Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Nevil Blumberg Retsentsioon muusikast Juhendaja õpetaja Imbi Umbleja Tõrva 2011 Sissejuhatus Kontsert toimus 20. oktoober. Kontsert pidi toimuma kammersaalis, kuid sinna sisenedes teatati meile uut informatsiooni. Nimelt oli antud hetkel käimas seal küttesüsteemide renoveerimine. Seega liikusime kõrvale noortekeskuse hoonesse. Muusikaline ettekanne toimus kolmandal korrusel
Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982) "Kivi veereb" (1987) "Pust budet vsjo" (vene keeles " ", 1989) Kogumikud ja videod "Must lind" (1994) "Need ei vaata tagasi..." (1999, 5CD või 2CD+3CD) "Rujavisioon" (1999, VHS)
24.12.1843 – 11.08.1886 Koostas Kadi Tross Perekond Lydia Emilie Florentine Jannsen (sünninimi) Johann Voldemar Jannsen (isa) Emilie Jannsen (ema) Eugenie (õde) Julius, Leopold, Harry ja Eugen (vennad) Haridus tee Isa õpetas teda kodus enne Pärnusse kolimist. 1854–1861 õppis ta saksa keelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Kirjavahetused J. Hurt Fr. R. Kreutzwald P. Blumberg C. R. Jakobson Mu isamaa on minu arm Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm
Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Peeter Malkov (flööt,laul Diskograafia Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982) "Kivi veereb" (1987) "Pust budet vsjo" (vene keeles " ", 1989) Kogumikud "Must lind" (1994) "Need ei vaata tagasi..." (1999, 5CD või 2CD+3CD) Videod "Rujavisioon" (1999, VHS) Üks ruja kuulsamaid albumeid ,,Need ei vaata tagasi" Bändi loomine 1971
nõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Vanemad: isa - Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815), ema - mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18.augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus kirikuõpetaja Gustav Blumbergiga), Marie Ottilie (1836-1851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845-1910). Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum. Teosed: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840) "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848) "Reinuvader Rebane" II osa (1848)
liidritele, eriti Jakob Hurdale. Kreutzwaldi elutööks kujunes Faehlmanni poolt visandatud rahvuseepose "Kalevipoeg" kokkupanek. Tugevalt mõjutas "Kalevipoeg" kasvava rahvusliku haritlaskonna kujunemist, sisendades paljudele usku eesti rahva tulevikuväljavaadetesse. Laiematele hulkadele jäi "Kalevipoeg" aga esialgu suhteliselt tundmatuks. Alles noorem eesti haritlaspõlvkond (J. Hurt, C. R. Jakobson, L. Koidula, P. Blumberg, M. Veske jt) võttis ,,Kalevipoja" vastu suure innustusega. Teost tõsteti esile ja tunnustati tingimusteta kui rahva arenguvõime ja eluõiguse tõendit. Huvi teose vastu kasvas ka rahva laiemates hulkades.
Kalju Oppi (basskitarr, laul) Toivo Karetnikov (laul, tamburiin) Malburg Preast (helitehnik) Jaak Joala (laul, basskitarr) Silvi Juhansson (laul) Melike Amjärv (laul) Mati Vaarmann (basskitarr) Ants Kasesalu (trummid) Mati Timmermann (basskitarr) Radar Radar oli Eesti ansambel, mis tegutses 19781987 Koosseis: Ansambli koosseis: Jaak Joala vokaal Sergei Pedersen klahvpillid Andres Põldroo soolokitarr Aare Põder klahvpillid Nevil Blumberg soolokitarr Raul Vaigla basskitarr Paap Kõlar trummid Raivo Narits klahvpillid Valeri Belinov soolokitarr Paul Kikerpuu basskitarr Lainer Ansambliga "Lainer" töötab ta koos 1987. aastast. Ansambel esines 1988. a Rock Summeril. Koosseis: Jaak Joala - laul, klahvpillid, bass Igor T¨õganov - klahvpillid Sergei Pedersen - klahvpillid, saksofon Taago Daniel - bass Tõnu Hallik - kitarr Kalev Välk - löökriistad Ülo Valdmaa - direktor Gunnar Suviste heli Tooted
Bändi koosseis läbi aastate 1980 - 1983 1985 - 1988 Urmas Alender (vokaal) Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Igor Garsnek (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982) "Kivi veereb" (1987) "Pust budet vsjo" (1989) Must lind (1994) Need ei vaata tagasi: Parandamatu, Üle müüri, PopRUJA, Sildade põletajad, Tundmatu RUJA (1999) Rujavisioon (2003) Rein Rannap sündinud 6.10.1953 Tallinnas eesti helilooja ja pianist Ruja asutaja Andis esimese soolo kontserdi 1968.aastal 1987. aastal emigreerus Rannap Nõukogude Liidust, põgenedes Itaalias esinedes Nõukogude järelvalve alt.
