Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad 1. müüt: Imikule tuleb anda lisaks rinnapiimale ka vett, sest janu ei saa rinnapiimaga kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2. müüt: Kui imetav ema jäi haigeks, siis tuleb imetamine lõpetada, sest muidu võib haigestuda ka imik. Haigused ei levi rinnapiima kaudu
Dioksiinid Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus
Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni
elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krgemad punnid *Kurnatus *laigud kehal *sagedane khulahtisus *jsemete tuimumine *ine higistamine *vaimne taandareng *isutus *kiire vananemine *khnunemine ravi: *vaktsiini pole *haigus harjub kiiresti uute ravimitega ning 6-kuu mdudes need enam ei toimi
Neid hakkavad huvitama klotsid. Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju. Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine Imik hingab diafragma abil, 20-40 korda minutis. Väikelapsel areneb rinnahingamine, hingamissagedus on 20-30 korda minutis. Eelkoolieas domineerib rindkerehingamine, hingamissagedus sama mis väikelapsel. Eritamine 0-3 kuused lapsed kakavad iga toidukorra järel või koguni kord nädalas. 4-6 kuulised lapsed, kes toituvad rinnapiimast, nende väljaheide on tumedast kollakaks. Need kes on rinnapiima asendajal, nende väljaheide on kollakast helepruuniks. Söömine ja joomine Nelja kuni kuue kuune lapse toitub samuti rinna- või segupiimast. Laps on muutunud aktiivseks. Lapse aktiivsus tõuseb iga kuuga. 7-9 kuusel lapsel suureneb lisatoidu-ja veevajadus.
epiteelirakkudest E. coli moodustab jämesoole bakterimassist ca 1% Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroinvasiivne E. coli - Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. EHEC - enterohemorraagiline E. coli – Peamine verise kõhulahtisuse tekitaja. Produtseerib toksiini, mis kahjustab soole limaskesta rakke. Vesine ja verine väljaheide. Nakatumine Enteropatogeensed colid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Palju on nakatunud saastunud hakklihaga
Peale selle võivad esineda valud alakõhus, kerge kusepidamatus ehk uriiniinkonsistentsus (naermisel, aevastamisel või köhimisel) ning naistel tupevoolus ehk valgevoolus. Palavikku, vappekülma ja iiveldust esineb harva. Krooniline põiepõletik on sageli asümptomaatiline. Kui esinevad palavik ning külje- ja seljavalud, siis võib olla tegemist ka neeruvaagnapõletikuga (püelonefriidiga). Vastsündinud- palavik või kehatemperatuuri alanemine, isutus, rinnapiimast või lutipudeliga saadavast toidukorrast keeldumine, naha kollakus Väikelapsed- oksendamine, kõhulahtisus, isutus, haiglane olek, lapseliku sära kadumine Lapsed- ärrituvus, isutus, seletamatu visa palavik, soole pidamatus, urineerimise sageduse muutus. Lapsed nutavad ja kardavad ning võivad suure hirmu tõttu nuttes pissimist mitu tundi edasi lükata. 4. Kasutatud kirjandus 1) Inimene.ee terviseportaal. http://inimene.ee/t/tsustiit (14.10.2015)
· Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud. Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema. Mesilase asemel lendas raua peale herilane ning tilgutas madude mürki. Raud sai vihaseks, murdis sõna ja lõikas lihasesse. Nüüd on targal raua üle võim, ta manitseb rauda ja käsib tehtu parandada. * Barcelonas olümpiamängudel maailmakoor esitas seda, korrati, kuna läks rahvale peale.
.....................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loetelu..................................................................10 SISSEJUHATUS Alates sünni hetkest on kõige esmaseks ja tähtsamaks imiku toiduks rinnapiim. Rinnapiimast saab imik kõik vajalikud toitained ja vitamiinid kätte. Alates kuuendast elukuust vajab laps lisaks rinnapiimale ka lisa toitu. Erinevaid haigusi seostatakse toitumisega , toitumine avaldab ka pikaajaliselt mõju lapse tervisele. Alates 5.-6. elukuust ei vaja imik enam tihedat rinnaga toitmist ööpäev läbi. Imiku ema peab nii rasedana kui ka rinnaga toitmise ajal jälgima enese toitumist ja sööma hoolikalt valitud menüü alusel.
