Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6. Nimeta r...
häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt harmooniataustana, vaid sellega taheti pigem kuulajale edasi anda laulu tundeid ja temaatikat. Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes vaatamata oma lühikesele elueale jõudis kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga kirjutada üle 600 laulu. Samuti oli Schubert esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, kus oli peategelane ja tegevustik. KLAVERIMUUSIKA Romantismiajastul sai klaverist üks armastatuim soolopill. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid ka väikevormid, milleks olid näiteks prelüüd, ballaad rapsoodia, nokturn ja eksprompt. Kõigis 19. sajandi esimese poole kõige iseloomulikumaid klaveriminiatuure ühendas meloodiline ja lüüriline karakter. 19. sajandi üks hinnatuim muusik oli Poola helilooja Fryderyk Chopin. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel
ühtlus, kujunes lõplikult välja klassikalise balletti reeglistik. Võeti kasutusele varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. *Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on vanem kui operett. Ooper on Itaaliast, operett Prantsusmaalt. Operett on koomilisem. Ooperis pole sõnalist osa, operetis on. Operetis on muusikaline osa lihtsam kui ooperis. Operetis on tants keerulisem ning laulja liigub rohkem. *Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Romantismiajastul oli muusikaelu keskuseks Pariis. *Mis on iseloomulik G.Verdi ooperitele? Verdi meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Suur tähtsus oli kooridel, vormilt numbriooperid, süzeed olid kaugest minevikust või teistest maadest, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega. *Nimeta Verdi tuntumaid oopereid. Verdi tuntumad ooperid on ,,Oberto'', ,,Attila'', ,,Nabucco'', ,,Röövlid''. *Mis liiki teosed kuuluvad P.Tsaikovski loomingusse? Too näiteid tema tuntumatest teostest
11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad harmoonia- kooskõla, kokkusobivus 12.Kuidas on romantismiajastu muusikas seotud eelmise küsimuse mõisted? Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13.Missugune uus muusikažanr muutus kõige tähtsamaks orkestrimuusikas? Sümfoonia 14.Missugused uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Uuteks vormideks olid soololaul, laulutsüklid, üheosaline sümfooniline poeem, koorisümfooniad, teosed solistidele orkestrisaatega, lavamuusikast tõusid ooperi kõrvale ballett ning operett. 15.Kirjelda romantilise muusika ja kirjanduse seost. Nimeta kirjanikke ja luuletajaid, kelle teoste põhjal on muusikat loodud (5 näidet) Romantiline muusika ja kirjandus on seotud unistuste ja kirgedega, ammutab jõudu heitlikest inimsaatustest, käib kaasas poliitiliste
6)Hugo: Teda on tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja säravaima esindajana. Prantsusemaal kujunes ta olulisemaks proosakirjanikuks romantismiajastul. Tema roomanid on populaarsed ka tänapäeval. Üks ähtsamaid on ,,Jumalaema kirik Pariisis" Hugo tegelased on erandlikud ja tegelased piinlevad ning enamik neist hukkub. Tegelased ja nende teod on romantilised ,kontrastirikkad, kuigi mitte alati psühholoogiliselt usutavad. Romaani ülesehitus põhineb romantikutele ja kontrastidel.Sügav traagika läbib romaani. Kõige oma tegelaste kaudu jäädvustab auto inimlikke kannatusi ja muret, südametust , samal
1.1. sajandil. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult (ebaajalooliselt) hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid, koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu. Nad armastasid eredaid, kontrastseid värve. Viikingite kunsti näited on ka arvukad mälestuskivid, nn.
