NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU TÖÖTLEB MEELTE KAUDU SAADUD INFOT PÕHJALIKUMALT. KUULMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA TEAD KUULMISEST KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? KÕRVALEST SUUNAB SINNA SATTUNUD HELILAINED KUULMEKÄIKU.
Valiku mehhanismina kasutab teadvus tähelepanu (attention). Viimase all mõeldakse keskendumist mingi objekti või nähtuse registreerimisele. Tähelepanu võib olla kas tahtlik või tahtmatu. Tahtlik tähelepanu selekteerib ärritajaid, lähtudes teatud eesmärgist. Suunajateks võivad olla motiivid, mäletamine, ootused. 16 Tahtmatu tähelepanu puhul toimub selektsioon sõltuvalt keskkonnast saabuva ärritaja liigist ja tunnustest. Siin pälvivad tähelepanu suuremad, intensiivsemad, uuemad või mingil muul viisil silmatorkavamad ärritajad. Turunduskomplekside kujundamisel on oluline teada, kuidas muuta kaup või seda tutvustav informatsioon (reklaam) tarbijatele tähelepandavaks. Selleks tuleks arvestada järgmiste tähelepanu omadustega (Suuroja, 2000: 12): Piiratud maht: inimesed suudavad korraga tähele panna üksnes väikest arvu objekte.
1. Aistingu mõiste: Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Ta tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Naiteks tavalise tooli. Seda vaadetes võime näha selle prunni värvust (nägemisaisting) ja kasutades tunda selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting ei ütle, et tegemist on tooliga (ei peegelda eset tervikuna) 2. Kuidas tekib aisting: Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui
langeb veelgi alkoholi toimel,mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist.Ekstravtuse ja ertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam.Kasvatuses tähendab see seda,et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt"üles kütta",ekstraverti agabliigselt maharahustada. Inimese käitumise psühholoogiat ei tohi võtta lihtsustatult,kui pelgalt reageerimist teatud väliskeskkonna stiimulitele.Biheivioristliknlähenemisviis,mille kohaselt kindel välisärritaja kutsub esile kindla erutuse ja kindla ennustatava reaktsiooni,on oma piiratuse tõttu populaarsuse kaotanud.Ühed ja samad mõjustused kutsuvad erinevates inimestes ja samas inimeses erinevatel hetkedel esile ka erinevaid reaktsioone.Väline tegur vahendatakse sisemise,psüühilise tegevuse kompleksi poolt,mistõttu ärrituse ja käitumise vahel ei ole otsesõltuvust. Taisisõnu öeldes-käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel,kuid kõrgematel
· Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järgi aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes kiire une ehk REM une staadiumi, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused , mured, allasurutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla
trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja -vaheruumide süsteemi ja vakuooli katkendilku süsteemi kaudu. 24.Millised on põua mõjud taimele? Häirib kõigi füsioloogiliste protsesside normaalset kulgu. Protsesside kooskõla häirub, tekivad mürgised ühendid. Kõrge temp. on kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal. 25.Mis on tropismid? Nimeta erinevad tropismid. Taimede ühesuunalistest ärritajatest tingitud kõverdumised, mille suund sõltub ärritaja suunast. Positiivne- taim kõverdub ärritaja suunas, negatiivne, taim kõverdub ärritajast eemale. Erinevad tropisimid: fototropism, geotropism, kemotropism, nastid.
tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. 11 Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused
kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest Mobiiltelefoniga kaasnevad riskid · Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab kasvajate riski süljenäärmetes, kuulmisnärvis ja ajus TTÜ uuringud · TTÜ biomeditsiinitehnika instituudis tehtud EEG uuringu tulemused näitavad, et mikrolainekiirgus mõjub ajule kui mittespetsiifiline ärritaja · Sarnased muutused toimuvad EEG signaalis ka alkoholi toimel · Inimeste tundlikkus kiirgusel on erinev Piirnorme on vaja muuta! · Sõltumatute teadlaste ja ekspertide ühendus BioInitiative taotleb piirväärtuse kehtestamist 0,6 V/m · Kiirguse piirnormide karmistamine tähendaks tõsiseid probleeme kaasaegsete telekommunikatsioonivahendite, eelkõige mobiiltelefonide tootjatele Elektromagnetiline saaste · Elektromagnetkiirgus ei ole enam pelgalt
Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral (pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu.