Narrid sa publikut üks kord, narrib publik Kui ruja oleks kontserdi ära jätnud, poleks sind seitse korda vastu (lk 162) publik seda kunagi andestanud. Küll hiljem on aeg atra ajada (lk 166) Aega on valmistuda Aeg on parim kohtumõistja (lk 210) Aja möödudes alles nähakse, mis tegelikult juhtub ja millised inimesed on Jazz-rock´i lainetel tundis ta end sama Nevil Blumberg eelistas Jazz-rock´ki ning oli koduselt nagu kurk marinaadis (lk 241) sellel alal väga osav
mõningaid juhuesinemisi ja kontsertfilme oli 1983. aastal jälle "sein ees". Rannap lahkus ja alustas teiste projektidega, mis paljuski sarnanesid teiste Ruja liikmete, Urmas Alenderi ja Priit Kuulbergi omadele. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Igor Garsnek (klahvpillid) · Toomas Rull (trummid) · Arvo Urb (trummid) · S.P. Gulliver (basskitarr) · Nevil Blumberg (kitarr) 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garsnekiga moodustasid bändi tuumiku. Nendega ühinesid bass Tiit Haagma ja trummar Toomas Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Mõnedest lugudest nagu "Murtud lilled" ja "Teisel pool vett" sai klassika ja Ruja tundus olevat võimsam kui kunagi varem. Sel perioodil hakkas Urmas Alender kirjutama lüürilisi laulusõnu ja peagi võttis selle töö täiesti enda peale
aastal, paar nädalat enne tema 70. sünnipäeva, võib Kreutzwald end lugeda maja täieõiguslikuks peremeheks. Kooliharidust on Kreutzwald alati oluliseks pidanud, seda ka oma laste puhul. Adelheidi haridus võimaldab töötada Peterburis guvernandina ja Alexis pannakse õppima Peterburi Tehnoloogia Instituuti, kuigi koguni pool aastatulust kulub poja koolitamiseks. 1866. aasta suvistepühad on kogu perele tähtsad: 16. mail laulatatakse Adelheid Kreutzwald ja Gustav Blumberg. Noorpaar asub elama Tartusse ja juba juunikuus sõidab ka Kreutzwald Tartusse taas üle 14 aasta. Tartus kohtub ta eesti üliõpilaste ja oma sõpradega. Suviti on tütrepere tihti nädalate kaupa Võrus. Kirjades märgib Kreutzwald selle ikka ära kui oodatud sündmuse. 20.03.1868. sünnib Alice Blumberg, Kreutzwald on saanud vanaisaks. 17 Kreutzwald reisib vähe, harva saab ta Tartusse ja Tallinna, korra Peterburi, Helsingi reis
Kirjanduslik-filosoofilinstel õhtutel olnud Russwurm ja Hunnius-juunior. V. Rehbinder on kirjutanud Haapsalus luulet ja draamasid, teinud visandeid. 1887. aasta 'Postimees' pahandas päris põhjendatult Haapsalust. Löö käed kokku! jah, tõesti, seda on vaja teha! Kas pahemat ja viletsamat asja veel maailmas on: Ühes linnas, kus ammugi kolm veerandilt elanikku Eestlased on, ei ole Eesti raamatupoodi olemas! Hurjoh, kuhu oleme siis õieti jõudnud? Muiste oli seal ometi veel Blumberg, kes vähegi Eesti kirjavara eest hoolt kandis, nüüd ei ole kedagi. Alles 1896. a. jõuti Haapsalus ka esimese eestikeelse raamatukogu asutamiseni. 1930. a. oli linna kahes raamatukogus kokku 1400 raamatut, 70 lugejat ja 1000 laenutust. Raamatukogu oli karsklusseltsi 'Kungla' ettevõtmine. Haapsaluga on seotud suhteliselt palju endiseid ja praeguseid tuntuid kirjanikke. Loodame et Haapsalu kui kirjanikega seotud linn jääb selleks ka edaspidi
