Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. Inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Sageli
Rikkus ja heaolu Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Ainult rahast ei piisa, peab olema ka muud. Jah, piisaval hulgal rahaga on märksa lihtsam elada, kui ilma selleta. Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, palju kogemusi ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust
Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus
Rakvere Õhtukeskkool Triinu Tomson 11B Kõik müügiks ,,Mäeküla piimamehe" põhjal Kas inimkond on tõesti jõudnud aega mil kõik on müüdav ja ostetav ning väärtuste mõõtühikuks on raha? Ning kell seda viimast rohkem käes on arvavad et saavad selle eest lubada endale kõike mida silm ihaldab! Mõnikord kohtame inimesi, keda vaadates võime järeldada, et raha on õnne alus. Neil on olemas kõik mida hing oskab ihaldada: tohutult suured majad teenijate ja basseinidega, uusima moe järgi autod, tähelepanu mida ihkavad paljud ning kui mitte tõeline siis vähemalt näiline austus. Siiski lähemalt uurides näeme, et on miski, mille tõttu ei ole nende inimeste õnn terviklik
ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib. Mari- Mari õde suri ja ta läks, tema mehele, kes jäi üksi, naiseks. See oli tema meelest rohkem laste pärast, et lapsed ei jääks üksi ja kuna ta teised õed, seda teha ei tahtnud. Olulisemad kõrvaltegelased, nende iseloom ja mõju peategelastele. Mõisnik Ulrich von Kremer ta arvas ja saigi rahaga osta asju, mida enamus ei saanud. Tõnu oli mees, kelle ta suutis ümber sõrme keerata. Lubas talle Mari eest piimamehe ametit. Tõnu silmad särasid ja kuigi Mari ei soovinud alguses, siis hiljem oli ta juba ise nõus minema sinna. Kuigi see näis talle, nii vale. Sepp Juhan -Oli tagasihoidlik noormees, kellele meeldis Mari. Marile meeldis tema samuti, kuid nad ei saanud kunagi kokku kui mees ja naine. Midagi jäi justkui puudu. 1. Miks abiellus Mari Tõnuga? Kuidas Tõnu Marisse suhtub?
Raha kas õnn või õnnetus Inimesed tahavad ikka raha. Raha on ju väga tore paber, mille eest saab endale soetada nii mõndagi: pastaka, kuue, auto, maja või midagi uhkemat. Kuid kas ainult rahast piisab, et olla ka õnnelik ? Eduard Vilde loomingust võib leida nii mõnegi tõese vastuse sellele küsimusele. E.Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" sündmustik toimub ühes väikses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Peategelaseks on Tõnu Prillup, vaene talumees, kes elab nigelas majakeses koos Mari ja kahe lapsega. Kremer tegi Prillupile väga ahvatleva pakkumise. Kremer tahtis n-ö vahetuskaupa teha: ta pakkus Tõnule rikkust ning meiereid, vastu nõudis ta Mari. Prillup nägi viimaks võimalust rikastuda ning sõlmitigi leping. Kaup nagu kaup ikka, mõlemad pooled olid rahul ning nägid selles kasu. Ehkki võis tunduda, et Tõnu tegeles mingil määral inimkaubandusega.
Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Aga ometi ei ole nii, et kõik rikkad inimesed on õnnelikud. Mõni inimene elab ilusate asjade keskel, kuid pole õnnelik. Teine on kogunud suure hulga raha, kuid on hingelt vaene ega tunne oma elust rõõmu. Põhjuseks on see, et nad ajavad vaid raha taga ning neil pole aega suheteks perega, sõpradega, kolleegidega. Tihtipeale muutuvad sellised inimesed üksikuks ja teiste suhtes kalkideks. Rahaliselt vabaks saamiseks peaks tegema omale selgeks, mida kõige paremini oskame teha. Tuleks püüda saavutada parimat. Targad inimesed teavad, et oluline pole kogus, vaid oma võimete täielik ärakasutamine ehk siis teha sellega, mida omame, kõike, mida suudame. Nii ei muutuks ka töö vastumeelseks, vaid elu rikastavaks ja isiksust arendavaks.
poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, kellel enda ja pere äratoitmisega tõsiseid raskusi on. Ühel päeval tuli von Kremeri üksluisesse ellu mõte. Talle hakkas meeldima leskmees Tõnu Prillupi uus naine. Südametunnistus küll ütles, et pole kena teise mehe naist himustada, aga saamahimu ajas oma jonni. Kremer mõtles, et kui ta midagi vastu annab, siis on kõik korras. Polnud ju kaugel needki asjad, kus mõisnikud täie õigusega võtsid ilma midagi vastu andmata. Peale pikki kõhklusi tegigi ta kuuendikumees Tõnu Prillupile ettepaneku, vastu pakkudes lepingut, mille alusel Tõnu saab rentida piimandustalu, kus teenimisvõimalused märksa suuremad
Ühel päeval, oma ringkäiku tehes nägi ta maas lamavat naist, kes talle tuttav polnud. Natukese aja pärast jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid. Kremerile jäi Mari pähe kummitama ning ta tahtis igal juhul teada saada, kes see naine on. Paar päeva hiljem teatati Kremerile, et tavaline aknapesija on haigeks jäänud, ning tänasest on neil uus Mari. Kremerile hakkab Mari rohkem huvi pakkuma (muutub justkui kinnisideeks), ning ta otsustab Tõnu Prillupiga lepingu teha, kuna naise ülelöömine käiks talle au pihta. Tõnu saab piimamehe lepingu ning talu. Alguses Mari ei taha Kremerist midagi kuulda, kuid Tõnu ei jäta oma jonni. Lõpuks Mari nõustub ja hakkab Kremeri armukeseks. Varsti muutub aga Tõnu armukadedaks ning ta näeb Mari kui naist, mille peale ta Mari tagasi tahab saada. Alles siis sai Tõnu aru, millega ta hakkama oli saanud. Samal ajal põrus Tõnu piimamehena ning ta hakkas viina jooma
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma.
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Tauno Pihkanen 10.D Raha on läbi aegade olnud inimeste üheks suurimaks mureks ning jututeemaks. Tänapäeval seotakse kõike ühiskonnas toimuvat rahaga, kuid elus on ka pisiasju, milleks pole seda tarvis. Benjamin Franklini öeldud lause "Rikas pole see, kellel on raha, vaid see kes sellest rõõmu oskab tunda" tähendab minu arvates, et raha pole elu vajalik osa, kuid aitab elule kaasa. Kas raha on eluks hädavajalik? Raha on elu ja ühiskonna siduv osa, mille abil inimesed toimetavad. Töölised töötavad, et oma peret toita ning õpilased mõtlevad juba noores eas, kuidas raha teenida ning missugust tööd tulevikus teha. Tänapäeval on kõik raha süü, kuid arvan, et kõiges pole süüdi raha, vaid inimene, kes selle
Mari Prillup Mari on 21-aastane noor naine, kes on pärit laanerikkast suurvallast Särgvere lähedalt. Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine
juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles, et ta armastab teist, sellest hoolimata et armastatu on vaene. Suurest ahastusest segas Maarja ka enesele unerohtu, kuid kogus oli liialt suur ja seetõttu seiskus ta süda. Teoses ,,Mäeküla piimamees" hakkas vanapoisist vaesunud mõisnik Ulrich von Kremerile meeldima talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari. Klemer tundis Mari vastu suurt himu ja otsustas Tõnuga kokkuleppe teha. Ta pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle ja lootis, et saab kord enesele Kuru Jaani kombel mõisa osta. Tõnu püüdis Marit keelitada, kuid too keeldus. Viimaks andis Mari järgi ja hakkas mõisniku armukeseks. Tõnut ei saatnud loodetud edu ja üsna pea hakkas ta oma teguviisi kahetsema. Ühel õhtul teel kõrtsist koju Tõnu külmus surnuks.