tähendus. Eeldab keskendumist, peame teatud asjad kõrvale jätma ja süvenema. On seotud orienteerumisrefleksi Tähelepanu kui seisund Jaguneb: Tahtmatu tähelepanu täelepanu millelegi automaatselt ilma et peaks pingutama; passiivne tähelepanu iseenesest, sõltub ärritajate eripärast, tegevuse eesmärkidest, sõltumatutest sündmustest Objektiivsed: ärritaja suhteline tugevus, erinevas olukorras mõjub iga ärritaja erinevalt, ärritaja suurus on suhteline (ämblike kartmine), uudsus, liikumine Subjektiivsed: sõltuvad inimesest endast vajadused, huvid (rasedus). Inimese vanus ja sugu on ka subjektiivsed tegurid. Meeleolu ja organismi seisund (läbi roosade prillide vaatamine) Tahtmatu tähelepanu mehhanism on seotud ka sünniga. Tahtlik tähelepanu ise suunan oma tähelepanu millelegi. Selle puhul on tahte hoidmine oluline, on seotud meie eesmärkidega, õppimise puhul on see eriti oluline. Iseloomustab:
Tartu Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta tingitud stiimul (algselt neutraalne, kuid kutsub esile orienteerumisreaktsiooni). Põhimehhanism seisneb selles, et kui esialgselt signaale (tingimatu) ärritaja (maitsev Nestle'I sokolaad) korduvalt esineb koos mittesignaalse (tingitud) ärritajaga (tumerohelise läikiva ümbrispaberiga), siis ajapikku hakkab ka mittesignaalne ärritaja muutuma signaalseks, kutsudes esile tingitud refleksi meeldiva maitseaistingu ootuselamusele (võib-olla isegi koos süljeeritusega?) Pavlov, I). Operantne tingimine tegevus-stiimul seosed. Käitumist saab muuta, kui käitumise tulemusega
objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
Eksperiment- seletab käitumist. 7) Korrelatsioon, tunne ära negatiivne ja positiivne seos Korrelatsioon on seos kahe asja vahel. Positiivne - mida vähem raha, seda vähem ostetakse Negatiivne mida soojem ilm, seda vähem riideid seljas Eksperiment- .... Aitab käitumist seletada( on uurimus), eesmärgiks hüpoteesi püstitamine või ümber lükkamine. On labaoratoorne või loomulik. 8) Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e. stiimul Retseptor erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude KNS läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed) 9) Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Tingimatud refleksid (kaasasündinud) info liigub ainult seljaaju vahendusel, reaktsioon on tahtmatu ja automaatne
loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone. Hüpotalamus tagab siseregulatsiooni, ainevahetust, emotsioone, osaleb seoste kujundamises. Ajus sügaval asuv mandeltuum on väga tundlik ohusignaalidele ja suudab ka teadvustamise-eelselt, pelgalt mõnekümne millisekundiga aktiveeruda, kui keskkonda ilmub loomult ohtlik ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba enne, kui teadus olukorda kajastada jõuab. 2. TUNNETUSPROTSESSID Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid aitavad inimesel luua ideaalse muteli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna
Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes, keeles ja huultes. Aistingutel on neli põhidimensiooni. Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi
Valged (I ja II fototüüp), väga noored ja vanad Lapseeas või praegu atoopilise dermatiidi põdejad Sageli tegemist tööõnnetustega Põletiku intensiivsus Sõltub anatoomilisest piirkonnast, kuhu ärriti toimib Kohtades, kus on sarvkiht õhem ja ning karvanääpsudega ja higinäärmetega varustatus parem, on absorptsioon suurem Nägu, nahavoldid, labakäte dorsaalpind ja skrootum Vastupidavam peopesade, jalataldade ja juustega kaetud peanahk Kompressid ja kleepplaastrid Ärritaja leidumine õhus kontaktdermatiit näol Kliiniline pilt Väga varieeruv mõõdukast ja kiiresti mööduvast erüteemist raskete keemiliste põletusteni Torkimis-ja põletustunne Krooniliste dermatiidi korral naha tihenemist, liigset kuivust, kaasnevate lõhede puhul valu Vormid 1. Ärritusreaktsioon 2. Akuutne lihtne kontaktdermatiit 3. Keemiline põletus 4. Krooniline e kumulatiivne lihtne kontaktdermatiit
laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemiseks on vajalik: mingi ärritaja korduv eelnemine tingimatule ärritajale 10. Järgnevast loetelust ei kuulu nahas paiknevate retseptorite hulka: Corti elund 11. Tasakaalu organi sensor- ehk retseptorrakud paiknevad: sisekõrvas 12. Membraani puhkepotensiaali lähtetaseme taastumist peale närvi- ja/või lihaskoe erutumist nimetatakse: ümberpolarisatsiooniks 13. Närvi-lihassünapsis on mediaatoraineks: atsetüülkoliin 14. Postganglionaalseteks sümpaatilistes närvilõpmetes on mediaatoraineks reeglina: noradrenaliin