Croy, tsaari kindralsõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov, suurtükiväeülem Imerethi prints Alekhsandri, inseneride ülem kindralleitnant Ludwig Nicolaus von Allart, jalaväekindral Avtomon Golovin, Novgorodi asevalitseja kindral Ivan Jurjevits Trubetskoi, haavatud jalaväekindral Adam van der Weyde, kindralmajor Ivan Ivanovits Buturlin, Poola-Saksi Moskva saadik kindralmajor parun Langen; 10 polkovnikut, sealhulgas Preobrazenski polgu komandör parun Blumberg, suurtükiväe Casimir de Kragen, sotlane Alexander Gordon, Jacques Gordon, Pierre le Fort, Wilhelm van Delden, Schnewentz, Goulitz, Westhoff, Pindegras ja Karl-Gustav Iwanicki ning veel 130 kõrget ohvitseri. Vangi langes ka tsaari ihuarst Dr. Carbonari. Ainsa kindralina pääses kinnivõtmisest Boriss Seremetev, kellest Peeter I tegi järgmisel aastal oma vägede kindralfeldmarssali Fjodor Golovini kõrvale. Vangide koguarvuna on nimetatud 12 000. Peale selle
ja Tajikistan. Selleks ajaks võttis alkohol üle ,,kõike parandava ravimina". Lõpuks tuli teha valik, kas Nõgisto või Altov. Kahjuks pidi lahkuma Nõgisto. Rujat, nagu me seda teame, ei olnud enam. Bänd lõpetas tuuri Nevil Blumbergiga, kes ,,kaaperdas" Ruja kõla, muutes selle oma Yngwie Malmsteeni sarnaste soolodega. Ajalooline kontsert oli 1998. aastal Tartu Rock Festivalil. Urmas Alender oli väga joobes ning ilmselgelt õnnetu ansambli muusikaga laval. Peagi oli Blumberg bändist väljas ning ansambel proovis viimast korda 1998. aastal kitarristi, Raul Jaansoniga. See viimane koosseis salvestas ühe laulu, ,,Ih-ih-hii ja ah-ah-haa", kuid see oli kõik. Ruja oli lõplikult lagunenud. Eesti kõige tunnustatuimat rock bändi ei olnud enam. Vihane Jaanus Nõgisto alustas soolo-projekti ja väljastas hiljem kasseti ,,Selges Eesti keeles". Garsnek nautis mängimist Data's ja SP Gulliver hakkas tegema filmide jaoks heliteoseid ja soolo-salvestisi
hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Neile järgnesid taluperemehed (129), käsitöölised 69), kihelkonnakoolmeistrid ja köstrid (59), töömehed, sulased ja teenrid (52), vanemad kooliõpilased (47) jne. Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta 18. juuni laulupeo esimene päev - algas vara. Juba kell 6 hommikul mängisid
Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks: x Haige jälgimine sugulaste poolt kodus Haige jälgimine teatava perioodi vältel Kirurgilised uurimismeetodid Patoloogilistel juhtudel esinevad järgmised hingamise kõrvalkahinad, välja arvatud... Valige üks või mitu: lk 10, 13-14 Kiuned, vilinad, urinad Kuivad bronhiitilised räginad x Pueriilne kahin Märjad raginad Mullilised räginad Instrumentaalne diagnostika... Valige üks või mitu: Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon x Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid x Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis Kerning'i katsega hinnatakse:... Valige üks või mitu: lk 22-23 Alumise öesofaaguse sfinkteri toonust Ajutüve pitsumise ohtu ...
Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma. Statistika Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Neile järgnesid taluperemehed (129), käsitöölised (69), kihelkonnakoolmeistrid ja köstrid (59), töömehed, sulased ja teenrid (52), vanemad kooliõpilased (47) jne. Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta. Traditsioon Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
Ka tänapäeval on need kaks koorilauluna väga tuntud ja tähtsad. Nüüd esitavad neid peale meeskooride ka teised koorid. Tervikuna peeti laulupeo kava kõrge tasemega muusikaks ja selle esitamisel noore eesti koorilaulu maksimumiks, mis üllatas meeldivalt kõiki (Palamets, Hillar 1994:9). 9 3. Esimene üldlaulupidu 4. Laulupeo esimene päev Laulupeole oli saabunud 45 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit. Lauljate koguarvu saamiseks loetles gümnaasiumiõpetaja Gustav Blumberg kõiki osavõtjaid. Kokku sai ta 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat, kokku seega 878 peolist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Pidu algas pihta 18.juunil. Hommikul kell 6 helisesid kirikukellad ka kirikutornidest kõlasid peole saabunud puhkpilliorkestrilt äratusmänguna koraalid. Kolm tundi hiljem kõlasid taas kirikukellad. Nii anti lauljatele märku pidurongi kogunemiseks (Hillar, Hillar 1994:13). Laulupeo jooksul liiguti väga palju rongkäiguna
Adoberg [aadoberg]. 3. Derivatsiooniliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille lõpus eesti perekonnanimedele (ka kohanimedele vm-dele) tüüpiline järelliide, nt -ste (Jaanuste, Väluste), - vere ~ -ver (Lillevere, Jõgever), -ma (Tähema, Valgma) vms. Võõrkeelseid nimesid selles osas eristavad näiteks liited -son (tüüpiline Skandinaavia ja saksa perekonnanimedes: Bengtsson, Magnusson), - berg (saksa ja rootsi nimedes: Blumberg, Alberg), - man(n) (saksa nimedes: Holzmann, Bergmann). 4. Kui nimes puuduvad mingid erilised tunnused, mille alusel saaks teda liigitada, saab lähtuda ka nime foneetilisest kujust; nii on loetud eestikeelseks nimeks neid, mille häälikkuju on kooskõlas eesti omasõnade struktuuriga: Jesse (vrd kohanimed Üsse, Visse, Jõesse), Kelam (vrd valem, tulem jms). Eesti- ja võõrkeelse nime piiritlemine ei ole alati lihtne, kõige rohkem
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
Alguse juures seisab Tarvastu koolmeister Wühner, kes oktoobris 1862 kutsub kokku teemakohase koosoleku. Seal esitab idee kokkukutsututele. Pöördutakse mitmete teiste grupeeringute poole. Üheks, kelle poole pöördutakse, on Tartus ÕES, kus on palju Viljandi päritolu tudengeid, kelle kaudu toetust otsitakse. Talupoedage hulgas esialgu head vastuvõttu ei tulnud, siit ka vajadus otsida toetust laiemalt kui vaid Viljandimaalt. Gustav Blumberg ja sel ajal veel tundmatu Jakob Hurt. Nendele seda ideed ka tutvustatakse. Hurt on sellal veel usuteaduskonna tudeng, kuid on end näidanud juba Perno Postimehe veergudel, on sinna kaastööd teinud. Hurt võtabki enda peale ka Aleksandrikooli idee tutvustamise teistele rahvusliku liikumise tegelastele. Räägib seda Kreutzwaldile, kes ideega kaasa ei lähe. Siit tuleb ka Hurda mõte, et sama ideed tuleb tutvustada
, R. Crevel, C. Hischenhuber, M. Løvik, F. a Food Industry Samuels, S. Strobel, S. L. Taylor, J. M. Wal, and R. Ward. 2008. Criteria for identifying allergenic foods Compliance of a food-safety management of public health importance. Regulatory Toxicology system, with a specific reference, such as and Pharmacology 51:42–52. Blumberg, E. 2008. Take the preliminary steps to design ISO/FDIS 22000:2005 or other normative your HACCP plan. Small Plant News USDA/FSIS references, given by an independent and 2:6–4. qualified institution, certifies the system and Bonardi, S., F. Brindani, G. Pizzin, L. Lucidi, M. D’Incau, E. Liebana, and S. Morabito. 2003. Detection confers recognition to clients and consumers of salmonella spp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
