8 + ( 1,08 )8 ≈ 827600,83 € Kuna homset kupongmakset ei ole veel toimunud, siis V = 827600,83 + 50000 = 877600,83€ a. Leidke, kui palju Teie investorina kandsite päeva jooksul kahju juhul, kui arvestades kõrgenenud riskitaset on investorite oodatav tulu võlakirjadelt hetkeliselt tõusnud 16%-ni aastas. Leiame võlakirja väärtuse tingimustel, et 4 järgnevat plaanitud intressimakset tasutakse võlakirja kustutamisel, oodatav tulumäär on tõusnud 16% ning ülejäänud maksed tasutakse plaanipäraselt. Andmed: CF = 50000 € r = 16% (nõutav tulumäär) t=4 (aastat) FV = 1000000 (nimiväärtus) Võlakirja osaväärtuse leidmine (plaanipärased maksed):
Vabaaine majanduses 3 tund Laen ja intressid Laenamise hind on intress. Intressimäära (%) suuruse määramisel võtab pank arvesse järgnevat: · laenu kasutamise eesmärki, · laenusoovija makseajalugu, · tagatise väärtust, · olemasolevaid kohustusi ehk laenuvõtja riskitaset laenuandja jaoks, tõenäosust, et laenuvõtja tagasimaksetega hätta jääb. · Pikemaajalistel ja suurematel laenudel on tavaliselt madalam intressimäär. · Lühemaajalistel tagatiseta laenudel on kõrgem intressimäär. · Intressi makstakse tagasimaksmata laenusumma pealt. · Intressimäär võib olla muutuv ehk ujuv või fikseeritud ehk kindel intressimäär. · Ujuv intressimäär võib kasvada või kahaneda vastavalt majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele. Näiteks
jõutakse siiski kohe kokkuleppele, et võlakirjad restruktureeritakse. Võlgnik lubab kokkuleppe kohaselt homsed ning lisaks veel kolme aasta tasumata kupongmaksed investoritele üle kanda võlakirja kustutamisel (st 8 aasta pärast). Ülejäänud maksed toimuvad aga esialgse leppe kohaselt. a. Leidke, kui palju Teie investorina kandsite päeva jooksul kahju juhul, kui arvestades kõrgenenud riskitaset on investorite oodatav tulu võlakirjadelt hetkeliselt tõusnud 16%-ni aastas. Kupongivõlakirja nimiväärtus= 1 000 000€ t=8 aastat Kupongiintress 5% aastas (makstakse 1x aastas) Oodatav tulu= 8% aastas 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Stenaarium 1: Kõik läheb plaanipäraselt, ei tule ootamatusi.
insideritel). -Agentuuriteooria ja agentuurikulud Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv) 1 - Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne. Agentuurikonflikt tähendab täiendavaid kulusid (ehk agentuurikulud), et seda vähendada. Teooria uurib seda, kuidas volitaja ja volitatava vahel sõlmida selliseid lepinguid, et minimeerida neid kulusid. 4. Mis on põhilised otsustusvaldkonnad millega tegeleb finantsjuht ettevõttes? (näiteks aluseks võib võtta nn ,,suure pildi")
erimeelsusi turul valitseva oodatavast tulust ja riskist olukorra kohta Fikseeritud riskitasemel eelistavad investorid kõrgemat oodatavat tulu madalamale. Fikseeritud Tulumäär, mis kajastab turu tulususe puhul eelistavad keskmist tootlust nad madalamat riskitaset Tulumäär, mida arvutatakse kõrgemale teatud nominaalse väärtuse Investor lähtub otsuse abil langetamisel üksnes portfellide oodatavatest tulumääradest ja 15.Mis on Ameerika ja Euroopa tulumäärade omavahelisest tüüpi optsiooni vahe? korrelatsioonist Investeerijad käsitlevad iga Vali üks vastus. alternatiivset investeeringut Euroopa tüüpi optsiooni
