Kaubandus Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. 17. sajandi alguse sõjad mõjusid pärssivalt ka kaubandusele Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati
3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (1/3), kui ka lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise
Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad.
Linnaelanike arv tõusis 3000 inimeseni. XVII sajandiks ümbritses linna võimas bastionide süsteem, mille projekti autoriks oli Erik Dahlberg. 19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja rootsi vägede vahel, mis lõppes rootslaste võiduga. Kuid 1704. aasta 9. augustil vallutas Peeter I tormijooksuga linna. Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse. Haapsalu Haapsalus algas Rootsi aeg 9. augustil 1581. aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega moodustati omaette üksus -- Haapsalu lään, mille eesotsas seisis valitsuse poolt määratud ametnik -- lossifoogt. Foogti administratiiv, osalt ka kohtuvõimule allus otseselt ka Haapsalu linn. Kuningas Sigismundi poolt 1594. aastal antud privileeg nägi muuseas ette, et foogt on kohustatud linnakohtus ettetulevate kriminaalasjade arutamisel ja otsustamisel
Venemaal hakkas see tööstusala kiiresti arenema pärast 1822. aasta kaitsetollide rakendamist. Selleks ajaks olid kujunenud tingimused masinate edukaks kasutamiseks ka Venemaa kalevitööstuses. Eestis tähistas tööstuspöörde algust just tekstiilitööstuse teke. Asutati rida suuri kalevivabrikuid. Kalevitööstuse varasemaks keskuseks kujunes Narva. Uus ettevõte Narvas võib pidada esimeseks kalevivabrikuks Eestis ja üheks varasemaks Venemaal. Teine kalevivabrik asutati saarele endise saeveski asemele. Selle rajaja sai suure riikliku laenu. 1827. aastal täiendati sisseseadet ja rakendati tööle 8-hobujõuline aurumasin. See oli esimene Eestis. See kalevivabrik valmistas peamiselt sõjaväelastele kalevit. Tootmisvõimeline ettevõte likvideeriti kui G. Scharz jättis võlakohustused korraldamata ja lahkus Venemaalt. Põhjuseid, miks just Narvas toimus kiire tööstuse areng, on ilmselt palju, kuid olulisemad on · Narva koskede veejõud; · Narva oli tähtis transpordisõlm;
Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased) Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild Aktiivselt võitlesid tsunftid ametivendadest konkurentidega, nn tsunftijänestega ehk vussermeistritega, kellel meistripabereid ei olnud · LINNADE VÄLISILME: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus Linnahooned olid algul põhiliselt puidust, alles 15. sajandi alguses kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivilinnad Suuremate linnade ümber oli rajatud kivist ringmüür, väiksemad linnad ja alevikud pidid piirduma muldvallide ja puitpiiretega Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk Ruumikitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu
mida ta suudab vallutada 1223. a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased 1223. a algas sakslaste vastupealetung, kui kõik linnused peale Tartu vallutati tagasi 1224. a langes peale pikka piiramist Tartu ja sellega oli mandriEesti lõplikult vallutatud, vabana püsis esialgu vaid Saaremaa 1227. a oli külm talv ja Pärnust suunduti Muhu linnuse vastu; nähes nii suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida, aga suurem osa sakslasi sellega ei nõustunud ja asuti linnust piirama, toimus suur lahing ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud viimane linnus, mis Saaremaal langes ja mis võttis ristiusu vastu ilma lahinguta, oli Valjala
D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus Martin Luther 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele Hilary Karu 22 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VARAUUSAJAL
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
adramaa -8-12 ha). Suuremates taludes olid palgal sulased ja teenijatüdrukud, kes käisid ka teomeestena mõisas. Üksjalgade kiht tekkis seoses uute maade kasutuselevõtmisega 14. sajandil. Üksjalgadeks olid enamasti adratalupoegade nooremad pojad, kes ei mahtunud isakoju ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üles jalapäev nädalas (ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised) 16. sajandil parandas Vana-Liivimaa üldine jõukus ka talurahva olukorda võrreldes eelmise sajandiga. Hea läbisaamise korral mõisaga võis keskmises adratalus olla -5 tööjõulist meest ning mitmeid koduloomi. Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks). 15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le.
