Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ristideta hauad - sarnased materjalid

taavi, marta, kaaslane, roosi, kohtumine, eedi, talus, leonard, selma, raudoja, arno, peitmine, kulminatsioon, osvald, passid, kuulmine, perega, viimine, koosta
thumbnail
7
doc

Ristideta hauad

metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võtma endasse kõduneva vilja ning purustatud laibad . Pimedusega mestis suutis ta neid katta , aga kui tuli uus päev , ei varjanud miski julmust ja surma ." Lk 243 (2.romaan ) 2-3. Tegevuspaik - Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema

Kirjandus
1179 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ristideta hauad

2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs Tegemist on fiktiivse ajaloolise romaaniga, mis on tegelikult üsnagi reaalse põhjaga ning kogu tegevus on täiesti eluline. Romaani tegevus algab 1944. aasta oktoobrist ja lõppeb 1946. aasta sügisega. Sündmused toimuvad üle kogu Eesti, kuid põhiliselt Tallinna ja selle ümbruses ning Harjumaa rannikualadel. Raamat vaatleb Hiie ja Lepiku talu perekondade ja kogu Metsaoti küla saatust neil tõeliselt kaootilistel sõjaaastatel. Peategelasteks on Taavi Raudoja, soome ohvitser, tema naine Ilme ja nende perekonnad. Raamatust käivad läbi ka paljud negatiivsed ning positiivsed kõrvaltegelased. "Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult teisel pool merd saab veel hingata, mitte siin, kui nende jalgu jääb."

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

RISTIDETA HAUAD I

" öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema.

Kirjandus
313 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada.

Eesti kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad I "

,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta ­ krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda

Kirjandus
373 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Arved Viirlaid “Ristideta hauad”

Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad"

Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki. Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ristideta hauad, A. Viirlaid

,, 13. Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse mõistmine. 14. ,,Peame oma teed jätkama Venemaa kõrval, vennalikult ja hea partnerina, see on ainus õige lahendus." Vastas koolivend lihtsalt, nagu peaks see Taavil eneselgi selge olema. Nüüd oli Taavi see, kes sõbrast kiiresti lahkus. 15. Ikkagi äraandmine! Aga muidugi- hirm, tung ise elada.uus võitlusviis oma elupäevade pikenduseks- reeda teisi! Reeda, jookse, otsi, nuhi, muidu langeb su enda püünis kinni. 16. Euroopas oli lõpuks rahu- niisugune, millist keegi polnud kunagi soovinud ega kujutlenud. Inglased olid joonud venelastega koos igaveseks vendluseks vodkat! See oli kõige rängem hoop, mis nad NKVD küüsis vaeveldes olid saanud. Ja see hoop

Kirjandus
61 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav )

Kirjandus
145 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arved Viirlaid-Ristideta hauad

Kuressaare 2009 1. ,,Teie kõik loodate, kuid ei usu," tulid Ilmele poja sõnad meelde. Küllap poiss oli seda kelleltki kuulnud. Kes võis nii öelda? Äkki tundus Ilmele, et poja sõnades on tõde. Ta tahtis mitte ainult loota, vaid ka uskuda.- Tõsi oli selle lapse sõnades tõesti. Paljud inimesed olid kaotnud oma usu ja tahted seoses Nõukogude võimuletulekuga ja lasid endale ajupesu teha. ,,Paistab, et nii kergesti ei pääse" vastas Taavi- Taavi proovis saada üle mere, kuid need katsumused olid kõik luhtunud, sest merd valvati . Noormees proovis mitu korda, kuid lõpuks tuli ikkagi välja, et keegi lõikab asjast omakasu. ,,Missugune on surmamõistetu viimane öö, ta viimsed tunnid?"- Taavi mõtles seda, kui oli kinni peetud Vene ohvitseride poolt, kes kahtustasid, et ta on Saksa nuhk. Ta peksti vaeseomaks ja mõisteti surma. Taavi aga ise ei teadnudki, et surmast oli ta veel kaugel ning kõige hullem veel ootas ees

Kirjandus
195 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arved Viirlaid " Ristideta hauad "

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Komplekt koosneb kahest raamatust. I raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. II raamatu tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus ­ oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele. Tegelased on tugevad isiksused, tugevate rahvuslike veendumustega, füüsiliselt kui ka vaimselt vastupidavad. Mõnikord on tema teostes uskumatuid põgenemisi ette tulnud. "Ristideta hauad" 1952 ilmus 1. Ajalooline romaan 2. Tegevusaeg: 1944 okt-1946 3. Teema: metsavendade elu ja eesti rahva kannatused sõja järel Põhiküsimused: 1. Rahva meeleolu: suhtumine uude võimu, suhtumine metsavendadesse, Marta 2

Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
1
docx

“Ristideta hauad” kokkuvõte

ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952. aastal kahes köites ilmunud romaaniga. Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal.Romaan loob pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Raamatu peategelane on Taavi Raudoja, kes saabub koju Teisest maailmasõjast. Ta üritab pingsalt kokku saada oma perega ehk oma naise ja lapsega.Perega kohtudes plaanisid nad põgenemise kuid kõik ei läinud nii nagu plaanitud ja Taavi sattus pikaks ajaks vangi.Romaani teises osas saabub ta koju kuid siis on vangis juba tema pere,keda piinatakse et nad annaksid Taavi välja. Lõpuks lasti naine välja kuid poeg jäeti vangi. Siis võeti kinni ka Taavi ema, kelle Taavi lõpuks ära päästis

Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

abielu. Pärast abielu lahutamist 1958. aastal säilis Raimondil ometi sõbralik kontakt tütrega (kellele seletati, et isal on eraldi elades parem kirjutada) ja esimese abikaasaga (kellelt kirjanik oma kehvematel päevadel vahel rahagi laenas). KAUGVERIST KUI INIMESEST, sõbrast ja seltskonnainimesest kõnelevad kõik, kellega ma olen vestelnud, eranditult head. Alati sõbralik, abivalmis, leebe, härrasmehelik, vaimukas, meeldiv kaaslane ka kõige pöörasemate pidude ajal. "Kaugverile oli omane mingi põlvkondlik solidaarsuse ja autunne, mida olen endast vanemate meest käest õppinud," meenutab Teet Kallas. "Ja kuradi hea sõber oli. Alati, kui mingit abi või kiiret laenu vaja, oli Raim kohal. Mingid jamad olid ju kogu aeg. Vahepeal oli mul miilitsaga või kainestusmajaga pidevalt sekeldusi ja eks seda juhtus Raimilgi. Miilits lausa passis meid

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

kirjandusauhinnaga. 1997. aastal autasustati Riigivapi III klassi teenetemärgiga, kuid sellest kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik. Seni viimane, autobiograafiline romaan ,,Põhjatähe all" (Tartu, Ilmamaa, 2009) käsitleb reedetud generatsiooni võitlusteed Soomes ja Eestis ajavahemikul kevadest 1943 kuni lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus

Kirjandus
364 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada.

Kirjandus
1273 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nimetu

Viirlaiu teoste põhiteemaks ongi metsavendlus ja lahingud Punaarmeega. Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie

323 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raamatu lühikokkuvõte "Ristideta hauad"

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan"Ristideta hauad" annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Romaani 1.osas algab tegevus oktoobris 1944. Kirjanik jutustatab kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nende nurjunud emigreerumiskatsetest Rootsi, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumistest metsade rüppe. Kõik algas sellest, et noor mees Taavi Raudoja saabus koju teisest maailmasõjast.Ta vaatas talus ringi ja märkas, et kodu oli jäänud endiseks.Taavi ootas pinevusega kohtumist oma naise Ilme ja poja Lemituga. Esimese suure üllatusena sai ta teada, et ema ja teised on kolinud sõja pärast kodust teise tallu koos külarahvaga.Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega mis tegi Taavi rõõmsaks. Sõbrad olid väga head tema vastu ja nõnda vastas Taavi ka neile.

Kirjandus
176 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Ristideta hauad" - Arved Viirlaid

Ristideta hauad Arved Viirlaid Raamatu peategelaseks on Taavi Raudoja,kellel on naine Ilme ja poeg Lembitu. Tegevus algab 1944.aasta oktoobrist. Tegelased olid vene võimu alla. Nad peitsid ennast ja kartsid vabalt ringi liikuda kuna neid oleks kinni võetud. Sellepärast hakkas Taavi oma sõbradega otsima võimalusi kuidas põgeneda Soome. Kui Taavi oli läinud Tallinna siis otsustas Ilme koos Lembituga talle järgneda. Tallinnas peatus Taavi Marta juures. Selgelt oli näha et Martale meeldis Taavi. Marta tahtis ka Taaviga põgeneda. Kui Taavi ja tema sõbrad olid leidnud võimaluse paat saada ,reetis neid keeg ja nad ei saanud seda. Ainus kelle käest nad oleks paadi saanud maksis see raha. Marta lubas minna Taavil tema majja ja tuua ehteid.Kui Taavi oli sinna jõudnud polnud seal midagi.Sinna ilmus ka Marta ja

