Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis,
Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt. Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt.
Rudolf Tobias Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit
RUDOLF TOBIAS (1833-1918) Lapsepõlv ja Peterburi periood Tobias sündis 1873 aastal Hiiumaal Käinas. Ta sündis vaesesse perre, mis oli suhteliselt vaene ning kus räägiti saksa keelt. Tema isa oli köster ja väga musikaalne mees. 1885 kolis pere Kullamaale, kus Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Õpingud jätkusid Tallinnas, kus ta õppis 4 aastat Toomkiriku organisti Reinice juures. Tobias omandas piisavalt teadmisi, et jätkata haridusteed Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis orelimängu Homiliuse käe all ja kompositsiooni Rimski-Korsakovilt . Ta lõpetas konservatooriumi kuue aasta asemel neljaga. Tobias jäi siiski elama peterburi, mille Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani. Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest.
Rudolf Tobias Eliisa Annusver TTP2 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas.
RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides
Rudolf Tobias (1873-1918) referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Rudolf Tobias on tuntud vaid inimestele, kes huvituvad muusikast ja selle ajaloost, võime teda siiski näha rahatähel. Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse pannud eesti muusikasse ja selle arengusse. Referaadis seletan tema keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulasetelistes peredes on isegi raskem toime tulla millegi saavutamisega, sest sageli ei jätku tähelepanu ja jaksu vanemate poolt. Sellegi poolest võib tema
laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina
1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel
klassis. 1961. aastal lõpetas ta kompositsiooni eriala Tallinna Riikliku Konservatooriumi Anatoli Garsneki klassis.Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast.Ta oli kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õpetajana ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. oli ta Heliloojate Liidu konsultant. Tema loomingus on esiplaanil väikevormid, eriti koori- ja lastelaulud. Rudolf Tobias (1873-1918) eesti helilooja, organist ja koorijuht, omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal.kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. sündis köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt.Komponeerimist katsetas ta varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.1885
,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed". Muusikalised väljedusvahendid Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis. Dünaamika heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano. tempo, agoogika, tämber, register, meetrum, rütm, harmoonia,helistik, helilaad, faktuur. Rudolf Tobias 1873 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse, saab sealt 2 diplomit, neist üks on orel (Louis Homilius) ja kompositsioon (Nikolai Rimski- Korsakov). Jääb Peterburi tööle
Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat ning aitas Tartu Kõrgemal Muusikakoolil tegutseda Looming žanrite kaupa: kirjutas koorilaule ligi 150 tükki, mis jagunesid temaatiliselt kolmeks: isamaalised koorilaulud (“Meestelaul” meeskoorile), lüürilised koorilaulud (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvalauluseaded, mille puhul põimis kokku erinevaid rahvaviise (“Tuljak”) Konstantin Türnpu Eluaastad: 1865 - 1927 Õpingud: 1891 aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi organisti erialal Tööaastad: Tallinna Niguliste kirikus tegutsenud saksa koguduse organist, kus juhatas veel lisaks sealse lauluseltsi segakoori ning meeskoori (Revaler Liedertafel); 5. ja 6. laulupeol mees- ja segakooride üldjuht; Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht (sellest kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor); aitas asutada Eesti Lauljate Liitu ning oli ka selle esimees. Looming žanrite kaupa: koosneb ainult vokaalmuusikast ehk 60 koorilaulu ja 7 soololaulu,
tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist
Kantaadid: ,,Eesti keisri laul" , ,, Krooni mise laul" , ,,P äikesele" · Miina Härma (1864-1941) Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppi ma hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esi m ese järgu diplo miga. Kogu o ma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: 4 aastat
Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi auprofessoriks. Laulumäng: "Murueide tütar". Kantaat: "Kalev ja Linda". "Tuljak" "Ei saa me vaite olla" "Pulmalust" "Lauliku lapsepõli" "Pidu hakkab, pereeidekene". Kuulamine "Tuljak" "Meestelaul"(esitas RAM, oli iga laulupeo kavas, hästi mehelik). Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis Peterburi Konservatooriumis koos MH'ga. Ta oli pärit Kloogalt. Terve pere oli väga musikaalne. Lapsepõlves oli viiuldaja. Ta harjutas viiulit looduses/pargis. Edasi läks õppima Tln Kreiskoolis. Ta asutas 16-aastaselt meeskoori, kes käis tema juures Kloogal harjutamas. Andsid kontserte Aleksandrikoolis ja selle auks. Enne Petrb K. jõudis teha veel palju koore. Peterburis lõpetas oreliklassi 1891 (MH 1890). Edasi käis 1a Berliini konservatooriumis. Tänu koolidele omandas saksa ja vene keele. Asus tööle Eestis saksa kogukonda. Töötas Nigulistes ja mujal sakslaste kohtades
Kutuurilug............................ ............................ ............................ ............................ .......14 Rudolf ............................ ............................ ............................ ............................ 14 Kokkuvõte .................
