Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rumaluse vastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rumalus, rumaluse, tõepärane, solvav, loogika, mõistlikuse, puudulikus, leinamine, trauma, hoffman, raymond, loetleda, motoorika, samasugune, teebki, ausad, teste, paneme, lööma, tõstma, hiir, toiduahelas*Tee rahast endale Jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat... (H.Fielding) *Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes, õnnetuses on see aga täiesti hädavajalik...(Seneca) *Kui puudub julgus rannik silmist kaotada,siis uusi maailmajagusid ei avasta...(A.Gide) *Läbematusest ja laiskusest tulevad kõik ülejäänud pahed...(F.Kafka) *Geniaalsus ja rumalus erinevad selle poolest, et geniaalsusel on piirid... (Tundmatu) *Kui sul pole aega asju õigesti teha,peab sul olema aega neid uuesti teha...(Tundmatu) *Haridus on see, mida enamik saab,paljud edasi annavad ja vähesed omavad... (K.Kraus) *Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kui vähesed neist mäletavad seda...(A
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..................................................................................................
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
ettenägematud sündmused: loodusõnnetused, lennu- ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine jne. Niisuguste sündmuste läbielamine võib inimesele jätta jälje terveks eluks. Taluvuspiiri ületavate sündmuste puhul kujuneb aga post- traumaatiline stressihäire. Selle sümptomid on: 1. tuimus maailma suhtes, oma varasemate tegevuste vastu huvi kaotamine, teistest inimestest võõrdumine. 2. trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes 3. unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikkus Elusündmused- ühed elusündmused tekitavad inimeses positiivset stressi, teised seevastu võivad mõjuda traumeerivalt.Traumeerivate elusündmuste ja haiguste seose uurimine on selgitanud, et mõnda niisugust sündmust kogenud inimesel on haigestumise tõenäosus suurem. Kuid peale nende eriti raskete juhtumite tuleb elus ette ka palju muid negatiivset stressi põhjustavaid olukordi.
D: Nad ei tekita enam Maatriksis rikkumisi. Vastupidi nad aitavad sel ennast regu- leerida, laevad seda positiivse energiaga. A: Kuidas nad seda teevad? D: Läbi oma tegevuste, mõtete, läbielamiste. Nad teavad, et on igavesti seotud Maat- riksiga ja seetõttu elavad sellega koos täielikus harmoonias. Tasakaalu pole mõtet rikkuda. A: Näen, et hakkad nihelema. Tahad peatuda? D: Jah, kuid alustuseks tahaksin, et sa mõistaksid, et kõigel on loogika. Mitte miski ei ole juhuslik ja lihtsalt iseenesest. Iga asja taga või olendi taga peitub idee, mõttevorm- energia. A: Jah, aga miski oli loodud ka inimese poolt. Tähendab, ka inimene võib luua. D: Jah, kuid kahjuks mitte ainult häid, vajalikke asju. A: Kas loomad võivad Maatriksit mõjutada? D: Ei, sest nad on seotud keskse keraga, aga seda koordineerib olemuse-valvur, kes ei lase sellel juhtuda. A: Aga inimesed? D: Inimestel on midagi rohkemat
see viimasest puhtam, ja jumalikum kui miski muu. Ma ei taha käia sõprustega ringi pepsilt, vaid kõige karusema julgusega. Kui nad on tõelised, siis pole nad mingid klaasniidid ega jäälilled, vaid kõige tugevam kõigest, mida me tunneme. Sest mida me praegu, pärast kõigi nende ajastute kogemusi, õieti teame loodusest või iseendast? Mitte ainsatki sammu pole inimene astunud oma saatuse probleemi lahendamise poole. Rumaluse taunimises ühineb kogu inimeste kirev lõputus. Ent rõõmu ja rahu magus siirus, mida ma ammutan sellest liidust oma venna hingega, on pähkel ise, millele kogu loodus ja kogu mõte pole enamat kui kest ja koor. Õnnelik on maja, mis annab peavarju sõbrale! Nagu peo puhuks rajatud lehtla või kaar, võiks see vabalt olla ehitatudki ainuüksi selleks, et teda ühelainsamal päeval võõrustada. Veel õnnelikum on ta, kui sõber mõistab selle suhte pühalikkust ja austab selle seadusi
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
korrelatsioonis (g) # g katab ~50% kõigi erinevate testide variatiivsusest inimeste reastamine g alusel annab meile umbes 50% sellest informatsioonist, mis me saaksime inimesi suure hulga erinevate võimete varal kirjeldades # g taustal on eristatavad ka spetsiifilisemad võimed Selle paremaks mõistmiseks vaatame nt akadeemilise võimekuse testi (AVT) alateste: (1) digrammide ja jooniste lugemise oskus (DIAGRAMMID), (2) sõnade tähenduse tundmine (SÕNAVARA), (3) loogika ülesannete lahendamine (LOOGIKA), (4) ruumiline mõtlemine (RUUM) (5) informeeritus ühiskonna, poliitika ja kultuuri faktidest (INFORMEERITUS). =>ühe alltesti soorituse põhjal on võimalik teatud määral ette ennustada seda, milline on inimese sooritus mingis teises alltestis. Ehk: Kui inimene on hea sõnade tähenduse tundja (SÕNAVARA), siis on ta suure tõenäosusega keskmisest
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