vanuses 2235 eluaastat. Hinnanguliselt on Eestis 15 000 HIV-positiivset inimest vanuses 16-24 eluaastat. 3) Uuring: Eesti elanike HIV-teadlikkus ja ohutaju on madal 15. mai 2008 11:29 FOTO: Terje Lepp TNS Emori poolt Eesti täiskasvanud elanikkonna seas sel kevadel läbi viidud HIV-teemaline uuring näitab, et Eesti elanike teadlikkus viiruse leviku osas on veel madal ning inimesed alahindavad oma riskitaset. Kui juba 2005. aastal läbiviidud sarnase uuringu põhjal oli Eesti elanike teadlikkus HIV levikuviiside osas alla Euroopa Liidu keskmise, siis käesoleva aasta uuring näitab, et olulist nihet teadlikkuse suurenemise osas märgata ei ole, teatas Terve Eesti sihtasutus. Ligi kolmandik vastanutest leidis, et HIV ei ole Eestis nii tõsine probleem, et puudutaks teda või tema lähedasi ja nõuaks ettevaatusabinõude tarvituselevõtmist. Probleemi tõsidust eitasid
Mõjutama tulevast oodatavat kasvumäära (või) Mõjutama kiire kasvu perioodi pikkust (või) Mõjutama diskontomäära (kapitali hinda) Väide 1: Tegevused, mis ei mõjuta praegusi rahavoogusid, tulevast kasvu, kiire kasvu perioodi pikkust või diskontomäära ei saa avaldada mõju e/v väärtusele. 15 Aktsia splittimine ja fondiemissioonid muudavad aktsiate arvu kuid ei mõjuta rahavoogusid, kasvu ja riskitaset ning seega ka ettevõtte väärtust 16 Raamatupidamisotsused, mis mõjutavad kasumit aga mitte rahavoogusid ei muuda e/v väärtust Üleminek FIFO'lt LIFO'le Amortisatsioonimeetodi muutus progresseeruvalt lineaarsele Suured mitterahalised restruktureerimiskulud, mis vähendavad kasumit aga mitte maksustatavat kasumit 17
P (70 %...100 %) III IV V Riskitase I: Vähene risk - kui risk on madal ja hinnatud lubatavaks ning selle esinemine on ebatõenäoline, ei ole lisameetmeid vaja rakendada, samuti ei ole vajalik kirjalik dokumentatsioon. Riskitase II: Vastuvõetav risk kui risk on vastuvõetav ja selle esinemistõenäosus väike, ei ole riskitaseme vähendamine kohustuslik, kuid tuleb ohuallikat pidevalt jälgida. Võimalusel püüda riskitaset siiski alandada lahendustega, mis ei tooks kaasa lisakulutusi. Riskitase III: Keskmine risk kui risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks, on vajalik meetmete rakendamine riski vähendamiseks 3-6 kuu jooksul, kui see on majanduslikult võimalik. Riskitase IV: Suur risk kui tööprotsessis esinev risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb koheselt kasutusele võtta ohutusmeetmed ja riskitaset alandada. Kui see pole 1 kuu jooksul võimalik, tuleb töö peatada.
Seiklusturismi kontekstis võib seda tõlgendada, et saavutades oma kindlustundest lähtuvad vajadused, on inimesed vastuvõtlikud teatud riskile ja ohule, et rahuldada kõrgemaid saavutamisvajadusi. Loomulikult ei hülga seiklejad täielikult oma ohutust, et jõuda kõrgemate tasemeteni. Teadlased Ewert ja Hollenhorst toovad välja, et kuigi seiklusturistid otsivad enneolematuid raskeid ja proovile panevaid valikuid, ei pruugi nad otsida kõrget riskitaset. Kokkuvõtteks võib öelda, et seiklusturismi kogemus on kompetentsi otsing, teatud hinnatava riski ja ohuga. Tõenäoliselt varieerub vastuvõetava riski tase individuaalselt. Teadlane Walle leiab, et sellised tegevused nagu kalapüük ja lindude vaatlemine sisaldavad samuti seiklusturismi elemente, kuna osalised otsivad kogemusi ja teadmisi. Lisaks toob ta välja, et laias laastus võib ka ökoturismi pidada seiklusturismiks, kuna mõned ökoturismi tegevused sisaldavad
doosist saadava 5%-se lisariski summaga, arvutatuna keskmise elaniku kohta. Kui lühikese ajavahemiku jooksul saadakse oluliselt kõrgemaid <;loose, ilmnevad mõne päeva või nädala pärast nn deterministlikud mõjud. Doosi puhul alla 1 Sv seisneb põhimõju suurenenud vähiriskis. Haigus võib avalduda mõne aja pärast ja kulgeb siis nagu tavaline samatüübiline vähk. Inimtegevusega kaasneb alati mingi oht ja nii on ICRP püüdnud leida võimalikku vastuvõetavat riskitaset, millest lähtuvalt fikseerida kiirgusdoosi piirmäärad. Nende määrade eesmärgiks on saavutada kindelohutuse tase, seejuures kiirguse kasutamist põhjendamatult piiramata. Sellel süsteemil baseerub kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatav kiirgusohutuse põhistandardite direktiiv (Basie Safety Standards Directive). ICRP soovitab vastuvõetaval riskil põhinevat tehiskiirituse doosi piiramise süsteemi. ICRP nõuannete kohaselt võiks kiirgustöötajate vastuvõetavaastane risk
