, käivad selle ulmavabriku kõik tooted ükshaaval läbi operaatori kullipilgu alt. Meister otsustab, mis läheb praaki ja mis müüki./ Meid - tavalobisejaid- kurnab, kuid karastab see lingvistiline külm duss." VI. "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) I. Pole põhjust meil kurta, et meid lämmatab äng, kuni südant ei murta,
Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. Teosed · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Luule temaatika Tema looming on kõlarikas ja sageli metafoorne. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm,
Rumor ja Albert Kivikas. Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule
1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. 12.08.1966 suri vähki. Looming "Olematus võiks ju ka olemata Click to edit Master text styles olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) Third level "Luule" (koostanud PaulEerik Fourth level Fifth level Rummo 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud PaulEerik Rummo 1984) "Päikesepiiluja" (kogutud
Marie Under „Laternaks mu enda süda” xxxxx Marie Under (1883 - 1980) ● Esivanemad Hiiumaalt ● 14-aastaselt hakkas luuletama ● 1902. aastal abiellus Carl Hackeriga ● 1924. aastal lahutas ja abiellus uuesti Artur Adsoniga ● 1944. aastal põgenes Rootsi ● 1955, 1964 sai Hendrik Visnapuu kirjandusauhinna „Laternaks mu enda süda” ● Koostatud Viiu Härm-Rummo poolt ● Avaldati 2006. aastal ● Koostatud kogude „Sädemed tuhas”, „Ääremail”, ja „Kogutud teosed” põhjal ● Teemadeks loodus ja armastus Viiu Härm-Rummo: „Jah. Ja on kergem elada, kui on, kellega kaasa mõelda ja kellega samu tundeid tunda. Laternaks aga olgu igaühele tema enda süda.” Tänan kuulamast!
· üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaalsust, ehitamast reeglipäraseid õhulosse. Esitab ebakindlat maailmapilti, kindlaid taotlusi ja eesmärke. Kasut
Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi sellesse uusi, värskeid suundi. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset kui ka saksakeelset luulet. Looming: · Näidend ,,Nimetu saar" 1966 Peale tema surma on antud välja mitmeid luulekogusid: · ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 1968, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Luule" 1976, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Väike luuleraamat" 1984, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Päikesepillaja" 1997, koostatud Urmas Tõnissoni poolt · ,,Alliksaar armastusest" 2002, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt Luuletused Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma.
kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid. Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse argielu pilte, püütakse vastu seista väikekodaniku rutiinile. A.Vallar, M.Traat, M.Hunt, E. Vetemaa
· Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. · Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. · Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. · Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. · Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. · Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm.
4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk" Luule temaatika
pingsa ja kategoorilise väljendusega luule erineb tunduvalt eesti luule eelnevast tavast ning mõjutas 1960. aastail luule uuenemist. (ENE1 1985 sub: Alliksaar) Artur Alliksaarest peeti väga lugu ja teda austavad ka mitmed tänapäeva tuntud luuletajad. '' Eesti luule viimane ja võibolla üldse ainuke tõeline romantik Artur Alliksaar võinuks sel nädalal (15. aprillil) saada kaheksakümneseks'' (Rummo 2003). Pärast mehe surma on avaldatud mitmeid tema luulekogusid, nagu ''Olematus võiks ju ka olemata olla'' (1968), ''Luule'' (1976), ''Väike luuleraamat'' (1984). Lisaks luulele on ilmunud ka muid teoseid, näiteks koondkogu ''Päikesepillaja'' (1997) ja absurdidraama ''Nimetu saar'' (1966). Lisaks kirjutamisele tõlkis Alliksaar Sergei Jessenini, Anna Ahmatova, Jevgeni Jevtusenko jmt Vene poeetide, Saksa luuletajatest Rainer Maria Rilke teoseid
12 Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Luuletus "Vabadus" Raske on vabadust kanda, sest vabadus tähendab maalide mõtlemist, laulude loomist ja viiside viimistluspiinu. Vabadus tähendab võimete sõltumatust,teadmist oma peaga, tundmist oma südamega ja astumist oma jalgadel. Vabadus tähendab õigust kahelda ja valida veetlevaim veene.
