Mitmesuguste tunnuste järgi võib ühiskonna jagada kitidesse Majandusresursside järgi jaguneb ühiskond klassidesse elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu järgi eliidiks ja massiks. Igal kihil on oma positsioon, see seob ja korrastab ühiskonda 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Liikumine ühest kihist teisse. Horisontaalne- jääd samasse kihti, kuid kolid nt. Linnast maale. Verdikaalne- Võimalik tõusta, saad ülemuseks näiteks või rikkaks vms, ja võimalus ka langeda. 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta psa ühiskonna hüvedest, kultuurielust jne. Põhjustada võib puue, töötus, elukoht jne. Ühiskonna sidususe tagavad ühiselt aktsepteeritud väärtushinnangud ja arusaamad, mis suunavad inimeste käitumist.
See on välja kujunenud ladina keelest ning on ainus Ida-Euroopa keel, mis tuleb ladinakeelest. Selle tulemusena Rumeenia keel erineb suuresti teistes selles regioonis räägitavatest keeltest. Kõige enam sarnaneb see Prantsuse, Itaalia, Portugali ja Hispaania keelega. Need Lääne-Euroopa keeled on ka ladina keelest tulnud. Nagu enamustel riikidest on ka Rumeenial riigi lipp tähtsaim riigi sümbol. Nende rahvuslipp on verdikaalne trikoloor sinisest, kollasest ja punasest. Esimene lipp pärineb 1834.a aga aja jooksul on lipp muutunud. Praegune lipp on kasutusel 1989. aastast aga ametlikult võeti see vasti 1994. aastal. Värvid esindavad kolme alaloolist provintsi. Rumeenia rahaühikuks on leu, mida nimetatakse uueks Rumeenia rahaks, kuna mõned aastad tagasi oli kasutusel vana raha lei. Rumeenlased pärinevad Daakialastest, Roomlastest ja Gooti, Hunni ning Slaavi hõimudest. Rumeenias on u
annaabi.ee 