kombitakse. Enamjaolt esinevad puuteaisting ja kompimine koos. - Valu annab kiiresti märku sellest, et midagi ohustab tervist ning seega on võimalik aegsasti midagi ette võtta. - Tasakaaluelund annab märku meie asendist ja suunast ruumis. See toimib sisekõrvas asetsevate retseptorite abil. - +teised: nt temperatuur, kinesteetilised (liikumisaistingud), nälg jne. Aistinguid võib jagada veel sõltuvalt sellest, kas stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: - kontaktset ja taktiilset (ehk kombitavat) - distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine)
Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele
seda vahekorras 2 järjestikust puhumist suule ja 13-15 vajutust rindkerele. Vastavates juhendites on erinevaid soovitusi. 3. Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees Etioloogia on õpetus haiguste tekke põhjustest ja tingimustest. Sellest sõltub aga patoloogilise protsessi omapära. Põhjuste ja tingimustega tuleb arvestada nii haiguste vältimisel ehk profülaktikas kui ka ravis. Haiguse kutsub esile patogeenne ärritaja, mis võib olla nii eksogeenne ehk väline kui endogeenne ehk organismist endast pärit. Endogeenne ärritaja tavaliselt haigust esile ei kutsu, vaid teeb seda teatud soodustavate tingimuste kokkulangemisel (külmetus, vitamiinide puudus, alatoitumus, teise haiguse põdemine). Samad tegurid võivad aidata kaasa ka eksogeense ärritaja mõjule haigust esile kutsuda. Etioloogilisi faktoreid jaotatakse kolme suuremasse rühma – geneetilised ehk pärilikud, omandatud ja kombineeritud.
tulemusi intellektuaalsed tpd – mõtlemine 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid AISTING: aisting – objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline reflektoorne protsess psühhofüüsika – uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile vaevumärgatava aistingu nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks (mida madalam väärtuse lävi, seda tundlikum ollakse) ärritaja maksimaalne mõjumäära piir ehk tundlikkuse ülemine absoluutne lävi eristuslävi – tundlikkus erinevuste suhtes adaptsioon – lävede suurenemine ärritajaga mitme kordselt korduval kokkupuutumisel SDT – signal detection theory
Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne Informatsioonitöötlus taju-, tähelepanu- , kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste vahendusel. TEEMA 3 Evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Ärritatavus reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis. Difuusne närvisüsteem koosneb üksikutest närvirakkudest Ganglioosne närvisüsteem eraldub närvirakkude juhtivkeskus Sensoorne staadium omane selgrootutele. Eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime
hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioon ärritajale avaldub nõrga lokaalse vastusena, läviärritus minimaalne vastureaktsioon, mille puhul avaldub funktsionaalne efekt, üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine
kuulub palju lülineuroneid. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. On ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingiustel. On signaalse iseloomuga Kujunemise mehhanism ja tingimused: _ Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi _ Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga _ Organismi vastav funktsionaalne sisund _ Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest _ Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) _ Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud _ Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja Ärritus mõjuprotsess Erutus ärritamisel tekkiv närviprotsess Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast.
· Tähelepanu liigid: o Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele. On püstitatud eesmärgile olla tähelepanelik Teeme tahtepingutusi o Tahtmatu - see tekib juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik. Iseeneseslik o Põhjustajad: Välisärritaja iseloom ärritaja tugevus või intensiivsus Välisärritaja kontrastsus erinevus foonist. Välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele nt. veega sulistama, purskkaev, kui sul on janu äratab tähelepanu. Valu tundmine ei lakka. Tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu. Huvi
Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnoostilised protseduurid, krampide ravi. 6. Millised on anesteesia premedikatsiooni eesmärgid? • ärevuse vähendamine • näärmete sekretsiooni pärssimine • reflekside allasurumine • amneesia esilekutsumine • üldanesteetikumide toime tugevdamine 7. Kuidas manustatakse järgmisi anesteetikume
tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus ärritaja -> ärritus (kui on piisavalt suur ärritaja) ->erutus. retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel:
21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata
annaabi.ee 