läbikomponeeritud "Talvine teekond" koosneb 24 laulust, seal Schuberti eluraskused, 3-osalised "Luigelaul" koosneb 14 laulust INSTRUMENTAALMUUSIKA -on välja kasvanud kodusest musitseerimisest, sümfooniate meloodiad on laulvad, kontrastid puuduvad SCHUBERTI TÄHTSUS · soololaulu ja laulutsükli kui zanri väljakujunemine · toetus oma loomingus rahvamuusikale, esimene seda tegev romantik · sümfoonia peateema esmakordselt 3/4taktimõõdus · esimene helilooja romantismiajastul(Lääne-Euroopast pärit) · kirjutas kohutavalt palju teoseid
Rahvuslikud jooned 19. sajandi muusikas Juba klassitsismiajal loodi muusikaühinguid, romantismiajastul ehk 19. sajandil tekkis neid rohkelt juurde. Seltsiliikumine oli sellele ajale väga iseloomulik. Romantismi üks tunnusjooni oli huvi rahvalegendide ja rahvuslike kultuuride vastu, samal ajal kujunesid välja ka mõned rahvusriigid. See tõi kaasa mõnede heliloojate huvi suurenemise oma maa rahvamuusikatraditsioonide vastu, seda eriti maades, kelle identiteet oli maha surutud näiteks Tsehhi, Poola, Soome. Muusika oli kasulik vahend
Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann muusikalise lavateose ,,Uku jaVanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Helilooja nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad kujunesid samanimelistest
Nende lava- showsid ilmestavad alati fantaasiarohked valgusefektid ja tulevärk. Rammstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Heliloojad Tuntumad Saksa heliloojad barokiajastul olid: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludwig van Beethoven Romantismiajastul: Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Nende teoseid esitavad tuntud muusika-kollektiivid nagu näiteks Berliini Filharmoonikud. Laulunäited https://www.youtube.com/watch?v=8jLO7UjQus0 missa h-moll https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio hällilaul, org lullaby https://www.youtube.com/watch?v=IVJD3dL4diY Taccata and fugue in D minor https://www.youtube.com/watch?v=6z4KK7RWjmk Symphony No. 5 Veel laulunäiteid https://www.youtube
Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Teoseanalüüs Goethe (1749-1832) oli saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Mees alustas kirjanduslikku tegevust anakreontilise lüürika ja näidendite avaldamisega aastatel 1767-1769. Ta kirjutas palju draamasid, näidendeid ja ballaade. Goethe vaimustus W. Shakerpeare`ist , suhtus samas kriitiliselt klassitsismi ning toetus oma loomingus rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism....
ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk, klassitsistlik või eelromantistlik muusika. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii muutus kõige tähtsamaks muusikas selgus ja puhtus. Romantismiajastul oli oratooriumile iseloomulik väljendusrikas meloodia. Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul. Harmoonia dissonantside rohkus on samuti üheks oratooriumi iseloomujooneks nendel aastatel. Oratooriume on kirjutanud palju heliloojaid. Giacomo Carissimi oli ladinakeelse oratooriumi suurim meister
häälestamiseks kasutati 6-8 kruvi, mida keerates nahka pingutati või lõdvestati. Sellest muutus heli vastavalt kõrgemaks või madalamaks. Kui partituur nõudis timpanite häälestuse muutmist teose keskel, tuli seda teha võimalikult vaikselt samal ajal, kui ülejäänud orkester mängis, kusjuures mängitav materjal ei pruukinud olla samas tonaalsuses kui uus nõutav häälestus. Ümberhäälestamine ühe tooni võrra nõudis toona ka suhteliselt palju aega (umbes 8-10 sekundit). Romantismiajastul oli mõnikord vajalik esitada timpanitel ka keerukamaid helijärgnevusi. Sel puhul polnud tihtipeale muud võimalust kui panna ritta timpaneid suuremal hulgal. Erakordseks näiteks selles mõttes võib nimetada Hector Berliozi Reekviemi, kus kohati tuleb 10 mängijal mängida kokku 16 timpanil. Revolutsiooniliseks sammuks timpanite ajaloos oli pedaali leiutamine. Häälestamisprotseduur nõudis tänu pedaalile aega märksa vähem. Kui leiutati veel
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased:
Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süzeel põhinevat instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 12. Seleta mõiste sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem-sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline, kindla vormita programmiline instrumentaalteos, mille muusikaga antakse edasi pealkirjas viidatud kirjanduslikku ainet või poeetilist ideed. 13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Pariis 14. Seleta mõiste rahvalaul. Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. 15. Seleta mõiste rahvalaulik. Rahvalaulik-rahva laulupärimuse vahendaja, enamasti ka andekas (sõnade) improviseerija 16. Iseloomusta vanemat rahvalaulu. · Sageli kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet. · Tekst jaguneb värsiridadeks