20. Defineeri mõisted riskihindamine ja - juhtimine ( lk 33) - Riskihindamine- see on tegevuse, mille käigus hinnatakse kahju suurus ja tõenäosus inimese tervisele ja keskkonnale, mis tulenevad reostusest, elupaiga või tervise kaotusest. Selle eelduseks on ohtude äratundmise käigus töökeskkonna vaatlus, töötajate küsitlus ja töökeskkonna parameetrite mõõtmine. Olenevalt ohutegurite ekspositsiooni suurusest hinnatakse töökeskkonna riskitaset ja otsustatakse kahjulike tervisemõjude olemasolu. Tervisekahjustuste suurust hinnatakse doos-vastus põhimõttel, kus aluseks on dooside plekandmise metoodika loomkatselt inimesele. Riski iseloomustamise etapis mõõdetakse kahjulike mõjude levimust mainitud töötajate rühmas või kogumis. Riskijuhtimine - See kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, peab dialoogi sihtgruppide/otsustavate organitega ning määratleb, kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida
1. Investeerijad vaatlevad iga võimalikku investeeringut lähtudes sellelt investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale 5. Investeerijad maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust ning nende kasulikkuse kõverad näitajad heaolu vähenevat piirkasulikkust. (Holton, G. 1996) Varasid kombineerides saame tulemuseks erinevad portfellid, mille seas on alamhulk, mis sisaldab optimaalse riski ja tulususega portfelle. Selliseid portfelle nimetas Markowitz efektiivseteks portfellideks (efficicent portfolio).(Tomberg 2007: 5)
4. Organisatsiooni üldeesmärgid viieks aastaks: Swedbank on pank paljude jaoks teenused on kättesaadavad nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Swedbank usub traditsioonilisse pangandusmudelisse, keskendudes kliendisuhtlusele ning nõustamisteenusele. Tähelepanu keskmes on kliendi vajadused, mitte niivõrd panga tooted. Kogu äritegevust juhitakse kohalikul tasandil, otsuseid tehakse klientidele võimalikult lähedal. Swedbank hoiab tasakaalustatud riskitaset, valdav enamus krediidiriskidest on seotud küpsete turgudega (näiteks Rootsi). Riskide hajutamine saavutatakse ka laia kliendibaasi ja eri sektorites tegutsevate ettevõtete kaudu. Mõistliku laenamise nurgakivideks jäävad alati klientide rahavoog, maksevõime ja tagatis. Swedbanki eesmärk on aidata kaasa sellele, et inimeste ja ettevõtete rahaasjad oleksid pikaajaliselt korras. Swedbank teeb seda proaktiivselt, nõustades kliente ning toetates inimeste, ettevõtete ja ühiskonna arengut
Silvia Kuusk Diversifitseerimise olemus. H. Markowitz'i portfelliteooria; aktiva tulumäärade kovariatsioon versus korrelatsioon. Kahe aktivaga väärtpaberiportfelli riskitase. CAPM mudel. Diversifitseerimine (riski hajutamine) portfellistrateegia, mis jaotab varad riski vähendamiseks erinevate investeeringute ja varaklasside vahel, vähendades sellega portfelli üldist riskitaset. Kuigi riski hajutamine vähendab investeerimisportfelli riskitaset ei pea see tingimata vähendama portfelli tootlust. Riski hajutamist on peetud ainukeseks "tasuta lõunasöögiks" finantsmaailmas. H. Markowitz´I portfelliteooria: teooria sellest, kuidas riskikartlikud investorid saavad portfelli koostades riske optimeerida, samal ajal nõustudes, et kõrgema tootlusega käib kaasas kõrgem risk. Põhiliseks teesiks on hajutamine.
investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil, 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal, 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist, 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale, 5. Investeerijad maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust ning nende kasulikkuse kõverad näitajad heaolu vähenevat piirkasulikkust. Sellistel eeldustel nimetatakse aktivat (portfelli) efektiivseks, kui ükski teine aktiva (portfell) ei paku kõrgemat oodatavat tulu samal (või madalamal) riskitasemel võimadalamat riski sama (või kõrgema) oodatava tulumäära juures. Portfelliteooria eelduseks on, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et
Aktivate juhtimine võimaldab vähendada resursi kulu ja muuta tehingud operatiivsemaks. INVESTEERINGUD Kui pank on võtnud endale kliendiinvesteeringute käitlemise peab ta tagama, et kliendi investeerimisportfell tagaks oodatava tulu ja riski optimaalse tase. Investeeringute tulususe määr on mahukas, oskusi ja mahukat infot nõudev tegevus seetõttu üksikkliendile suhteliselt vastuvõetamatu. Kui pank on määranud kliendi investeerimisportfelli riskitaset, siis peab investeerimis panku määratlema oma investeerimisstateegia. Kui portfelli üldine struktuur on määratud on järgmiseks sammuks valida sobilikud turuinstrumendid. Panga ülesanne on igal juhul riskide võimalik parim hajutamine. Mõne investeeringu ebaõnnestumine ei kahjustaks oluliselt kogu portfelli. Seetõttu ongi kasutusel palju investeerimisfonde, kes suudavad suuremahulise tegevusega riske juhtida ehk maandada.
092)(0.1-0.098)*0.65+(-0,12- 0.092)(0.38-0.098)*0.15 = 1.76 (see näitab nüüd seose suunda, mitte tugevust) Seose tugevuse hindamiseks kasutame korrelatsiooni See näitab, kui hajutatud on risk. -1 = täielik hajutatud. 1 =Puudub Praeguse näite puhul: 1.76 /(0.1464*0.121) = -0.99 37 Portfelli tulumäära standardhälve: Näitab portfelli riskitaset. Praegusel juhul: (0.5^2+0.121^2 + 0.5*0.5*2* 1.76+ 0.5^2+0.1464^2 ) ^(½) Finantskaasus 1 Oletame, et Te investeerite 10 000 EUR kaheks aastaks nominaalse intressimääraga 10,5% aastas. Intressi arvestatakse neli korda aastas. 1. Hinnata, milline on antud investeeringu tegelik aastane intressimäär ( effective annual interest rate , iEAR )? iear= (1+0,105/4)’8 = 1,11517ehk u 11,5% FV = PV (1+ 0,115 X 2) = 10000 X 1,23 = 12300
üksikinvestor on kaitstud rahast ilma jäämise eest, kui mõni laenusaaja ei tagasta laenu. Mida suurem on pank, seda lihtsam on tal varasid mitmekesistada vältides sellega laenu andmist ühele isikule väga suures summas või mitte kõige usaldusväärsemale kliendile. Mastaabsuse kasv vähendab automaatselt laenu andmisega seotud riski mõju. Pank saab teha valikuid erinevate laenuvõtjate vahel ja alandada oma laenuportfelli üldist riskitaset. Marcowitchi laenuportfelli mitmekesistamise teooria - mida mitmekesisem on portfell, seda väiksem on risk. 14 Laenuportfelli riskide vähendamiseks võtavad pangad arvesse erinevaid asjaolusid: 1. erinevate laenuliikide kasutamine 2. erinevate tähtaegade kasutamine 3. laenu andmine erinevatele majandusharudele 4. laenude andmine erinevatele riikidele ja erinevates valuutades 5
makseid. Eristatakse tavalist perpetuiteeti ja kasvuperpetuiteeti. Kasvuperpetuiteet on perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Perpetuiteeti kasutatakse aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjaks loetakse väärtpaberit, mis kujutab endast võlakirja emitendi kohustust võlakirjainvestori ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ning tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka
(sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. 3 11. Võlakirjade väärtuse leidmine 12. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? Võlakirja hetketulusus (Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab
Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody's ning Standard&Poor's. AAA kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad. 14. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? Võlakirja hetketulusus (Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab
tõsisem on haigus. Mis on mitmete sagedaste röntgeniuuringute tagajärg? Iga üksik radioloogiline uuring kannab endast lisariski. Et hinnata mitmete uuringute koguriski, lihtsalt liidetakse erinevete uuringute riskitasemad. EI ole tähtis, kas uuringud tehakse lühikese ajavahemiku või mitme aasta jooksul, tehtud uuringutest tulenev kogurisk ei muutu. Kui on juba tehtud mitmeid uuringuid ja tekib mure, et iga järgnev uuring võib riskitaset liiga suureks paisutada, tuleb edasisi uuringuid väga hoolikalt kaaluda. Enne uuringule saatmist peab raviarst olema kindel, et teist moodust diagnoosi ja ravi seisukohalt olulise informatsiooni saamiseks ei ole. Veendu, et raviarst on teadlik eelnevalt tehtud uuringutest, see väldib uuringute asjatut kordamist. Vanadusest väeti, noorusest nõrguke Tõenäosus, et uuringuid on vaja sagedamini teha, kasvab vanusega. Kiirgusrisk
sõltub amortisatsiooni norm), ning selle arvutamise meetod. · Varade käibekordaja näitab varade kasutamise effektiivsust tervikuna. Varade käibekordaja= müügineto käive/ varade maksumus(keskmine). 3. võõrkapitali kasutamise suhtarvud kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal võimalus rahalised vahendid kas aktsiakapitali suurendamisest või võõrvahendite kaasamisest. Võrkapitali kasutamise suhtarvud võimaldavad hinnata ettevõtte riskitaset. Samuti näitavad nad kuivõrd suudab firma võõrkapitali koos lisanduvate intressidega tagasimaksta. Finantsvõimendus iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet, kui finantseerimisel suureneb laenu vahendite kasutamine kasvab ka finantsvõimendus ja ettevõtterisk. Kuigi laenuvahendite kasutamine suurendab firma riski on tal võimalus selle arvelt suurendada oma tulusid. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte
maitseainetest. Sekundaarselt võivad saastuda toiduained õhu või tolmu kaudu. Mükotoksiinide ülekanne produktiivloomade toodangusse liha, piima ja munade sisse on samuti võimalik. Lihas on detekteeritud vaid mükotoksiinide jälgkoguseid ning vähemalt ägeda mürgituse teket ei peeta võimalikuks. Ka piimas ja piimatoodetes on mükotoksiine leitud väga väikestes konsentratsioonides ja piima riskitaset selles osas peetakse väikeseks. Söödahügieeni parandamisele ning detoksifikatsioonivõimaluste arendamisele suunatud tegevus, nagu ka ametlik järelvalve on piima kontamineerumise probleemi veelgi vähendanud (Whitlow, 2006) Siiski tuleb arvestada piimatoodete teatud iseärasusi - näiteks on piim imikute ja väikelaste peamine toiduaine, mis peab olema eriti ohutu. Lamba ja kitsepiima tootjatele võib tulla üllatusena, et paljude veterinaarravimite
saavutamist. Siseauditi eest vastutav isik peab riskide hindamisel rakendama selge ja asutuse eesmärke arvestava süsteemi. Riskide identifitseerimisel ja hindamisel tuleks siseauditi eest vastutaval isikul koos juhtkonnaga leida vastused järgnevatele küsimustele (üldiselt-üksikule liikumine): 1. Milline on antud valdkonna üldine riskitase? (nt: haridusvaldkonna puhul tuleb hinnata kogu haridussüsteemi riskitaset) 2. Millel on majanduslike ja füüsiliste kahjustuste iseloom, mille ohvriks on langenud antud sektori asutused ja töötajad? 3. Millised on majanduslikud ja füüsilised kahjustused konkreetses asutuses? (näiteks: koolis väheneb peade arv ehk konkreetselt väheneb rahastamine, mille tõttu väheneb majanduslik arendamine. Väljalangevus, ei lõpeta planeeritud arv inimesi) 4
Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody's ning Standard&Poor's. AAA kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad. 14. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? Võlakirja hetketulusus (Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab
Kui riskantne projekt on edukas, saavad sellest eelkõige kasu aktsionärid, sest võlausaldajatel on fikseeritud nõue. Kui aga projekt on ebaedukas, siis kasu ei saa keegi, aga kahju kannatab eelkõige võõrkapitali andja (kui enamus projektist on võõrkapitaliga finantseeritud). Probleemi lahendamiseks panevad kreeditorid tavaliselt laenulepingutesse vetosid, mis takistavad näiteks aktsionäridel suurendada oluliselt ettevõtte riskitaset. Võidakse panna ka väga kõrge laenuintressimäär. Halvimal juhul ei anta üldse laenu. Suuremates ettevõtetes valmistab rahandusotsuseid ette finantsjuht (chief financial officer CFO), väikeettevõtetes täidab finantsjuhi ülesandeid ettevõtte juht ja/või pearaamatupidaja. Ilma korrektse ja asjakohase raamatupidamiseta ei ole võimalik hea finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesandeks on analüüsida raamatupidaja koostatud aruandeid ja teha koos raamatupidajaga eelarveid
Investeerimisprojekti eraldiseisva riski arvestamise meetodid: Intuitiivsed meetodid, kohandatakse: ○ oodatavat tasuvusaega - lühem tasuvusaeg viitab väiksemale riskile, sobilik kasutada koos teiste näitarvudega; ○ nõutavat tulumäära: ■ Kui projekt oleks täiesti riskivaba, siis oleks tulumääraks riskivaba tulumäär. ■ Kui investeering ei mõjuta ettevõtte üldist riskitaset, siis loetakse võrdseks kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC). ■ Kõrgema riskitaseme korral lisatakse riskipreemia. i = WACC + riskipreemia ○ projekti rahavoogusid läbi kindlusekvivalendi 27. Nimetage vähemalt 3 detailsemal analüüsil põhinevat meetodit riski arvestamiseks projekti analüüsil. Detailsemal analüüsil põhinevad meetodid: 1. Tasuvuspunkti analüüs; 2. Sensitiivsuse analüüs;
omakapitali võlasiduvus = kohustised / omakapital omakapitali osatähtsus = omakapital / kogupassiva intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud * kui intressikulude kattekordaja arvväärtus peaks langema alla 2, tuleks kindlasti arvutada ka kassapõhine väärtus; kui intressikulude kattekordaja on väiksem kui 1, ei kata ärikasum intressikulu 49 Võimendussuhtarvud iseloomustavad firma üldist riskitaset. Võimendus on seotud püsikuludega – tegevusvõimendus põhitegevuse püsikuludega ja finantsvõimendus finantseerimistegevuse püsikuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega seotud võõrkapitali kasutamist ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Tegevusvõimendus kajastab firma tegevusriski ning seda iseloomustatakse püsikulude osatähtsusega kogukuludes. omandikordisti = kogukapital / omakapital = kogupassiva / omakapital
majanduskeskkonnale ja halvimal juhul kogu pangandussüsteemile (Renaud 1995: 1). Kinnisvara peetakse küll turvaliseks ja jätkusuutlikuks investeeringuks (Ruff 2007: 30, Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja kapitaliturgude integratsiooni tõttu on loodud järjest keerulisemaid finantsinstrumente, mistõttu on muutunud aktuaalseks kinnisvaraturu pidev jälgimine ning protsesside mõistmine. Suured finantsettevõtted saavad endale kõrgemat riskitaset lubada ja suudavad kanda sellest tingitud kahjumeid, probleem panga laenuraha kasutanud kliendi jaoks on mõnevõrra tõsisem. Näiteks võib tuua Eestis aset leidnud kinnisvarabuumi, mil inimesed, kes ennast liigselt pangalaenudega sidusid, kandsid kahjusid tulenevalt kinnisvarahindade ulatuslikust langusest ning mõnel juhtul kaotasid oma kodu. Tegemist oli olukorraga, kus kõrge kasumi lootuses võeti mõtlematuid riske ning turu edasise arengu suhtes oldi liiga optimistlikud.
annaabi.ee 