puuduvad lehmapiimas. Rinnapiimarasvadest omastavad lapsed 85-95%. Rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. Seedimise käigus seovad rasvad mikroobe ning viirusi enda külge. Rinnapiima põhiline süsivesik on laktoos, see soodustab soolestikus laktobatsillide kasvu ning takistab haigustekitajate paljunemist. Laktoos on vajalik aju arenguks. 6 kuni 8-kuused lapsed omandavad rinnapiimast keskmiselt 70% oma energiavajadusest, 9- 11-kuuselt langeb see ligikaudu 55% peale ning 12-24 kuuselt on see 40%. Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Ühes milliliitris on märgatavalt rohkem toitaineid kui misiganes teises toidus. Ja seda sõltumata lapse vanusest. Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab. Rinnapiima eelisteks on: · Ideaalne koostis sisaldab imikule vajalikke toitaineid
Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori
Kaasa võeti titeriideid, magushaput leiba, putru võisimlaga või muud suupärast Mehed katsikul ei käinud Ennustati lapse välimuse järgi Tite toitmine Toideti rinnapiimaga Oksendaja- hea laps, pasandaja- paha laps Hakati varakult andma ka muud toitu Ema näris toidu suus peeneks ja pani lapsele sõrmega suhu Luti eest oli narts, mille sees oli suhkur või leivapudru meega 6 kuu vanuselt hakkas ta kõike toite saama Rinnapiimast võõrutati kuskil aasta vanuselt Tite säng Laps magas millal ja kus tahtis Valmistati ka häll Titekorv oli ema voodi kõrval Tite riietus Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed Lapse karistamine Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada vitsa Rohkem oli neid peresid, kus last peksti
Milleks rikkuda nii noorelt oma elu? Aga samas on see nende oma valik. Kui käisin põhikooli viimases klassis, said emaks minu kolm klassiõde. Peale kooli lõppu lisandus veel kolm lapseema. Sellegipoolest on Eesti iive negatiivne. Iive positiivseks muutmisele saab kaasa aidata ka valitsus. Valitsus peaks rohkem toetama noori emasid. Emad saavad emapalka kuni laps on pooleteist aastane. Selle aja sees kulutab tegelikult laps kõige vähem raha, kuna toitub enamuse ajast rinnapiimast. Põhiliselt läheb emapalga raha mähkmete peale. Peale emapalka saab ema lasteraha, mis on 300 krooni kuus. Siiski jääb sellest väheks, et last kasvatada, kuna laps vajab süüa, riideid. Selle eest on hea see, et kui emal on võimalus tööle minna, saab isa võtta lapsepuhkuse. Alati ei pruugi isa väikese lapsega hakkama saada, aga harjutamine teeb meistriks. Minu arust on nii armas vaadata, kuidas isad oma väikseid lapsi hoiavad. Nad tahavad alati,
· Leuconastoc mesenteroides · Streptococcus acetoinicus · Streptococcus diacetilactis 4 T11K Lisaks · Bifidobacterium spp. · Lactobacillus fermentum ME-3 (töötati välja Eestis) · Lactobacillus GG (LGG) (L. rhamnosus patenteeritud tüvi USA-st) PROBIOOTIKUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED · eraldatud inimese seedekulglast, tavaliselt vaid rinnapiimast toituva imiku väljaheitest · peavad koloniseeruma seedekulglas soolestiku seintel · peavad omama soodsat mõju tarbija tervisele · peavad parandama või hoidma samal tasemel toote maitse- ja lõhnaomadusi. · peavad suutma soolestikus paljuneda · peavad tehnoloogilise protsessi (e.g. kääritamise fermenteeritud piimatoodete puhul) kiiresti läbi viima · probiootiline bakter peab suutma elusalt läbima mao ja mitte alluma sapi toimele
Teobromiin , mis on kakaos närviergutiks, kuulub nõrgimate psühhoaktiivsete ainete hulka. suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga. Kofeiini imendumine algab maos, kuid toimub peamiselt peensooles. Vere kofeiinisisalduse poolväärtusaeg (aeg, mille jooksul organismist eritatakse pool tarbitud ravimi kogusest) on 4-6 tundi.Pärast tarbimist on inimesel seda leitud süljest, sapist, spermast, samuti rinnapiimast, kus ta seostub piimarasvadega. Väike osa (0,54%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% allutatakse organismis lõhustavale ainevahetusele. Ka lastel ja väikelastel on poolväärtusaeg pikem kui täiskasvanutel. suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast. metüülksantiinide (nagu näiteks kofeiini) peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine (väheneb väsimus ja unisus, paraneb keskendumisvõime ning mõtted selginevad), uriinier
on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (vägivald) kui ka psühholoogiline. Niisamuti on agressiivsule olemas ka kolm komponenti: emotsionaalne, motivatsiooniline ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik. See on alati teadlik ja tahtlik akt. Põhjused agressiivseks käitumiseks lastel võivad olla erinevad. Suur tähtsus on perekasvatusel alates lapse esimestest elupäevadest. Sotsioloog M. Mid rõhutab, et kui laps võõrutada rinnapiimast liiga ootamatult või vähendada märkimisväärselt rinnapiima kogust, tekivad lapsel ärrituvus, kahtlustatavus, julmus, agressiivsus, egoism. Neid negatiivseid ilminguid ei esine, kui last ümbritseks hellus ja hoolitsus. Agressiivsuse tekkele aitavad kaasa ka peaaju ja somaatilised haigused. Agressiivse käitumise põhjuste seletamiseks on välja töötatud ka mitmesuguseid teooriaid. Antud situatsioonis on tegemist füüsilise agressiooniga, kus üks poistest
· Teobromiin , mis on kakaos närviergutiks, kuulub nõrgimate psühhoaktiivsete ainete hulka. · suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga. Kofeiini imendumine algab maos, kuid toimub peamiselt peensooles. · Vere kofeiinisisalduse poolväärtusaeg (aeg, mille jooksul organismist eritatakse pool tarbitud ravimi kogusest) on 4-6 tundi.Pärast tarbimist on inimesel seda leitud süljest, sapist, spermast, samuti rinnapiimast, kus ta seostub piimarasvadega. Väike osa (0,5 4%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% allutatakse organismis lõhustavale ainevahetusele. · Ka lastel ja väikelastel on poolväärtusaeg pikem kui täiskasvanutel. · suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast. · metüülksantiinide (nagu näiteks kofeiini) peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine (väheneb väsimus ja unisus, paraneb keskendumisvõime ning mõtted
See on elus aine nagu verigi, sisaldades hormoone, antikehi ja teisi bioaktiivseid aineid ning moodustades ainulaadse kokteili just sellele lapsele, kes seda joob. Seda, et rinnapiima saavad lapsed on kõrgema IQ-ga, et neil on väiksem risk haigestuda ja rasvuda, et nad on tänu füüsilisele lähedusele emaga emotsionaalselt intelligentsemad ning et neil on pisem oht saada näiteks hambakaariest, on üldteada. Natuke vähem räägitakse asjast niipidi, et rinnapiimast ilmajäämise tõttu lapsed surevad, ka heaoluriikides. See ei tähenda, et kõik rinnapiima saavad lapsed on terved, või et kõik kunstpiima saavad lapsed on haiged. Keskajast on dokumenteeritud juhtum, kus üks mees, keda oli beebina toidetud rinnapiima asemel õllega, elas 70aastaseks. Proosit! Erandeid on alati. Üllatavalt vähe teadvustatakse, et rinnaga toitmine on kasulik ka emale. Lisaks faktile, et see aitab
DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni
SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI 1. Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi. Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad
kujunenud toitumisharjumustest. Laps püüab ju kõiges vanemat jäljendada, seega peaks alustama enda toidulaua korrigeerimisest. Seega on oluline jälgida, enda taldrikul ei oleks friikartulid, kui proovid lapsele porgandeid anda, rääkides, kui kasulikud viimased on. 1. IMIKU TOITUMINE Esimesel eluaastal on lapsele parim toit talle looduse poolt määratud toit rinnapiim. Imikule piisab ainult rinnapiimast umbes 5.elukuuni. Ainult rinnapiim tähendab seda, et laps ei vaja lisaks ei teed, vett ega mahla. Erandiks on D vitamiin, mida laps vajab rinnapiimale lisaks meie kliimavööndis aastaringselt. Rinnapiim katab beebi rasva, valgu, süsivesiku, soolade, kaltsiumi ja samuti ka vitamiinide (välja arvatud D-vitamiini) vajaduse. Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast peab rasv andma 50% (hiljem ainult 30%). Samuti vajab beebi kiireks kasvuks palju valku (7% koguenergiast)
Alkohol ja rinnaga toitmine Alkohol käitub imetava ema rinnapiimas samamoodi nagu inimese organismis: selle sisaldus on sarnane naise vereringes leiduva alkoholi hulgaga ning organism töötleb selle pikapeale olematuks. · Alkoholi sisaldus rinnapiimas saavutab maksimumi 3060 minuti jooksul pärast joomist (või kuni 90 minuti pärast, kui on ka söödud) ning hakkab siis vähehaaval langema. · Ühe alkoholiühiku eemaldamiseks rinnapiimast kulub naise organismil umbes kaks-kolm tundi. Rinna tühjakspumpamisest kohe pärast joomist pole kasu. Ka juurdetekkiv piim sisaldab alkoholi, kuni naise organism pole jõudnud seda lagundada. · Uuringud näitavad, et ka vähesest alkoholist tingitud väikese alkoholisisaldusega rinnapiim mõjutab last negatiivselt. ALKOHOL JA NOORED Alkohol ja alaealised Mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks.
tekkeleja kehalisele tegevusele kulub energiat ka kasvamiseks. Eriti suur on toiduenergiavajadus esimesel eluaastal. Seoses kasvukiiruse langusega langeb aasta jooksul energiavajadus pidevalt. 6.-9. elukuul on täheldatav väike energiavajaduse tõus seoses kehalise aktiivsuse tõusuga selles vanuses. Põhinäitaja, et laps saab küllaldaselt energiat ja toitaineid, on tema normaalne füüsiline areng.Kuni 6 kuu vanused imikud peaksid saama vajaliku toiduenergia kätte rinnapiimast. Enamikule piisab ainult rinnapiimast 4.- 6.kuuni.Terve, ajalise imiku energiavajadus on kuni 6 kuuni 485 kJ/115 kcal kg kohta päevas (piirides 400-610 kJ/ 95-145 kcal) ja väikelapsele vanuses 6 kuud - 1 a.: 440 kJ/105 kcal kg kohta päevas (piirides 320-565 kJ/80-135 kcal).Toit lasteaias peab katma 85% lapse päevasest toiduenergia- ja toitainetevajadusest. See omakorda peab jagunema toidukordadele: hommikusöök 35%, lõunasöök 4045%, õhtuoode 25% või hommikueine
kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. Kwashiorkor tekib ebaadekvaatse toiduvalgu saamisel. Maades, kus esineb Kwashiorkor on tavaks, et teise lapse sündimisel hakatakse äsja rinnast võõrutatud lapsele andma vesist körti, mitte aga toitu, mida vanemad ise söövad. Laps jääb äkki ilma täisväärtuslikust rinnapiimast ja saab selle asemel ainult lahjat jooki, milles on vaid väheväärtuslik valk. Pole ime, et laps kohe ka haigestub, esimeseks tunnuseks on apaatia, mis tuleneb energia kokkuhoiust. Laps isegi ei nuta enam toidu järele. Kasv seiskub, uued juuksed on pigmendita, nahk kaotab oma loomuliku värvi. Seedeensüümide süntees väheneb, seedekulgla limaskest lamendub, mis vähendab niigi vähese toiduvalgu omastamist. Valgud ja hormoonid, mis varem hoidsid
kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. M.Niemi ja L.K.Korhonen, 1975, ,,Rakubioloogia Kwashiorkor tekib ebaadekvaatse toiduvalgu saamisel. Maades, kus esineb Kwashiorkor on tavaks, et teise lapse sündimisel hakatakse äsja rinnast võõrutatud lapsele andma vesist körti, mitte aga toitu, mida vanemad ise söövad. Laps jääb äkki ilma täisväärtuslikust rinnapiimast ja saab selle asemel ainult lahjat jooki, milles on vaid väheväärtuslik valk. Pole ime, et laps kohe ka haigestub, esimeseks tunnuseks on apaatia, mis tuleneb energia kokkuhoiust. Laps isegi ei nuta enam toidu järele. Kasv seiskub, uued juuksed on pigmendita, nahk kaotab oma loomuliku värvi. Seedeensüümide süntees väheneb, seedekulgla limaskest lamendub, mis vähendab niigi vähese toiduvalgu omastamist.