200 koorilaulu. 10. R.Tobiase tähtsus eesti muusikas: 1893. a astus Peterburi konservatooriumi. Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena.Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu.Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni. 11. R.Tobias looming:uute zanrite kasutamine ,keskendumine
Tema helikeel on väga saksapärane ja mitte nii originaalne. Aleksander Thomson (1845-1917) Õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Tema tuli Peterburist tagasi ja hakkas huvituma Eesti rahvaviisidest. Käis neid kogumas ja kasutas neid oma loomingus. Tema looming on omapärase kõlaga ja rahvuslik. Tuntuim laul on ,,Kannel". Karl August Hermann (1851-1909) Ta on hariduselt keeleteadlane ja muusika alal täiesti iseõppija. Sellest hoolimata oli ta omal ajal üks tähtsamaid muusikaelu tegelasi. Ta oli helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti
................................................................................................... 7 Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959).................................................................................................. 7 Aleksander Kunileid (1845-1875)............................................................................................ 7 Miina Härma (1864-1941)....................................................................................................... 8 Rudolf Tobias.......................................................................................................................... 8 ALEKSANDER LÄTE (1860-1948).......................................................................................... 9 KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927)..................................................................................... 9 MIHKEL LÜDIG (1880-1958).................................................................................................. 9
poegadele ja tütardele” 1888). Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi. Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana kannelt” (I Põlva laulud 1875–1886, II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III,1904–1907). Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule. Oskar Kallas (1868–1946) alustas 1904. aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts ) raames. Kasutas soomlaste kogemusi. Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida. Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile maksti sõidu- ja elamisraha. Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu. Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased:
1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu). Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannseni, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.
rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal
...........................................29 ..............................................................................................................................................29 Lisa 6. Uurimistöö küsitlus..................................................................................................29 Sissejuhatus Uurimistööd teemal ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga" ajendas koostama huvi kodukoha kultuuri ja muusika vastu. Soovisin teada, kuidas sai Suure-Jaani muusikaelu alguse ning kuidas see väljendub tänapäeval. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide elulugude kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse nende kohta õpilaste ning täiskasvanute seas. Püstitasin hüpoteesiks väite, et õpilased teavad vähe muusikutest Kappidest. Materjali leidmiseks kasutasin raamatuid ja elulookirjeldusi Kappide kohta. Lisaks lugesin ajalehtede ning ajakirjade väljalõikeid. Materjali kogumiseks koostasin küsitluse, mille
elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Fredrik Pacius on Soome (Maamme) ja Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") hümni viisi autor. Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus 14 valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit
Tal oli baltisakslastele meelepärane stiil: konservatiivne, kuivavõitu ja realistlik. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. “Muhu raugas” (1898) ja mitmetes maastikumaalides, mida kunstnik maalis vaid enda jaoks on näha ka impressionismi jooni. 1888-1894 Düsseldorfi Kunstiakadeemia 1894 Düsseldorfist kodumaale Paul Raud – uue etapi algus eesti kunstis 1894 kodumaal, Rakveres 1904 Tallinnas vabakunstnik 1914 alates Tallinnas joonistusõpetaja, alates 1923 Riigi Kunsttööstuskoolis 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema Saksamaa õpinguaastail toetanud, ei väsinud viimane osutamast Uexküllide perekonnale kunstnikuteeneid. 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914
hobusele,vankrile ja lehmale. Samuti jäi meelde hetk, et saarel ei saanud vastutulijad nende teeküsimisest aru . Tarvis oli rootsi keel selgeks õppida. Sellega hakatigi kohe tegelema. Helilooja isa elulookirjeldusest loeme: ,,Esimesel aastal oli rootsi keele õppimine peaasi. Elanikud oskavad vähe eesti keelt, lapsed ei oska sugugi. Prooviaasta palk oli 100 rubla valitsuse poolt, kõrvalt teenisin 40 rubla. Teisel aastal sain täie palga 250 rubla. 1898.a ühendati Fällarna kool kihelkonnakooliga ühte; seega sain köster-kooliõpetajaks. Kirikus oli igal pühapäeval jumalateenistus, igale rahvuse liigile oma keeles, s.o rootsi, vene ja eesti keeles." Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis.Kahe Kreegi poisi, Vladimiri ja eriti noorema venna Kirilli muusikahuvi ja innustus oli nii erakordne, et jäi silma linna
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
