Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rokokoo pildimaterjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rokokoo, diana, revolutsioon, antoine, watteau, 1684, prantslane, kythera, silt, pierrot, siivutu, francois, boucher, madam, tualett, viljakusejumalanna, lamav, tütarlaps, honore, fragonard, 1732, kiik, varastatud, suudlus, riiv, baptiste, simeon, chardinKLASSITSISM 18.saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4
ROKOKOO Jean-Antoine Watteau Kythera saar Siivutu ettepanek Pierrot Gersainti kaupluse silt Francois Boucher Madam Pompadour Diana Diana suplemas Jean-Honore Fragonard Kiik Varastatud suudlus Riiv Jean Bapiste Simeon Chardin Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev
Aeda elustasid arvukad paviljonid, grotid, skulptuurid, purskkaevud. Le Notre`i stiil levis üle kogu Euroopa. Andrè Le Notre. Vaux-le-Vicomte aed Andrè Le Notre. Versailles` aed Rokokoo ● Prantsuse arhitektuuri arengut 18.saj esimesel poolel iseloomustab vastuolu välisarhitektuuri ja sisekujunduse vahel. Välisarhitektuuris jääb üldiselt domineerima klassitsistlik rangus ja lihtsus, kuna sisekujunduses pääseb valitsema kerge, mänglev ja graatsiline rokokoo. Siseruumide kujundamisel oli seni valitsenud printsiip, mille kohaselt välisarhitektuuri elemente kakendati ka sisekujunduses. Sellele astuvad nüüd vastu rokokoomeistrid, kes tõrjuvad siseruumidest ranged arhitektuurivormid välja. Tugevasti toonitatud simsid ja poolsambad kaovad, ka pilastreid näeb harva. Rokokoostiili siseruumi sein koostatakse puupannoodest, mida ümbritsevad õhukesed liistud. Liistudest hargnevad rikkalikud, kuid kerged nikerdised
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda
naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (17271788) Joshua Reynolds (17231792) William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid
● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand), mille prantsusekeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. ● Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas.
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt
· Maalikunst vältis tõsiseid teemasid, pildid olid nilbe sisuga · Leiutatakse patellvärvid. · Itaalased maalisid veduute fotolikult täpsed linnavaated, millede järgi restaureeriti II maailmasõja järel Veneetisa, Varsaav jne. Francois BOUCHER 1703-1770 · Louis XV kõige kuulsam õuekunstnik. Tema teosed ei avaldata siiamaani nende vastuolulise sisu pärast. · ,,Varastatud suudlus" ainus normaalne teos Jean Honore FRAGONARD 1732-1806 · Tuntuim teos ,,Kiik" Antoine WATTEAU 1684-1721 · Põhilne teema armastus ja teater. · Tuntuimad teosed ,,Teekond Kythra saarele" ja ,,Gilles" Thomas GAINSBOROUGH 1727-1788 · Oli maastiku maalija, aga tähtsad oli tema portreed. · Portreed on haprad ja värvigamma on huvitav: hallist helesiniseni · ,,Poiss sinises" ja ,,daam sinises" KLASSITSISM · Tekib 18. saj. Vastukaaluks barokile ja rokokoole. · Klassitsism armastab kõike klassikalist antiikset · Kasutusele tulevad uuesti kolm sammast, templi põhiplaanid jne
Aadam ja Eeva, Autoportree, Apollon ja Daphne, Paavst lahtiriietamine, Krahv vangistamine vilistide poolt, Jüri laskurid, Malle Babbe Tarkade kummardamine Urbanus VIII hauamonument Orgazi haudapanek, Leukippose tütarde röövimine, ehk Haarlemi nõid, Lõbus , Püha Teresa ekstaas, Kardinal-inkvisiitori portree, Diana ja Kallisto, Kolm Graatsiat joodik, Mustlanna Taavet, Peetri kiriku esine Toledo äikeses väljak + kolonnaad MATTHIAS GRÜNEWALD - REMBRANDT - Dr. Tulpi
Alguses oli tegemist õukonnakunstiga, eriti Louis XIV ajal, kaunistati Versailles'i lossi, kujunes välja Versailles'i koolkond. · Francois Giardon(1628-1715)- Tema tööd kaunistasid peamiselt Versailles'i lossiparki. Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest. Persephone röövimine. Teinud ka Louis XIV ratsamonumendi, mis hävitati suure prantsuse revolutsiooni ajal(alles koopia). Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument. · Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles'i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles'i lossiõuel. Neptunus(Neptune). Louis XIV pronksfiguur Pariisi(alles). Üks kuulsamaid töid kardinal Mazarini hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist. · Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna
17. saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks. Ümberehituse peameistriks oli arhitekt Jules-Hardouin- Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse pildigalerii Versailles' lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun. Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus. Seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannood. Raamiga piiratud pind e. seinatahveldis. Õrnades toonides maalingud, arvukalt peegleid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Gobelään pildiga pind. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua
Alguses oli tegemist õukonnakunstiga, eriti Louis XIV ajal, kaunistati Versailles'i lossi, kujunes välja Versailles'i koolkond. · Francois Giardon(1628-1715)- Tema tööd kaunistasid peamiselt Versailles'i lossiparki. Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest. Persephone röövimine. Teinud ka Louis XIV ratsamonumendi, mis hävitati suure prantsuse revolutsiooni ajal(alles koopia). Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument. · Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles'i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles'i lossiõuel. Neptunus(Neptune). Louis XIV pronksfiguur Pariisi(alles). Üks kuulsamaid töid kardinal Mazarini hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist. · Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna
küllus. /"Vaikelu"/ Jacob van RUISDAEL (1628-1629 - 1682) maalidel on tunda looduse traagiline draama. Tehnikat, mille mõju tulenes suurelt osalt selgete suurejooneliste vormide kuhjamise ja üksikelementide väga detailse kujutamise ühendamisest, võib kindlasti barokilikuks nimetada. /"Talvine maastik"; ,,Kivisild"; Dresdeni ja Detroiti ,,Juudi kalmistu"; ,,Briis" / Paulus POTTER (1625 - 1654) võitis tunnustust loomamaalidega e. animalistika. /"Noor härg"/ 15. ROKOKOO - tähtsamad kunstnikud ja nende looming (Prantsusmaa, Inglismaa). 18. saj. I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat.Võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest, viitsid aadlikud aega pidutsedes. Õukonna ja selle järgi joonduvate ringkondade elu sisuks sai üha uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Aadlit ei tiivustanud enam ettevõtmised, mis oleks nõudnud füüsilist või vaimset pingutust
keskel vaade kaugusesse, soojad kuldtoonid 17.saj barokk Saksamaa Arhitektuur: maaliline, dünaamiline, teatav Arhitektuur: raskepärasus, rakendatakse rohkem detaile ja Mathäus Daniel Pöppelmann (1662-1736) ilustusi 17.saj barokk Venemaa Arhitektuur: barokk ja rokokoo stiil Arhitektuur: Skulptuur: Prantsuse mõju Niccolo Michetti (1675-1743) Alexandre Leblond (1679-1719) Bartolomeo Rastrelli (1700-1771)
küünlad, et tekiks muinasjutuline vaatepilt. · ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks · sentel armastati kasutada orvandeid - nikerdatud teokarbi kujuline kaunistusmotiiv 13. peatükk Rokokoo maalikunst Prantsusmaal · pastelsed värvid · maaliti salapäraseid maastikke · maaliti aadlikke karjaste riietes · armastati maalida meelelahutust - koosviibimised, tõsisemaid teemasid välditi Jean-Antoine Watteau 1848-1721 · armastas maalida teatri teemasid ja kõrgseltskonna elu · oma maalidel püüdis välja tuua kurbust ja armastust ja armastuse järele igatsevat õnne · tema maale iseloomustab rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus · "Tants" tagataustal kiviehitis · "Pierrot" elu on kui seiklus · "Seik Khytera saarele" Francois Boucher 1703-1770 · "M. de Pompadour" Louis XV esimene armuke. · kuninga esimene kunstnik
Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E
2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi
Jan Vermeer van Delft(1632-1675) ilusad, rahulikud olustiku tööd igapäevane tegevustik on jäädvustatud. "Tüdruk pärliga" Willem Kalf natüürmordi viljeleja materjalid on hästi eristatavad. Hollandlased panid aluse maastikumaalidele Jacob van Ruisdael loodus/maastikumaalid lihtne loodus, silmapiir on alla keskjoone, meisterlikud pilved jne. Paulus Potter tõi maalikunsti loomad maalib enamasti Lehmi (hobused, koerad jms) Rokokoo ülepaisutatud Eestis oli samalajal Balti-saksa maalikunst Klassitsism Sai alguse 19.saj alguses. Antiigi vaimustus, tagasipöördumine ehedasse, puhtasse antiiki. Suur Prantsuse Revolutsioon, Napoleon. Tekkis, kuna olid väljakaevamised Pompeis ja toimus revolutsioon. Prantsusmaal- Kreeka ehitiste matkimine-- Madeleini kirik (lk203), Triumfi kaar-ehitusmonument, kopeeritud (Pariisis) Brandenburgi väravad (Berliinis) Sakraalarhitektuur