kofeiinist imendunud, sellest umbes 20% maost ja ülejäänud osa peensoolest. Kofeiinimolekul on piisavalt hüdrofoobne ehk lipiid-lahustuv, et läbida nii biomembraane kui ka hemato-entsefaalset barjääri. Vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes 30 minutiga. Kofeiini poolväärtustusaeg on inimorganismis 35 tundi, st. selle aja jooksul laguneb ligikaudu pool organismi viidud kofeiinist. Pärast tarbimist on inimesel seda leitud süljest, sapist, spermast, samuti rinnapiimast, kus ta seostub piimarasvadega. Väike osa (0,54%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% 11 allutatakse organismis lõhustavale ainevahetusele. Kofeiini ergutav toime ajutegevusele ilmneb kiiresti, umbes 2040 minuti jooksul. Nii rakkudele kui ka organitele mõjub ta väga mitmel viisil. Rakkudele on kofeiini toime vahendatud läbi adenosiiniretseptorite
See on progressiivne, kuigi Sulle võib tunduda vastupidi, arvestades lauale, põrandale ja seintele sattuva toidu kogust. Ära unusta, et kaugem eesmärk on õpetada laps ise sööma ning see, mis praegu toimub, ongi üks osa õppeprotsessist. Kui toidad last lusikast, anna tema pihku teine lusikas, et ta saaks ka ise katsetada. Pealegi pole ta siis nii huvitatud Sinu käest lusika ära võtmisest. 7. Lehmapiima ei tohiks imiku toiduks kasutada, selle koostis on rinnapiimast väga palju erinev. Lehmapiimas on liiga palju valku ja mineraalaineid ning liiga vähe küllastamata rasvhappeid. Lehmatäispiima ei soovitata imikutele anda enne aastaseks saamist. 8. Imikud, kelle vanematel on allergilisi haigusi (ekseem,astma,allergiline nohu) või kellel endal on allergia ilminguid,ei tohiks esimesel eluaastal üldse saada lehmapiimavalku. Kui nad rinnapiima ei saa, peaks neile sünnist alates andma hüpoallergeenset segu.
· ka kreekeritest, digestiivküsistest PCB ühendid põhjustavad maksakahjustusi, nahalööbeid, häirivad hormoontalitlust ja lipiidide ainevahetust. Dioksiinid. Kahjulik toime inimesele, sattumisteed toiduahelasse. Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. · isomeerid, mille poolestusaeg 2 kuni 10 aastat · Toksilisuse ekvivalent TEQ: 2,3,7,8-tetraklooribenso-p-dioksiin = 1 · võivad reguleerida nii vähki tekitavate kui pärssivate geenide talitust; mõjutada hormoonide retseptorite arvu. · Nõrgestavad immuunsüsteemi. Dioksiinid: · tekivad plastmassprügi põletamisel, paberitööstuses, kivisöe- ja naftatööstuses. · saadakse toidust, enim kaladest-rohkem vanemates isendites (nt 5-6 a räimedes)
Tüvedel on piilid kleepumiseks, enterotoksiinid, mis põhjustavad kõhulahtisust. Enterotoksiinid ongi põhilised kahjustavad faktor. Haigus võib olla ägeda või kergema kuluga, vahel tõuseb ka väike palavik ja esineb oksendamine. 2. EPEC- enteropatogeenne E. coli. Tüved ei tungi soole limaskesta ega moodusta toksiine. Soole limaskesta kahjustavad oma adhesiooniga. Esineb just imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. Rinnapiimas leiduvad oligosahhariidid takistavad E. coli adhesiooni. Haiguse tunnused: kergem või raskem kõhulahtisus, palavik. Tavaliselt antibakteriaalset ravi ei vaja. Arvatakse, et 20% terveid lapsi on selle tüve kandjad. 3. EIEC- enteroinvasiivne E. coli. Esineb harvemini kui ETEC. Omab Shigellaga sarnaseid antigeene. Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku, korraldades ümber aktiinituubuleid
