Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rumeenia Loodus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rumeenia, doonau, tasandik, mullad, merepinna, valahhia, alpid, platoo, tisza, delta, sood, jõgi, pikkuselt, jõed, tasandiku, talved, pinnamood, ahelikud, karpaadid, mäetipud, 2200, alpide, 2544, moldova, kõrgustik, mereni, madalik, rumeenias, piirini, tasane, deltas, ujuvad, siseveekogud, pikim, 1075, lisajõed, voolavad, siret, prut, muresÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass
Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit. Teised on Lääne-Transilvaania mäed need on mäestik Euroopas, osa Karpaatidest. Kulgeb põhja-lõuna suunas. Kõrgus kuni 1848 meetrit. Kolmas on Retezati mäestik mis asub Rumeenias Trasilvaania alpides Mäestiku kõrgeim tipp on 2509 meetri kõrgune Peleaga. Üle 2300 meetri ulatuvaid mäetippe on kokku üle 60. Neljas on Transilvaania Alpid nende maksimaalne kõrgus on 2455 meetrit Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad enam kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu on 2544 meetri kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja Kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid
Rumeenia Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Riik piirneb põhjast ja kirdest Ukrainaga, lõunast Bulgaariaga. Info ja sümbolid Seaduslik kord: vabariik Pealinn: Bukarest Pindala: 238 391 km2 Riigikeel: rumeenia Rahvaarv: 9 042 936 (2011) Iseseisvus: 9. mai 1877 Rahaühik: leu (RON) Rahvuslill: koerkibuvits Pinnamood Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre.
Rumeenia paikneb Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul. 2. LIPP Rumeenia lipp: Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladina päritoluga sõnu, 20% moodustavad slaavi päritoluga sõnad. 4. LOODUS
RUMEENIA JA UNGARI RIIGI ASEND RUMEENIA UNGARI PEALINN BUKAREST BUDAPEST PINDALA 238 391 km2 93 030 km2 PIIRNEVUS Musta mere Merepiirita, Kesk- läänerannikul, Euroopas Doonau lõunapiiriks Doonau jõgi, keskjooksul. piirneb idaosa ümbritsevad kirdest Ukraina, põhjast Karpaadid. Piirneb Slovakkia, loodest põhjast Ukrainaga, Austria, läänest kirdest Moldovaga, Sloveenia, edelast lõunast Bulgaariaga, Horvaatia, läänest edelast Serbia ja Rumeeni ning lõunast Montenegroga, loodest Serbiaga. Ungariga.
Põllumajandus Ungari Referaat Koostaja: Juhendaja: Endla Pesti 2012 Sisukord Sissejuhatus Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on
Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega. Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel. Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela- Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest
asuv keskmassiiv. (15) Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid. Ungari on mitmele välisriigile kõige parem ühenduskanal Lääne-Euroopa poole Serbiale, Rumeeniale, Bulgaariale. Koostöös Rumeenia ja Horvaatia valitsustega on lähiaastatel kavas ulatuslik maanteede ja raudteede võrgustike uuendamine, laiendamine ja ühendamine. Koostatud on ka üleriigiline kiirteede ehitamise programm. Enamik kiirteid on tasulised. Ühistransport Budapestis on väga hästi arendatud. Ungari peamine rahvusvaheline lennujaam Ferihegy teenindab igal aastal ligi 3 miljonit reisijat. Ferihegy asub asub Budapesti külje all ning sellel on 2 kaasaegset terminaali
seevastulähistroopiline vahemereline kliima. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. 4 Rahvastik
pikk ja ümbritsev elu huvitav. Kaugemalt hakkas silma kutsuv Coca- Cola varjualune, otsustasime seal puhata. Peremees pakkus lahkelt öömaja, konsensusega otsustasime ööbida lahkes casare Montanas, nagu oli ta nimi. Ooh, värskendav duss, pehme voodi ja suurepärane külm õlu Ciuc. Varsti ,,tsiutsusid" enamik rahvast meeleolukalt. Riinal õnnestus hankida kehakeele abil valget leiba. Matka teine tähelepanek- rumeenlastega suhtlemise esimeseks keeleks on eesti keel, edasi prantsuse, rumeenia,itaalia keel. Kui õnnestub tabada mõni inglise keelt rääkiv isend, tuleb teda piirata nõrkemiseni. Meile tariti spetsiaalselt kohale üks insener, kellelt kuulsime väga sügavalt rumeenia lähiajaloost Brani ümbritsevad mägikülad jäid imekombel Ceausescu kavadest külad kokku lükata puutumata, rahvas on uskumatult sõbralik ja vastutulelik- Piatra Craiului piirkond on veel lärmakatest turistidest rüvetamata. Oli imekena õhtu. Maju katvad laastud on tehtud käsitsi kuusepuust
aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20
...............................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad...................................................................................................................................6 1.5 Taimestik........................................................................................................................................6 1.6 Loomastik..............................................