majanduslikult toime tulema, kas siis õpetades või esinedes, aga klassitsismi ajal määrati loomeinimestele valitseva klassi palk. 4. Romantismi ajal oli looduse ülistamine ja looduseihalus, aga klassitsismil keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revolutsioonid aga klassitsimi ajal toimus linnastumine ja tööstusrevolutsioon.(?) Millised uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Kirjelda/selgita? Tekkis programmiline muusika. Nimeta esimesi romantismiajastu heliloojaid (min 34), kelle looming pani aluse uuele ajastule muusikaloos? Franz Liszt, Frédéric Chopin, Robert Schumann, Richard Wagner Kelle loomingus oli väga oluliseks žanriks soololaul ja teda peetakse ka saksa Lied’i (sk laul) isaks? Franz Schubert Nimeta Schuberti laulutsükleid! „Kaunis möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Mida öeldakse Schuberti 8
saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv. Oma ooperite ainestiku võttis Wagner rahvalikust mütoloogiast või saksa- germaani esiajaloost. 19.saj
piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi ; Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid; Ansambel - mitme solisti koos laulmine ;Koor - esindab ooperis rahva arvamust. Operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne. Olulisim on laul. Helikeel - klassikaline, tavaline teatriorkester. 13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Pariis 14. Nimeta olulisemaid väikevorme klaverile. Nimeta 19.sajandi klaverivirtuoose. Nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, valss, masurka, polonees, kontsertetüüd. Klaverivirtuoosid olid Fryderyc Chopin ja Ferenc Liszt. 15. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Nimeta Wagneri tuntumaid oopereid. Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks,
Heliloojad hakkasid oma maa folkloori vastu rohkem huvi tundma ja seda oma loomingus kasutama. Vene - M. Glinka, P. Tsaikovski. Inspiratsiooniks legendid, episoodid ja muinasjutud rahva elust ja ajaloost. Soome - Frederick Pacius. Soome rahvusliku vabadusliikumise iidol. Lõi mitmeid isamaalisi laule. Jean Sibelius. Soome kuulsaim helilooja. Norra - Edvard Grieg. Seostas oma maa folkloori klassikaliste traditsioonidega. Nimeta tuntumad ooperi loojad romantismiajastul. Nimeta nende teoseid. G. Bizet - "Avamäng", "Habanera"- ("Carmen") Sündis Pariisis, isa oli lauluõpetaja, ema pianist. G. Verdi - "Orjade koor" - ("Nabucco") Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser") Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad.
,,Faust" I osa Johann Wolfgang Goethe 1972 Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügava...
Teadmiste talletamiseks hakati koostama entsüklopeediaid, levima hakkas ajakirjandus. Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid, vabameelsusvaimustuses kirjutas oma tööd markii de Sade (1740-1814). · Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat, luule areng aeglustus, kuni uue tõusuni romantismiajastul. · Populaarseks arenes kiriromaan! · Kirjanikud: 1) Voltaire- filosoof, matemaatik, ajaloolane, prantsuse kirjanik, kirjutas luulet, proosat, draamat. ,,Zadig" (1747), ,,Candide" (1759) 2) Rousseau- prosaist, poliitik, pedagoog, prantsuse kirjanik, ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) 3) Swift- iiri-ingilse kirjanik, peateous ,,Gulliveri reisid" (1726), sõna liliput algus. 4) Montesquieu- prantsuse kirjanik, ,,Pärsia kirjad" (1721) 5) Defoe- inglise kirjanik ,,Robinson crusoe" (1719)
Kuis samas pole tema leitud tõde universaalne ja eks kokkuvõttes peab iga inimene ikka ise leidma oma isikliku suurima õnne ja tõe elu mõtte. Mulle isiklikult tegelikult see teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga palju varemloetust. Ka Kuradi ja Issanda vastandamist ning Mefistofelese asjatuid püüdlusi oli huvitav jälgida ja lugeda. Võibolla just sellepärast peetaksegi "Fausti" Goethe esikteoseks, üheks parimaks teoseks romantismiajastul? Samas tuleb tõdeda, et ka selle raamatu lugemine oli üsna raske, kuigi jah, ka seda raamatut lugesin nüüd teist korda. Heinrich Faust - Faust oli vanem mees, kes tegeles alkeemiaga. Ta tundis ennast tühjana ning ei tundnud mõnu mitte millestki, ei toidust ega unest. Faust oli tegelikult väga tark. Tal oli nii magistri- kui doktorikraad ning lisaks oli ta tegelenud ka mõtte-, arsti- ja õigusteadusega ning lugenud Uut ja Vana Seadust. Hoolimata oma suurtest
kujunes kirjaoskuse õpetamine. Õpetajaks saamiseks oli liskas kooli asutaja või kohaliku kogukonna nõusolekule vaja ainult preestri heakskiitu. Õppetöö võis toimuda preestri eluruumides, õpetaja korteris, küünis või isegi laudas. Sageli olid lisaks lastele õpilasteks ka täiskasvanud, kees soovisid oma teadmisi värskendada ja laiendada. Õpetaja oli romantismiajal peamiselt meeste elukutse. Õpetajaid oli väga erinevatest ühiskonna klassidest. Nagu ka praegu Eestis oli ka romantismiajastul õpetajate sissetulek väike ja nad olid sunnitud tegema ka mingit lisatööd ning maakohtades tegelesid enda elatamiseks ka ise põllumajandusega. Romantismiajastu lõpuks oli pea kõikjal Euroopas tekkinud kooli kui institutsioon. Selles instutsioonis tegutsev õpetaja oli saanud erialase ettevalmistuse ning tema üle kehtis kohalike võimude kontroll ja järelvalve. Õpetaja elutingimused olid küll endiselt halvad, kuid olukord polnud enam nii ebakindel, kui varem.
kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (Piibel, kreeka müüdid). Hea aeg oli 19.sajand, millal see ka kujunes zanriks. üks loojaid on Arthur Conan Doyle, edasiarendajaks ä0.sajandil sai Agatha Cristie (A.C.Doyle .(""Sherlock Holmes", A.Anvelt "Punane elavhõbe õuduskirjandus esimesi elemente võib märgata juba varases rahvaluules. Teadlikumalt hakati neid kirjutama romantismiajastul 19.sajandil. Populaarne zanr, sest iga inimene otsib alateadlikult oma ellu põnevust. Eesmärgiks on tekitada lugejas põnevust hirmutunde kaudu. ,"Tegevusest olulisem on detailne kirjeldus, mis loob vajaliku meeleolu (E.A.Poe "Must kass (.................................................. Ulmekirjandus vanim näide on 14.sajandi teos "Jumalik komöödia", kus üritatakse kujutada ette elu põrgus. Kõrgajaks võib pidada 19.saj teist poolt, kui maailmakirjanduses
Suuremat tähtsust hakkas omandama pärast korrapärase ajakirjanduse sündi, 17. sajandil. !9. saj. keskpaigast peale on olnud laialdane ühiskondlik kõlapind. Kirjanduslik kommunikatsiooni mudel ehk ahel: AUTORTEOSLUGEJA. Kogu kirjandusajaloo vältel ehk umbes 200 aastat on kõige enam uuritud kirjandust lähtuvalt AUTORIST. 3.Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis AUTORI positsioon suureneb alates 16. sajandist renessansi ajast ja saavutab kõrghetke 18. sajandi lõpust 19. sajandi romantismiajastul. Romantismiajastul on kirjanik nagu ,,geenius". Kirjanduslik tekst ongi selle isiku konkreetse individuaalsuse väljendus, tema kogemused ja üleelamised saavad TEKSTIKS. Siit algab AUTORI VÕIDUKÄIK. Seoses 19. saj-l levima hakanud teadusliku mõtteviisiga(positivism-seostub loodusteadustega:midagi saab mõõta, kaaluda) saavad oluliseks faktid ja need on võimalikud seoses AUTORIGA(NT. KUS SÜNDIS, MILLISES PEREKONNAS, KUS REISIS-need asjad peegelduvad autori loomingus) Nt
postmodernsest hägustumist subjektiivse mina ja objektiivse maailma traditsiooniliste kontrastide vahel. Ekraan ei ole vaid väline objekt, mida me vaatame. See, mis sünnib ekraanil, ei ole tervenisti ,,seal väljas" ega ka mitte meis endas. Ekraan toob meid oma maailma ja siseneb meie maailma. See, mis leiab aset ekraanil, muutub meie enda pikenduseks, meie omakorda muutume selle pikenduseks. Ekraan saab meie psüühilise maailma kehastuseks. (Grenz 2003: 47) Kaasaja kunst on loobunud romantismiajastul tekkinud arusaamast, mille järgi sõltumatu ja originaalne kunstnik manifesteerib enda teoses originaalset ja ennenägematut ideed ning ainulaadset stiili. Postmodernistlik teos kuulutab hoopis eripärast stiili viljeleva autori ,,surma". Postmodernistliku autori eripära seisnebki selles, et temast on saanud erinevate stiilide ja kultuuris ringlevate elementide 5 koondaja ning seostaja
äiendatakse sümfooniaorkestrit uute pillide näol (nt: harf, tuuba). Kasvab vaskpuhkpillide ja löökpillide osatähtsus. Orkester muutub seega palju suuremaks. Nt. Wagneri tuuba ,,tuuba sugulune" lasi helilooja Richard Wagner ehtitada Adolphe Saxi perefirmal. Oli mõeldud ooperi ,,Niebelungide sõrmus"tarbeks, et täita tühimikku metsasarvede ja trombooni vahel. On pidulikuma ja heroilisema kõlaga võrreldes tavatuubade lüürilise kõlaga 2. UUED ANRID ROMANTISMIAJASTUL 1) SOOLOLAUL Häälele instrumentaalsaatega, enamasti kalver, saade sageli virtuoosne Ühendati laulutsükliteks I soololauldetsükkel Beethoveni "Kaugele armastatule" 1816 `zanri tõeliseks "isaks" aga Franz Schubert 2) SÜMFOONILINE POEEM Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile I F.Liszti sümf. Poeem "Faust" 3) VÄIKEPALAD Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia, sõnadeta laul