mikroorganismidest (residentsed mikroobid); § õõneselundi teistest osadest sellesse biotoop sattunud mikroobidest (endogeensed transiitsed mikroobid); § väljastpoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobidest (eksogeensed transiitsed mikroobid). Mikrobioota kujunemine ja individuaalsus § Inimese mikrobioota hakkab kujunema sünnist - mikroobe omandab vastsündinu ema tupest, lahklihalt ja nahalt > täieneb lapse mikrobioota mikroobidega rinnapiimast ja nahalt, samuti sünnitusmaja keskkonnast. § Rinnapiimatoidul imikul koosneb soolemikrobioota ülekaalukalt piimhappelistest Gram-positiivsetest bakteritest, hiljem toidu muutumisega, muutub soole mikrobioota mitmekesisemaks. § Ema mikrobioota individuaalsus paneb aluse lapse mikrobiootaa individuaalsusele. Igal inimesel on eriline mikroobide kooslus, mis on omane ainult temale. Mikrobioota tähtsus § Osaleb seedimisprotsessides - toitainete lõhustamine,
kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. Kwashiorkor tekib ebaadekvaatse toiduvalgu saamisel. Maades, kus esineb Kwashiorkor on tavaks, et teise lapse sündimisel hakatakse äsja rinnast võõrutatud lapsele andma vesist körti, mitte aga toitu, mida vanemad ise söövad. Laps jääb äkki ilma täisväärtuslikust rinnapiimast ja saab selle asemel ainult lahjat jooki, milles on vaid väheväärtuslik valk. Pole ime, et laps kohe ka haigestub, esimeseks tunnuseks on apaatia, mis tuleneb energia kokkuhoiust. Laps isegi ei nuta enam toidu järele. Kasv seiskub, uued juuksed on pigmendita, nahk kaotab oma loomuliku värvi. Seedeensüümide süntees väheneb, seedekulgla limaskest lamendub, mis vähendab niigi vähese toiduvalgu omastamist. Valgud ja hormoonid, mis varem hoidsid
hiljem Rasedad vältivad kibedaid, läbitungiva maitsega, tugevalt vürtsitatud & uudseid toite, mürgiste ainete oht on suurim Rasedate lõhnatundlikkus teravneb rasedusiivelduse avaldumise perioodidel Rasedusiivelduse nähud on universaalsed & kultuurist sõltumatud Enamate rasedusiivelduse nähtudega rasedad sünnitavad suurema tõenäosusega sünnidefektideta lapsi kui rasedusiivelduseta rasedad Mürkide vältimine vastsündinul · Ainult ema rinnapiimast toituval vastsündinul on kõige suurem tõenäosus saada mürgivaba toitu (juhul kui ema oma organismi & rinnapiima kaudu vastsündinut ise teadlikult või tahtmatult ei mürgita) Kõigil muudel juhtudel on vastsündinu poolt mürgise toidu söömise võimalused suuremad. Õpitud komponent mürkide vältimisel · Sageli viidatakse Garcia uurimustele 60-ist aastaist, kes (justkui) tõestas loomkatsetes röntgenikiirguse toidu & joogi vältimise
Eriti palju neid ühendeid on kaunviljades (eriti sojas), kapsas, porgandis, linaseemnetes ja tsitrusviljades. Põllumajanduses kasutatavad tõrjeained põhjustavad Maailma Tervishoiuorganisatsiooni asjatundjate arvates aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse. Neist 220 000 sureb. Enamik mürgistustest leiab aset arengumaades. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Seda on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomkudedest, piimast, inimese maksast, neerudest, rasvkoest, verest ja rinnapiimast. Loomkatsete põhjal Endla Reintam, 2008/2009 58 teatakse, et dioksiin põhjustab pärilikkusaine muutusi e. mutatsioone, kaasasündinud arenguhäireid ja vähki. Dioksiini leidub saastena paljudes kemikaalides. Ta tekib jäätmete hävitamisel (põletamisel). Keemilised ained toidus