Eesti Ettevõtlus Kõrgkool Mainor Venemaa Turismigeograafia Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Turism Venemaal on kiirelt kasvanud alates nõukogu korda, alguses sisemine turism ja seejärel rahvusvahelise turismi samuti. Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa
61,4% rahvastikust elavad linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia vojevoodkonnas (78,6%). Poola on rahvuseliselt ja keeleliselt väga homogeenne, 96,7% rahvastikust moodustavad poolakad. Poola oli aastatel 1950-1996 Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riik, selle ajaga suurenes riigi rahvaarv 53%. Alates 1997.a. Poola rahvastik aga väheneb. Suure osa Poola territooriumist hõlmab kõrgustike ja jõeorgudega liigestatud tasandik. Keskmine kõrgus merepinnast on 173 m. Kliima on mõõdukas, ida pool mandrilisem, aasta keskmine temp. kõrgeim madalikel (kuni üle 9oC) ja kõige rohkem sademeid on mäestikualad. Pikim jõgi on Wisla (1047 km) ja tema jõgikond moodustab 54% riigi territooriumist. Poola asub segametsavööndis, mis katab 30% riigi territooriumist. metsi on tugevalt kahjustanud happevihmad, eriti Sudeetides. Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi
Mäestiku ja merepiiri vahele jääb lai ala. Sealsed orud moodustavad riigi tuumiku koos õitsele puhkeva pealinna Carcasega. Sellel võrdlemisi väikesel alal on kõige tihedamini asustatud piirkond, intensiivseim põllumajandus, parim transpordi võrgustik. Suur madaliku avaus, mis on tuntud kui Orinoco madalik, ulatub Kariibi mere rannikust Kolumbia piirini põhjamägede ja Orinoco jõe vahel. On tuntud veel kui Ilanois, kuigi see 3 sisaldab veel laia sood Orinoco delta ja Kolumbia piiri juures. Ala on nõlvaks ümbritsevatele kõrgetele aladele, mitte kuskil ei ületa kõrgus 2 000 meetrit. Orinoco lisajõest Apurest põhjas, mille lisajõed omakorda voolavad põhjamägedest ja lõikavad läbi madala oru, jätab maha murendatud valli, mis annab maale õrnalt rullunud väljanägemise. Apurest lõunas on maastik tasasem ja kõrguse muutused väiksemad. Üks vanimaid pinnavorme Lõuna-Maeerikas on Guiana mägismaa. See hakkab tõusma kohe
19,5% pindalast 600–899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500–1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Jäätumine ja muud loodusjõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted (sparagmiit). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hõlmav Finnmarksvidda. Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jätkuna tekkisid mäed. Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid
ole ühtegi paljandit. Kui Vanemuise juures lüüa labidasse pinnasesse, tuleb liivakivi kohe vastu, Toomemäel tuleb umbes 100 meetri juures alles. Eesti aluspõhja reljeef, milline see välja näeb. Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu. Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu.
(Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist. Kollisioon. Laamade nihkumine o Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga. Tuntuim selline vöönd asub Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama
LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jogede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne korgus ning monevorra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on korgemal kui teine. Platood voivad tekkida väga erinevate geoloogiliste protsesside tagajärjel, mistottu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi. MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem.
): ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta vk Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Mõisted Lähe - koht, kus jõgi saab alguse.
· Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. · Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse: · füüsikalist murenemist e rabenemist, · keemilist murenemist e porsumist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide keemilis-mineraloogilise koostise reageerimine vee,
lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest
mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. mikroorganismid, mesofauna Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus: muldade kultuuristamine, degradeerumine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Loe http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani.
osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana Osoonikihi paksust atmosfääris mõõdetakse Dobsoni ühikutes Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrõhule (1 atm) temperatuuril 0 °C; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu atmosfäär moodustaks vaid 8,8 km paksuse kihi Osoonikihti kahjustavad: fluori-, broomi- ja klooriühendid (CFC, HCFC), mida kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, vahtplastide ja lahustite tootmises N 2O UV-kiirgus Osoonikiht kahjustub nende ühendite koostoimel
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid. Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele. Piltjoonis, kus eri tingimused mullatekkeks.
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
vulkaanipurskeid vähem sest maakoor on väga paks.(India ja Euraasia laama põrkumine).Seega kurrutuse(kurdude teke maakoores laamade liikumise tagajärjel) tagajärjel tekivad kurdmäestikud,mis on lainekujulistesse voltidesse surutud laamad. 3.Kahe ookeanilise laama põrkumine-ühe laama serv sukeldub vahevöösse.Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud.Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd.Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna,siis moodustub neid vulkaaniliste saarte ahelikud.(Väikesed Antillid) - Laamade liikumine küljetsi-maakoor on rahutu kaseal kus laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuute joont.Takistades niiviisi teineteise liikumist.Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. - Murrang on sügav maakoorelõhe,mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad.Tekib ookeaniliste laamade lahknemise alal.
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites. Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad. Sukelduvate puhul on lisaks kurru kallutusele ka kurru ,,telg" viltu ja laskuv. Antiklinaalne kurd paine maapinna suunas, Sünklinaalne kurd paine allapoole. Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi. Kuppelkurrud. Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire. Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored kurdmäestikud". Alpid on 65 Ma vanad ja nooremad. Eesti aluskorra moodustub kulutatud ja maetud Svekofenni kurdmäestik (1800-1900Mat) Maateaduste alused I (22.sept) Eesti aluspõhjakivimeis on peamisteks lõhesuundadeks diagonaalselt NW-SE ja NE-SW /
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
annaabi.ee 