Voltaire Mehed mängivad mängu, naised teavad skoori. Tundmatu Maailma põrgu ja paradiis on mõlemad sõnas "naine". J.G. Seume Mees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad. A. Valton Naine on inimene ainult värske lume peal. Eesti vanasõna Armastus on ideaalne asi, abielu reaalne. Reaalse ja ideaalse segamine ei möödu karistamatult. J.W.Goethe Abielu üks kord on kohustus, kaks korda rumalus ja kolm korda meeletus. Hollandi vanasõna Mehe tarkus ja naine kannatlikuus toovad rahu majja. W. Shakespeare Et leida õige elukaaslane, tuleb kas kaua valida või korduvalt abielluda. Tundmatu Parim, mida isa saab teha oma laste heaks, on armastada nende ema. Tundmatu Naisterahva süda on tükk sinisest taevast, ja on ka nõndasamuti mõnikord pilves. G.G.Byron Armastus tähendab leida teise inimese õnnes omaenda õnn. G.W.Leibniz
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Struktur
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
(mitte kiiresti) Hans Selye: üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused; ,,adaptatsioonisümdroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh, reservid) Stress võib ka kaasneda haigustega. 2 PÕHIFAASI: - Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik) - Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit (lootuse, allaandmise meeleolud, inimene on kurb, kaasnevad (vivad kaasneda) vaimuelu probleemid nt vaimuhaigus) NB!!!! Stress ei ole ainult paha-paha! Niikaua kui ta eustressi staadiumis on, on see hea! STAADIUMID, mille inimne läbi käib (1) Häire e shokistaadium
järelsõnast. Tlk.) 2 2. KVAALIDE ERILISED OMADUSED Intuitsioonipump # 1: vaatan, kuidas sa sööd lillkapsast. Ma näen, et sa vitsutad himuga auravat lillkapsaportsu, mille paljas lehk mind kergelt iiveldama ajab, ja ma leian end imestamas, kuidas võid sa seda maitset nautida, ning siis turgatab mulle pähe, et arvatavasti on (peab olema?) lillkap- sal sinu jaoks teistsugune maitse. Seda oletada tundub tõepärane, eriti kui ma tean, et üks ja seesama toit maitseb mulle tihti erinevalt. Näiteks esimene lonks hommikust apelsinimahla tundub palju ma- gusam teisest lonksust, kui ma võtan vahepeal natuke pannkooki ja vahtrasiirupit, kuid pärast üht- kaht kohvisõõmu hakkab apelsinimahl maitsema (umbes? täpselt?) niisamuti nagu esimese lonksu ajal. Kindlasti tahame rääkida (ja mõtelda) sellistest asjadest ning kindlasti me ei eksi seejuures kui- gi hullusti, seega..
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk v
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Kuidas saaks seda kindlaks teha ilma mingit laadi hääletamisprotseduurita? Platon võiks siinkohal vastata, et valvurid on mitte üksnes heasoovlikud, vaid ka asjatundjad. Neil on tarkus ja teadmine. Platoni kuningad pole need ülespuhutud ja võhiklikud türannid, keda moodsas maailmas aegajalt on nähtud. Nad on filosoofid. Kuid vastuseks Platonile: kas filosoofiline asjatundlikkus võimaldab neil tegelikult teada inimeste huvisid? Loogika ja metafüüsika ei ütle, mida inimesed tahavad. Samuti ei tee seda eetika ega isegi poliitikafilosoofia. Filosoofiline teadmine ja faktiinformatsioon tunduvad olevat kaks täiesti eri asja. Ent kas peab paika, et poliitiline otsustamine peaks olema tundlik selle suhtes, mida inimesed tahavad? Võibolla peaks ta olema tundlik inimeste huvide suhtes selle suhtes, mis on neile parim. Ja kas saaks öelda, et
Assotsiatsinism (Locke, Hume, Mill) laps omandab kõik elu jooksul Konstruktivism (Piaget) Kompetentne laps (nt Baillargeon) tegelikult lapsed teavad implitsiivselt maailma kohta palju. KAS ARENG ON ASTMELINE? 20.sajandi alguses Baldwin võttis Darwini astmelisuse idee, kandis selle üle intellektuaalse arengu näitele: sensomotoorne (meelte abil tajutakse midagi, puudub sihipärasus, loogilisus), loogika sarnane (lapsed juba vist mõtlevad, mõned mõtlemised on ka loogilised, kuid mitte päris), loogiline (põhjus tagajärg seosed), hüperloogiline mõtlemine (lahendatakse ka abstraktseid keerulisi ülesandeid). Piaget võttis Baldwini teeoriast mõtteid üle. JA Flavell (1871) astmelist arengut defineerivad tunnused: 1. Muutus on kvalitatiivne laps hakkab oskama midagi, mida ta varem ei osanud (nt laps ütleb oma esimese sõna, teeb oma esimese sammu)
säilinud tänaseni, nii nägemis- kui kuulmiskeskustest läheb mandelkehasse otsetee ning infot mõtestamata on keha valmis reageerima sekundi murdosa jooksul. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud parema kehapoolega.2) Integreerib korraga palju sisendeid. 3)Töötleb infot lineaarselt 4)Tegeleb ajaga. 5) Verbaalne väljendus.6) Aritmeetika. 7)Sõnad ja numbrid. 8) Loogika, analüütiline mõtlemine. 9) mõistus PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud vasaku kehapoolega.2)Tegeleb iga sisendiga eraldi. 3) Töötleb infot üheaegselt, difuusselt.4) Tegeleb ruumiga. 5)Näomiimika, kehakeel.6) Suhted, matemaatika.7) Kohtade ja nägude äratundmine. 8) Intuitiivne, terviklik mõtlemine.9) Kirg 32. Psühhofüüsikaline seadus.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud – tema filosof
annaabi.ee 