Maalidel ei puudunud kallid ehted,sametportjäärid ja muud toredused.Kõik se küllus koos tumeda taustada ühendas R barokiga. Aja jooksul, eriti pärast tema abikaasa Saskia surma(1642), muutusid R pildid napimaks,kuid sisult üha tõsisemaks ja mitmeplaanilisemaks. R eelistas modelle,kellel elus hästi ei olnud läinud,kuid kes olid säilinud väärikuse ja andestamisvõime. Rembrandt Harmensz van Rijn "Autoportree Saskiaga" Rokokoomaal Rokokoo maal täitis eelkõige seinakaunistuse ülesannet. See oli enamasti maalitud lõuendile,kuid mõeldud just teatud salongi,ja varustatud raamiga,mille väänlev nikerdus harmoneerus vastava ruumi kujundusega. Viljeldi ka tahvlimaali. Rokokoostiilis maalide koloriit oli hele,värvid puhtad,teemad kergemeelsed,ei midagi tõsist ega murelikku. Levinud olid alasti Veenust kuutavad mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid, seda ka portselanikusntis. Maalijatel olid erialased oskused head,st tundi
saatusest jäi puutumata vaid Teaduste Akadeemia). 22 23 Charlotte Corday poolt Marat’ tapmine 13. juulil 1793 ajendas Davidit looma maali „Tapetud Marat“, mis on vapustav oma lihtsuses ja kiretuses ja sellel oli tõeliselt monumentaalne kompositsioon. 16. oktoobril 1793 joonistas J. L. David Marie-Antoinette’i, kui teda vedav kaarik oli giljotiini juurde teel. 1794. aastal, mil jakobiinide revolutsioonilis-demokraatlik diktatuur kukutati ja revolutsioon lõppes, saadeti ka David mõnda aega Luxembourgi lossi vahi alla. Siis maalis ta oma ainsa maastikumaali, „Vaade Luxembourg’i aeda“.24 Pärast vabanemist määrati David elama Tournan-en-Brie lähedale. Seal jätkas David portreeloomingut ja maalis oma portreeloomingu tipuks peetavad „Pierre ja Madame Sériziati portreed“. Pariisis maalitud „Madame Recamier“ (1800) sai klassitsistlikus portreemaalise
10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
· Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.
zanrid. Ajavahemikku 1760-80 võib pidada varaklassitsismiks, mil vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni, Ajavahemikku 1780-1810 peetakse klassitsismi kõrgajaks. Nendesse aastatesse jäävad Haydni ja Mozarti olulisemad teosed. Nende mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tohutud muutused-põhjuseks eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Klassikalise stiili kujunemine Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religioon asendus ratsionaalse moraaliõpetusega, kirikust olulisemaks sai inimese isiklikud kogemused. 18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis.
Grebel oli ise pärit Zürichist ja tema eesmärk oli taastada algkristlus protestantismi radikaalseim vool, oli äärmiselt demokraatlik (polnud hierarhiat). Tema arvates tuli kirik lahutada riigist. Tema ideesid toetas eelkõige Sveitsi linnade väikekodanlus, Sveitsist levis see Lõuna-Saksamaale, Madalmaadesse ja Määrimaale (Tsehhimaal). Anabaptismile järgnes baptism Inglismaa ja USA(17saj). Neljas põhiline usuvool oli kalvinism, millele aluse pani prantslane Jean Calvin (suri 1564). Kalvin pidi Prantsusmaalt lahkuma, kuna ta oli avalikult protestant. Sealt läks ta Sveitsi, kus ta pani aluse Kalvinismile. Oma elutöö ta tegi prantsuse keeles. Prantsusmaa kalvinistid hugenotid. Calvini tõeliseks kodumaaks sai Sveits (Genf, 1534-...). Calvin pani aluse teokraatiale Sveitsis ja oli puritaan. Calvini õpetus: Jumala arm teeb õndsaks, predestinatsiooniõpetus pääsemine on jumala poolt ette määratud, teokraatia
7 Klassitsismi helikeel:lihtsad, kaunistustesta, lühikesed, korduvad teravdatud karakteriga faasid, tempokad resitatiivid, tõsised, jõulised karakterid, isikupärane väljenduslaad, polüfooniline. Romantism 19. sajand Klassitsismi ja romantismi helikeeles ei ole erinevusi. Muutub teoste sisu, aeg ja elulaad on teised. Murranguks on Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. Muusika tõusis kõige kõrgemale tasemele, ülistatakse palju luuletustes, sugulus jooned barokkiga. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu, pärast 100 aasta möödumist esitati taas Bachi Matteuse passiooni, sai alguse tava mängida varem loodud muusikat. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Struktuurid suurenesid: pikenes meloodia, esiplaanile tõusis maalilisus oma sujuvate värviüleminekutega.
saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat. Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 1755). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki. Selle ideoloogia tõlgendajaks on ka Rousseau (1712 1778). Absolutismi põhjendatakse uute argumentidega kui varem (jumalik võim, jne). Absolutismi põhiliseks argumendiks on ratsionaalsus. Kuna Pr absolutismi ei moderniseerita, siis tulemuseks on revolutsioon. Valgustatud absolutism levib eelkõige saksa maailmas ning Venemaal. Silmapaistvaid tulemusi saavut Preisimaal (Friedrich II Suur). Nendes riikides viiakse läbi mitmeid reforme. Sellega saavutatakse seda, et rev nendes riikides ei puhke. Mõistlikuks peeti seda, et kui valitseja valitseb valgustuse vaimus, siis on valitsemine ratsionaalne ja hea. Lähtekohaks oli valgustusfilosoofia põhimõtete järgimine. Valitseja oli riigi esimene teener. Valgustatud valitsejad olid suurte
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
Miguel de Cervantes teatraalsus Saavedra, Don Quixote efektsus Michel Eyquem de pingelisus Montaigne, Essais hoogsus Peter Paul Rubens (15771640) NELJAS LOENG Autoportree, 1623 Rubens, Aheldatud Prometheus Antiikaja pärand eri Rubens, Diana kojutulek kultuuriperioodidel: barokk, Rubens, Bacchus klassitsism, romantism, Rubens, Joobnud Herakles modernism... Rubens, Venuse pidu BAROKK Barokk-kirjandus 16. saj lõpp, 17. saj, 18. saj algus Stiilimõiste kasutusel 20. saj Keskused: Itaalia, Hispaania, algusest Prantsusmaa (saksa kirjandusteadus)
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses
“puuaeg”, Kesk-E on metsad maha raitud. puusüsi-kütteks, tööstuses. Söe miilamine- põletaminne. Tehisenergia kasutuselevõtt. aurumasin, varauusajal lõpul. algul kasutatid pumbana. Muutused eurooplase toidusedelis. põhiline teravili-nisu ja rukkis(eurooplane päevas üks kuni 1.5 kilo leivatooteid), liha tarbminime väheneb 100kg 15kg aastas. kala suureneb Tee ja kohv. kohv- hiinas ja jaapanist(euroopasse etioopiast), tee 3x kallim Hindade revolutsioon, selle põhjused ja tagajärjed. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim
Tuli välja, et reeglid on renessansi vaimule vastu näidustatud, sest need piiravad liikumist, hoogu, välistavad amatöristi nagu loodusele tõmmata korsett ümber. Tema näidendites võidab alati andekam, täisväärtuslikum tegelane. Lope järgi võib saatuse enda kasuks keerata. ,,Koer heintel" originaalis ,,Aedniku koer" selle näidendi tegevus toimub Itaalias Napolis, seal elab lesk krahvinna Diana. Tema majas töötab sekretärina noor kaunis noormees Theodoro, kes ei ole kahjuks aadli päritolu. Ükskord krahvinna avastab, et temas on tärkanud kahtlased tunded Theodoro vastu hetkel, kui Theodoro flirdib teenijannaga, Dianal põletab rinnust, järeldab, et on ise armund mehesse. Seisus ei luba aga tal noormeest armastada. Ainus, mida ta teha saab, on piinata Theodorot. Pealkiri sellest, et endale ta noormehel läheneda ei lase, aga teistele ka läheneda ei lase
annaabi.ee 