mitmekesisemaks. 3. Suurenesid orkestri koosseisud 4. Lemmikpilliks sai klaver, jätkuva sümfooniaorkestri vaimustuse kõrval. Dünaamika (ehk helitugevuse muutmine) on väga kontrastne, väga palju äärmusi 5. Tähelepanu keskmeks muutus programmiline muusika. (konkreetse sisuga, mingi süzeeega. Mis on võetud kas kirjandusteosest või kunstist, ajaloo sündmustest või mõtles helilooja selle ise välja. 6. Ajastu põhizanriks on ooper. Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), ,,sõnadeta laul" (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon- suurteoste ümberkirjutus klaverile. Operett (meelelahutus zanr mis on tekkinud koomilise ooperi baasil) Vararomantism 1815-1830. Peale seda kõrgromantism 1830-1890, hilisromantism 1890-1925. Franz Schubert (1797 1828) Laulis kirikukooris ja mängis viiuliorkestris
Sajandil tragöödia tutvustajaks Philipp Melanchthon. Kreeka tragöödia puhul hindas ta eelkõige nende väärtust moraali seisukohalt. Protestantismi eetikat rajav Saksamaa nägi tragöödiates inimese eksimjuste ja kuritegude kujutamist, millele järgneb paratamatu karistus tragöödia õppetunniks on, et Jumal jälgib kõiki inimese tegusid ning midagi ei toimu ainult juhuse tahtel. Selle järgi on ka geniaalsed poeedid, kes kuulutavad tõde, Jumala looming. Saksamaal sai romantismiajastul Prometheusest tormi ja tungi ajastu võtmekuju. Goethe pidas teda iseenda võrdkujuks. 19. sajandil muutub kreeka tragöödia kõikehõlmavaks, kujunedes kirjanduse universaalseks ainevaramuks. Kreeka tragöödia mõju ulatus kirjanduse kõeval ka teadusesse ( Sigmund Freud) ja muusikasse. Richard Wagneri jaoks sai Aischylose ,,Oresteia" inspiratsiooniallikaks, mille alusel kujunes tema draamaideaal. Wagneri ideed võttis omaks ka Nietzsche, kelle
teket(Impressionismi tulekut). Romantilisi jooni on ka suure hispaania kunstniku Francisco Goya loomingus. Teda küll kuskile kunstiliiki liigitada ei saa kuna tema maalid olid nii omapärased. Graafikasari ,,Sõjakoledused" ja sari ,,Los caprichos". Tema parimad maalid on aga ,,Alasti maja" , ja ,,Riietatud maja". Sellel ajal skulptoreid eriti ei tegutsenud. Võib välja tuua Franscois Rude- ,,Marseljees". Arhitektuuris valitses romantismiajastul Euroopa mandril klassitsism, Inglismaal aga köitis romantism ka arhitekte. Nii püstitati aastatel 1840-1852 väga ilus Parlamendihoone-Charles Barry juhtimisel. Eestis on selles stiilis Jaani kirik. · Realism 19.sajandi keskel hakati kujutama oma ümbrust, loodust ja inimesi nii nagu nad on, ilma ilustamata või moonutamata. Ajapikku jõudis romantismi suurmeister Camille Corot välja realismini. Kesktähtsusega meister barbizoonlaste hulgas oli Theodore Rousseau
Romantikute heliloojate armastatud muusikazanriteks olid instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Kõikidel teostel on olemas programm ehk sõnaline sisuseletus. Romantismiajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia. 19. Saj tekkis mitmetes maades rahvuslikke koolkondi. Teostele võeti ainestik tihti siis muinasjuttudest ja legendidest. Palju kasutati rahvaviise. Armastatud seltskonnatantsuks sai romantismiajastul valss. 1) sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestril 2) programmiline sümfoonia- on 4 osaline teos sümfooniaorkestrile millel on sõnaline sisuseletus 3) operett- on meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu kuid ta võib olla ka ajakajalin 4) ballett- muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides.
Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (`'Noorem Edda''). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide uurimisel (nt Toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. // F. M. Müller; (A
ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist: Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. F. M. Müller; (A
Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu),
mingi kirjandusteose või mõne muu sõnalise kirjanduse). Romantism kujunes õhtumaade viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Romantism tekkis protestina väikekodanlikult asise ellushutumise vastu. Romantism hakkas tundma huvi vana muusika vastu. Romantismi ajal said klassikalise sümfooniaorkestri pillid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillide klapid. Klaverimuusika romantismiajastul Klaverist sai populaarne soolopill, eriti armastati lühipalu. Levis laiemalt kodune musitseerimine. Nokturn- õhtu või öö muusika. Prelüüd- sissejuhatus Etüüd (harjutus) Ekspromt Ballaad Valss Polonees Masurka Rapsoodia- kasutatud rahvamuusikat Frederyk Chopin (1810-1849) Klaverivirtuoos Poola kuulsaim helilooja Tema loomingu põhiosa moodustavad väikepalad klaverile, eriti hinnatud on tema valsid ja prelüüdid. Tema palad on meloodilised ja lüürilised.
Keel on see materjal, mille kaudu need üksikud indiviidid ühendatakse etniliste ja kultuuriliste sidmetega. Keelest lähtub mingi eripärane kultuur. Parim kultuur ei lähtu mitte välismaisest, vaid kasvab välja rahvuslikust pinnasest ja keelest. Herderi eripära võrreldes mõne teise filosoofiga: ta on oma vaadetelt pluralist, st ta uskus, et igal kultuuril on oma väärtus. Sellest seisukohast saab üks romantismiajastu imperatiive. Kultuurilise paljususe idee on romantismiajastul üsna aktuaalne. Idee, mille pinnalt Ungari, Slovakkia, Soome ja Eesti rahvuslikud asjad saavad tekkida ja areneda. Ükskõik kui väike on kultuur, ei ole ta mõttetu. Igal väikesel kultuuril on panus oma maailmakultuuri. Sellest lähtuvalt on Herderi jaoks kõige kõrgemaks kultuuriliseks väärtus autentsus või algupäralisus. Siit tekib ka see, mida nim juurtekultuuriks. Tõstetakse esile juuremetafoori kaudu mineviku dimensioone ja mingisuguse ühe või teise rahva pärandkultuur
kultuuriprobleemide vastu. Tõstatati mitmeid kirjanduslikult olulisi küsimusi. Walter Scott korjas ballaade. Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus nad Shakespeare'ist räägivad. Shakespeare oli romantismiajastul väga oluline autor, ja teda ei ole suutnud ära lõhkuda ka postmodernism. Shakespeare on meile endiselt oluline. 18. sajandi rohkem tuleb järjest rohkem lühikese elueaga ajakirju kus ka kirjandusest räägitakse. Asi nihkub aina rohkem kirjandusajakirja tekkimise poole. ajakiri tekib trükkali kõrvale. 18. sajandil kirjutati trükkalile kiri, siis 19. sajandil nihkub esile kirjandusajakiri. Kirjandusajakiri võtab otsustamise üle,
kus kangelane võitleb lohega. Lohe on kurjuse kehastus. Peategelane Beowulf peab nii noore kui ka vana valitsejana võitlema lohega. Vanana sureb ta tekkinud haavadesse, mis ülendab kangelast veelgi. 3) Keskaja kangelaseeposed Kangelaslauludes (11.13.saj) hakkab avalduma rahvusteadvus. Need kuuluvad kristliku kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega, mistõttu tõuseb esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päritolu pole selge, autoreid ei teata. Romantismiajastul alanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, nt proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandsid kangelaslaule ette elukutselised laulikud ehk zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Laulikud rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad
Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga. On ka teooriaid, mis seostavad skalte ja trubaduure, sest viikingite retked ulatusid nii Prantsusmaale, Põhja-Itaaliasse kui ka Bütsantsini. Kangelaslauludes (11-13 saj) hakkab avalduma rahvusteadvus. Nad kuuluvad kristlik- katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõjade aega, mistõttu tõuseb neis esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päristolu ei ole selge ning autoreid ei teata. Romantismiajastul alguse saanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, näiteks proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandisid kangelaslaule ette elukutselised laulikud e zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Zonglöörid (ka huglaarid, spiilmannid) rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel
annaabi.ee 