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati
Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.
koguduse). Aja jooksul kujunes Eestis välja ca 100 kihelkonda. Vana Liivimaa riigid olid omavahel pidevalt tülis. 13.-14.saj puhkesid mitmed kodusõjad, üksteiselt püüti vallutada maid ja linnu. Agressiivseim oli orduriik, kes eri aegadel on piiranud nii Riiat, Tartut kui Tallinnat. Ka piiskopkonnad ajasid kohati aktiivset välispoliitikat ja nt Tartu piiskop sõlmis koguni liidulepingu Inglise kuningaga. Kuigi eestlased olid alistatud ei olnud nad lõplikult alla surutud. Sellest annavad tunnistust eestlastega sõlmitud lepingud, kus eestlaste kohustuste kõrval on ära toodud ka mõningad õigused. Nt osalesid eestlaste esindajad kohtumõistmisel ja saarlastel oli lubatud relva kanda. Teateid eestlaste vastuhakkudest ja püüetest vallutajatest vabaneda on 13.-14.saj I poolel üsna palju. Majanduslikus mõttes hakkas eestlaste olukord järk-järgult halvenema. Kuigi maaomand jäi esialgu
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Te
Koosneb 22 raamatust. Hiline keisri riik 3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid. 284 tuli võimule diocletianus kes kehtestas uuesti korra. Jaotas riigi 2 territooriumiks mülemal oli oma keiser. Ida ja lääne rooma tekkisid. Järgmine keiser Constantinus suur kuulutas riigis välja usuvabaduse. 4saj lõpul sai kristlusest üld kohustuslik riigi usund. 395a jagunes impeerium lõplikult 2heks eraldi seisvaks riigiks. Algas suur rahvaste rädamine mille käigus germaanlased tungisid rooma territooriumile ja kukutasid 476a viimase lääne rooma keisri. Seda aastat peetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Keisril oli piiramatu võim. Senati poliitiline tähendus kadus. Asevalitsejate arv suurenes ülesandeks oli maksu kogunemine. Kaubandus käsitöö ja linnad käisid alla. Orjade arv vähenes mindi üle naturaal majandusele. Tekkisid koloonid suur maa omanike sõltlased,
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk Kõik need tegurid kokku mõjusid laastavalt kogu elanikkonnale, kuid eelkõige talupidajatele. Selle tulemusena inimesed metsistusid, ei tegelenud oma põhitegevusega, hakati röövima (mis käis läbi inimelude võtmise) jne. Pärast 27.06.1709 on Peetril selge, et ta saab oma põhieesmärgi ehk Eesti- ja Liivimaa vallutamise osas tegutsema hakata. Selleks tuli hõivata kolm allesjäänud suurt tugipunkti: Riia, Pärnu ja Tallinn. Augustis 1709 keelab ta edaspidised rüüstamised
sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel. Sünnitusabi paranedes tõusis ka keskmise eluea prognoos. 18. saj. keskpaigaks oli 15-aastaste keskmise eluea prognoos naistel juba 50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj
Esialgu oli vastuseis haldusreformile tugev. Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku 3) Liepaja-Libou-2012 82 000 elanikku. 4) Jelgava(Kuramaa halduskeskus)- Mitau- Miitavi 64 000 elanikku. 5) Jürmala(2012) 56 000 elanikku 6) Ventspils(põhja pool Kurmaa rannikul)- jõukus vene transiidile 7) Rezekne(Latgale keskus) 8) Valmiera(Wolmari) Liivimaale 9) Jekabpils üle 26 000 10) Ogne(pisut suurem kui Jekabipilsis) üle 26 000. Riiklik sümboolika *lipp *vapp *läti hümn (Jumal hoia Lätit, autor Baumanis, kõlas esmakordselt Läti I laulupeaol. Pärast läti iseseisvumist linavästrik-lind harilik härjasilm-lill Moodustab ühe osa Ida-Euroopa lauskmaast+ Eesti+Leedu. Maa on madal. Koosnevad madalikust: ranniku-madalik pikki mererannikust
Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud:
Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga
- vaatleme keskkonnafaktoreid, kus need on rakendatavad; - teadmised ajaloolise olukorra komplitseeritusest, milles neid maastikuarhitektuurilisi teoseid luuakse. Nüüd siis põhiteema juurde. Kõige vanematest aedadest on muidugi säilinud väga vähe kirjeldusi ja veel vähem pilte. Samuti on neid raske tõlgendada, kuna maailm on nendest aegadest nii palju muutunud. Ka taimed, mida me tänapäeval aedades kasutame, pole ammu enam need, mis paarisaja aasta eest, rääkimata aastatuhandetest. Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusena on küll leitud jälgi müüridest ja tiikidest, kui mis puutub aia elavasse materjali, siis on sellest heal juhul säilinud vaid kübeke õietolmu mullakihtides. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 5 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
nemise juhtimisest ja väeosade materiaal-tehnilisest varustamisest. Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid järk-järgult tootmi- ses ja kaubanduses. Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele. Lõplikult vabanesid armeed logistikasõltuvusest alles 20. sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtmisega. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on palju- del armeedel olemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