1966. aastal ilmus tema näidend ,,Nimetu saar". Autori eluajal ühtegi tema luulekogu ei ilmunud, sest kultuuri valdkonnas liidripositsioonil olevate inimeste silmis oli ta põlgusväärne ning tema loomingu avaldamist tõkestati. Sõbrad ja toetajad on täitnud hoolikalt endale vaikimisi võetud kohustust ja teinud suurema osa tema luulest kättesaadavaks. Alliksaarelt on avaldatud: 1968 ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1976 ,,Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1984 ,,Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1997 ,,Päikesepillaja" (koostanud Urmas Tõnisson) 2002 ,,Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo) Paljudele on ainus tutvus Alliksaare loominguga luuletus ,,Aeg". Muu tegevus Lisaks luuletamisele ning kohvikute külastamisele tegeles Alliksaar aktiivselt tõlkimisega, põhiliselt tõlkis vene lüürikat- Ahmatovat, Jesseninit. Ta kirjutas ka näidendeid, 1966. aastal
poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20
,,Tähetund"(1966 ) Juhan Smuul 1922 1971 oli eesti kirjanik ja luuletaja. Sündis muhumaal, õppis lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Aastal 1941 mobiliseeriti Punaarmeese. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana. 1943 aastal tegi luuledebüüdi. "Tormi poeg" (poeem, 1947) Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) Paul-Eerik Rummo (19. jaanuar 1942 Tallinn) on Eesti kirjanik ja poliitik. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. "Ankruhiivaja" (1962)Ankruhiivaja"Ajapinde ajab" (1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985) Karl Ristikivi 1912 1977 oli eesti kirjanik
oluline sula/aja võimalus tõlgete ja otsekontaktide kaudu suhelda muu maailmaga. 1957. aastal hakkas ilmuma raamatusari "Loomingu Raamatukogu", mis vahendasid välismaise kirjanduse tõlkeid. Samas tekkis ka varjatud kirjandus: sise/emigrantide Uku Masingu ja Artur Alliksaare ümber kogunenud noored tekitasid mitteametliku kultuuri- ja kirjanduselu. Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu
· Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga · Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR, · Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist UNT, VETEMAA, RUMMO, KAPLINSKI · Eredaim pöördepunkt nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 62-69- kassetipõlvkonna isaks ARTUR ALLIKSAAR · Luule uuenemine- kaob optimism · Paguluskirjanike aeg hakkas läbi saama- surid maha, noori vähe juurde · Võitlus vabavärsi eest · Proosas kirjutati pooltõdesid seni mahavaikitud ajaloost · P E RUMMO ,,Tuhkatriinumäng"; Juhan Smuul ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten"; Karl Ristikivi ajaloolised romaanid ja Bernard Kangro Tartu-romaanid
Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest. Olulised on detailid. Tähtis on idalik tõdemus inimese ja looduse ühtsusest : inimene ja loodus on lahutamatud nagu vaim ja keha. Euroopa huvi jaapani kirjanduse vastu ärkas 20. saj algul. Autorinäited : Traat, Vetemaa, Ehih, Kaplinski, Rummo, Luik. 3. Kassetipõlvkond 1960. aastatel tulid luulesse paljud noored autorid, kes andsid oma teoseid välja kassettidena (väikeste raamatutena). Autorid : Rummo, Traat, Kaplinski, Runnel, Luik, Tungal jt. Riim Riim Vabavärss abab salmideta abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4. Graafiline luuletus
Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. Luulekassetid. Autorid: Aleksander Suuman, Ly Seppel, Andres Ehin, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm, Joel Sang, Juhan Viiding. 6. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Luuleperioodi alguses liigub mitut teed pidi, ühest küljest kirjutab normaalset sulaaja luulet, teisalt püüab luua midagi ebanormaalset. Juhan Liivi eeskuju. Vormi- ja sisueksperimendid, zen-budismi mõjud. Põgenemisluule. „Viimse reliikvia“ laulud, „Lumevalgus... lumepimedus“, „Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972“.
aastate lõpul iseseisvus Ee taasavastamine, kassetluule Urve Karuks, Ilona Laaman, ,,Tsooloogia ehk Ingel lindudega", Urve Karuks noortekultuur ja hakkas mõjutam Proosa novell, miniatuur, lühiromaan, Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski, ,,Savi", Ilona Laaman ,,Mis need sipelgad ka ära ei kirjandust. Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au Draama - metafoorne Mati Unt, ,,Tolmust ja värvidest", P.E Rummo ,,Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan lumepimedus", ,,Tuhkatriinumäng", Arvo Valton luules. Kerkis esile realistlik isik
Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
(Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August Sang (selle aja kõige adekvaatsem kajastaja), Uno Laht (vastuoluline kirjanik, revolutsioon. Satiiriline luule), Ilmi Kolla (lüüriline luule), Lehte Hainsalu (lisab lüürilist elementi), Paul Haavaoks (Smuuli varjust kasvab välja loodusliku laadiga). Sulaaja fenomen kui pöördeline nähtus (noore luule tuuma oluliselt
annaabi.ee 