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärtustama tugevalt ka v
Rikkuse ja vaesuse tähendus inimese elus Minu arust on inimese jaoks rikkuse ja vaesuse tähendus erinev, see tuleneb sellest, mida keegi peab tähtsaks või tähtsusetuks, olenevast oma väärtushinnangutest. Mõnele tähendab rikkus suurt materiaalset väärtust - raha, teise inimese jaoks on see vähem tähtis, kuid ta peab rikkuseks hoopis perekonda ja teda ümbritsevaid inimesi, aga kolmandad peavad tähtsaks teadmisi ja laia silmaringi. Inimene ei saa valida, kellena ja kus ta sünnib. Kindlasti mängib see suurt rolli, kas ollakse sündinud vaesesse perekonda või rikasse perekonda. Rikkas ja võimukas perekonnas elanud inimene ei oska alati hinnata vaimseid väärtusi. Tihti ei hooli nad lähedaste armastusest ja hoolivusest. Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi. Inimene, kes on juba sündinud rikasse perekonda, peab tunduvalt vähem elus vaeva nägema kui vaesest perest pärit laps. Rikkal inimesel on kergem omandada head harid
Rikastumiskirg on pahe, mis paneb inimesi mõtlematult käituma ja teiste elusid rikkuma. Kuid see on miski, mis on tegelikult väga paljudele inimestele unistuseks ja suureks sooviks. Ajades taga suuri rahasid või maalappe, unustavad inimesed tihtipeale ära selle, et püüeldes vahendeid valimata oma soovide ja tahmiste poole, kaotavad nad osa oma eneseväärikust. Sellest ei pruugi kohe arugi saada, kuid hiljem on tehtut juba raske muuta. Heaks näiteks on siin Tõnu Prillupi kurb lugu ,,Mäeküla piimamehest", sest ka tema suureks unistuseks ja sooviks oli omada maad ja saada rikkaks, selle nimel oli ta valmis müüma isegi oma naise mõisnikule. Algselt väga hea plaanina tundunud tehing osutus hiljem aga väga valeks otsuseks. Mõnes mõttes ei saa seda Tõnu Prillupile väga pahaks panna, sest sellisele võimalusele kiirelt oma elujärge parandada ei suudaks paljud vastu panna. Samas on oma naise maha müümine suhteliselt ebamoraalne tegu
Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld
nägu ning arvas, et too on külaline. Ulrich astus kolm sammu edasi, kuid seejärel pööras tagasi ja plaanis küsida, et kes too on. Kremer mõtles veel, et kus Leenu on. Kremer läks ligemale ning küsis kas sa oled siitpere inimesi? Kuid naine ei vastanud. Kremer läks koju tagasi ning jäi naisest mõtlema, et kes too selline on. Paari päeva pärast leidis ta Mari enda juurest aknaid pesemast. Nad vestlevad ning Mari räägib, et tema pidi Tõnu juurde tulema, kuna Liina oli leerimata ja Tiina ei läinud. Peale seda saab Marist Kremerile kinnisidee. Kolmas peatükk Järgnevatel päevadel käib Ulrich korrapäraselt lüpsi juures. Kuid ühel lõunal leiab Ulrich Mari asemel hoopis Pajusi Juula lehma alt. Ulrich uurib, et kus Mari on ning Juula vastab et teisel olla olnud näpud valusad. Õhtul ei tule Ulrichil und ning ta mõtleb, kuidas Marit endale saada
materiaalsetele väärtustele. Vägagi heaks näiteks on siinkohal töönarkomaanid, kes töötavad pidevalt ületunde, kuna nad ei saa olla halvemad kui naaber, kes alles eile ostis endale S-klassi Mercedese. 2. Analüüsi ,,Mäeküla piimamees" probleeme, mis tulenevad tegelassuhetest Prillup- Kremer, Kremer- Mari, Mari- Prillup. Tõnu ja Kremeri suhted olid romaani alguses täiesti tavalised nagu ikka tööandja ja töötaja vahelised suhted. See muutus aga hetkel, mil Kremer hakkas Tõnu naist Marit ihaldama. Naise saamiseks tegi Kremer Prillupile pakkumise, millest oli esmapilgul peaaegu et võimatu loobuda. Pärast pakkumist muutusid nende suhted teravamaks, kuna Kremer päris iga natukese aja tagant: ,,kuidas pakkumisega jääb?" Kremeri ja Mari suhted olid algul ainult Kremeri poolselt romantilised. Teose keskel olid neil juba üsnagi head suhted, aga kõik muutus drastiliselt, kui Mari andis Kremerile teada oma linna mineku plaanist
E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Teos saab alguse, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Seni pole tal õnnestunud leida endale partnerit, kellega elupäevad veeta. Kuigi mõisa ehitus pole juba aastaid edenenud, on mõisa sissetulek piisavalt suur, et jääda naistele silma. Ühel päeval kohtab Kremer temale töötava talumehe Tõnu Prillupi juures noort naist. See on Tõnu abikaasa Mari, kes abiellus temaga pärast Tõnu endise naise Mari õe surma, et hoolitseda õe laste eest. Kremerile hakkab Mari meeldima. Kuigi ta peab esialgu teise mehe naise himustamist valeks, otsustab ta siiski püüda Marit ära võtta. Ta teeb Tõnule pakkumise - naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu, mis on märgatavalt kobedam Prillupi enda talust ning mille teenimisvõimalused on märksa suuremad
Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik ja nüüd talle avalduski võimalus. Prillup läks muidugi ettepanekust põlema ja üritaski veenda Mari seda vahetuskaupa tegema
minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud toda kaunist neidu, ent ei saanud oma pilku talt ära. Noor daam, keda Kremer silmitses oli Mari, Tõnu Prillupi kadunud naise õde, kes tuli kohusetundest Prillupi juurde oma õe laste eest hoolt kandma. Nüüd hakkas Kremer nuputama kuidas teise mehe naist endale meelitada. Lõpuks tegi ta Prillupile pakkumise, et kui ta Mari mõisa lubab, saab ta rentida piimandustalu, mille sissetulekud on märksa paremad kui Tõnul hetkel. Esiti ajas see jabur leping Prillupi naerma, ent lõpuks oli ta nõus. Järgnes Mari nõusse saamine. See võttis hulk aega
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja. Varakult eelnimetatut tähtsustama hakates ei teki probleeme nende vajalikkusest. Oskus aru saada, mis on tegelikult see, mis teeb elu, hinge või maailma, kas rikkamaks või vaesemaks millegi poolest, on võime näha midagi hoopis teises valguses. Inimene kellel pole kunagi suuri rahasummasid taskutes olnud, võib olla rikas vaimselt. Kui on
o Oli saanud euroopalikuks o ,,Mäeküla peremees"- psühholoogiline romaan(realism). Olulisem tegevus inimese sees. Mõisa ja mõisnikke kujutas teisiti. Paljud vaesunud. Piimameest kirjeldatakse vaesena. Mõisas kirjeldatakse kuidas peremees elab I korrusel ja II korrusel kanad. Parun vanapoiss. Suhtleb ainult 2 õega. Suletud tulevikuta seltskond. Romaani peategelaseks Tõnu Prillup- kogu elu vaene olnud, ema ütles, et temast saab tulevikus rikas mees, kuna oli karvane. Ootas seda rikkust. Prillupi naine sureb, järele jääb 2 last. Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad. Mari kingib Tõnule 3. Lapse. Muutunud mõisnik Kremer, nüüd laostunud, tal pole järetulijaid, pole tulevikku.Mäeküla mõis on piimamõis, olulisim mees piimamees, töötleb ja müüb. Kõige kõrgemal hierarhia postil
Seepeale järgneb päevakava huvitavam punkt: lehmalüpsi pealtvaatamine karjataras. Enne sängiheitmist loeb Kremer haigutades veel mõne veeru "Revalsche Zeitungit" ning paar peatükki raamatute raamatut, enamasti Saalomoni tarkust, sest muud kirjandust tal majas ei ole. Siis kustuvad küünlad ja kustub vanapoisi päev, mis oli nagu eelmine ja ilmatu rida eelmise eelmisi. Teine peatükk: Ühel pärastlõunal valis Ulrich von Kremer jalutamiseks selle lühikese rohtunud tee mis Tõnu Prillupi majast mööda läks. Maja juures kütkestas ta pilku värviline vari mis lähemal uurimisel osutus naisterahvaks kes murul lamas. Kremer arutles endamisi kas küsida, kes see noorik on. Korraga tulid kaks last ja kilkasid Mari, mari. Kremer läks lähemale ja küsis et, kas ta on siit perest. Nii Mari kui ka lapsed ei vastanud. Kremer mõmises tainapead ja kõndis minema. Õhtul enne magamajäämist mõtles ta pikalt kes on Mari ja mis ta Mäekülas teeb
Enam- vähem mõistetavad on isegi need ühiskondlikud rollid, mida me paratamatult enamiku ajast täidame. Aga ka nende puhul on palju lihtsam mõista rollikohast maski kui seda, kes on selle maski taga. Samamoodi on palju lihtsam mõista inimese poolt kas või iseendale öeldud sõnu kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut? Platonlik-kristlik vastus sellele küsimusele on tõdemus, et inimene igatseb taga seda kogemust, mis oli tema hingel enne sündimist, kui ta veel taevalikes sfäärides ringeldes
Mäeküla piimamees Suureks kasvades ehk täiskasvanuks saades otsib iga inimene endale kaaslast, kellega kogu oma ülejäänud elu elada ja oma muresid-rõõme jagada. Sellest kujunebki välja abielu. Kuigi tänapäeva abielu ja inimeste kooselu on oma ilmet veidi muutnud, siis on põhimõte siiski samaks jäänud. Minu arvamus on abielust on mitmetahuline ent kui mõelda loo peale Marist, Prillupist ja Kremerist, siis on kohe näha, mis selles loos kõik valesti tehti. Prillupi naine suri. Tol ajal oli kombeks võtta endale uus naine, kui eelmine suri, sest elu oli raske, oli vaja teha tööd, lapsi kasvatada ja majapidamist korras hoida. Nimekiri võiks veel edasigi minna. Mida tegi selles olukorras härra Prillup? Ta käis kosjas oma naise nooremal õel. Loomulikult on see veider, sest kes siis põhimõtteliselt oma sugulast naiseks võtaks? Kõik ju teavad, et ega sugulastega tule alati probleeme ja seda on ju tänapäevalgi iga nurga peal näha. Teiseks oli Mar
3) Kas Mari ja Kremer olid seksuaalvahekorras? 4) Tõesta, et tegu oli psühholoogilise realismi teosega 5) Missuguste tegelaste vahel oli mängus tõeline armastus? 6) Selgita, kuidas avaldub teoses kapitalistliku omandisüsteemi tekkimine Eesti hääbuva mõisavõimuga küla ühiskonnas 1) Mari oli selline naine, kes teadis, mis on tema hind. Ta oskas enda eest hoolitseda ja välja astuda. Esimene mees, kes tema teele sattus oli Tõnu Prillup, kellega koosellu astumine oli praktiliselt vältimatu ning armastust mängus ei olnud. Tõnu oli vaene ja ei oleks suutnud Marile ja lastele ise pakkuda sellist elu, nagu nad väärt on. Sellepärast oligi ta lõpuks ikkagi nõus sellega, et laseb Ulrich von Kremeril Mariga aega veeta, et ise tõusta paremale positsioonile. Tõnu olemus oli aga selline, et ka paremal positsioonil olles, ei suutnud ta ennast
kirjutanud Eduard Vilde oma romaanis ,,Mäeküla piimamees". Kuigi kõik meie ümber on muutunud võrreldes ajaga millal Vilde oma romaaniga välja tuli, on probleemid ikka samaks jäänud. Inimeste loomus on muutumatu. Inimesed ei vaevu üksteist mõistma. ,,Mäeküla piimamehes" võiksime hukka mõista kõiki tegelasi, kuid enne võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich von Kremerit, kes tegi Tõnu Prillupile ettepaneku, kui tema saab Prillupi naise, saab mees tulusa piimarentniku talu. Mina Kremerit hukka ei mõista. Kuigi kellegi teise naise himustamine on patt ja eriti veel naise eest maksmine, siis arvan, et armastuses on kõik lubatud, isegi naise eest talu pakkumine. Pealegi polnud Tõnu ja Mari koos armastusest vaid Mari oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks.
Väärtushinnangute abil saab palju teada ka inimese iseloomust. Tänapäeval on üha tähtsamaks muutunud materjaalsed väärtused.Vähe on neid asju,mida praeguses ühiskonnas raha eest ei saa.Raha on muutunud kohati ka nii tähtsaks,et inimesed on nõus muutma või isegi unustama oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi pelgalt raha eest.Tähtsateks peetakse neid inimesi kel uhke villa ja maja ees seisab uusim luksusauto.Aga selleks et seda raha saada ollakse valmis tegema isegi selliseid tegusid,mida kahetsetakse elu lõpuni. Näiteks on inimesi, kes on raha eest valmis võtma tõe varjamise eest altkäemaksu, valetama, varastama või mõnd teist väärtegu sooritama. Alguses ei pruugi väärteo sooritanu oma tegu mõistagi,kuid varem või hiljem hakab ta tagasi mõeldes end haletsama ja väärtusetuks pidama.Äärmuslikel juhtudel müüvad inimesed endeid ja tegelevad narkoäriga,see mõjub aga laastavalt nende inimeste eneseväärikusele,mis on aga ere näide sellest, et alati ei ole
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevat, õnn ei ole mingi asi, vaid tunne. Mõned arvavad, et õnn on see, kui oled rikas, teised on õnnelikud, kui neil on piisavalt raha, et pere ära toita. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised aga on õnnelikud, kui koolis läheb hästi. Minu jaoks on õnn rahulolu iseenda ja lähedastega. Maailmas on tohutult palju erinevaid inimesi, kuid kas on ka inimesi, keda teevad samad asjad õnnelikuks? Mina arvan, et armastus teeb inimesed õnnelikuks ja annab elule
Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:04.10.2015 Üliõpilase allkiri:……..…....….. Õppejõu allkiri: ………....……… Tallinn 2015 „Mida vähem kulutad ja tarbid, seda vabam oled, selles pole kahtlust. Mateeria on igal juhul orjastav. Kulutamine on sõltuvus, nagu viin või kohv. Mida vähem sõltuvusi, seda vabam, kas pole siis nii?“ Just sellise küsimuse on esitanud Tõnu Õnnepalu oma raamatus „Flandria päevik.“ Kas siis tõesti tänapäeva inimesed on tarbimise orjad või on ühiskonna pakutavad võimalused meid sedavõrd endasse haaranud, et me ei suuda nendele enam mitte kuidagi ei öelda? Kõik me tarbime igapäevaselt, kes rohkem, kes vähem. Küll aga saan kindlasti väita, et linna- ja maainimese tarbimisvajadus on oma olemuselt pisut erinev. Olen ise pärit väiksest maakohast ning elanud maaelu pikka aega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