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaid

Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Siin jutustatakse kodumaale saabunud Soomepoiste saatusest, NKVD vanglakoledustest ning metsavendade elust. Kuigi me oleme kõike ajaloost kuulnud, jõuab see raamatu vaheldusel paremini meieni ning läheb südamesse. Lugedes ei jõua ära imestada inimeste reetlikust ja julmust, millele vastandub ustavus ja armastus lähedaste vastu. Raamat algab 1944 a Taavi saabumisega Hiie tallu. Kuna ta on olnud Soome sõjas, siis on ta nüüd tagaotsitav. Ümberringi käivad küüditamised ja rahvas on hirmul. Taavi naine Ilme koos poja Lembituga ning vanaemaga püüdsid Rootsi põgeneda. kuna see ebaõnnestus, tulid nad Hiiele tagasi. Taavi aga oli vahepeal lahkunud ning lootis oma perele Rootsi järele minna. Koos teiste põgenikega jõuab ta Tallinna. Ta on tänu võlgu Roosi Martale, kes muretses neile vallamajast vanad vene passid.

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

tehakse A. H-le mao-operatsioon. A. H abiellub Käthe Hanseniga, sest ajalehte oli pandud teade, et antud isikud on kihlunud, kuid Tammsaare sellest midagi ei tea. Päts soovis Eesti tuntumale kirjanikule midagi kinkida ­ talu ­ Lagle talu, kuid Tammsaare seda talu ei saa. Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal ­ tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid. o Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918) o Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927) o Karl Mihkla, A. H. Tammsaare elutee ja looming (1938) o Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978) o Epp Annus, Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997) o Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat (2001) o Bernard Linde A. H, Tammsaare oma elu tõest ja õiguses (2007) o Maarja Vaino Teistmoodi Tammsaarest (2008) o Maarja Vaine Irratsionaalsuse poeetika A. H

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 ­ Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 ­ tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis ­ dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-19

Kirjandus
245 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Isiklikud kogemused ja alevi eeskujuks on Pärnu Rääma linnaosa. Romaan liigub karmides realistlikes toonides. Jakobson äljub realismi tõenäolistlikumast pinnast, kasutab fantaasiamaailma tegevusarengus. Äkiline pööre 1940ndate paiku ­ õppis ära Nõukogude kirjaniku rolli. Hiljem töötles tekste sobivamaks, sest oli Nõukogude kirjanik. Jüri Parijõgi ­ 1920ndatel saabus kirjandusse ,,Tsemendivabrik" (1926). Koomika on täiskasvanute maailma ja lastemaailma kohtumine. Parijõgi kirjutas elust enesest. Realism tuli sedalaadi kirjandusse. Oskar Lutsu 1930ndate argielu kujutav teos ,,Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesust esitatud troostitud külluses, naturalismiga seltsinud koomika. Leida Kibuvits - Debüütromaan ,,Soomustüdruk" (1932) ­ tuntuim romaan. Üsna loetud oli ka ,,Paradiisi pärisperenaine" (1934). Naistegelased, traditsioonilisemalt realistlik kujutamisviis. Sujuvam üleminek uutesse aegadesse või uutmoodi oludesse

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Elu ja looming: Arved Viirlaid

· Ainus novellikogu ,,Saatuse sõlmed" ilmus 1993. · Novellid on päevakajalised. · Kodueestlased erinevad neis novellides täielikult mineviku eestlastest. ,,Ristideta hauad" · Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal. · Romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). · Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. · See teos näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Autasud · 1997. aastal keeldus ta vastu võtmast Riigivapi III klassi teenetemärki ehk ametlikku au, mida Lennart Meri talle osutas. · Neljal korral pälvis ta Visnapuu nimelise Kultuurifondi auhinna. · Kahel korral sai ta Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna.

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 ­ 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" ­ individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik s

Kirjandus
741 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arved Viirlaid

sugupõlve saatuse looks. Kirjanikult on ilmunud üheksa romaani, millest olulisemad on "Ristideta hauad" I-II (1952) ning triloogia "Vaim ja ahelad" (1961). Ristideta hauad Arved Viirlaiu peateos "Ristideta hauad", mis jutustab eesti rahva saatusest Teise maailmasõja järgsel ajal. Romaan on ilmunud üheteistkümnes keeles, kuuludes nende väheste teoste hulka, mis on edukalt tutvustanud eesti kirjandust välismaal. Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. Viirlaidu iseloomustab hea sündmustiku arendamise oskus : Taavi suhted oma naise ja noorusarmastusega, ebaõnnestunud põgenemiskatsed välismaale, NKVD eest põgenemine, vangilangemine, vanglakoledused ning metsavendlus on esitatud hoogsa põnevikuna Autor loob üksikasjaliku pildi ajajärgu oludest, ta näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab

Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat "Ristideta hauad"

,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Teos Tegemist on fiktiivse ajaloolise romaaniga,mille tegevus alagab 1944. aasta oktoobrist ja lõppeb 1946 aasta sügisega .Sündmused toimuvad üle kogu Eesti ent pamiselt Tallinna ja selle ümbruse ning ranniku aladel.Raamat vaatleb Hiie ja Lepiku talu perekondade ja kogu Metsaoti küla saatust neil kaootilistel aastatel. Peategelasteks on Taavi Raudoja ,soome ohvitser,tema naine Ilme ja nende perekonnad.Raamatust käivad läbi ka paljud negatiivsed ning positiivsed kõrvaltegelased.Peamisena võib valja tuua Roosi Marta keda alguses peetakse sõbraks ja kes osutub hiljem kelleksi teiseks ja Võllamäe Reku,nõdrameelne poiss,kes hirmsati tahtis venelastega võidelda.NKVD tegelased kes esmalt tekitavad lugejase vastikust ja vihkamist tesalt ka halesust ja kaastunnest nende naiivsuse tõttu.Nagu Ilme teada ülekuulavale ohvtserile ütleb ,et

Referaat
247 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Meie keel on meie ajalugu.

Venestamise käigus seati kirjanikele range tsensuur, mis pidurdas eesti kirjakeele arengut. Paljud loome- ning ka tavainimesed põgenesid valitseva korra eest üle mere välismaale. Neid kirjanikke hakati nimetama pagulaskirjanikeks. Hästi toob tolleaegsed jubedused välja Arved Viirlaid oma teoses ,,Ristideta hauad". Ta kirjeldab reaalseselt ning elutruult kõiki neid koledusi, mis eestlaste peal korda saadeti. Raamatu peaosaline on endine Saksa armee sõdur Taavi, kes on NKVD poolt tagaotsitav. Ta oli mees, kel ei jäänud muud üle, kui pageda metsa ning nõnda oma riigi vabaduse eest võidelda. Mitmel korral nabiti ta kinni, kuid siiski õnnestus tal alati põgeneda. Autor toob esile selle ebaõiglase olukorra, kus mehed olid sunnitud metsa pagema, sest nad olid kahe suure üksteisega võitleva riigi hammasrataste vahel. Tänapäeval avaldab eesti keelele mõju üha enam inglise keel. Noorem generatsioon kasutab

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

piinasid ning väitsid, et Zara olevat neile võlgu. Ühel hetkel meenutab Zara pilti, mida vanaema talle Vladivastokist kaasa andis: sellel olid vanaema Ingel ning tema õde Liide. Vanaema tahtis, et Zara Liidet külastaks ning räägiks pärast talle sealsest eluolust. Peatselt kuulis Zara, et Lavrenti ja Pasa plaanivad sõita Tallinnasse. Pika moosimise ja palumise peale võtsid mehed Zara reisile kaasa. Lavrentil ja Pasal oli plaanitud kohtumine bossiga, viimane tahtis Zaraga magada, neiu aga tappis mehe ja põgenes. Ta jooksis läbi linna, metsade, üle põldude, ta palus küüti jne kuniks jõudis lõpuks vanaema õe Aliide maja juurde. Viimane võttis tüdruku enda hoole alla. Aliide ja Zara 1992. aastal Lääne-Eestis Aliide leidis Zara oma maja eest, uuris tüdruku tausta ning pakkus neiule võimalust end korrastada, andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Paguluskirjandus

Pagulaskirjandus 1944.a ­ Pagulus 1950.a ­ kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 ­ sulaaeg 1962 ­ kasseti põlvkond ­ närbujad Proosas - Lähiminevik ­ analüüs Dramaatikas ­ realistlik elupilt Luules ­ undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad ­ pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsioone.

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte kirjanduse tööks

Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 1944­1990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. E

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Esitlus kirjanik Arved Viirlaidist ja tema loomingust.

Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943­1944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspr

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pagulaskirjandus

Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred" Tema eeskujud: J.Liiv, G.Su

Kirjandus
132 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Essee "Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis..." (Kersti Merilaas-Sang)

,,Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rahu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus ­ unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla ­ kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud Viirlaiu teose puhul oli

Kirjandus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun